Reichstag Reichstag wurde von 1884 bis 1894 nach den Planen von Paul Wallot erbaut. Paul Wallot nüzte Elementen von Renaissance, Barock und Klassizismus. Wenn das Deutsche Keiserreich in 1871 proklamiert wurde, wurde auch Berlin die Hauptstadt und dann brauchte das neu entstandene Parlament einen Regierungssitz. Der Reichstag war 137 m lang, 104 m Breit, vier Ecktürme waren 104 m hoch und der Kuppelspitze war 75 m hoch. Besonders schwer war der Bau der Kuppel, aber zum Glück fand Bauingenieur Hermann Zimmermann eine Lösung. Aber er musste die Höhe der Kuppel niedriger machen. Geplant war 85 m, aber gebaut wurde es 75 m hoch. Reichstag ist auch sehr wichtig in deutschen Geschichte. Am 9. November 1918 rief Philipp Scheidemann vom Balkon am Westportal die Republik aus. Am Abend des 27
Das Referat Die Hauptsadt der BRD Berlin Piia Laan Klasse 8 Hauptschule von Kivi-Vigala 11.10.2008 Deutschlehrerin: Frau Loide Enni Inhaltsverzeichnis 1. Berlin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Der Deutsche Reichstag . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3. Das Brandenburger Tor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Die Quadriga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 5. Der Fernsehsturm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 6. Flüsse in die Berlin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 7. Gebrachte Literatur . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Saksamaa Üldinfo • PINDALA: 357 111,91 KM² • ELANIKKE: 80 327 900 (2013) • PEALINN: BERLIIN • RAHVUSKEEL: SAKSA • HALDUSJAOTUS: 16 PROVINTSI • RAHAÜHIK: EURO Vaatamisväärsused Riigipäevahoone (Reichstag) Muuseumisaar Brandenburgi värav Checkpoint Charlie läbipääsupunkt ja Berliini müüri muuseum Berliini loomaaed Riigipäevahoone (Reichstag) • Saksamaa parlamendihoone on Berliini üks kuulsamaid ehitisi. • 9 novembril 1918 aastal teatas poliitik Philipp Scheidemann ühest selle palee aknast Saksa Vabariigi loomisest. Muuseumisaar UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv muuseumisaar koosneb viiest mugavalt kõrvuti asetsevast muuseumist, mis kõik asuvad hästi ligipääsetaval saarel Spree jõel. Iga muuseum on omaette vaatamisväärsus, mille uurimisele kulub vähemalt pool päeva. Pergamoni muuseumis on suur islami kunsti ja muistse Lähis-Ida aarete kogu. Uus muus...
Berlins als Stadt. um 1800-Berlin ist nach 1369-Berlin erwirbt das London und Paris Münzrecht. drittgrößte Stadt Europas. 1576 – 1611-Pestjahre 1838/ 39- Eröffnung der 1618 – 1648 Dreißigjähriger Eisenbahnstrecke Berlin - Krieg Potsdam und erste 1709- Berlin, Cölln, Berliner Friedrichswerder, Pferdeomnibuslinie. Dorotheenstadt und 1894-Der Reichstag wird Friedrichstadt werden zur eingeweiht. Königstadt Berlin 1914 – 1918- Erster Weltkrieg vereinigt. Berlin Geschichte 1936-XI. Olympische Sommerspiele in Berlin. 1939-Beginn des Zweiten Weltkrieges 8. Mai 1945- Unterzeichnung der Kapitulation der deutschen Wehrmacht in Berlin-Karlshorst. 13. August 1961-Beginn des Mauerbaus. Die Mauer ist 155 km lang, 43,1 km ziehen sich quer durch Berlin. 9. November 1989-Maueröffnung.
raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Samas suutsid natsid parandada majanduselu, vähendada töötust. 1934. aastal sai Hitlerist riigipea.
Vaatamisväärsused Berliinist leiab kümneid, sadu, isegi tuhandeid vaatamisväärsusi Kõige kuulsamad - Brandenburgi värav ja Charlottenburgi loss Berliinis on kokku 180 muuseumi Altes Museum - Kreeka, Rooma ja Etruski kunstiteosed ning skulptuurid Neues Museum - Egiptuse muuseum, kust leiab ka kuninganna Neferiti büsti Bode muuseumi - saab tutvuda bütsantsiaja kunstiga Tähtsaim hoone - parlamendihoone Reichstag Berliini teletorn 368 m - saab kõige parema ülevaate sellest, kui suur ja mitmekülgne on Berliin Wannsee villa Brandenburgi värav Brandenburgi värav (saksa keeles Brandenburger Tor) Värav ehitati 1788–1791 Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm II käsul Värav on Berliini ja kogu Saksamaa rahvuslik sümbol Brandenburgi värav oli Ida- ja Lääne-Berliini piiriks Berliin päevases ja öises valguses Kasutatud allikad http://www
BERLIN NAME: KLASS: Berlin Kathedrale Der Berliner Dom (eigentlich Oberpfarr- und Domkirche zu Berlin) ist eine evangelische Kirche auf dem nördlichen Teil der Spreeinsel, der hier Museumsinsel genannt wird, im Ortsteil Mitte (Bezirk Mitte) von Berlin.Der 1894 bis 1905 nach Plänen von Julius Raschdorff in Anlehnung an die italienische Hochrenaissance und den Barock errichtete Dom gehört zu den bedeutendsten protestantischen Kirchenbauten in Deutschland. Das Brandenburger Das Brandenburger Tor am Pariser Platz in der Dorotheenstadt im Ortsteil Mitte (Bezirk Mitte) von Berlin wurde in den Jahren von 1788 bis 1791 auf Anweisung des preußischen Königs Friedrich Wilhelm II. von Carl Gotthard Langhans errichtet und ist das wichtigste Wahrzeichen der Stadt und gleichzeitig ein nationales Symbol, mit dem viele wichtige Ereignisse der Geschichte Berlins, Deutschlands, Europas und der Welt des 20. Jahrhunderts verbu...
1. Sascha: Na, dann steh auf! Sam und Nic / Nic 2. Anna: Komm her! Sam und Sascha / Sascha 3. Nic: Lacht nur! Anna und Sascha / Sam 4. Sascha: Gib mir die Strumpfhose zurück! Sam und Nic / Nic 5. Nic: Sprich mit der Kamera! Sam und Sascha / Sam 6. Nic: Sei mysteriös! Die Zuschauer / Sam 7. Nic: Sehen Sie sich den Reichstag an! Die Zuschauer / Sam 8. Nic: Vertrauen Sie mir! Die Zuschauer / Sam 9. Sascha: Pass auf! Sam und der Reporter / Sam 10. Sascha: Halt die Klappe! Sam und Nic / Nic Übung 3 Welche Fragewörter wurden benutzt? „ wo(r)“ + Präpositionen 1. Wissen sie, ________________ sie sprechen? Über Mode und Frisuren. 2. ________________ geht es da? Um Liebe, Wahnsinn, Mord. 3
Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht.
Rise to Power Adolf Hitler Objectives: • The objective of this presentation is to give students an understanding of Adolf Hitler’s early, pre-adult years. • Students will also become familiar with how this seemingly unimportant Austrian rose to power in post World War I Germany. Overall Purpose: The overall purpose of this presentation is to explain how this little boy on the left became the man on the right who was ultimately responsible for the death of about 50 million people all over the world!! Birth • Adolf Hitler was born on April 20, 1889 in Braunau, Austria. • Adolf was 1 of 6 children - 3 of who died at early ages Parents Alois Schickelgruber Hitler was a customs official who was illegitimate by birth. His father, Adolf’s grandfather, may have been Jewish. He died when Adolf was ...
Reichstagsbrandverordnung zu verabschieden, die auf unbestimmte Zeit die Grundrechte außer Kraft setzte. Die nun folgenden Massenverhaftungen politischer Gegner, insbesondere Kommunisten und Sozialdemokraten, prägten das Vorfeld der Reichstagswahl 1933. Trotz erheblicher Stimmengewinne verfehlte die NSDAP auch hier die absolute Mehrheit und ging daher ein Bündnis mit der reaktionär geprägten DNVP ein. Die endgültige Machtübernahme erfolgte fünf Tage später, als der neu zusammengetretene Reichstag mit den Stimmen der bürgerlichen Parteien gegen allein die Stimmen der SPD ein Ermächtigungsgesetz verabschiedete, welches Hitlers Regierung das Recht zubilligte, Gesetze auch ohne den Reichstag zu beschließen. Physische Geographie Die naturräumlichen Großregionen sind von Nord nach Süd Norddeutsches Tiefland, Mittelgebirgszone und Alpenvorland mit Alpen. Deutschland hat insgesamt neun Nachbarstaaten: Dänemark, Polen, Tschechien,
kuulutas Hitler välja ennetähtaegsed valimised, et saada valitsuses oma parteile rohkem kohti. 27. veebruaril 1933. aastal, vahetult enne valimisi puhkes Saksamaa parlamendihoones tulekahju, milles süüdistati kommuniste. Hiljem selgus, et tulekahju oli ettekäändeks oma vastaste kõrvaldamisel. Kuigi natsid ei saanud riigikogus enamust, olid neil sarnased vaated Saksa Rahvusparteiga. Hitleril oli võimalik läbi suruda kõik endale meelepärased seaduseelnõud. 1933. aastal lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ning andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Sündmust tuntakse ka kui pikkade nugade ööd. Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri president Paul von Hindenburg
auvärav. Ehitati 1788-91 Carl Gotthard Langhansi (1732-1808) kavandati järgi Friedrich Wilhelm II nõudmisel. Kvadriiga autor on Gottfried Schadow. Värav on 65m lai, 26m kõrge. Keskmine ava on 6m, teised 4m laiad. 22.detsembril 1989.a. avati IIMS kannatada saanud värav taas jalakäijatele. Unter den Linden saab nime 4 rea pärnade järgi, mis sinna istutatud. 1,4km pikk ja 60m lai. Viib Brandenburgi väravate juurest Schlossplatzini. Riigipäevahoone Reichstag. 1884-1894 itaalia renessanss arhitekt Paul Waleot. Sai kannatada 1933.a. tulekahjus, 1945.a. pommitamisel. 1957-71 rekonstrueeriti ilma kuplita. Esimene parlamendiistung toimus taas 1990.a. Kupli ehitas uuesti üles inglise arhitekt sir Norman Foster. See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune. Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks.
Juba 1929 oli Hitler tutvunud ka Eva Brauniga, kes 1932 ja 1935 üritas samuti end tappa. Juunis 1932 sai Saksamaa kantsleriks Franz von Papen, kes kuulus ametlikult Zentrumsparteisse, ent oli oma parteikaaslastest tunduvalt parempoolsem ja toetas Hindenburgi, peagi astus ta sellest parteist välja. Papeni valitsuse välisministriks sai Konstantin von Neurath ja kaitseministriks Hindenburgi soosik kindral Kurt von Schleicher. Juulis 1932 valiti uus Reichstag ning natsid said juba 37,2% häältest. Seepeale nõudis Hitler endale kantslerikohta. Hindenburg keeldus. Novembris 1932 korraldati taas Reichstagi valimised, natsid said 33% häältest ja von Papen astus tagasi. Uueks kantsleriks nimetati Schleicher, kes üritas enda poole meelitada NSDAP vasaku tiiva juhti Gregor Strasserit, aga tulemusteta. Jaanuaris 1933 jõudsid Hitler, von Papen ja Hindenburg lõpuks kokkuleppele. 30.01.1933
V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab ...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommun...
tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik
märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. 1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Et valitsuses oli natsidel vähe kohti, kuulutas ta kohe välja ennetähtaegsed valimised. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Eriolukorda 1930. aastate Saksamaal enam kunagi ei kaotatud ja Hitler valitses diktaatorina kuni 1945
inimesele, kes kunstiteose ja ilmastikuolude koosmõjul hukkusid. (Weisman, 13.11, 1990) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 14 12. 1971-1995 Peale ,,The Umbrellas" projekti, võtsid Christo ja Janne-Claude uuesti ette oma murelapse, Berliini Reichstag'i. Riigipäevahoone on pidanud kogema pidevaid muutusi: ehitati 1894, maha põles 1933, peaaegu hävitati 1945, taastati taas kuuekümnendatel. Reichstag on alati olnud demokraatia sümbol. Parlamendi presidendi, Prof. Dr. Rita Süssmuth'i toetusega, püüdsid nad parlamendi liikmeid veenda. Paar käis läbi mitmeid amatikohti ja kirjutas seletuskirju 662-le liikmele, ning tegi lugematuid telefonikõnesid, et saada luba, mida nad soovisid. 25. veebruaril 1995. aastal, pärast 70 minutilist debatti, said nad loa projektiga edasi minna. Rohkem kui 100 000 ruutmeetrit tulekindlat polüpropeen kangast, kaetud
Lagedi Põhikool Adolf Hitler ja natsism Saksamaal 1933-1939 Koostaja: Mariin Virolainen Juhendaja: Sirje Piho Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus alamkeskklassi perekonnas. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Adolf Hitler oli väga osav massidega suhtleja ning karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks silmapaistvamaks riigijuhi...
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.Kolmas Reich (193345) Pikemalt artiklis Kolmas Riik 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik
Referaat Hamburg Ich habe die Stadt Hamburg ausgewählt, weil ich mehr über diese zweitgröten Stadt Deutschlands wissen möchte. Auch desshalb, weil ich Hamburg viele Jahre zurück besucht habe. Auch will ich mehr über die lange Geschichte Hamburgs wissen. Die Freie und Hansestadt Hamburg ist als Stadtstaat ein Bundesland der Bundesrepublik Deutschland, zweitgrößte Stadt Deutschlands, siebtgrößte der Europäischen Union sowie die größte Stadt in der Europäischen Union, die nicht die Hauptstadt eines Mitgliedsstaates ist. Die Landessflagge Das Landeswappen Hamburg in Deutschland Der Wahlspruch Hamburgs lautet: Libertatem quam peperere maiores digne studeat servare posteritas (Die Freiheit, die erwarben die Alten, möge die Nachwelt würdig erhalten) und findet sich als Inschrift über dem Portal des Rathauses. Die Fläche Hamburg beträgt 755,264 km² und die Einwohnerzahl Hamburg ist...
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast ebaedukaid valitsuskabinette nägi president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli juba trellide taha pandud või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik
Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2) Saksamaa asukoht Eu...
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliiti...
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks. Selle esimeseks presidendiks valiti Fr. Ebert. Saksamaa pahempoolsete sotsiaaldemokraatide liider K. Liebknecht oli novembrirevolutsiooni päevil üritanud välja kuulutada sotsialistlikku vabariiki. Nüüd moodustati selle ühenduse põhjal Saksamaa Kommunistlik Partei
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse...
Tema järgi oli kuritegu kehtivaid seadusi rikkuv tegu, karistuse õigustatus ja paratamatus peitusid kehtiva õigussüsteemi kaitsmises. Juriidilise uurimistöö peamiseks püüdluseks sai õigusinstituutide mõisteline defineerimine. Õiguse uuendamist käsitlesid õiguspositivistid tema täiendamise ja parandamisena (de lege ferenda). Kodifikatsioonid: 1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik 1877 ülesaksamaaline tsiviilprotsessiseadustik, kriminaalprotsessiseadustik 1873 Reichstag teeb valitsusele ülesandeks asuda ettevalmistama uut tsiviilseadustikku. 1900 1. jaanuar seadustik jõustus. Nimeks sai ta Bürgerliches Gesetzbuch (BGB), Saksamaa tsiviilseadustik. See oli kirjutatud väga raskepäraselt, peaaegu ainult juristidele arusaadavas keeles. 1907 Sveitsi tsiviilseadustik, Schweizerisches Zivilgesetzbuch (ZGB). Sõnastuselt lihtsam ja selgem kui BGB ning polnud sama raskepärane ja detailsustesse pürgiv kui BGB. ZGB-l oli peaaegu
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
