Reichstag Reichstag wurde von 1884 bis 1894 nach den Planen von Paul Wallot erbaut. Paul Wallot nüzte Elementen von Renaissance, Barock und Klassizismus. Wenn das Deutsche Keiserreich in 1871 proklamiert wurde, wurde auch Berlin die Hauptstadt und dann brauchte das neu entstandene Parlament einen Regierungssitz. Der Reichstag war 137 m lang, 104 m Breit, vier Ecktürme waren 104 m hoch und der Kuppelspitze war 75 m hoch. Besonders schwer war der Bau der Kuppel, aber zum Glück fand Bauingenieur Hermann Zimmermann eine Lösung. Aber er musste die Höhe der Kuppel niedriger machen. Geplant war 85 m, aber gebaut wurde es 75 m hoch. Reichstag ist auch sehr wichtig in deutschen Geschichte. Am 9. November 1918 rief Philipp Scheidemann vom Balkon am Westportal die Republik aus. Am Abend des 27
Das Referat Die Hauptsadt der BRD Berlin Piia Laan Klasse 8 Hauptschule von Kivi-Vigala 11.10.2008 Deutschlehrerin: Frau Loide Enni Inhaltsverzeichnis 1. Berlin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Der Deutsche Reichstag . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3. Das Brandenburger Tor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Die Quadriga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 5. Der Fernsehsturm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 6. Flüsse in die Berlin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 7. Gebrachte Literatur . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Saksamaa Üldinfo • PINDALA: 357 111,91 KM² • ELANIKKE: 80 327 900 (2013) • PEALINN: BERLIIN • RAHVUSKEEL: SAKSA • HALDUSJAOTUS: 16 PROVINTSI • RAHAÜHIK: EURO Vaatamisväärsused Riigipäevahoone (Reichstag) Muuseumisaar Brandenburgi värav Checkpoint Charlie läbipääsupunkt ja Berliini müüri muuseum Berliini loomaaed Riigipäevahoone (Reichstag) • Saksamaa parlamendihoone on Berliini üks kuulsamaid ehitisi. • 9 novembril 1918 aastal teatas poliitik Philipp Scheidemann ühest selle palee aknast Saksa Vabariigi loomisest. Muuseumisaar UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv muuseumisaar koosneb viiest mugavalt kõrvuti asetsevast muuseumist, mis kõik asuvad hästi ligipääsetaval saarel Spree jõel. Iga muuseum on omaette vaatamisväärsus, mille uurimisele kulub vähemalt pool päeva
Berlins als Stadt. um 1800-Berlin ist nach 1369-Berlin erwirbt das London und Paris Münzrecht. drittgrößte Stadt Europas. 1576 – 1611-Pestjahre 1838/ 39- Eröffnung der 1618 – 1648 Dreißigjähriger Eisenbahnstrecke Berlin - Krieg Potsdam und erste 1709- Berlin, Cölln, Berliner Friedrichswerder, Pferdeomnibuslinie. Dorotheenstadt und 1894-Der Reichstag wird Friedrichstadt werden zur eingeweiht. Königstadt Berlin 1914 – 1918- Erster Weltkrieg vereinigt. Berlin Geschichte 1936-XI. Olympische Sommerspiele in Berlin. 1939-Beginn des Zweiten Weltkrieges 8. Mai 1945- Unterzeichnung der Kapitulation der deutschen Wehrmacht in Berlin-Karlshorst. 13. August 1961-Beginn des Mauerbaus. Die Mauer ist 155 km lang, 43,1 km ziehen sich quer durch Berlin. 9. November 1989-Maueröffnung.
raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Samas suutsid natsid parandada majanduselu, vähendada töötust. 1934. aastal sai Hitlerist riigipea.
Vaatamisväärsused Berliinist leiab kümneid, sadu, isegi tuhandeid vaatamisväärsusi Kõige kuulsamad - Brandenburgi värav ja Charlottenburgi loss Berliinis on kokku 180 muuseumi Altes Museum - Kreeka, Rooma ja Etruski kunstiteosed ning skulptuurid Neues Museum - Egiptuse muuseum, kust leiab ka kuninganna Neferiti büsti Bode muuseumi - saab tutvuda bütsantsiaja kunstiga Tähtsaim hoone - parlamendihoone Reichstag Berliini teletorn 368 m - saab kõige parema ülevaate sellest, kui suur ja mitmekülgne on Berliin Wannsee villa Brandenburgi värav Brandenburgi värav (saksa keeles Brandenburger Tor) Värav ehitati 1788–1791 Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm II käsul Värav on Berliini ja kogu Saksamaa rahvuslik sümbol Brandenburgi värav oli Ida- ja Lääne-Berliini piiriks Berliin päevases ja öises valguses Kasutatud allikad http://www
(Bezirk Mitte) von Berlin wurde in den Jahren von 1788 bis 1791 auf Anweisung des preußischen Königs Friedrich Wilhelm II. von Carl Gotthard Langhans errichtet und ist das wichtigste Wahrzeichen der Stadt und gleichzeitig ein nationales Symbol, mit dem viele wichtige Ereignisse der Geschichte Berlins, Deutschlands, Europas und der Welt des 20. Jahrhunderts verbunden sind. Der Bau ist dem frühklassizistischen Stil zuzuordnen. Das Reichstagsgebäude Das Reichstagsgebäude (kurz: Reichstag; offiziell: Plenarbereich Reichstagsgebäude) in Berlin ist seit 1999 Sitz des Deutschen Bundestages. Auch die Bundesversammlung tritt hier seit 1994 zur Wahl des deutschen Bundespräsidenten alle fünf Jahre zusammen. Altes museum Das Alte Museum (bis 1845 Königliches Museum) auf der Berliner Museumsinsel wurde 1825 bis 1828 von Karl Friedrich Schinkel im Stil des Klassizismus errichtet und beherbergt heute die Antikensammlung der Staatlichen Museen zu Berlin. Das
1. Sascha: Na, dann steh auf! Sam und Nic / Nic 2. Anna: Komm her! Sam und Sascha / Sascha 3. Nic: Lacht nur! Anna und Sascha / Sam 4. Sascha: Gib mir die Strumpfhose zurück! Sam und Nic / Nic 5. Nic: Sprich mit der Kamera! Sam und Sascha / Sam 6. Nic: Sei mysteriös! Die Zuschauer / Sam 7. Nic: Sehen Sie sich den Reichstag an! Die Zuschauer / Sam 8. Nic: Vertrauen Sie mir! Die Zuschauer / Sam 9. Sascha: Pass auf! Sam und der Reporter / Sam 10. Sascha: Halt die Klappe! Sam und Nic / Nic Übung 3 Welche Fragewörter wurden benutzt? „ wo(r)“ + Präpositionen 1. Wissen sie, ________________ sie sprechen? Über Mode und Frisuren. 2. ________________ geht es da? Um Liebe, Wahnsinn, Mord. 3
Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht.
end any communist threat in Germany • Constantly blamed Jews for Germany’s problems, not the German people. • Hitler was an excellent public speaker. Strong Arm Tactics • The “Brownshirts” or SA (Stormtroopers) • SA was used to put down opposition parties • Threatened and beat up Jews and ant-Nazi voters • Wore brownshirts, pants and boots • Numbered almost 400,000 by 1932 Dictator • “Reichstag fire” gives Hitler total power • In 1933, all parties were outlawed except the Nazi party • People’s civil rights were suspended • “Night of the Long Knives” Absolute Power • German economy was improving, people were happy • Hilter had not political opposition • 1st concentration camp opened in 1933 • Began rearming German Army for expansion of the Reich THE END .......................Until the start of World War II
Grundrechte außer Kraft setzte. Die nun folgenden Massenverhaftungen politischer Gegner, insbesondere Kommunisten und Sozialdemokraten, prägten das Vorfeld der Reichstagswahl 1933. Trotz erheblicher Stimmengewinne verfehlte die NSDAP auch hier die absolute Mehrheit und ging daher ein Bündnis mit der reaktionär geprägten DNVP ein. Die endgültige Machtübernahme erfolgte fünf Tage später, als der neu zusammengetretene Reichstag mit den Stimmen der bürgerlichen Parteien gegen allein die Stimmen der SPD ein Ermächtigungsgesetz verabschiedete, welches Hitlers Regierung das Recht zubilligte, Gesetze auch ohne den Reichstag zu beschließen. Physische Geographie Die naturräumlichen Großregionen sind von Nord nach Süd Norddeutsches Tiefland, Mittelgebirgszone und Alpenvorland mit Alpen. Deutschland hat insgesamt neun Nachbarstaaten: Dänemark, Polen, Tschechien,
kuulutas Hitler välja ennetähtaegsed valimised, et saada valitsuses oma parteile rohkem kohti. 27. veebruaril 1933. aastal, vahetult enne valimisi puhkes Saksamaa parlamendihoones tulekahju, milles süüdistati kommuniste. Hiljem selgus, et tulekahju oli ettekäändeks oma vastaste kõrvaldamisel. Kuigi natsid ei saanud riigikogus enamust, olid neil sarnased vaated Saksa Rahvusparteiga. Hitleril oli võimalik läbi suruda kõik endale meelepärased seaduseelnõud. 1933. aastal lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ning andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Sündmust tuntakse ka kui pikkade nugade ööd. Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri president Paul von Hindenburg
auvärav. Ehitati 1788-91 Carl Gotthard Langhansi (1732-1808) kavandati järgi Friedrich Wilhelm II nõudmisel. Kvadriiga autor on Gottfried Schadow. Värav on 65m lai, 26m kõrge. Keskmine ava on 6m, teised 4m laiad. 22.detsembril 1989.a. avati IIMS kannatada saanud värav taas jalakäijatele. Unter den Linden saab nime 4 rea pärnade järgi, mis sinna istutatud. 1,4km pikk ja 60m lai. Viib Brandenburgi väravate juurest Schlossplatzini. Riigipäevahoone Reichstag. 1884-1894 itaalia renessanss arhitekt Paul Waleot. Sai kannatada 1933.a. tulekahjus, 1945.a. pommitamisel. 1957-71 rekonstrueeriti ilma kuplita. Esimene parlamendiistung toimus taas 1990.a. Kupli ehitas uuesti üles inglise arhitekt sir Norman Foster. See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune. Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks.
Marksistide riigipöördekatse kukkus aga läbi, nende juhid tapeti. Ent 1919 oli Saksamaal väga rahutu ja nii kommunistid kui paremäärmuslased olid iga hetk valmis võimu haarama. Veebruaris 1919 tuli Weimari linnas kokku valitud Rahvuskogu, mis valis presidendi ja koostas uue põhiseaduse. Põhiseaduse järgi oli Weimari vabariik parlamentaarne riik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks Riigipäev (Reichstag). Riigi nimeks jäi Deutsches Reich ja osariikidele (Länder) pidid jääma küllaltki suured õigused, sh. oma kohalikud parlamendid (Landtag). Riigipea oli president, kes nimetas ametisse riigikantsleri, kellel pidi olema parlamendi enamuse toetus. 1919-1925 president Freidrich Ebert (Sotsiaaldemokraatlik Partei) 1925-1934 president Paul von Hindenburg (parteitu, konservatiiv, monarhist) Natsid 1918. aasta algul oli algul Bremenis ning hiljem Münchenis loodud partei, mille nimeks 1919
2.1. Weimari Saksamaa 1919-1933: (Vt.ka õpik lk.72-74; 83-86; 107-109) · 1919.a.-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik. · Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse: Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). Parlament valiti proportsionaalsetel alustel. Riigipäev pidi moodustama valitsuse. · Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks. · 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. · Äärmusparteid üritasid ära kasutada: majanduslangust (põhjuseks sõda, reparatsioonid, 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflarsioon).
rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler- Saksa Riigi valitsusjuhi nimetus aastatel 18711945. Riigipäev- Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve, kinnitas ametisse valitsusjuhi riigikantsleri ning valitsuse liikmed. Tulekahju Riigipäevahoones- Riigipäevahoone sai kannatada 1933. aasta tulekahjus ja kummalisel kombel tulekahju
tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik
märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. 1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Et valitsuses oli natsidel vähe kohti, kuulutas ta kohe välja ennetähtaegsed valimised. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Eriolukorda 1930. aastate
Kuid Christo ja Jeanne-Claude pidid maksma 60000 dollarit trahvi kuna neil ei olnud ranniku regiooni luba. Kogu projektile kulus neil 42 kuud. (www.christojeanneclaude.net) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 10 8. 1977-1978 1977. aastal tegelesid Christo ja Jeanne-Claude peamiselt pangalaenude tagasimaksmisega ja raha kogumisega. Kuid samal ajal tegelesid nad ka tuleviku projektide nagu: Berliini Reichstag'i ja Pariisi Pont-Neuf'i pakkimise planeerimisega. Samal ajal võtsid nad ka ette projekti Wrapped Walk Ways, mis pidi katma jalakäijate teed Kansases. Installatsioon algas esmaspäeval, 2. oktoobril 1978. aastal ja lõppes kolmapäeval, 4. oktoobril. Selle projektiga kattis paar ligi 4,5 kilomeetrit kõnniteid Loose Park'is. Kokku läks vaja 12 500 ruutmeetrit kollakas-oranzi sädelevat nailonist kangast. Jalakäijad said kunstiteost imetleda
Juba pärast 1923. aasta Müncheni putsi läbikukkumist oli ta järginud legaalsuse strateegiat, jõudes võimule põhiseaduslikul teel sihiga algatada seejärel ,,revolutsioon ülaltpoolt". Nüüd oli see revolutsioon ära tehtud samm-sammult ja püsides Weimari vabariigi põhiseaduse piires. Esmapilgul ei tundu põhiseaduslike muudatuste ulatus kuidagi õigustavat nende revolutsiooniks nimetamist, eriti kui kõrvutada neid bolsevike tehtuga Venemaal. Jäid ju Reichstag ja Reichsrat kui seaduslikud institutsioonid alles. Lenin, Venemaal kõrvaldas kõik, mis seostus lääne stiilis põhiseadusliku esinduskoguga, asendades selle nõukogudel põhineva seadusandlusega. Saksamaal seevastu jäid aga alles kõik senised ministeeriumid. Ametikohad Hitleri valitsuskabinetis olid vägagi sarnased Weimari vabariigi aegsetega. Toimus küll Weimari vabariigi natsifitseerimine, ent hoiduti murrangulistest pööretest, mis oleks võinud sünnitada vastuhakku
SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I Weimari Saksamaa 1919-1933: · 1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik. · Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. · 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse: Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). Parlament valiti proportsionaalsetel alustel. Riigipäev pidi moodustama valitsuse. · Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani. Selle tõttu nimetatakse seda ajajärku ka Weimari vabariigiks. · 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. · Äärmusparteid üritasid ära kasutada: majanduslangust (Põhjused: sõda; reparatsioonid; 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflatsioon).
Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri.Kolmas Reich (193345) Pikemalt artiklis Kolmas Riik 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik
Handelsprivilegien für die ganze Unterelbe entwickelte sich die Stadt im Mittelalter zu einem florierenden Handelszentrum und galt mit seinen zeitweilig 600 Brauereien als Brauhaus der Hanse. Im 14. Jahrhundert entwickelte sich Hamburg als eines der ersten Mitglieder des Kaufmannsbundes Hanse zum wichtigsten deutschen Umschlag- und Stapelplatz zwischen Nord- und Ostsee. Ab 1510 galt Hamburg endgültig als Reichsstadt. Der Augsburger Reichstag bestätigt Hamburg als "Freie Hansestadt". 1558 wurde dort eine der ersten Börsen Deutschlands eröffnet, im Jahre 1678 unter dem Namen Opern-Theatrum die erste deutsche Oper am Gänsemarkt. Zur Reformationszeit wurde der Stadtstaat ohne Blutvergießen evangelisch. 1619 war Hamburg die größte Stadt Deutschlands. Ihre kulturelle Blüte erlebte die Stadt vor allem im 17. und 18. Jahrhundert unter anderem mit der Gründung des Hamburgischen Nationaltheaters (1767).
liberalismi edasiarendamisele. KEISERLIK SAKSAMAA: Wilhelm I I Saksa keiser. Preisi Hohenzollernite dünastia. 1871.a I Saksa põhiseadus. 1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri vastasseis. Wilhelm II 1888.a. Bismarki ja keisri tüli, kantsleri tagasiastumine ja ametikoha marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu (Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide kokkusaamiskohana. Reichstagist olulisem Bundesrat seadusandlus ja järelevalve, saksa monarhide koostööorgan, Preisi keisri läbirääkimised teiste esindajatega. Parteisüsteem: Bismarcki pooldajad vs vastased. Pooldajad: rahvusliberaalid, Saksa Riigipartei (ettevõtjad), Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), Tsentrum (katoliiklik ja suurim).
· Saksamaa kahe maailmasõja vahel: · Weimari Saksamaa 1919-1933: Pärast 1918 Novembrirevolutsiooni, millega kukutati keiser Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik, vajas riik uut põhiseadust. 1919 võttis Asutav Kogu Weimari linnas vastu uue demokraatliku põhiseaduse: · Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. · Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). · Parlament valiti proportsionaalsetel alustel ning Riigipäeva enamus pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani ning seetõttu nimetatakse demokraatia ajajärku 1919-1933 ka Weimari vabariigiks. 1920.aastate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Äärmusparteid üritasid ära kasutada majanduslangust, riigi välispoliitilist isolatsiooni
poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast ebaedukaid valitsuskabinette nägi president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli juba trellide taha pandud või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik
Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale ja Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust. Saksamaa Novembrirevolutsiooni tagajärjel kokkuvarisenud senise poliitilise süsteemi asemele asuti uut demokraatlikku riigikorraldust looma. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68- 10 liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat). Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui naistel alates 20 eluaastast. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti sotsiaaldemokraat Friedrich Ebert
2.2.1.Weimari Saksamaa 1919-1933: Pärast 1918 Novembrirevolutsiooni, millega kukutati keiser Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik, vajas riik uut põhiseadust. 1919 võttis Asutav Kogu Weimari linnas vastu uue demokraatliku põhiseaduse: - Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. - Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag). - Parlament valiti proportsionaalsetel alustel ning Riigipäeva enamus pidi moodustama valitsuse. Selle põhiseaduse järgi valitseti Saksamaad kuni 1933.aastani ning seetõttu nimetatakse demokraatia ajajärku 1919-1933 ka Weimari vabariigiks. 1920.aastate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Äärmusparteid üritasid ära kasutada
ühendusest, mis on koondunud ümber Preisimaa), Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), arusaam raudsest kantslerist. Saksamaa ühendamise suur tehnoloog. Domineeris keiser Wilhelm I üle. Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis (Bismarck VS Willhelm II) Liidunõukogu (Bundesrat) – seadusandlus ja järelvalve, Preisil veto; Preisimaa ja Saksamaa riikide liidus olevad riigid. Ei õnnestu Preisimaal Baieri nurkasurumine, Parlament (Reichstag) – otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata; seadused ei tule parlamendist. Bismarcki võit nende eelarvete suuruse üle. Otsus, et eelarvet saab iga 3 aasta tagant arutada ja kinnitada. See muudab parlamendi ägedaks diskussiooni pidamise kohaks, kuid ei tugevda tema kui poliitilise institutsiooni rolli. Samas oma olemasolu on positiivne saksamaa poliitilisel arengule, algab poliitilise parteisüsteemi väljakujunemine,
Kuna Pr.maa nähti põlistvaenalast siis toetuti Preisimaale, mida nähti kui Saksa vabaduse kaitsjat. Sedani lahing- augusti lõpp/sept algus, 2.sept 1870 ülekaalukas Preisi võit. Nap III langes vangi- sunnitud oma ameti maha panema, Pr.maa jäi keisrita. Saksamaa marssis suurte jõududega Pr.maale. Sept.lõpus asuti Pariisi piirama. Alistus jaanuari lõpus. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine – Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). 18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat
Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks. Selle esimeseks presidendiks valiti Fr. Ebert. Saksamaa pahempoolsete sotsiaaldemokraatide liider K. Liebknecht oli novembrirevolutsiooni päevil üritanud välja kuulutada sotsialistlikku vabariiki. Nüüd moodustati selle ühenduse põhjal Saksamaa Kommunistlik Partei
Saksa keisririik kuulutatakse välja 1870 ja lõppeb 1918 a. Ketserliku Saksamaa pol süsteem · 1871.a. põhiseadus, · Preisi Hohenzollernite dünastia hoiab enda käes keisritrooni (Wilhelm I 1871-88, Wilhelm II 1888-1918), · Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), · Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis, · Liidunõukogu (Bundesrat) seadusandlus ja järelevalve, Preisil veto, · Parlament (Reichstag) otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata. Pol süsteem on selgelt ehit Preisi pol juhtimise ümber, st pol otsustamine ja täidesaatev võim on Preisimaa valitsuse käes. Hohenzollerite dünastiale ootamatu peaministri staatus , mis preisimaal varem oli teisejärguline institutsioon, riigikantsleri amet muutub väga oluliseks. Kujuneb välja keskne konflikt keisri ja riigikantsleri vahel . Olulist rolli mängivad isiksused. Suureks
Tema järgi oli kuritegu kehtivaid seadusi rikkuv tegu, karistuse õigustatus ja paratamatus peitusid kehtiva õigussüsteemi kaitsmises. Juriidilise uurimistöö peamiseks püüdluseks sai õigusinstituutide mõisteline defineerimine. Õiguse uuendamist käsitlesid õiguspositivistid tema täiendamise ja parandamisena (de lege ferenda). Kodifikatsioonid: 1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik 1877 ülesaksamaaline tsiviilprotsessiseadustik, kriminaalprotsessiseadustik 1873 Reichstag teeb valitsusele ülesandeks asuda ettevalmistama uut tsiviilseadustikku. 1900 1. jaanuar seadustik jõustus. Nimeks sai ta Bürgerliches Gesetzbuch (BGB), Saksamaa tsiviilseadustik. See oli kirjutatud väga raskepäraselt, peaaegu ainult juristidele arusaadavas keeles. 1907 Sveitsi tsiviilseadustik, Schweizerisches Zivilgesetzbuch (ZGB). Sõnastuselt lihtsam ja selgem kui BGB ning polnud sama raskepärane ja detailsustesse pürgiv kui BGB. ZGB-l oli peaaegu
kuulutab Pr sõja. Sedani lahing- Saksa Keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. 2. septembril alistusid Prantsuse väed eesotas Napoleon III ja Patrice de Mac-Mahoniga sakslastele. Mõni päev hiljem likvideeriti Prantsuse keisririik ja loodi Prantsuse kolmas vabariik. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle 50% kogu maa territooriumist. Põhiseadus: Preisi hegemooniale alluv liitriik. Keskvõim kontrollib relvajõude, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Liiduriikidele alluvad haldus, kohtud ja kultuur. Olulisim riigiorgan on Liidunõukogu ja on
annaabi.ee 
