Tarbijakäitumine Kiire kaootiliste kasvu aastad 1991-1994 Noorusliku optimism aastad 1995-1998 · uued brändid · pallju uringuid selleks,et kaardistada brändide tuntust,tarbimist,turuosa,mainet 1995-1998 Lääne turundajad · Läänetarbijate tarbimis-ja ostukäitumine olid võõrad,tellisidmahukaid U&A (usage and attitude)uuringuid · Rahvusvahelised turundajad panustasid rohkelt reklaami ning blokeensid mõned turud(tarbijateadvuses) 1995-1998 1996.aastal tõid nii blokeeritud turu näide Leaf Oy kui ka Kalev ... 1995-1998-relansseerimise näide Näide Eestis Kalev,Mars,Snickers oli üle 40 % turust Anneke (ilma meedia toetuseta) Karuna (ulutaslik meediakampaania) Leedu brand Lineaarse kasvuaastad 2001-2008 jaemüüjate tugev... Jaekaubandus- B,C-Stockmann D,E-Prisma
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE
Tarbijakäitumine MS.0717 Ülesanne 1. Otsustusmudelid Ostuotsus teleri ostmisel · Lojaalsuspõhine otsustusmudel Valin tootja järgi endale sobiva toote, kuna olen alati tarvitanud Philipsi tooteid. · Tasakaalustav otsustusmudel Hinna võrdlusi tegin minagi teleri ostul ja mul oli kindlaks määratud samuti maksimaalne summa milleks oli 900 eurot. Valisin välja 2 erinevat mudelit www.euronics.ee ja see järel läksin kauplusesse kohapeale,et küsida müüjalt nõu. Kuna mudelite erinevus tulenes ainult selles et ühel oli 3D ja teisel mitte, ning 3D ga mudel maksis 100 eurot rohkem , kui ilma selleta siis loomulikult ma otsustasin odavama kasuks, kuna 3D vähemalt antud hetkel ei köida mind nii palju. Ehk siis otsuse tegin odavama hinna kasuks. (3D 899 ja ilma 3D-ta 799). · Leksikograafilinie otsustusmudel Teleri puhul oli minu jaoks oluline hea pilt ja suurus...
Sissejuhatus Luua ülevaade psühholoogia rakendamisvõimaluste mitmekesisusest; sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Majandus ja psühholoogia I Maaja Vadi TÜ majandusteaduskond Email: [email protected] KORRASTATUS Rakendusvaldkonnad, mis kasutavad psühholoogia teadmust vastastikune täiendamine; Juhtimine Organisatsioonikäitumine; Personalijuhtimine. Turundus Tarbijakäitumine; Reklaam; Müügisuhtlemine. 1 KOORDINEERIMINE??? ...
turunduskommunikatsiooni, sh müüki. b. Tegevuste kogum, mis hõlmab turundusuuringuid, kuid toote kujundane ja jaotuskanalite valikud pole olulised c. Tegevuste kogum, mis hõlmab müüki Küsimus 2 Mis on segmenteerimine? a. Pakutakse erinevate omadustega tooteid. b. Turu jagamine väiksemateks osadeks ehk turusegmentideks. c. Ettevõte üritab rahuldada kogu turu vajadusi. Küsimus 3 Mis on tarbijakäitumine? a. Sarnaste vajadustega tarbijarühm. b. See, kuidas tarbija toodet näeb. c. Toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtus ning tegevus. Küsimus 4 Millised on olulisemad positsioneerimise elemendid? a. Hind, müügikoht, konkurendid b. Kvaliteet, hind, müügikoht c. Hind, kvaliteet, teenindus, pakend, jaotusvõrk Küsimus 5 Teenindussfääri osatähtsus maailmas ... a. langeb b. pole jälgitav c. tõuseb Küsimus 6 Millega on seotud emotsionaalsed väärtused? a
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES MÜÜK JA MARKETING- TURGUDE ANALÜÜS REFERAAT Õppeaines: ETTEVÕTLUSE ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 1.TURUNDUS.......................................................................................................................................... 4 1.1.Turunduse sisu ................................................................................................................................4 1.2.Turunduse põhimõisted............................................................................
Tarbijakäitumine Iseseisev töö EMT vs Tele2 Kristiina Tammik EMT lühitutvustus 1991 Eesti juhtiv mobiilsideoperaator nii era- kui ka äriklienditurul, kõnesides ja mobiilses internetis mobiilisektori innovatsiooni- ja kvaliteediliider 4G-võrk katab üle 95% Eestist Koostöö Elioniga võimaldab pakkuda klientidele kogu telekommunikatsiooniteenuste spektrit TeliaSonera gruppi kuulumine annab võimaluse tuua rahvusvaheline know-how Eestisse ning eksportida siinset teadmist välismaale 2013. aasta lõpuks 868 000 klienti EMT innovatsiooni näited EMT innovatsiooni näited: 1998 Eesti esimese GSM 1800 võrgu avamine 2000 mobiilse positsioneerimise ja ja WAP teenuse turuletoomine 2000 mobiil-parkimine (rahvusvahelise GSM Assotsiatsiooni aastaauhinna nominent innovaatilisema teenuse kategoorias) 2001 GPRS teenuse turuletoomine esimesena Eestis 2003 MMS teenuste avamine 2004 EDGE turuletoom...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusarvestus TARBIJAKÄITUMINE Essee Tallinn 2010 Valisin kaupluseks Selver ja tootekategooriaks juust. Selver on Eesti linnades tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis põhineb Eesti kapitalil. Selveri ketti kuulub 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 30 supermarketit ning 5 hüpermarketit. Selveri supermarketites on müügil toidu ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu- ning tööstuskaubad. Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Kõikides Selverites on esindatud ka Selveri Köögi tooted. Selver paigaldas enamikesse keti kauplustesse lahtised juustuletid. Uutes juustulettides on suurem sortiment, juustusortide arv varieerub vastavalt letipinna suurusele 20-st 95 sordini. Seni olid ...
MIS ON POLIITILINE OSALUS? Kuna antud teema on politoloogias enim uuritud, siis tuleb meil tegemist ka paljude mõistetega. Poliitiline osalus - klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust, mille eesmägiks on mõju avaldamine sellele, kes valitseb ja kuidas valitseda. Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, kuhu alla koondub nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine ehk uudistega kursisolek. Kaasatus on kehtivat valitsemissüsteemi toetav. Poliitiline käitumine - valimiskäitumiste ja selle mõjurite käsitlemine. Euroopas on see termin levinud palju vähem, kui Ameerikas. Ükskõik millist väljendit me siit kasutame, käib jutt justnimelt neist ühiskonnaliikmetest, kellel ei ole formaalset võimupositsiooni ei seaduseandlikes ega ka täidesaatvates ühiskonna korraldustes. Politoloogia - teadus mis uurib võimu ja valitsemise vorme, samas ka poli...
Õpikute turule spetsialiseerumine, selektiivne spetsialiseerumine ja täielik turu käitumine. RISC on rahvusvaheliselt ja laialt kasutatav metoodika, mille puhul on segementeerimise aluseks tarbijate vastuse 100-le indikaatorküsimusele, selle väljundiks on sotsiaal-kulturiline väärtusruum, kus vastajad paigutuvad kolme telje suhtes. KATSETAJAD aktiivsed interneti-tarbijad, huvideks on muusikaprogrammid ja tehnikasaated, vaatavad tulevikku optimistlikult, ostu- ja tarbijakäitumine on emotsionaalne, on aktiivsed shoppajad, tarbimine on nende jaoks elustiil, hinnast nad end mõjutada ei lase, nendel on soov ise midagi uut järele proovida, olulist tähendust kannavad nende jaoks kaubamärgid. MATERIALISTID meediakanalitest jälgivad raadiot ja telerit, tulevikku vaatavad võrdlemisi ebakindlalt, shoppamisega ei tegele nagu katsetajad, see on nende jaoks asine tegevus, kaubamärgid ei oma olulist rolli, nende jaoks on uut asja ostes tähtis, mis kasu nad sellest saavad.
17. Mis on jaotuskanal? - Jaotuskanal on kliendi vajaduste katmine tarneahela ulatuses materjalide, kaupade, teenuste ja infoga. 18. Kuidas mõjutavad hoiakud tarbija ostukäitumist? Motiveeritus on oluline, kui motiveeritud tarbijad on. Aja ja sügavuse varieeruvus on vahe kas osta rutiinselt või midagi infonõudlikku. Erinevad rollid ostja ja tarbija ei ole alati sama isik. Erinevatel inimestel on erisugune tarbijakäitumine: vajadused, tuju, motivatsiooni tase Ostukäitumine on dünaamiline muutuv protsess: muutuvad keskkond, inimesed (sissetulek, elustiil, väärtused, vajadused) kui ka tooted. 19. Kuidas mõjutavad ostukäitumist välised tegurid? - üldiseloomuga tegurid (kultuuriruum, sotsiaalne klass, grupimõjud, arvamusliidrid, perekond) kui keegi soovitab, siis ostetakse
Annika Põldkivi AK08 TEENINDAJA MÕJU TARBIJAOSTUKÄITUMISELE Teenindusel on tänapäeval üks peamisi konkurentsieeliseid. Enamasti määrab teenindus, kas tarbija ostab kaupa või mitte. On teada, et inimene valib ostukoha sõltuvalt hinnast, kuid jääb püsikliendiks läbi teeninduse. Emori korraldatud uuringu kohaselt on Eesti Teeninduse Indeks 2009. aastal kõikide hinnangute koondtulemusena 4-pallisel hinnanguskaalal 3,33 (võrdluseks: 2008. aastal oli indeks 3,23 ning 2007. aastal 3,11). Üldise taseme tõusu taga on eelkõige telefoniteeninduse kvaliteeditaseme paranemine, täpsemalt kõrgemad hinnangud teenindajate müügioskustele, neist eriti kliendi soovi mõistmisele, selle täpsustamisele. Erinevused teenindajate teenindus- ja müügioskustele antud hinnetes on vähenenud ka teiste teeni...
See sõltub väga palju inimeste omadustest ning toote ja situatsiooni iseloomust. Tarbija ostukäitumine kätkeb erinevaid rolle. Ostja ja tarbija ei pruugi olla üks ja sama isik. Tarbija ostukäitumine on mõjutatud välistegurite poolt. Välistegurid võivad olla üldise iseloomuga - kultuuriruum, sotsiaalne keskkond, aga ka spetsiifilised - ostukohas valitsev situatsioon, toote eripärad, turunduskampaaniad. Erinevate inimeste tarbijakäitumine on erinev. Erinevatel inimestel on erinevad vajadused, tuju, motivatsiooni tase. Nad on erinevad isiksused, tajuvad asju erinevalt, samade sümbolite puhul meenuvad neile erinevad assotsiatsioonid. Tarbija ostukäitumine on dünaamiline. Tegemist on pidevalt muutuva protsessiga, muutuvad nii keskkond, inimesed kui ka tooted. 32. Mis on ettevõtte otsesed ja kaudsed kulud? V: Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis
professionaalid, amatöörid) Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek); ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus, diileri asukoht); loodetavad kasud (kasud, mida saadakse kauba ostust, kasutamisest või omamisest, võivad olla kõige populaarsemad segmenteerimise tegurid; siia valdkonda kuuluvad kvaliteet, teenindus, ökonoomia); tarbijakäitumine ja kasutaja staatus (aktiivsed kasutajad, mõõdukad ja juhuslikud kasutajad, mittekasutajad); suhtumine tootesse (vaimustunud, positiivne, ükskõikne, eitav, vaenulik) Sihtturg ja selle kirjeldamine Sihtturu geograafiline määratlus võib erinevate ettevõtete jaoks olla erinev - tänav, linnaosa, linn, maakond, rajoon, osariik, riik, riikide ühendus, maailmajagu, kogu maailm jne. Selles
- tööhõive struktuur - tööleidmise võimalused 5) Konkurents tööturul - majandussektorid - nõudlus tööturul - tööintervjuu 6) Tööseadusandlus (Töölepinguseadus, Töö- ja puhkeaja seadus) - tööandja õigused ja kohustused - töötaja õigused ja kohustused - alaealise töötaja õiguste ja kohustuste erisused 7) Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine (õpik lk 169-174, TV ül 142) - erinevad tarbimisstruktuurid - reklaami roll tarbimises - tarbija õigused ja kohustused - müüja õigused ja kohustused - tarbijakaitse Lisaks: keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine, infotehnoloogia ning meedia, turvalisus.
Positsioonimisel võib teha järgmisi vigu: • puudulik positsioonimine – tarbija ei saa aru toote eripärast; • ülepakutud positsioonimine – tarbija ei tunneta, miks peaks ta brändi eest rohkem maksma; • eksitav positsioonimine – brändi positsiooni muudetakse liiga tihti; • kahtlustäratav positsioonimine – tarbija suhtub umbusuga toote pakkujasse; • ebaoluline positsioonimine – kui brändi ja tarbija vahel on nõrk side, siis seda brändi pole tarbija jaoks olemas. 7. Tarbijakäitumine Tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused: 1. on haritud, teab täpselt oma vajadusi; 2. valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi; 3. on nõudlik toote suhtes, teadlik kvaliteedist; 4. ostab maitsest lähtuvalt; 5. soovib ehtsaid tooteid; 6. lisaks tootele vajab ka head teenust; 7. on kaubanduse suhtes kriitiline ja skeptiline; 8. tunneb ostukohtade mainet; 9. otsib ostumugavust, hindab aja kokkuhoidu; 10.taunib müüjate survet; 11.on küllalt tujukas, tabamatu; 12
Positsioonimisel võib teha järgmisi vigu: · puudulik positsioonimine tarbija ei saa aru toote eripärast; · ülepakutud positsioonimine tarbija ei tunneta, miks peaks ta brändi eest rohkem maksma; · eksitav positsioonimine brändi positsiooni muudetakse liiga tihti; · kahtlustäratav positsioonimine tarbija suhtub umbusuga toote pakkujasse; · ebaoluline positsioonimine kui brändi ja tarbija vahel on nõrk side, siis seda brändi pole tarbija jaoks olemas. 7. Tarbijakäitumine Tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused: 1. on haritud, teab täpselt oma vajadusi; 2. valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi; 3. on nõudlik toote suhtes, teadlik kvaliteedist; 4. ostab maitsest lähtuvalt; 5. soovib ehtsaid tooteid; 6. lisaks tootele vajab ka head teenust; 7. on kaubanduse suhtes kriitiline ja skeptiline; 8. tunneb ostukohtade mainet; 9. otsib ostumugavust, hindab aja kokkuhoidu; 10.taunib müüjate survet; 11.on küllalt tujukas, tabamatu; 12
1) oma tuludelt: Füüsilise isiku tulumaks (õigeks saab lugeda ka kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse makseid). 7 2) tarbimiselt: Käibemaks, aktsiisid, tollimaks (punkti saab ka siis, kui on nimetatud nt kütuseaktsiis vm). 4. Mis riigiamet kontrollib maksude tasumist? 1 p Maksu- ja Tolliamet VII Indiviid ja majandus 13 p 1. Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine 2 p 1. Tänapäeval on üha rohkem levinud ostmine postimüügikataloogidest ja internetipoodidest. Nimeta üks sellise ostmisviisi positiivne külg ja üks võimalik oht. 2 p 1) Positiivne külg: mugav, suhteliselt odav jms. 2) Võimalik oht: võimalus, et kaup ei vasta ootustele (vale suurus, vale värv jne); võimalus petta saada ja tellitud kaup võib jääda saamata vms. Iga sisult õige vastus annab punkti. 2. Tööturg ja sotsiaalne turvalisus 11 p 1. Täida tabel
Väline keskkond: kasutamisest või omamisest, võivad olla kõige populaarsemad Makrokeskkond moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust segmenteerimise tegurid; siia valdkonda kuuluvad kvaliteet, mõjutavad tegurid. teenindus, ökonoomia); Demograafiline keskkond elanike arv/paiknemine/sooline tarbijakäitumine ja kasutaja staatus (aktiivsed kasutajad, koosseis/vanuseline/tööhõive. mõõdukad ja juhuslikud kasutajad, mittekasutajad); Majanduslik keskkond suhtumine tootesse (vaimustunud, positiivne, ükskõikne, eitav, inflatsioon/SKP/tööpuudus/palgatase/ostujõud/elatustase. vaenulik).
Tarbijate ostumotiivid suveniiride näitel Tarbijakäitumine Referaat Õppekava nimetus Juhtimine ja turundus Tallinn 2018 Sisukorda 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1Suveniiride olemus..........................................................................................................4 1.1Suveniiride mõiste..............................................................................
vajadust ja lõpp vajadus saab rahuldatud. Samuti on näha, et ostukäitumine ei lõpe ostmisega, vaid sisaldab nii ostueelseid (otsimine) kui ka ostujärgseid (kasutamine, likvideerimine) tegevusi. Tarbijate ostukäitumist iseloomustavad märksõnad: 1. Tarbija ostukäitumine on motiveeritud 2. Tarbija ostukäitumine varieerub aja ja sügavuse poolest 3. Tarbija ostukäitumine kätkeb erinevaid rolle 4. Tarb ostuk on mõjutatud välistegurite poolt 5. Erinevate inimeste tarbijakäitumine on erisugune 6. Tarbija ostuk. on dünaamiline Tarbija ostkäitumise mudeleid on kahte sorti: 1) Elustiilil põhinev lk 86 joon 2) Üldine mudel lk 87 joon sellest lähtub see õpik Individuaalsete tegurite mõju ostukäitumisele · Vajadused ja motivatsioon
Peale ostu on tarbija kas rahul (kui ostetu vastab ootustele ja see salvestatakse mällu) või rahulolematu (ostetu ei vasta ootustele, ostja võib taotleda firmast hüvitust, kaebab tarbijakaitsele, boikoteerib müüjat ja levitab negatiivset infot toote kohta). 4.3 TARBIJAKÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 4.3.1 Sisemised tegurid 1. Isiksus Psühholoogid jaotavad inimesed erinevatesse tüüpidesse – ekstraverdid ja introverdid. Turundaja peab teadma, et igale tüübile on iseloomulik oma tarbijakäitumine. Järgmises tabelis on näha, mille poolest nad oma tarbimises üksteisest erinevad. Ekstravert Introvert Pöördunud rohkem välismaailma Keskendunud sisemaailma Seltsiv, hea suhtleja Tagasihoidlik, kinnin Sõpru palju Sõpru vähe Jagab oma tundeid sõpradega Avameelne vaid heade sõpradega Armastab vaheldust, huumorit Ettevaatlik
11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6
II MS’ist, ületarbimine, kasvu piirid Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab tulevastega ning elab harmoonias looduse ja iseendaga. Keskkonnaprobleemid: enamasti pöördumatud, ulatuslikud ja äärmiselt komplekssed, ebakindlad. Nende lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel. Säästva arengu ideaal Teostamine eeldab üldsuse osalemist, keskkonnahoidlikke nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Tarbijakäitumine, keskkonnateemade kajastus, keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerumine, roheline elustiil, keskkondlik õigus, öko moderniseerumine. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil. Ökoloogiline moderniseerumine Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust + sotsiaaltehnoloogia Sotsiokraatiline lähenemine – elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine IV Loeng – Majandus ühiskonnas
vajalike operatsioonide toimimise vahel. Tootearendus on toimunud järgmistes põhisuundades: toote kõrge kvaliteedi tagamine; kulueelise potentsiaali loomine, mis võimaldas avaramalt kasutada hinnapoliitikat; tootes peituvate tarbija jaoks hüvede esiletoomine (madal kasutamiskulu, soodus hinna ja kvaliteedi suhe, tarbija vajaduste kiire ja täpne rahuldamine); orientatsioon sihttarbijaskonnale, indiviidikesksema toodangu pakkumine; tarbijakäitumine muutuste arvestamine (süvenev hinna-, margi- ja kvaliteeditundlikkus, tarbimisprotsessi emotsionaalsuse kasv jne); õiguslik-poliitiliste, sotsiaalsete ning kultuuriliste mõjude arvestamine (standartiseerimine, tarbijakaitseseaduste kitsendused, kodanikualgatusel tekkinud liikumiste nõuded, demograafilised ja sotsiaalsed mõjud, väärtushinnangute muutumine);
11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Test 3 – tarbijakäitumine 1. Ekvimarginaalsuse printsiip ütleb, et tarbija võrdsustab piirkasulikkuse ja hinna suhted kõikide kaupade puhul. Tõene 2. Gosseni 1. seaduse ehk küllastusseaduse alusel lõikub piirkasulikkuse kõver mingil hetkel kindlasti horisontaaltelge. Tõene 3. Tarbija maksimeerib kasulikkust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. Väär 4. Isiklikuks kasutatavaks tuluka nimetatakse tulu peale maksude mahaarvamist. Tõene 5. Kogukasulikkus saavutab maksimumi seal, kus piirkasulikkus = 0. Tõene 6
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND AJAKIRJANDUSE JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON JA TARBIJAKÄITUMINE II kodutöö Turukommunikatsiooni eri vormide kasutamine ja nende efektiivsuse analüüs Mayeri pesupulbri kampaaia näitel Koostanud: Elis Naumanis Reelika Ojakivi Nele Normann Juhendaja: Esta Kaal Tartu 2008 SISSEJUHATUS Meid ümbritsev loodus on ainulaadne. Loodus vesi, päike ja õhk mõjutab igapäevaselt meie kõigi elu ning kujundab ka inimeste harjumusi. Määrab, kui tihti pestakse riideid ja aknaid, kuidas hooldatakse põrandaid ja puhasta...
TURUNDUSE ALUSED Õppevahend Koostas: Priit Tannik Tartu 2008 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segment...
teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Ostukäitumine on motiveeritud: probleemi lahendamine, motivatsioon seda teha. Varieerub aja ja sügavuse poolest: rutiinne ost ja pikaldane ost Kätkeb erinevaid rolle: ostja ja tarbija ei pruugi olla sama isik. On mõjutatud välisteguritest: sotsiaalne keskkond, toote eripärad, kehtivad turunduskampaaniad. Erinevate inimeste tarbijakäitumine on erisugune: kui oste teevad samades tingimustes, võivad nende osutkäitumised erineda. 8 Ostukäitumine on dünaamiline: Pidevalt muutuv protsess. Muutub keskkond (sissetulek, elustiil, vaatused) Tegurid, mõjurid ostukäitumisele: Vajadused ja motivatsioon: Motivatsioon on sisemine ärgitatud seisund, mis paneb inimese mingil kindlal viisil konkreetse eesmärgi suunas tegutsema.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People ...
.......................................................................................................26 4.3.1 Turu segmentimise viisid ja meetodid....................................................................26 4.4 Sihtturu valiku maatriks................................................................................................ 30 5.TARBIJATURG...................................................................................................................36 5.1 Tarbijakäitumine............................................................................................................36 5.2 Tarbimisstiil...................................................................................................................37 5.3 Tarbija ostuotsustusprotsess..........................................................................................38 2 1. TURUNDUSE OLEMUS 1
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, t...
periood, äsjaabiellunud (lapsi ei ole), täispere I faas (lapsed on eelkooliealised), täispere II faas (lapsed on kooliealised), täispere III faas (täiskasvanud lapsed, kes on veel vanematest majanduslikult sõltuvad), osapere I faas (vanemad elavad üksinda, kuid käivad veel tööl), osapere II faas (vanemad on pensionil), üksikuks jäänud töötav pensionär, üksikuks jäänud mittetöötav pensionär. Elukutse ja haridus. Tarbijakäitumine sõltub nii haridustasemest kui elukutsest. Kõrgema ja madalama haridusega tarbijate ostud erinevad paljuski. Haritumad panevad suuremat rõhku teenindusele, reisimisele, väljaspool kodu einestamisele, kontsertide ja teatrietenduste külastamisele, seevastu teised mõtlevad rohkem materiaalsele heaolule. Haritumad loevad rohkem ja on suhteliselt iseseisvamad kaupade kohta informatsiooni hankimisel, ka
Kui antropoloogia uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olevust, tema iseärasusi ja põlvnemist, aga ka kultuurilist käitumist, siis tarbimisantropoloogia keskendub inimese käitumisele seoses tarbimisega. Kas kõikides ühiskondades on inimestel mingeid ühiseid käitumisviise ning millised on erinevad käitumisviisid? Sotsiolooge huvitab miks inimesed tarbivad, mis mõjutab tarbimisvalikuid ja kuidas on see seotud ülejäänud ühiskonnastruktuuridega. 60. mis on tarbijakäitumine? Mis seda mõjutab? Poes võib tegu olla sümboolse ohverdamisrituaaliga, kus asju ei osteta ainuklt tarbimise pärast, vaid selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega. Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust. Toimub nö suhete materialiseerimine. Inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust. Asjade ümber hakkavad tekkima traditsioonid, käitumisnormid, uskumustesüsteemid ning need mõjutavad tarbija käitumist.?????
........................................................................................................19 4.3 Turu segmentimine........................................................................................................21 4.3.1 Turu segmentimise viisid ja meetodid....................................................................21 5.TARBIJATURG...................................................................................................................25 5.1 Tarbijakäitumine............................................................................................................25 5.2 Tarbimisstiil...................................................................................................................26 5.3 Tarbija ostuotsustusprotsess..........................................................................................26 6.TOODE ....................................................................................................................
Klassikalisem näide on ankeetküsitlus, kus ettevõte tahab teada, mida tarbijad näiteks arvavad turule toodud uuest tootest, kuidas on nad rahul ettevõtte tegevusega ning kasvõi seda, kuidas ettevõte saaks turul tarbijate vajadusi senisest veelgi paremini rahuldada. Ankeetküsitlus Semantiline diferentsiaal Mina leian, et kompvek Mesikäpp on Kalevi kommide Alamklass 1 2 3 4 5 Tippklass 4. Tarbijakäitumine Selle all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja turu segmentimisel ja toote positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, hinnakujunduses, kaupade turustamisel, toetuse elluviimisel jp kohtades. Motivatsioon on kogu tarbimiskäitumise alus. Hoiaku ABC mudel: Affect – mõju Behavior – käitumine Cognition – tunnetus Tarbija omaksvõtu kõver Liidertarbijad- 2,5%
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majandusl...
mittetraditsiooniliste ostuotsustega aga ka ühest inimesest koosnevate kodumajapidamiste arv. (Lewison jt 1989, 115) Lisaks eelpoolnimetatule tuleb arvesse võtta ühiskonna töötuse taset. Suur töötus mõjub jaekaubandusele negatiivselt, inimeste ostusoovid piirduvad esmavajaduste rahuldamisega. (Alexander 1997, 228) Teiselt poolt madal töötuse tase võib omakorda viia personalipuuduseni jaekaubanduses. Tarbijakäitumine on kõikidest jaekaubandust mõjutavatest tingimustest kõige olulisem, sest tänapäeva jaekaubandus koondub tarbija vajaduste rahuldamisele ja nende 8 etteaimamisele. Analüüsida tuleb seda kui palju ja mida tarbijad ostavad, kes on põhilised ostjad, miks ostetakse, kuidas ostetakse ja kust kohast ostetakse. (Lewison jt 1989, 109) Arvestada tuleb sellega, et tarbijad on järjest haritumad ja kaubavalikust paremini informeeritud
eelarvamused ja poliitilised mõjutused. Turundusuuringu tõhusus oleneb ennekõike uuringu tellija (otsuse tegija) oskusest määrata probleemi olemust. 4P Turundusjuht Väärtuste vahetus Kliendid Tarbijakäitumine, rahulolu, lojaalsus g Ae Joonis: Turundusuuringute roll turundussüsteemis Vajaduste Vajaduste kirjeldus uurimine Vajadus Tarbija Toote projekteerimine Füüsiline Toote tehniline kirjeldus toode
sõiduautod, lõbureisid, luksusesemed) kui samas vanuses lahutatud lapsevanemad. Viimaste sissetulekud pereliikme kohta on üldjuhul hoopis tagasihoidlikumad, mis sunnib neid leppima odavate toiduainete ning kasutatud asjade ostmisega. Seoses kooselu traditsioonide muutumisega on välja töötatud pereelu tsükli modifitseeritud skeem, mis on esitatud lisas 14 (Boveé et al, 1992: 227). Elukutse ja haridus Tarbijakäitumine sõltub nii haridustasemest kui elukutsest. Kõrgema ja madalama haridusega tarbijate ostud erinevad paljuski. Haritumad panevad suuremat rõhku teenindusele, reisimisele, väljaspool kodu einestamisele, kontsertide ja teatrietenduste külastamisele, seevastu teised mõtlevad rohkem materiaalsele heaolule. Haritumad loevad rohkem ja on suhteliselt iseseisvamad kaupade kohta informatsiooni hankimisel, ka ostuotsuse langetamisel arvestavad nad suurema arvu mõjuritega kui madalama
suhtumist) Kaudne IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete- negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs ... H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused, tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse Kokkuvõte Hoiakud ja väärtused Hoiaku kolm komponenti Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine. Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988) 1. Sotsiaalne mõju Probleem Inimese iseseisvus-sõltuvus Ajalugu = individualiseerumine, rühmaseosed nõrgemaks. Kaugele
väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) kuidas suhtud mingisse asja? Nt keskkerakonda Kaudne IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete-negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs ... H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused, tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse KOKKUVÕTE 19 · Hoiakud ja väärtused · Hoiaku kolm komponenti · Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse · Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine. · Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon · Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988) Hoiaku ja väärtuse erinevus
eelarvamusi, negatiivset suhtumist) • Kaudne – IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete-negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit mehe ja naisenimed sooliste hoiakute uuringus, assotsiatsioonid seoses erineva nahavärviga isikute piltidega). Ka: mitteverbaalse käitumise jälgimine, teksti sisuanalüüs … • H mõõtmine laialt levinud rakendusuuringutes: poliitilised eelistused, tarbijakäitumine, suhtumine mõnuainetesse Kokkuvõte • Hoiakud ja väärtused • Hoiaku kolm komponenti • Hoiaku kujunemine ja püsivus. Hoiakute süsteem ja enesekaitse • Hoiak ja käitumine. Käitumise ennustamine. • Hoiakute muutumine. Dissonants ja assimilatsioon • Leon Festinger, Muzafer Sherif (1906-1988) Muzafer Sherif (Muzaffer Şerif Başoğlu 1906-1988) 6. Sotsiaalne mõju Probleem • Inimese iseseisvus-sõltuvus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
