Turundus eksami kordamine (0)

Toote elutsükli mudel lk 140 
Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. 
Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. 
Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. 
Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi  Tunnus  Juurutus  Kasv   Küpsus  Langus  Turunduse-
eesmärk  Turu loomine,  
tarbija teavitamine, 
poolehoiu võitmine  Turu hõlvamine, eeliste 
rõhutamine  Turuosa kaitsmine, 
brändi lojaalsuse 
säilitamine  Saagikoristus, rentaabluse 
tõstmine, toote 
kõrvaldamine  Käive  Väike, kasvav  Kiiresti kasvav  Stabiliseeruv, kahanev  Kahanev  Kasum  Negatiivne, väike  Kasvav, suurim  kahanev  Kahanev, väike, 0, 
negatiivne  Konkurents  Puudub  Suurenev  Suur  Kahanev  Tarbijad  Liidertarbijad  Esmatarbijad  Hilinenud tarbijad  Mahajäänud  Toode  Üks versioon  Rohkem versioone  Täielik kogum  Kahanev kogum  Hind  Ammutushind, 
hõlvamishind  Sama või madalam  Nõudlusele vastav, 
soodustused tarbijale, 
vahendajatele  Madal varude 
mahamüümiseks  Reklaam  Suur vajadus, informeeriv  Vähem, sama, rohkem,   eelist esitav  meeldetuletuslik  Minimaalne  Turustus  Piiratud  Rohkem müügikohti  Suurim müügikohtade 
arv  Kahanev müügikohtade arv  Uuringud  Teadlikkus, 
ostuharjumused, proovi- 
ja korduvostud, 
turundusmiks, suhtumine 
reklaami, ettepanekud 
toote täiustamiseks  Positsioonimine, 
ümberpositsioonimine, 
turustruktuur, 
turundusmiks  Uus segmentimine, 
ümberpositsioonimine, 
tarbijate eluviis, 
turundusmiks  Hinnaelastsus  Turustus ehk jaotus ehk distributsioon on tegevus, mille kaudu toimetatakse kaup ostjatele kätte. 
Turustuskanal on isikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab toodete liikumise tootjatelt tarbijateni. Peamised 
vahendajad on hulgi- ja jaemüüjad. 
Turustus hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ja selle korraldamist.  
Vahend, mille abil tehakse toode kliendile kättesaadavamaks ja/või tema kasutamine mugavamaks; peaks suurendama 
toote kasutamise sagedust ja sellest saadavat tulu. 
Vahendaja loob tarbijale toote kasu  
Vormikasu; Ajakasu; Kohakasu; Omandikasu  
Tarneahel on kauba liikumine müüjalt ostjale  
Makseahel on tegemist vastupidises suunas liikumisega, see on maksete liikumine ostjalt müüjale  
Tarbimisahel on ahel, mille tulemusena turustaja jälgib kliendi käitumist turustuskanali valikul. Kuskohast hangitakse toode, 
kuidas seda kasutatakse, mismoodi see hävitatakse jms  
Transportida saab: Maantee, õhu, raudtee, vee, toru, interneti, robotite ja droonide kaudu 
Turustuskanalite liigid   •  Jaemüük (võib minna ka kaupluse suuruste tasemelegi, hüpermarket, supermarket, säästukauplus, apteek, tankla,  turg jne)   •  Hulgimüük  


•  Internet (konkreetne portaal)  
•  Mobiili kaudu  
•  Otseturundus   Otseturundus on turundusmeetodite süsteem, mille eesmärgiks on teenida ettevõttele kasumit müües tooteid võimalikele 
ja olemasolevatele klientidele tõhusa isikliku suhtlusega. Otseturunduses võidakse kasutada vajadusel ka vahendajaid. 
Otseturundus võimaldab: Keskenduda kasumlikele klientidele; Luua eeliseid konkurentide ees; Kujundada klientidega 
personaalsemat suhet; Tugevdada klientide lojaalsust; Planeerida hästi toimivaid projekte; Koostada kliendiandmebaase  
Meetodid – otsepostitus; telefonimüük; ukselt uksele; kataloogimüük; tv-shop; võrkturundus; elektroonsed 
reklaamkirjad(spämm); mobiilsed lahendused; video text ja interaktiivne tv 
Otsepostituse puudused – maksumus; kadu läbi ära viskamise; võõrandumine 
Otseturundus – nii otse kui läbi vahendaja 
Otsepost – läbi vahendaja 
Otsemüük – müük vahendajata, müüjalt otse kliendile 
Otsemüük on tarbekaupade ja teenuste turustamine otse tarbijale inimeselt-inimesele printsiibil, mis leiab üldjuhul aset 
tarbija kodus, või võõrustaja kodus, tarbija töökohas või muudes paikades, mis ei ole seotud püsivate jaemüügi kohtadega.  
Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise teel. Viimati nimetatud müümise võimalused 
kuuluvad vahendatud müügi alla.  
Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja -
ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale 
(raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad)  
Massturundus vs otseturundus    RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) 
Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha  
Mudeli probleemid:   •  Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi  harvemini.   •  Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust   Turustuskanali valimise protsess  
Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor  
Turufaktor turustuskanalis   •  kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;  
•  lõpptarbija on tarbijaturu klient või ärituru klient;  
•  tarbijate geograafiline jaotus;  
•  konkurentide kanalite vaatlus;  


•  saab kasutada neid, kes seal piirkonnas tegutsevad;  
•  turu suurus.   Tootefaktor turustuskanalis   •  toote elutsükkel 
•  toote komplekssus ehk keerulisus  
•  toote väärtus 
•  otsesidemed kauplustega või agent  
•  toote suurus ja kaal   Tootjafaktor turustuskanalis   •  juhtimisalased eesmärgid  
•  ressursid, 
•  soov kontrollida ise 
•  tootegrupi sügavus   Lõplik turustuskanali valik  
Sihtrühma kättesaadavus; Mugavus sihtrühmale; Toote iseloom; Turustuskanalite kulud; Turustuskanalite kasumlikkus; 
Tarnekiirus; Turundusekeskkond  
Funktsioonid vahendajatele 
Tehinguline; Logistiline; Abistav  
Turustuskanalite funktsioonid tootjatele  
Transport; Ladustamine; Pakendamine; Komplekteerimine; Kontakteerumine; Informeerimine; Promotsioon  
Turustuskanalite konfliktid   •  Horisontaalkonflikt – konflikt sama tasandi äride vahel (nt madistavad jaeärid omavahel)  
•  Vertikaalkonflikt – eri taseme lülide konfliktid (nt madistavad omavahel tootjad ja hulgimüüjad)   Turustusstrateegiad   •  Intensiivne - sihttarbijani jõudmiseks kasutatakse iga võimalikku vahendajat (turu maksimaalne hõlvamine  kõikvõimalike jaemüügikohtade kaudu)   •  Valikuline – ettevõte müüb läbi valitud vahendajate  
•  Välistav – turul on vaid üksikud vahendajad  Vahendajate liigid  
1. Edasimüüja 2. Agent 3. Tootja esindaja 4. Hulgimüüja 5. Jaemüüja 6. Müügiagent 7. Turustaja, suurmüüja, esindusmüüja 
8. Vahekaupmees, suurkaupmees (jobber)  
Vahendajate valimise protsess   •  Uurimistöö – info kogumine vahetuse kergendamiseks  
•  Müügi stimuleerimine 
•  Kontaktide loomine 
•  Kauba kohandamine 
•  Läbirääkimiste pidamine 
•  Kaubaliikumise organiseerimine  
•  Riski kandmine  
•  Finantseerimine   Millele mõelda vahendaja valikul 
Turu katmine; Müügi prognoosimine; Kulud; Muud allikad; Kasumlikkus; Kontroll; Müügipersonali motiveeritus; Maine; 
Lepingute eripärad  
Hinnakujundamise protsess 


Hinnaeesmärkide põstitamine -> Sihtturu hindamine -> Nõudluse kindlaks tegemine -> Nõudluse, hinna ja kasumi suhte 
analüüsimine -> Konkurentsihindade uurimine -> Hinnapoliitika valimine -> Hinnameetodi leidmine -> Konkreetse hinna 
kehtestamine  
Õiglane hind tähendab tarbija isiklikku arvamust toote hinna kohta 
Hinnakujundamise meetodid  •  Kulukeskne meetod  o  Juurdehindlusmeetod  Tootja hind = omahind+ teatud juurdehindlus  o  Kasumilüve meetod Tasuvuspunkt =  𝑝ü𝑠𝑖𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑−üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚𝑢𝑢𝑡𝑢𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑   Tasuvuspunkt ühikutes =  𝑝ü𝑠𝑖𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 𝑘𝑜𝑔𝑢 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎     Toodangu kogus, mille juures aasta sissetulek on võrdne kogukuludega e ettevõtte teenib 
nullkasumit  •  Tarbijakeskne meetod  o  Tarbija -> hind -> toode 
o  Lähtub tarbijate subjektiivsetest hinnangutest 
o  Tugineb tarbija tajutud väärtusele  •  Konkurentsikeskne meetod  o  Turuhinna meetod 
o  Pakkumishinna meetod  Hinnastrateegiad lk 270 – 273 
Hinnaliidri strateegia; stabiilne hinnastrateegia; muutuv hinnastrateegia 
Kohandumisstrateegiad lk 274 – 277 
Hinnasoodustused; diferentseeritud hinnad; stimuleerivad aktiivhinnad; psühholoogilised hinnad; geograafilised hinnad 
E-turu plussid ja miinused 
+ avatud koguaeg 
+ klient ei pea minema kauplusesse 
+ tõenäoliselt soodsam 
-tellitud kauba kätte saamise pikk aeg 
-kaupa ei saa enne tellimist katsuda 
E-turundus koosneb  
Kodulehekülje turundusest; Bännerreklaami turundusest; E-posti turundusest; Otsingumootoriturundusest; Sotsiaalmeedia 
turundusest; Mobiilsest internetiturundusest.  
E-turunduse protsessi mudel  
E-turundus identifitseerib, ennetab ja rahuldab efektiivselt tarbija vajadused läbi interneti tehnoloogiate maksimeerides nii 
ettevõtte kasumit  
Identify, Anticipate, Satisfy, be efficient  
E-turunduse 5S mudel   •  Sell (müügitulude kasvatamine) juures kehtib lause kõik müügiks, autost neeruni  
•  Serve (lisaväärtus ja informatsioon) kuidas saan klienti aidata, milliseid integreeritud teenuseid pakkuda  
•  Save (internetimüük säästab kaupluse ülevalpidamise kulud  
•  Speak (tagasiside ja uuringud) üks ühele dialoog läbi andmebaasiturunduse  
•  Sizzle (kaasakiskuma, uudsussädelus)   Uus turundusparadigma  
Terviklik turunduskontseptsioon on uueks paradigmaks, see on turunduskontseptsiooni laiendus. See kontseptsioon 
põhineb ettevõtte, selle klientide ning partnerite vahelisel elektroonilisel ühildatavusel ja interaktiivsusel. 


Kontseptsiooni aluseks on kliendi individuaalsed nõudmised. Turgu tuleb kliendiinfo andmebaasi loomise ja haldamise ning 
väärtuse pakkumise teel pidevalt uuendada. Sellega luuakse väärtusahel. 
Sotsiaalmeedia turundusse kuuluvad:  
Sotsiaalsed võrgustikud (Facebook, Twitter jne); Ajaveebid ehk blogid; Arutelufoorumid; Wikid; Virtuaalmaailmad; Fotode, 
muusika ja videode jagamiskohad  
Sotsiaalsete võrgustikke eelised 
Väiksed kulud; Suur sihtrühm; Viirusturunduse võimalused; Suusõnaline kommunikatsioon (WOM ehk word of mouth)  
Viirusturunduse edutegurid  
Ajatus ja meeldejäävus; Toote sobivus ja fännid; Turunduskanali kasutustihedus; Erguti olemasolu ja väärtus  
Sotsiaalsetes võrgustikes pea meeles ettevõtjana:    •  Ära luba anonÜÜmseid postitusi  
•  Sotsiaalvõrgustikku kord pandud info võib jaääda sinna igaveseks. Mahakustutamine ei garanteeri selle kadumist.  
•  Ole viisakas  
•  Ole keeleliselt korrektne  
•  PR ja suhtekorralduse teadmised peavad olema sotsiaalvõrgustikes turundajatel tugeval tasemel 
•  Inimeste arvu suurendamiseks kontol reklaami ja promo igal võimalikul sammul oma ettevõtte sotsiaalvõrgustikku  
•  Uuenda pidevalt oma ettevõtte staatust kontol 
•  Alati vasta oma fännidele, nii tunnustuse kui kriitika korral ja võimalikult kiirelt  
•  Saa aru, mis Su fännidele meeldib ja ürita sellest vaatenurgast kirjutada postitused   Facebooki tulemuslikkuse mõõtmine   •  Fännide suurenemine mingil ajaperioodil  
•  Like’de arvu kasv staatuse uuendamisel  
•  Vestluste arvu dünaamika ajas  
•  Kuukülastused ja -vaatamised  
•  Kes Sinu facebookile enim viitab muult lehelt  
•  Virality võtab kokku kõik like’mised ja staatuse uuendamised ja kommentaarid ning palju seda nähti  
•  Demograafia  
•  Conversion rate veebikülastajate osakaal, kes käitusid vastavalt ettevõtte soovidele  
•  Ostu sooritanute arv läbi Facebooki jne.   Ajaveeb on kommunikatsioon ühe ja mitme vahel või kahesuunaline kommunikatsioon. Interneti lehekülg, kuhu kas 
ettevõte või isik postitab infot ja teised kommenteerivad. Ajaveebis on postitused kronoloogilises järgnevuses. Võimaldab 
lisada peale teksti ka arhiive, pilte, linke ja videosid  
Eduka ajaveebi tunnused  •  Esimesed 11 tähemärki pealkirjas peavad avama postituse sisu  
•  Tõsta esile olulisem sisustruktuuris  
•  Kasuta oleviku vorme  
•  Lõigud olgu postituses lühikesed (mitte üle 4 rea)  
•  Kasuta postituses linke, see jääb meelde ja Sind külastatakse taas  
•  Loetelus kasuta kuulikesi ja too need üks teise alla  
•  Iga 350 sõna tagant too üks pilt või video oma ajaveebi  
•  Kasuta alati ajaveebis numbreid, ehk 2, mitte kaks.   Segmentimine on tarbijate rühmitamise meetod. Tarbijad jaotatakse ühe või mitme tunnuse alusel rühmadesse. Ühte 
rühma ehk segmenti kuuluvad tarbijad on valitud tunnuste järgi sarnased. Segmentimise aluseks on tavaliselt tarbija 
vajadused ja eelistused, ostukäitumine. 


Turu segmentimise protsess 
1. kvalitatiivne uuring 2.kvantitatiivne uuring 3.analüüs 4. segmentide realistlikkuse hindamine 5. profileerimine 
Segmentidele esitatavad nõuded 
Mõõdetavus; Segmendi atraktiivsus; Sihtrühma kättesaadavus; Piisavus ja kasumlikkus; Tulevikuväljavaated; 
Turundusprogrammi atraktiivsus  
Segmentimine B2C(tarbija) turul   •  Demograafiline Sugu; Vanus; Rass; Rahvus; Amet; Haridus; Sissetulek; Perekonnaseis ja pere elutsükkel; Religioosne  kuuluvus; Seksuaalne orientatsioon   •  Psühholoogiline või psühhograafiline - Sotsiaalne klass; Elustiil; Isikupära; Väärtushinnangud 
•  Käitumisalane - Tähtpäevadega seotud segmentimine (occasion segmentation); Kasu otsimisele suunatud  segmentimine; Kasutaja staatus; Kasutaja intensiivsus (usage rate); Firma- ja brändilojaalsus; Hoiakud ja suhtumine; 
Ostueelistused ja ostukavatsused   •  Geograafiline (rohkem kasutusel B2B turul) – Riik; Regioon; Elukoht; linn või maa; Kliima 
•  Geodemograafiline segmentimine 
•  Tarbimismuster  Segmentimine B2B (äri)turul  •  Geograafiline (riik, regioon, asukoht, seadusandlus, areng, konkurents)  
•  Ettevõtte näitajatele toetuv (ettevõtte suurus, töötajate arv, ostu sooritusviis, ostja tüübid jms)  
•  Tootelised näitajad (toote olemus, toote liik, toote kasutamine jms)  
•  Situatiivsed tegurid (spetsialiseerumine, tellimuste suurus ja hangete ajastatus)   Positsioonimine 
Toote positsioon on toote koht tarbija teadvuses ehk, kuidas ja millisena tajub klient Teie poolt pakutavat toodet või 
teenust turul võrreldes konkurentide analoogtoodetega . Toote positsioonimise all mõeldakse tarbija nägemust toote rollist 
vastaval turul, selleks kasutatakse positsioonikaarti. Sellega luuakse konkurentsipositsiooni visuaalne kujutis, mis võimaldab 
turgu esitada läbi tarbija silmade ja tema eelistuste. Oluline on, et toode oleks diferentseeritud ehk eristuks teistest. Kehtib 
kuldlause Differentiate or Die – eristu või sure. 
Väärtuse positsioonimine – tarbijate südame võidab üldjuhul pakkumine, mis annab neile suurima väärtuse 
Positsioonimise vead – puudulik; ülepakutud; eksitav; veenmatu; ebaoluline 
Äritarbijaturul/tööstustarbija turul on tegemist tööstustoodete müügituruga. 
Äriturunduses toimub kaupade-teenuste müük äriettevõtete enda vahel või tööstuslikus turunduses tööstusettevõtete 
vahel. Tööstuslikus turunduses erinevad ostjad omandavad tööstustooteid ja teenuseid muude toodete valmistamiseks ja 
teenuste osutamiseks või edasimüügiks. 
Äritarbija/tööstustarbija ostuotsustusprotsess  
1.Probleemi teadvustamine 2.Toote spetsifikatsiooni koostamine 3.Alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine 
4.Alternatiivide võrdlemine 5.Toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine 6.Ostujärgne hinnang valitud tootele ja 
hankijale. 
Ostuotsusprotsessis osalejad: Initsiaatorid; Kasutajad; Mõjutajad; Ostjad; Otsustajad; Teabesõelujad 
B2B(äri) turundusjuhi roll ostuotsustes - Planeerimine ja prognoos; Organiseerimine ja kontrollimine; Juhtimine; 
Ostuotsuse mõjude hindamine. 
Ostutüübid tööstus- ja äriturunduses - Korduv taasost; Modifitseeritud taasost; Uus ost  
Erinevatel ostutüüpidel on erinev tase probleemi uudsuses, infovajaduses, uute alternatiivide hindamisel  
6 olulisemat tegurit hankija valikul – Teostus; Kvaliteet; Teenindus; Hange; Kogemus; Hind  
Kauba liikumise protsess ja lisanduv väärtus B2B(äri) turult B2C(tarbija) turule   
Tooraine -> Agent -> Varustaja -> Tootja -> Hulgimüüja -> Jaemüüja -> Klient  
Tööstusturu olemus : 


Tööstustoodete ja -teenuste klassifikatsioon   •  Tööstusteenused 
•  Põhitootmisvahendid 
•  Abitootmisvahendid 
•  Tööstuslikud tarbekaubad  
•  Detailid 
•  Tooraine 
•  Töödeldud materjalid   Tarbijaturg vs äriturg  Tarbijaturu tunnused (B2C)  Ärituru tunnused (B2B)  Ostjaid on palju   Ostjaid on vähe  Ostukogused on väikesed  Ostukogused on suured  Ostjad on geograafiliselt hajutatud  Ostjad on geograafiliselt kontsentreeritud  Ostja ja müüja vahel ei kujune harilikult pikaajalisi suhteid  Ostja ja müüja vahel kujunevad harilikult pikaajalised suhted  Ostjad ei ole alati kompetentsed ostetava kauba valdkonnas  Ostjad on tavaliselt kompetentsed ostetava kauba valdkonnas  Ostuotsus langetatakse tavaliselt individuaalselt tasandil   Ostuotsus langetatakse tavaliselt kollektiivsel tasandil  Hind on enamasti fikseeritud  Hind kujuneb läbirääkimiste tulemusena  Reklaami mõju on suur  Reklaami mõju on väike  Nõudlus ei ole tuletatud  Nõudlus on tuletatud  Elastne nõudlus  Mitteelastne nõudlus  Lühem ostuotsustusprotsess  pikem ostuotsustusprotsess  Ostmine kauplusest või hulgilaost  Ostmine enamasti otse tootjalt  Kaubad on enamasti lihtsat laadi  Kaubad on enamasti tehnilist laadi ja keerukad  Kaubad müügil koheseks kasutamiseks  Kaubad enamasti mittekoheseks kasutamiseks  Müügijärgne ja -eelse teeninduse suhteliselt väike roll  Müügijärgne ja -eelse teeninduse suhteliselt suur roll  Pakend omab endas reklaamifunktsiooni  Pakend omab rohkem kaitsefunktsiooni  Tarbekaupu üldiselt tarbijad ise ei valmista  Tööstus võib tootmiseks vajalikke tooteid või detaile ise toota  Turunduse eesmärk  •  Stimuleerida nõudlust 
•  Toetada tootmist, vahendamist, tarbimist 
•  Mõjutada inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti 
•  Mõjutada ettevõtte kasumlikkust  Suhteturundus on strateegia, millega luuakse, hoitakse ja parandatakse kliendisuhteid. Põhimõteteks on leida võita ja 
hoida. Tuginemine väärtusele, lubadusele, vahetusele ja usaldusele. kasumi eesmärgiks on kasum kliendi hoidmisest. 
Tehingu – vs suhtlusturundus lk 125   


Turubarjäärid lk 12 
Tarbijakasud lk 13 
Tootmiskonteptsioon lk 14  •  Lähtealus:Tootjakeskne 
•  Fookus: tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused  
•  Vahendid: Kättesaadavus, madal hind  
•  Eesmärk: Kasum mastaabisäästult   Tootekontseptsioon lk 14  •  Lähtealus: Tootekeskne 
•  Fookus: Toote omadused 
•  Vahendid: innovatsioon, tootearendus ja kvaliteet  
•  Eesmärk: Kasum kvaliteedilt   Müügikontseptsioon lk 14  •  Lähtealus: Firmakeskne 
•  Fookus: Tooted 
•  Vahendid: müük ja reklaam  
•  Eesmärk: kasum käibe kasvult   Turunduskontseptsioon lk 15  •  Lähtealus: Turg 
•  Fookus: Tarbija vajadused ja soovid  
•  Vahendid: Juhitud turundus (4p mudel) 
•  Eesmärk: kasum kliendi rahulolult  Sotsiaalse turunduse kontseptsioon lk 17  •  Lähtealus:  Ühiskond 
•  Fookus: Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid  
•  Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus  
•  Eesmärk: kasum rahulolult, eelistustelt   Suhtlus(suhte)turunduse kontseptsioon lk 17  •  Lähtealus: Klient 
•  Fookus: Kliendivajaduste ja soovide tundmine  
•  Vahendid: turndus vastavalt kliendile  
•  Eesmärk: kasum kliendi säilitamiselt   Väärtuspõhise turunduse kontseptsioon lk 17  •  Lähtealus: Omanik, aktsionär 
•  Fookus: Väärtuse loomine 
•  Vahendid: turundus varade loomiseks ja juhtimiseks 
•  Eesmärk: tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine   Terviklik turunduse kontseptsioon  •  Lähtealus: Turunduskeskkond 
•  Fookus: Turundustegevuste integreeritus 
•  Vahendid: Turundusprogrammide efektiivsem kasutus 
•  Eesmärk: Kasum turundusprotsesside integreeritusest  Rohelise turunduse kontseptsioon   •  Lähtealus: Keskkond  


•  Fookus: Keskkonna säästlikkus  
•  Vahendid: Keskkonna sõbralikum tootmine ja tarbimine  
•  Eesmärk: Kasum keskkonna säilimiselt   Internetiturunduse kontseptsioon   •  Lähtealus: Internet  
•  Fookus: Personaliseeritum ja efektiivsem teenindamine  
•  Vahendid: Veebilehed, e-kaubamajad jne  
•  Eesmärk: Kasum personaliseerituselt   Sisemise turunduse kontseptsioon   •  Lähtealus: Ettevõtte töötaja  
•  Fookus: Töötajatega suhtlemine ja nende väärtustamine  
•  Vahendid: Suhtumine töötajasse kui klienti  
•  Eesmärk: Kasum töötaja rahulolult   Värbamisturunduse kontseptsioon   •  Lähtealus: Tööturg  
•  Fookus: Potentsiaalsed töötajad  
•  Vahendid: Tööle kutsumise meetodid  
•  Eesmärk: Kasum ettevõtte imidži ja tuntuse tõstmiselt   Turunduse arengukäik lk 18 
Uus turundus vs vana turundus lk 21 
Holistiline turundus e. Terviklik turundus  
Sisemine turundus; integreeritud turundus; suhtlusturundus; sotsiaalselt vastutustundlik turundus lk 22 
BCG maatriks – Boston consulting group lk 30  •  Rahalehmad – aeglane turukasv, suur turuosa 
•  Tähed – kiire turukasv, suur turuosa 
•  Küsimärgid – kiire turukasv, väike turuosa 
•  Koerad – aeglane turukasv, väike turuosa  Honda täiendas: ratsahobused; tiivutud linnud 
Turu atraktiivsuse maatriks lk 30 
Turu suurus, kasv, tsüklilisus, hooajalisus; Tulu potentsiaal; Tarbijate hulk; Konkurentide hulk, konkurentsipoliitika  
Turupositsiooni maatriks lk 31 
Turuosa, käive; Tarbijate lojaalsus; Finantsvahendid; Tehnoloogia; Innovatsioon, toote kvaliteet, valikud, kulud; 
Arengupotentsiaal  
Turundus eesmärgid lk 32 
Müügieesmärgid: Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt; Suhtelised: turuosa  
Vahe-eesmärgid: Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: 
Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid  
SWOT – analüüs lk 34 
Tugevused; nõrkused; ohud; võimalused 
Konkurentsitüüpide iseloomustus lk 37 
Turundusmeetmestik e turundusmiks lk 41 
Bordeni mudel lk 42 
McCarthy 4P mudel lk 42 
Product - toode Price – hind Place – turustus Promotion – toetus (keskendub tootele) 
6P lk 43 


4P + töötajad (personnel) ja protsess (process)  
7P lk 43 
6P+ tõendus (physical evidence)  
4A lk 43 
Aktsepteeritavus – jõukohasus – kättesaadavus – teadlikkus 
4C lk 44 
Consumer – tarbija; Cost – kulud; Communication – suhtlus; Convenience - käepärasus  (keskendub tarbijale) 
Konkurentsistrateegiad lk 49 
Eristumise strateegia; kulude juhtimise strateegia; kontsentreerumise strateegia(keskendumine turuniššile) ; 
innovatsiooniline strateegia  •  Rünnakustrateegiad lk 50 – otserünnak; tiibrünnak; ümberpiiramine; möödahiilimine; sissisõda 
•  Kaitsestrateegiad lk 50 – tugikohakaitse; tiibrünnaku tugikohakaitse; liikuv kaitse; ründav kaitse; vasturündav kaitse;  strateegiline taandumine  Kasvustrateegiad lk 51 Ansoffi maatriks  •  Turu hõlvamine – käibe kasvatamine vanal turul, vanade toodetega, kuid uue turundusstrateegiaga 
•  toote arendamine – uued tooted olemasoleval turul 
•  turu laiendamine – vanad tooted uuel turul 
•  diversifikatsioon – uued tooted uuel turul  Sisenemine – arenemine -  säilitamine – saagikoristus – väljumine 
Integratsioonistrateegiad lk 52 
Vertikaalne integratsioon; horisontaalne integratsioon; regressiivne integratsioon; progressiivne integratsioon 
Juhikeskne vs kliendikeskne lk 57 
4C, 7O mudel lk 59 
6 turu mudel lk 60 
Tarbijaturg; mõjutav turg; kaudne turg; siseturg; pakkumisturg; tööjõuturg 
4D – kasutatakse brändi positsioonimisel 
Define – brändi olemuse defineerimine; Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine; Deepen – brändi ja tarbija 
eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine; Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni 
mõtestatud kaitsmine  
Turunišš lk 62 - Väike sarnaste omadustega tarbijarühm, kel on kitsamalt defineeritavad nõudmised või spetsiifilised soovid 
Tarbijate ekstreemne käitumine 
Massihüsteeria; ostupaanika; ostuhullus; moenarrus 
Ostuhullus/ ostusõltuvus on ohtlik nähtus tarbimises, millel on sarnaseid jooni suitsetamise, alkoholismi või mängurlusega, 
depressiooniga. See on käitumisviis, mille puhul inimene ostab hulga selliseid asju, mida ta ei vaja ja mida sageli endale 
tegelikult lubada ei tohikski - rahulduse saab ta ostmisest, mitte omamisest. Suurt rolli mängib emotsionaalne pool: 
kaubanduskeskuse soojas ja valges atmosfääris tabab sundostjat emotsionaalne kõrghetk, mis pärast ostusid võib kiiresti 
muutuda häbiks, süütundeks, depressiooniks ja kibedaks kahetsustundeks. Ostusõltlane kaldub olema madala 
enesehinnanguga ning talle on olulised sotsiaalne heakskiit ja müüja toetus. See on kindlasti midagi rohkemat kui halb 
harjumus. Tüüpiline ostusõltlane peab enne palgapäeva veidi raha laenama.  
Tunnused:  •  Ostab pidevalt asju, mida ei vaja  
•  Ostab nii kalleid asju, mida ei võiks enesele lubada  
•  On sageli võlgades, sest elab nö. üle jõu  
•  Ostmise ajal kogeb rõõmsat erutust, pärast raevuni küündivat kahetsust  
•  Ostmise ja võlgade pärast on alalises konfliktis kodustega  


•  Tunneb end õnnetu luuserina, kui ei saa pidevalt poodelda  
•  Peidab oma asjatuid ja kulukaid oste nii koduste kui iseenese eest (NB! – nagu joodik pudeleid).   Protsess: nauding -> pohmelus ->masendus 
POPAI – üleeuroopaline tarbijate ostukäitumise uuring 
Ostjate tüübid  •  Naudingu ihaleja – naudib uute asjade ostmist. Kulutab rohkem kui algselt oli plaanis 
•  Eesmärgikindel ostja – läheb uut asja ostma ainult siis kui vaja uut osta. Ostab asju vajaduse järgi 
•  Vastupuiklev ostja – peamiselt mehed. Naise meeleheaks võib läbi käia terve kaubamaja aga tavaliselt võtab  esimese silma jäänud asja  •  Hüperaktiivne ostja – poodides kulub mitu tundi ning tavaliselt valib aja millal on kõige rohkem suuri allahindlusi.  Puudub eesmärk, kõik ostud on hetke ostud. Silmis on otsiv pilk ning tuhnib kõik kohad läbi. Soov on leida midagi 
uut ja huvitavat, mida veel ei omata. Kui satub hoogu, siis ostab ka sõpradele asju kellel sünnipäev tulemas.  •  Mõõdukas ostja – enamasti ostab asju, mida vaja. Soovi saada ülevaadet kogu pakutavast kaubast, enne kui lõpliku  otsuse teeb ning valib parima võimaluse. Tähtis on kvaliteedi, vajalikkuse ja hinna suhe. Vahest ostab ka asju mis on 
odavad kuid tal neid vaja ei lähe.   •  Passiivne ostja – ei lähe poodi allahinnatud kaupa ostma. Kui keegi on ta sinna tirinud, siis longib sihitult. Vahepeal  uurib midagi kuid ei osta. läheb kiiresti närviliseks kui jokutatakse. Kui ta tõesti midagi vajab siis ei mõtle kaua vaid 
ostab kohe.  •  Skeptiline ostja – ei taha ostuhullusesse sukelduda, kuna see mõttetu ajaraiskamine. Teda häirib rahvamass.  Meeldib teha oste vaikselt ja rahulikult.   •  Uudishimulik ostja – iga suurema allahindlusekampaania ajal läheb poodi. Tal on piisavalt aega et kõigega tutvuda ja  vahest ehk teha ka mõni ost. Küsib iga uue asja kohta müüjalt infot, kui seda kuskil kirjas pole. Enamasti aga ei osta 
midagi vaid lihtsalt uudistab. Neile meeldivad kõige rohkem pilakaubad, et neid kellelegi kinkida.  Tarbijakäitumine lk 75 („musta kasti“ mudel lk 76)  •  Majanduslikud – sissetulek, ostujõud 
•  psühholoogilised – vajadused, motiivid, isiksus, elustiil 
•  sotsiaalsed tegurid – väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon  Passiivne vs aktiivne tarbija lk 78 
Keeruline käitumine; vaheldust otsiv käitumine; ebakõlasid vähendav käitumine; harjumuslik käitumine 
Tarbija ostuotsustusprotess lk 82 
1. Vajaduse määratlemine 2. Info kogumine 3. Alternatiivide võrdlemine 4. Ostmine  5. Ostu järgne käitumine  
Osalusmäär  •  Väike osalusmäär tähendab väikest ostupingutust (odav, väikese mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas) 
•  Suur osalusmäär nõuab tarbijalt suuremat ostupingutust 
•  Mida keerukam ja ebatavalisem toode, seda kõrgem on tarbija osalusmäär 
•  Kõrge osalusmääraga toode on tavaliselt kallis ja suure mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas  Maslow’ vajaduste hierarhia lk 85 
Füsioloogilised vajadused; Kaitstuse ja turvalisuse vajadus;  Sotsiaalsed vajadused; Tunnustusvajadus; 
Eneseteostuse ja -arendamise vajadus  
Alternatiivide hindamismudelid lk 87 
Lojaalsuspõhine; tasakaalustav; leksikograafiline; minimalistlik; maksimalistlik; tulemuspõhine 
Riskid lk 89 
Füüsiline; funktsionaalne; sotsiaalne; psühholoogiline; rahaline 
ABC MUDEL lk 101 
Affect – mõju; Behavior – käitumine; Cognition – tunnetus  


ABC analüüs 
Ettevõtte tooted, teenused või kliendid reastatakse tähtsuse järjekorras, et korrastada ettevõtte tooteportfelli või 
kliendisuhteid. Selgitakse välja toodete või klientide kasumlikkuse struktuur. Saame teada, millised tooted on tooteportfellis 
üleliigsed või millised kliendid on meile üliolulised. Analüüs eeldab müüginäitajate olemasolu toodete lõikes. Esmalt leitakse 
ja koondatakse ühte tabelisse müügikäibed ning kulud ettevõtte toodete-teenuste või hoopis klientide lõikes. Kulude puhul 
tuleb arvesse võtta vaid neid kulusid, mis seotud selle tootega 
ABC-analüüsi järjekord   1.  Toodete või klientide müügikäivete leidmine ja koondamine tabelisse  
2.  Vastavate toodete või klientide kulude leidmine ja koondamine tabelisse  
3.  Kulukatete arvutamine (müügikäive-kulud)  
4.  Toodete järjestamine kulukatete põhjal (NB! kahanevalt)  
5.  Akumuleeritud kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted)  
6.  Graafiku konstrueerimine akumuleeritud kulukatete põhjal  
7.  Graafiku visuaalne vaatlus ja analüüs   ABC-analüüsi järeldused  
Kõige parem on teha järeldused graafikult. Sageli selgub antud analüüsist, et ettevõtte portfell sisaldab vaid murdosa neid 
tooteid, mis teenivad suurt tulu ning enamik toodetest annab vaid tühise osa kasumile. Kui “tagumistele” toodetele kulub 
ka enamik aega, tuleb ometi nende tootmisest loobuda.  
Uue toote klassifikatsioon  
Uus nii turule kui ettevõttele; Uus firma jaoks; Toodete modifitseerimine; Olemasolevas tootes uute funktsioonide leidmine  
Uue toote otsustamise protsess     UUTE TOODETE IDEEDE HINDAMISKRITEERIUMID:  
1. Ühiskondlik faktor 2. Äririski faktor 3. Nõudluse analüüs 4. Konkurentsi faktor 5. Turu reageerimise faktor  
UUTE TOODETE EBAÕNNESTUMISE PÕHJUSED   •  Enne toote turule toomist ei tehtud tarbija- ja turu-uuringuid (28% juhtudest kukub uus toode läbi) 
•  Toode pole uus turu jaoks (24%)  
•  Tehnoloogiline viga (15%)  
•  Ebaõnnestunud tootearendus (13%)  
•  Hind (13%)  
•  Keskkonna ignoreerimine (7%)   Lojaalsusredel lk 115 
1.potentsiaalsed ostjad 2.ostukandidaadid 3.prooviostjad 4.korduvostjad 5.kliendid 6.arvamusliidrid 
Lojaalsussuhte katkestamine lk 118 
1.Algasend 2.päästik 3.hüpe 4. lõppasend 
Toode lk 133 
Tuumtoode; põhitoode; oodatav toode; ennetav toode; tulevikutoode 


Tarbetoodete iseloomustus lk 133 - 135 
Esmatarbetoode; valiktoode; eritoode; võõrtoode 
Toote arendusprotsess lk 151 
1.ideede otsimine 2. idee valimine 3.idee analüüsimine 4.toote arendamine 5. toote proovimine 6.toote turustamine 
ABCD mudel lk 156 
juurdepääsetavus; ostukäitumine; tarbimisnäitajad; loobumine 
kaubamärgi nime valimine lk 161 
1.ülesannete piiritlemine 2.võimalike nimede valimine 3.nimede läbivaatamine 4.tarbijaarvamuste uurimine 5.nimede 
kontrollimine 6.nime lõplik valimine 
Bränd lk 163 
Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt 
väärtustavad, kulutamaks selle peale raha  
toode=bränd=kaubamärk  
bränd on laiem mõiste kui kaubamärk 
bränd vs kaubamärk    Brändide liigitamine   •  Tootebränd – tootja poolt loodud bränd oma tootele  
•  Müüjabränd – supermarketi ja kaubamajade oma brändid  
•  Ettevõtte bränd – siin on ettevõte ise brändiks   Brändi vajadus 
Omadused; Kasud; Väärtused; Kultuur; Isikupära  
Brändi mõju kaubagrupi müügiedukusele  
Luksuskaubad 70%; Toit ja joogid 55%; Finantsteenused 30%; Autod 30%; Infotehnoloogia 20%; Jaekaubandus 15%; Ravimid 
10%; Tööstustooted 5%; Kommunaalteenused 0%  
Brändi identiteedi olemus ja elemendid  
Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid: 
Bränd kui toode; Bränd kui organisatsioon; Bränd kui isiksus; Bränd kui sümbol 
Brändi väärtus   •  Tarbijaväärtus  o  See on brändi positsiooni tugevus tarbija teadvuses. See on tarbija subjektiivse maailmapildi peegeldus 
o  Tarbijaväärtus võimaldab saada hinnalisandit, müüa sama hinnaga konkurentidest rohkem ning rajada alust  brändi rahalisele väärtusele (Brändi rahalise väärtuse hindamisel mõõdetakse tarbija teadvuses oleva brändi 
positsiooni maksumust rahas)  o  Tuntus; Tajutud kvaliteet; Assotsiatsioonid; Lojaalsus  
o  Brändi nimi, logo ja hüüdlause kuuluvad hoopis brändi välise identiteedi alla.  
o  Brändi tuntuse mõõtmine     Aidatud tuntus – tarbija on kuulnud kõnealusest brändist, kui see meenub alles suunava küsimuse 
esitamisel 


  Spontaanne tuntus – tarbija mainib ise tootekategooria mingit brändi    Dominantne tuntus – tootekategooria tarbijale ainsana meenuv bränd    Tipu tuntus – tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd  •  Finantsiline väärtus   o  See on tarbijate teadvuses oleva brändi positsiooni maksumus rahas  
o  1988 mõõtis Interbrand esmakordselt brändide vää rtust. Kõige olulisem ongi finantsaspekt antud  metoodikas   10 tugeva brändi tunnust  
Organisatsioonipühendumus; Brändi kaitstuse tase; Brändi väärtuste ja positsioneeringu selgus; Brändi kohanemisvõime; 
Brändi väärtuste vastavus tarbija ootustele; Brändi vastavus sobivale tarbijatüübile; Brändi tagasiside traditsioonaalselt ja 
sotsiaalselt meedialt; Brändi omaduste ja kvaliteedi mõistmine turul; Brändi modifitseerimine eri turgudel; 
Diferentseerumine  
Brändi hindab Interbrand   •  Finantsanalüüs (kasum eelkõige) 
•  Nõudluse analüüs (brändi roll) 
•  Brändi tugevus (eesktt lojaalsuse tekitamises)  
•  Andmemonitooring (brändi maht ja väärtused)  
•  Ettevõtete finantsaruanded  
•  Vähemalt 30% brändi müügitulust peab tulema väljastpoolt brändi kodumaad  
•  Bränd peab olema oluline nii Euroopa, Aasia kui Põhja-Ameerika turule  
•  Brändi finantsandmete lai valik ja kättesaadavus  
•  Positiivne tegevuskasum pikas perspektiivis   Kommunikatsiooniprotsess lk 178 
Toetuse erinevad kanalid -  Klassikaline meediareklaam; Müügi soodustamine; Avalikud suhted; Isiklik müük; Otseturundus; 
Osalemine messidel ja näitustel; Sündmusturundus; Sponsorlus; Interneti- ja sotsiaalmeediaturundus  Mobiilne turundus  
Toetusmeetmed lk 181 
Reklaam; isiklik müük; müügi soodustamine; suhtluskorraldus  •  Tarbeturg: 1. Reklaam 2. Müügisoodustamine 3. Isiklikmüük 4. Suhtluskorraldus  
•  Tööstusturg: 1. Isiklikmüük 2. Reklaam 3. Suhtluskorraldus 4. Müügisoodustamine  
•  Ametkonnaturg: 1. Suhtluskorraldus 2. Reklaam 3. Müügisoodustamine 4. Isiklikmüük   AIDAS – reaktsioon, toimehierarhia mudel lk 184 
Attentsion – tähelepanu; Interest – huvi; Desire – soov; Action – tegevus; Satisfaction – rahulolu 
Mudelit kasutatakse reklaamisõnumite hindamisel  
Kognitiivne; afektiivne; käitumisse puutuv; tulemus 
Toetuse strateegiad lk 185  •  Tõmbestrateegia – toetussõnumite suunamine lõpptarbijale, et ergutada vahendajate ostunõudlust. Suur roll  reklaamil  •  Tõukestrateegia – toetuse suunamine vahendajatel ning üldnõudluse suurendamisele. Tähtis on isiklik müük ning  hinnaalandused  Reklaami eesmärk 
Aluseks DAGMAR mudel   •  Kommunikatiivsed eesmärgid  
•  Teadvustavad eesmärgid 
•  Tunnetuslikud eesmärgid 
•  Aktiveerivad eesmärgid  


Reklaami sõnum peab olema sobilik sihtkliendi vajaduste ja soovidega. Firma ning tema reklaami eesmärkidega. Toote 
omadustega. Konkurentsi tingimustega  
Reklaami köitvuse elemendid  
Hirm; Huumor; Muusika; Emotsionaalsus; Ratsionaalsus; Erootika ja seksuaalsus  
Reklaamiteksti põhinõuded   •  Rõhuta olulisemat ideed 
•  Tekst peab olema suunitletud otse sihtrühmale  
•  Tooge välja olulisem eelis/kasu tarbijale 
•  Visuaal peab teksti toetama   Visuaali põhinõuded reklaamis   •  Tarbija tähelepanu köitmine  
•  Reklaamisubjekti ja põhiteema välja toomine  
•  Sihtrühm peab seda kiirelt märkama  
•  Peab tekitama huvi reklaami pealkirja osas  
•  Visuaal peab kinnitama teksti reklaamis  
•  Tooma välja toote unikaalseid omadusi  
•  Looma soodsa mulje reklaamijast või reklaamitavast  Vana vs uus müügifirma lk 205 
Müügiprotsess lk 207 
Ettevalmistus; veenmine; tehing 
FOB lk 292 
FOB on pigem müüjakeskne  
Turundusplaan sisaldab endas ettevõtte turunduse strateegilist planeerimist. See on ettevõtte turundustegevuse 
alusdokument, mis sisaldab endas eesmärke ja strateegiaid toote turustamiseks ja müümiseks sihtturul. Samuti ka tegevusi, 
kuidas eesmärkideni jõutakse. Turundusplaan koostatakse tavaliselt ühe kuni kahe aasta kohta. 
Mis vahe on turundus- ja äriplaanil?  
Äriplaan on laiem mõiste kui turundusplaan, kuigi turundusplaan on sageli äriplaani kõige mahukamaks osaks. 
Turundusplaan võib ettevõttes olla ka iseseisva dokumendina. Äriplaan vaatleb märksa rohkem aspekte kui üksnes 
turundust ning on rohkem seotud tasuvusanalüüsidega. 
Mis vahe on turundus- ja turustusplaanil?  
Turundusplaan on laiem mõiste.  Turustusplaan hõlmab ainult osa turundusplaanist. Turustus on eelkõige kaupade ja  teenuste müügikanalite valiku, organiseerimise ja kohale toimetamisega seonduv.   Turundusplaani vajalikkus   •  omatakse selgemat nägemust turunduskeskkonnast, milles tegutsetakse, valitsevatest ohtudest ja võimalustest  
•  aitab selgusele jõuda ettevõtte toodete tugevustes ja nõrkustes  
•  sunnib suuremat tähelepanu pöörama tarbijatele, nende vajadustele ja soovidele  
•  paremini on välja toodud tuleviku nägemus ning turunduse eesmärgid  
•  paneb täpsemalt paika juhtnöörid  
•  aitab paika panna põhilised turunduse strateegiad ja määratleda tähtsusejärjekorra  
•  aitavad koordineerida erinevaid funktsionaalseid operatsioone ettevõttes  
•  väga selge arusaam prioriteetidest  
•  aitab määratleda tulevikuvajadusi  
•  parem kontroll turunduse üle  
•  vähem tundlik ootamatutele situatsioonidele  Mida silmas pidada turundusplaanis? 


•  Kus oleme praegu? 
•  Kus me tahame olla tulevikus? 
•  Kuidas me sinna tulevikku jõuame?  
•  Eriti oluline on tähelepanu pööramine sellele, kuidas poolele   Mis iseloomustab “perfektset” turundusplaani?  
SOSTAC + 3M mudel = “täiuslik” turundusplaan (perfect marketing plan),  
Samuti on olulised: Tähtajad, tegevuste ajaline graafik, kes teeb mida ja millal  
SOSTAC mudel   •  Situation analysis situatsioonianalüüs (kus oleme praegu)  
•  Objectives eesmärgid (kuhu me tahame jõuda)  
•  Strategy, strateegia (tegevuskava)  
•  Tactics taktika (detailne plaan strateegia rakendamiseks)  
•  Action turundusplaani elluviimine  
•  Control, turundusplaani kontroll   3M mudel   •  Men means people (inimressursid) 
•  Money means budgets (finantsressurssid)  
•  Minutes (ajaressursid)   Läbimõeldud SOSTAC + 3M mudelid = “täiuslik” turundusplaan  
Mis on veel olulist turundusplaanis?  
Faktid turundusplaanis peavad olema üheselt mõistetavad, asjakohased ja sobivad. Eesmärkide, loodetavate tulemuste jne 
mõõdetavus. Paindlikkus, loovus  
Turundusplaaniga seotud üldised probleemid   •  Ettevõte pole ennast orienteerinud turu jaoks  
•  Plaanid jäävad paberile, neid ei võeta tõsiselt  
•  Raskused ja ebakindlus prognooside tegemisel  
•  Ajapuudus plaani koostamiseks  
•  Raske saavutada konsensust ja koostööd  Turundusplaaniga seotud prognoosidega probleemid   •  Müügimahu prognoosimine 
•  Müügikulude kindlaks määramine 
•  Rahavoogude kindlaks määramine 
•  Raskused sobivate turustuskanalite valikul 
•  Raskused müügi käivitamisel ja edendamisel   Mida hindavad juhid turundusplaanides?   •  Kas plaan sisaldab midagi uudset ja põnevat väljakutset ettevõttele? Kas selles on ka ohte?  
•  Kas plaanis on määratletud selgelt sihtgrupisegmendid ja nende potentsiaal?  
•  Kas sihtsegmendi tarbijad ikka eelistavad meie ettevõtte poolt pakutavat?  
•  Milline on tõenäosus meie eesmärkide saavutamiseks?  
•  Kuidas reageerib juhataja, kui me talt turundusplaani eelarvest 20% vahendeid näiteks ära võtame või hoopis juurde  anname. Mida ta hoiab kokku või vastupidisel juhul suurendab?   Turundusplaani koostamise võimalused (5 varianti)  •  Turundusplaan ühtne kogu firmale  
•  Turundusplaan eraldi kindlale tootele või tooterühmale või konkreetsele brändile  


•  Turu segmente puudutavad plaanid  
•  Kliente puudutavad plaanid 
•  Turundusplaan iga sihtturu kohta eraldi   Turundusplaani struktuur  
1. Sissejuhatus ja missioon 2. Praegune turupositsioon 3. Turuülevaade 4. SWOT analüüs 5.Tulevikuväljavaated 6. Eesmärgid 
7. Strateegiad (Strateegia lühikirjeldus; Sihtturg; Positsioonimise kirjeldus; Brändistrateegia; Tootestrateegia; 
Hinnastrateegia Turustus- ehk jaotusstrateegia; Toetusstrateegia) 8. Ressursi vajadused ja eelarved    Kliendisuhete juhtimine (CRM)  
Klientide valimise strateegiline protsess, kus ettevõte keskendub klientidele, keda ta suudab kõige kasumlikult rahuldada. 
Selle eesmärgiks on ettevõtte jaoks optimeerida klientide praegust ja tulevast väärtust. 
Kliendi suhete juhtimise tüüpilised probleemid on seotud:  •  kliendiväärtuse ja -kasumlikkuse hindamisega, 
•  kliendi rahulolu mõõtmisega  
•  kliendi lojaalsuse ja lojaalsusprogrammidega  
•  teenindustaseme mõõtmisega  
•  klientidele suunatud kampaaniate juhtimisega  
•  klientide ostukäitumise prognoosimisega  
•  andmebaasiturundusele keskendumisega.   Kliendile pakutav väärtus  on kliendi kogutulu ja kogukulu vahe. See on kogum kasusid, mida klient loodab saada toote või 
teenusega. kliendi kogukulu on kogum kulusid, mida klient arvab kandvat toote või teenuse hindamise, omandamise ja 
tarbimisega. 
Kliendi eluaegne väärtus (CLV)   CLV =  kõigi lojaalsete klientide ostude summa  lojaalsete klientide arv     Eluaegset väärtuse leidmisel kasutatakse kliendilt saadavat aastatulemit, lojaalsete aastate arvu ja firma kasuminormi ehk 
teine võimalus CLV = kliendi aastatulu * lojaalsete aastate arv * firma kasuminorm (nt 10%, siis * 0,1) 
Lojaalsete klientide prognoosimine 
Lojaalne klient on ettevõtte üks põhivaradest ja enamasti suurim tulu tootja 
Keskmine lojaalsusmäär = 1-1/n 
Keskmine kliendi eluiga = 1/n   (n=aasta) 
Kui kliendi lojaalsete aastate arv on 4 a, siis keskmine kliendi eluiga on (1/4). kui 1-1/4 siis saame palju klientidest on ka 
järgmisel aasta algul meie ettevõttele lojaalsed.    Kasumi kaotuse kalkuleerimine 


  Kliendi rahulolu on alati tähtis, olenemata ajast. Rahulolev klient on suurema tõenäosusega kauem ka lojaalne. Kriisi ajal on 
kliendi kaotamine eriti valus, kuna uusi kliente on raskem saada ning ka kulukam. Rahulolu = rõõm ja pettumus 
toodete/teenuste kvaliteedi suhtes vastavalt kliendi poolt püstitatud ootustele. 
Kliendi rahulolu mõõtmise võimalused –   •  SERVQUAL – mõõdetakse viite peamist kvaliteedi hindamise komponenti, mis analüüsib teeninduse oodatud ja  tegelikku kvaliteeti ja nende vahelisi lõhesid. Usaldatavus(korrektsus, täpsus, probleemide kiirelahendamine); 
kindlus(töötajate proffesionaalsus, sõbralikkus, võime tekitada usaldust, kindlustunnet); teenindusvalmidus(õige 
hoiak, suhtumine, soov lahendada kliendi probleeme); sisseelamisvõime(personaalne tähelepanu kliendile, 
hoolitsus, erivajadustega arvestamine); füüsiline keskkond(hoone, sisustus, seadmed, teenindajate välimus, riietus)  •  NP soovitusindeks -  0-6= negatiivne; 7-8 pasiivsed; 9-10 positiivsed 
•  Kano mudel – küsimustik omab kahte küsimust iga toote või selle gruppi kohta: funktsionaalne ja mitte  funktsionaalne küsimus. Mõlemale tuleb vastata 5-astmelisel skaalal  •  Grõnroos’i mudel; ACSI ameerika kliendirahulolu indeks; EPSI Euroopa kliendirahulolu indeks; mystery shopping  Teenindusbaromeeter 
Koostab ettevõtjate küsitluste kaudu Eesti Konjunktuuriinstituut, teavet kogutakse Brüsselile. 
Indikaator mõõdab teenindusettevõtete kindlustunnet turul. 
Uuritakse nõudluse hetkeolukorda ja selle muutumisprognoosi lähitulevikus, töötajate arvu olukorda ja selle muutumist, 
teenuste hindade võimalikku muutumist jne. Samuti uuritakse äritegevust takistavaid tegureid. 
Tavaliselt mõõdetakse möödunud ja tuleva 3 kuu suhtes. 
Hoiak tähendab inimese kestvat suhtumist nii iseendasse kui teistesse 
Valemid  tasuvuspunkt ühikutes =  𝑃ü𝑠𝑖𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 𝐾𝑜𝑔𝑢 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡𝑎   kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu   teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes  =  𝑝ü𝑠𝑖𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑+𝑠𝑜𝑜𝑣𝑖𝑡𝑢𝑑 𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 𝑘𝑜𝑔𝑢𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑘𝑜ℎ𝑡   kogukasumi % =  üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑−üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚𝑢𝑢𝑡𝑢𝑣𝑘𝑢𝑙𝑢𝑑 üℎ𝑖𝑘𝑢 𝑚üü𝑔𝑖ℎ𝑖𝑛𝑑   kasum = (kogukasumi % * müügi summa) – püsikulud  
turuosa = [(toote X müügimaht regioonis N) / (tootegrupi müügimaht regioonis N)] *100  
kasum = kogutulu - kogukulu 
Ül 3 
Alljärgnevalt on toodud teave usina kartulikasvataja Joosepi majandustulemustest  
Müük 1 800 000 rootsi krooni 
Püsivad tootmiskulud 22 000 rootsi krooni 
Administreerimiskulud 14 000 rootsi krooni  


Ühiku müügihind 9 rootsi krooni 
Ühiku muutuvkulu 5 rootsi krooni 
Müügikulude muutuvkulud ühikule 1 rootsi krooni  
a)  palju tuleb koguseliselt müüa, et saada kartuli müügi eest 0-kasumit. Leia tasuvuspunkt toodangu ühikutes.  Tasuvuspunkt = 22 000+14 000 9−6   b)  milline kogus kartulit tuleb kasvatada, et saada kasumit 20% kartuli müügihinnast  
20% 9st (hinnast) 0,2*9=1,8 
1,8x=(9-6)x-36 000 
X=30 000 
c)  leia tasuvuspunkt toodangu ühikutes, kui kõik muutuvkulud alanevad 10% ühiku kohta, kusjuures püsivkulud 
jäävad samaks  
6*0,1 = 0,6 => 6-0,6=5,4 uued muutuvkulud  Tasuvuspunkt =  22 000+14 000 9−5,4   Ül 4 
Kulukate = müügitulu – kulud, millel on kõige väiksem kulukate, see annab kõige vähem tulu niiet sellest tuleks 
loobuda, kuid samas peaks arvestama ka ajakuluga mis selle toote valmistamiseks kulub.(täiendavad andmed) 
Akumuleeritud kulukate = kulukate tuleb järjestada kahanevalt see järel saab arvutada akumuleeritud kulukate. 
Esimese toote akumuleeritud kulukate võrdne kulukatega. Järgmise akumuleeritud kulukate on eelmise toote 
kulukate + tema enda kulukate    Kasum = kõik kulukatted kokku või akumuleeritud kulukatte viimane arv = 121400 
Kõige tulusam on see millel on kõige suurem kulukate 
IGAST JAMA 
Toodete hinnakujunduses tugineb pakkumishinna meetod  konkurentide oletatavale hinnale 
Ettevõtte hinnakujundamise sisemõjuriteks on tegelik ja plaanitav turuosa  
Allahindluse arvutamine kuulub turunduse kaudsete ülesannete hulka   
Piiratud tarbija ostuotsustusprotsess tähendab läbitakse kõik etapid lühemaajaliselt  
Mis iseloomustab kliendi hinnatundlikkust tehinguturunduses tarbija hinnatundlikkus on üpriski suur  
Arhetüübi Lindprii funktsioon seisneb järgnevas rikkuda reegleid  
Turunduses võib pidada kontrollimatuks sõnumiks konkurendi reklaami  
Kvantitatiivseks hindamisaluseks turunduses on pakkumiste arv ajaühikus  
TV-reklaami puuduseks on see, et lühikese esitusaja tõttu ei pruugi jõuda reklaam tarbija teadvusesse  
Adresseeritud otsepostitusreklaami selektiivsus on väga kõrge  


Tarbija hinnatundlikkus väheneb kui tarbija ei märka hinnatõusu 
Kasumiläve meetod hinna kujundamisel tähendab, et lähtutakse kogukulude jaotamisest muutuv- ja püsikuludeks  
Skonto tähendab soodustust arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest  
Sotsiaalse turunduse meetmestik koosneb kuuest osast toode, hind, turustus, toetus, partnerlus, poliitika  
Rohelise turunduse alustaladeks on turundus, majanduslik tulukus, sotsiaalne vastutus  
Turundustegevusi ühendab vahetuskontseptsioon 
Turunduse raameesmärkideks on tulu- ja kulueesmärgid  
Uue ajastu turundusele on iseäralik võrreldes vana turundusega pikaajalisus ja tulevane müük  
Millist tarbijatüüpi esineb toote omaksvõtu kõveral kõige vähem? liidertarbijaid  
Tasakaalustavas alternatiivide hindamise mudelis toimub toote/brändi omaduste võrdlemine  
Tarbija psühholoogiline risk seisneb selles, kas tarbija tunneb tootest rahuldust (ka ego rahuldus)   
Toote tarbimisväärtust hinnatakse ostujärgselt 
S. Freud on autoriks seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele  
Eratarbijaid segmenditakse demograafiliselt  
Brändi välise identiteedi all mõistetakse brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan)  
Mis on iseäralik tarbija pseudolojaalsusele? tarbija teeb korduvoste, kuid mõtleb brändi vahetamisele  
Suhteturunduse tüüpilist turgu iseloomustab teenuste turundus  
Tootekompleks koosneb kõikidest ettevõttes toodetavatest tootesarjadest ja brändidest  
Brändi tarbijaväärtusega mõõdetakse brändi positsiooni tugevust tarbija teadvuses  
Tavalise tarbija turu (B2C) toetust iseloomustab reklaami domineerimine  
Kui ettevõte kasutab reklaami rohkem kui isiklikku müüki, siis millist toetuse strateegiat ta peamiselt kasutab? 
tõmbestrateegia  
Pressingmüüki iseloomustab toote puuduste varjamine  
Uue aja müügifirma turundust iseloomustab keskendumine kliendi vajadustele ja rahulolule  
Müügi kvalitatiivseks hindamise aluseks on klientidega suhtlemine  
Andrese nägemuses on BMW rullnokkade bränd, järelikult on see Andresel brändi assotsiatsioon  
Turu-uurimise esmaseks meetodiks on küsitlus  
Arvuti on heaks näiteks kui valiktoode   
Bartertehingule on iseäralik, et kaupa vahetakse kauba vastu 
Turustus on kitsam mõiste kui turundus 
Peibutushinna all mõistetakse turunduses eriti madalaid hindu rahva poodi meelitamiseks  
Valsi mudelis on vaatluse all väärtuste ja elulaadi tüpoloogia