ja osakaalu•Paljude ettevõtete varade tegelik väärtus on tegelikult tihti otseses sõltuvuses nende varade raha genereerimise võimest•Võlakohustuste suuruse hindamiseks kasutan eelkõige näitajat võlakohustused/koguvara Näitaja üle 20% viitab juba olulisele võlakoormusele. •Näited: –tugev omakapitali osakaal, aitab ületada kahjumlikke perioode–omakapitali osakaal oli madal, kuid varade turuväärtus stabiilne–omakapitali osakaal oli kõrge, kuid ettevõtte finantsseis kehv, varade väärtus tugevas sõltuvuses äritegevuse edukusest –omakapitali osakaal kõrge, kuid finantsseis kehv, varade väärtus seotud äri edukusega•Panganduses hindame ettevõtte finantsanalüüsil ettevõtte võimet tasuda oma võlakohustusi VÕLG/EBITDA• Krediidijuhtimises kasutame tihti võlakoormuse ja rahavoo optimaalse suhte leidmiseks ka suhtarvu võlakohustused/EBITDA, kuna:–Põhiosamaksete suurust on raske leida, eriti kui
Kvaliteedi tõstmine jne) Litsentseerimine Uute toodete väljaarendamine Strateegilised liidud ja Geograafiline laienemine ühisettevõtted (riigisiseselt) Frantsiis Rahvusvahelistumine Ettevõtte edu Edul on erinevaid aspekte •Tunnustus tegevusharus konkurentide ja klientide poolt •Kasvavad müügimahud •Korduvostjate osakaalu tõus; püsiklientuuri väljakujunemine •Paranenud finantsseis pankade ja investeerimisspetsialistide silmis •Kasvav töötajate, sh juhtide arv •Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust •Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine •Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus (EP näide) 5 edu võtmetegurit •Inimesed •Eesmärgid •Meetodid •Füüsilised ressursid •Kliendid Väikeettevõt(ja)te edukuse tunnused Koostööaldis Edule orienteeritud Vaatab tulevikku Uudishimulik ja arenguvõimeline
Tasandamiseks vajalikud tööriistad. Kellu, lood, mingisugune lihvija (ntks liivapaber), segumasin või ämber segu segamiseks. Aga üldiselt oleneb väga, mida sul vaja on ja kuidas sinu finantsseis on... Kirjelda tellisseina tasandamist. Betooni pind puhastada tsemendipiimast, raketisemäärde jääkidest, prahist ja tolmust - kõigest mis vähendavad tasanduse nakkumist. Pinnad tasandada ntks Nivoplani ja Planicrete (lahjendatud 1:4 veega) pahteldusseguga. luruumides võib seinte tasandamiseks kasutada kipskrohve, nt pumbatavat või käsi-kipskrohvi. Kui seinal on vana ja nõrk pudenev lubi (tsement)krohv, siis see tuleb eemaldada ja pind tolmust puhastada. Segu
Järelteenindus 8 (kindlasti prioriteet) 2 Hind 9 (väga madal sisenemise hind, vastuvõetav mikroettevõtetele) Maksimum on 4 x 10 = 400, saadud tulemus 290. Kuna tulemus on 72,5% on toode/teenus ekspordi kõlbulik. 2. Firma ekspordi valmiduse hindamine Tegurid Hinne (0-10) Ekspordikogemus 2 Finantsseis 7 Tootmisvöimalused (mahud, võimsus, tehnoloogiajms.) 7 Transport 9 Logistika (toore, toodang, info jms.) 3 Asukoht 5 Imago 5 Edukus koduturul 7
tegevust organiseerida. Organisatsiooni loomise etapp: Asutamine Strateegia: Äriidee realistlik hindamine Struktuur: Puudub Juhtimisstiil: Prohvetlik, kaasahaaraav, loominguline Personal: Asutajate ring Tasustamine: Puudub Planeerimine: Unistamine Eesmärgid: Unistused Paindlikkus: Suur Finantsseis: Küsitav Varajase arengule on iseloomulikud: Strateegia: Idee katsetamine ja arendmine, ellujäämine Struktuur: Ad hoc, tsentraliseeritud Juhtimisstiil: Autokraatlik, loominguline, tegus Personal: Asutajad ja sõbrad Tasustamine: Personaalne ja subjektiivne Planeerimine: Lühiajaline Eesmärgid: Ellujäämine Paindlikkus: Suur Finantsseis: Negatiivne rahavoog, kahjum Kasvule on iseloomulik Strateegia: Kasvule orienteeritud
(Tur & Viilmann, 2009.) Piret Jänes Esmapilgul tundus, et tehtud muudatused on piisavad ning aitab Töötukassa uuesti balanssi, kuid 2009. a. 1. august tõsteti töötuskindlustusmakse määra tööandjatele 0,4% võrra ning töötajatele 0,8% võrra, mille põhjustas töötuskindlustushüvitiste saajate jätkuv kasv nii II kui ka III kvartalis. Tänu augustis tehtud muudatustele stabiliseerus 2010. aastaks Töötukassa finantsseis, mis saavutas isegi ülejäägi. Vaatamata töötuse kiirele kasvule, ei olnud 30% töötuist õigust töötuskindlustushüvitist taotleda ning osa töötuid olid kogu hüvitise kätte saanud. Seetõttu kahanes väljamakstav summa enamgi, mis andis 2010. aastaks lootust, et püsitakse stabiilsena. (Viilmann, 2009.) Töötukindlustusmakse määrad 2002 - 2011 2006-2009 2009 2009 2010
kõrgemat hinda, sest tarbijad saavad hankida teistelt pakkujatelt turuhinnaga. Müüjad ei paku turuhinnast madalamat hinda, sest suudavad sellega piisavalt müüa. Kõige vastutusrikkam on hinnakujundus monopoolsetel ja oligopoolsetel turgudel. Hinna kehtestamisel peab ettevõte arvestama konkurentide hinnapoliitikaga ja välja selgitama : milline konkurents valitseb turul, kui aplju on konkunrente, kui suur on igaühe turuosa, milline on konkurentide finantsseis ja tootekulutused, millises vahekorras on ettevõte ja tema konkurentide kulud, milliseid hinnastrateegiaid ja hinnameetodeid konkurendid kasutavad ja kuidas mõjutab konkurentide nõudlus. (Vihalemm 2008) 2 TOOTE HINNA KUJUNEMINE Hinda kui turundusmeetmestiku osa ei saa alahinnata. Turunduses on õige hind pärast õiget toodet kõige olulisem, sest vaid tänu õigele hinnale ostavad tarbijad toodet ning ettevõte saab kasumit. (Vihalemm 2008) Aga milline on õige hind
ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majandust on toetanud ka emapankade tugev finantsseis, kuid siinkohal tuleb arvestada Rootsi kinnisvarahindadega seotud riski, mis realiseerudes avaldab emapankade rahastamise kaudu suurt negatiivset mõju kogu Eesti finantssüsteemile. Tänu majanduskasvu kiirenemisele ja selle positiivsele mõjule laenukvaliteedile on hakanud viivislaenude maht vähenema ning lisaks võib eeldada, et osa laene muutub taas toimivaks. Laenuvõtjate reaaltulu mõjutab aga kiireneva inflatsiooni oht.
toodangu valmistamisel, turutunnetus keeruline laieneda 3. Vertikaalselt integreeritud tootmisprotsess 3. Tugev konkurents kõikides 4. Erinevad segmendid toetavad üksteist, sh segmentides ja turgudel vähendavad hooajalist negatiivset mõju 4. Pidevad probleemid kaladega 5. Mitmekesine tooteportfell 5. Tarbijate vastumeelsus 6. Tugev finantsseis, piisav omakapitali hulk, uuendustele mõistlik likviidus 6. Nõrgemaks osapooleks olemine 7. Börsiettevõte, selgelt reguleeritud andmete läbirääkimistel avalikustamise kord, avatud juhtkond kaubanduskettidega 8. Väga tugeva finantsalase taustaga omanik 9. Kogenud juhtkond Võimalused Ohud 1
algas aasta teisel poolel. Aasta alguse tööstustoodangu languse põhjuseks olid turustamisprobleemid. Jätkus riigile kuuluvate ettevõtete erastamine. 1997. aasta oli Eesti tööstusele väga edukas. Esimest korda kümnendi jooksul kasvas tööstustoodang märgavalt nii võrreldavates kui ka püsihindades. Tööstusettevõtted müüsid oma toodangut 1997. aastal 32,3 miljardi krooni eest. Tööstuse kasvu peamisteks põhjusteks olid: · soodne finantsseis · omandisuhete selginemine tööstusettevõtete osas · varasematel aastatel tehtud investeeringud · eksporttoodangu areng. Sarnaselt 1990. aastate keskpaigale jätkasid välisinvestorid Eestisse investeerimist, kuid uudse nähtusena alustasid Eesti tööstusettevõtted investeerimist välismaale. Toiduainetööstus on Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid (tööhõive 1997.a. oli 22 000 inimest). Tootmise kontsentratsioon toiduainetööstuses on
äriidee, puudulik turuanalüüs, loogikavead, otsesed vead finantsprognoosides, prognooside põhjendamatus (,,arvudega mängimine"), ka liigne pealiskaudsus. · Alustavate ettevõtete puhul ajaloo puudumine, riskantsus. · Laienemisplaane ei toeta finantseerimisallikate äranäitamine vajalikus mahus. (Investeeringud + käibekapital). · Miinuseks on ettevõtte senine nõrk finantsseis või ka probleemid varasemate laenude tagasimaksmisel. · Ettevõtte omanike ja juhtkonna varasem negatiivne krediidiajalugu. · Kapitali riskantne struktuur kaalu projekti etapiviisilist elluviimist ning erinevate finantseerimisallikate kombineerimist. · Ebapiisav tagatis. Üheks võimaluseks on garantiifondide kasutamine (KredEx). · Liigoptimism. Kui prognoosid ei täituks ei suudetaks laenu teenindada. ·
täiendavad kulutused. Investeeringud 1. Varade rentaablus finantsjuht saab hea ülevaatefirma efektiivsusest hinnates varade rentaablust. See näitaja huvitab oluliselt ka investoreid ja seetõttu on oluline, millistest komponentidest varade rentaablus koosneb ning kuidas nende komponentidega manipuleerida, et suurendada rentaablust. Oluline on muuta neid näitajaid selliselt, et paraneks firma üldine finantsseis. Varade rentaabluse näitaja koosneb kasumiga seotud näitajatest ja varade käibivusnäitajatest. Näiteks kasumimäära korrutamine varade käibivusega (käibe sagedus) annabki varade rentaabluse. Sageli on firmades traditsioon vähendada tegevuskulusid, mis kindlasti parandab varade rentaablust, seevastu varade käibivust peetakse väheoluliseks või ignoreeritakse üldse. Finantsjuhi ülesanne oleks just nimetatud teise komponendi
Mind julgustasid ja toetasid Maaliit ning agrotööstuskoondise nõukogu. Praegu on majandijuhtide ja spetsialistide põlvkonna vahetus. Arvati, et olen piisavalt kaua olnud majandijuht, mul on põllumajanduses kogemusi, oskan suhelda rahvaga ja jääda tasakaalukaks ägedates, keerulistes olukordades. Ka ei tunne ma end veel vanana. Kui mind valiti Kärstna kolhoosi esimeheks, ei olnud seal asjad ja finantsseis roosilised. Rahva töö ja spetsialistide arukusega suutsime olukorda parandada. Paigalsammuja oli ka Tarvastu kolhoos. Üheksa aastaga, mil sealse rahvaga olen koos tegutsenud, on nüüd asjad paremaks muutunud. Mida arvad meie vabariigi põllumajandusest? Näen, et see on madalseisus ja meie ise peame selle raskest olukorrast välja tooma. Meie riigi praeguses majanduspoliitikas on kriis vältimatu. Tööstustoodangu hinnad on väga
Kasvu ja laienemise periood: Selle staadiumi esimesed Kiirenev areng, laienemine, tunnusmärgid on: kasum. Tunnustatus harus. Eriti oluline käibekapitali ja Kasvavad müügimahud. lühiajaliste kohustuste juhtimine. Korduvostjad, püsikliendid. Täpsemad eesmärgid. Paranenud finantsseis pankade jt põhjalikumad eelarved, silmis. kontrollisüsteemid. Töötajate arvu kasv, ka juhtide Vajalik võib olla pikaajaliste lisandumine. väliste finantside leidmine. Kiirendatud vajadus tõsta Omanikke võib lisanduda. omakapitali suurust
Näiteks, tuttavate juureolekul ostab inimene sageli kallimaid asju või valib prestiizikama ostukoha (kauplus, restoran, kohvik). Toote valik sõltub ka sellest, kes ja kui paljud võivad tarbimise juures viibida. Ostukäitumist ei saa käsitleda sõltumatuna ostule eelnenud sündmusest. Heatujuline inimene valib tooteid ja langetab otsuseid hoopis teisiti kui halvas tujus inimene. Värskus ja väsimus, mure ning rõõm avaldavad samasugust vastandlikku toimet. Ka finantsseis muudab ostukäitumist: palga- või preemiapäevade ostud erinevad reeglina tavaostudest. 35. Selgitage lühidalt psühholoogiliste mõjurite olemust tarbijate ostukäitumises? Inimeste käitumine on seotud maailma tunnetamise ja interpreteerimisega. Selliseid psühholoogilisi protsesse ei ole võimalik kõrvalt jälgid, kuna nad toimuvad inimeste peas. Seepärast kujutab ostukäitumise psühholoogiline aspekt turunduse jaoks musta kasti .
Oluline sisse viia sobiv finantsplaneerimise ja kontrolli süsteem. Iseloomulik, et ettevõtja ise hoiab äri ohjes, kontrollides kõiki peamisi juhtimis- ja tegevusfunktsioone. Võidakse kaaluda äritegevusest lahkumise otstarbekust (kuni kaotused pole liiga suured). Kasvu ja laienemise periood: Selle staadiumi esimesed tunnusmärgid on: Tunnustatus harus. Kasvavad müügimahud. Korduvostjad, püsikliendid. Paranenud finantsseis pankade jt. Silmis. Töötajate arvu kasv, ka juhtide lisandumine. Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust. Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine. Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus. Kiirenev areng, laienemine, kasum. Eriti oluline käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Täpsemad eesmärgid. Põhjalikumad eelarved, kontrollisüsteemid. Vajalik võib olla pikaajaliste väliste finantside leidmine
Oluline sisse viia sobiv finantsplaneerimise ja kontrolli süsteem. Iseloomulik, et ettevõtja ise hoiab äri ohjes, kontrollides kõiki peamisi juhtimis- ja tegevusfunktsioone. Võidakse kaaluda äritegevusest lahkumise otstarbekust (kuni kaotused pole liiga suured). KASVU JA LAIENEMISE PERIOOD: Selle staadiumi esimesed tunnusmärgid on: Tunnustatus harus. Kasvavad müügimahud. Korduvostjad, püsikliendid. Paranenud finantsseis pankade jt silmis. Töötajate arvu kasv, ka juhtide lisandumine. 19 Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust. Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine. Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus. Kiirenev areng, laienemine, kasum. Eriti oluline käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Täpsemad eesmärgid
Oluline sisse viia sobiv finantsplaneerimise ja kontrolli süsteem. Iseloomulik, et ettevõtja ise hoiab äri ohjes, kontrollides kõiki peamisi juhtimis- ja tegevusfunktsioone. Võidakse kaaluda äritegevusest lahkumise otstarbekust (kuni kaotused pole liiga suured). KASVU JA LAIENEMISE PERIOOD: Selle staadiumi esimesed tunnusmärgid on: Tunnustatus harus. Kasvavad müügimahud. Korduvostjad, püsikliendid. Paranenud finantsseis pankade jt silmis. Töötajate arvu kasv, ka juhtide lisandumine. 19 Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust. Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine. Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus. Kiirenev areng, laienemine, kasum. Eriti oluline käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Täpsemad eesmärgid
357 336 000 2008: 12 916 000 = 0.03 436 277 000 2009: 12 746 000 = 0,03 392 002 000 2008 2007 Muutus 2009 2008 Muutus 0,03 0, 03 0% 0,03 0, 03 0% 10. 8. Pankrotianalüüs - Z skoor Kui Z skoor on suurem kui 2,6, on ettevõtte finantsolukord hea ja pankrotioht puudub. Juhul kui Z skoor on vahemikus 1,1 2,6 , on finantsseis ebastabiilne, Z väärtuse korral alla 1,1 on ettevõttes suur pankrotioht. Zskoor = 6,56 x1 + 3,26 x2 + 6,72 x3 + 1,05 x4 kus X1 = Puhaskäibekapital Varad 39 X2 = Eelmiste aastate jaotamata kasum Varad X3 = Ärikasum Varad X4 = Omakapital Kogu võlgnevus
Kiire teeninduse eest ollakse harilikult nõus täiendavalt maksma. Turundajad peaksid seda arvestama nii ostustiimulite kujundamisel kui müügi organiseerimisel. Ostukäitumist ei saa käsitleda sõltumatuna ostule eelnenud sündmusest. Heatujuline inimene valib tooteid ja langetab otsuseid hoopis teisiti kui halvas tujus inimene. Värskus ja väsimus, mure ning rõõm avaldavad samasugust vastandlikku toimet. Ka 10 finantsseis muudab ostukäitumist: palga- või preemiapäevade ostud erinevad reeglina tavaostudest. 5.4. Individuaalsed mõjurid Tarbijate tegevused ja valikud sõltuvad paljudest individuaalsetest tunnustest, millest ostukäitumise seisukohast on olulisemad vanus ja pereelu tsükli faas, majanduslik seisund3, haridus, elukutse, elustiil ja isiksus. Vanus ja pereelu tsükli faas. Inimesed tarbivad tooteid sõltuvalt oma vanusest. Väga varases nooruses tuli arvatavasti
pealetükkivus ja sulitembud. 7.3.2 Isikliku müügi protsess Müügiprotsessil on kolm faasi, selline jaotus on iseloomulik müügiagendile. 1) Ettevalmistusfaas A. Tulevase ostja otsimine. Ostja on see, kellel on vajadus ja soov ning maksevõime. B. Eellähenemine kliendile. Siin otsitakse teavet tulevase kliendi kohta ja valitakse temale lähenemiseks parim kohtumistaktika (kes on ostja, missugused on tema huvialad ja finantsseis, mida ja kust ta ostab, millist teenindust eelistab, kuidas saaks temaga kontakti). 2) Veenmisfaas A. Lähenemine müügi eesmärgil. Selles faasis müüja ja ostja kohtuvad esmakordselt. Oluline on esimene mulje. Müüja käitumine selles faasis sõltub paljuski ettevalmistusfaasis hangitud teabest. B. Kohtumine ja toote esitlemine. 39
Horisontaalanalüüsi ja vertikaalanalüüsi tulemusi on hea illustreerida ka graafikutel, et näha muutusi ja eristada trende. Suhtarv mõõdab kahe erineva näitaja suhet. Finantssuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha ettevõtte rahanduslike näitajate võrdlusi erinevatel perioodidel ja võrrelda neid teiste ettevõtete omadega. Suhtarvudega on mõtet analüüsida viimast 35 aastat. Siis on näha, kas ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud. Kui kasutatakse suhtarvude seoseid ehk tehakse süvaanalüüsi, saadakse põhjus-tagajärg- seosed17. 5.2. Varade kasutamise efektiivsuse analüüs Varade kasutamise efektiivsuse analüüs võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Varade käibekordaja (assets turnover) ehk varade tootlus (tootlikkus) (assets yield) ehk varade käibesagedus18 näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust
ja kohalike omavalitsuste vahendid. Sama aasta kevadel tekib Sotsiaalpangal mitmeid probleeme klientide õigeaegse teenindamisega ning valitsus otsustas 200 miljonit üle viia Ühispanka. Tänu massilisele raha väljaviimisele pangast, muutub selle seisukord kriitiliseks, kuna eesti pank ei soovinud järjekordse suure panga pankrotti, otsustatakse panga päästmiseks ühendada ta arengupangaga, kelle seisundit hinnati sel hetkel heaks. Ühendamise käigus selgus, et arengupanga finantsseis osutus veelgi hullemaks, võrreldes Sotsiaalpangaga. VALUUTATURG Valuutaturg on finantsturg, kus üksikisikud, ettevõtted, ning krediidiasutused ostavad ja müüvad valuutat(välisvaluutat). Välisvaluuta vajadus võib tekkida erinevatel põhjustel nagu näiteks : 1)turism, kui tuleb vahetada koduvaluutat 2) kui ettevõte tahab teostada importi 3)kui otsustatakse investeerida välisriiki 4)või tegeltakse spekulatiivsete tehingutega, et kursivahedest teenida.
liitumise protsess on takerdunud ja kas neid saanuks vältida? • Alauurimisküsimused: – Kes on põhilised liitumise vastased ja miks ollakse liitumise vastu? – Mis on ühinemisega seotud suurimad hirmud nii eliidil kui kodanikel? – Kas on piisavalt tagatud liitumise käigus võimalike vabanevate ametnike ja juhtide sotsiaalsed garantiid? – Kes valitsuse koalitsioonipoliitikutest ei toeta haldusreformi ja miks? – Milliseks kujuneb ühinenud omavalitsuste finantsseis peale ühinemist? Näide III – hea, kuigi ühe veaga… • Uurimisprobleem: – IRL identifitseerib ennast kui ühte juhtivat Eesti konservatiivseid väärtusi kandvat parteid. Ometi on erakond sündinud kahe lähedase aga samas erineva partei ühinemisest: rahvuskonservatiivne ja ennast kristlik-demokraatlike vaadetega siduv Isamaaliit ja neokonservatiivsete joontega Res Publica. Ühenderakondade ideoloogia kujunemist on uurinud mitmed poliitikateadlased (Sanders 1996, Smith
negatiivseid märke, et ettevõtte rajamine lõpetada ning äritegevusest välja tõmbuda enne, kui kaotused on liiga suured. 3. Kasvu ja laienemise periood. Algperioodi järel saabub staadium, mida ettevõtja on oodanud: kiirenev areng, laienemine, lõpptulemusena kasumid. Selle staadiumi esimesed tunnusmärgid on: Tunnustatus harus. Kasvavad müügimahud. Korduvostjad, püsikliendid. Paranenud finantsseis pankade ja investeerimisspetsialistide silmis. Töötajate kasvav arv. Juhtide ja järelevaatajate lisandumine. 48 Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust. Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine. Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus. Kiiresti kasvab käibekapitali vajadus, kaasneda võib põhivarade laiendamine
10. Kasvumäär – kiiremini kasvavad ettevõtted peavad rohkem kasutama võõrkapitali. Samas on need ettevõtted tegutsemas ebakindlamates tingimustes, mis jälle omakorda piirab võõrkapitali kasutamist. 11. Kasumlikkus – väga kõrge investeeringute tootlusega ettevõtetel on vähem võõrkapitali (neil on omal ressurssi piisavalt). 12. Kontroll – juhtkond valib võõrkapitali või omakapitali sõltuvalt situatsioonist. Kui finantsseis on nõrk, on kasulik kasutada omakapitali. Samas kui omakapitali osakaal on kõrge, muudab see lihtsamaks ettevõtte ülevõtmise. 13. Laenuandjate ja reitinguagentuuride hoiakud – kui on oht reitingu langetamiseks (võõrkapitali hinna tõusuks) võib see mõjutada juhtkonna otsust kas täiendavat võõrkapitali kasutada või mitte. 14. Turutingimused – aktsia ja võlakirjaturgudel leiavad aset lühi- ja pikaajalised
seoseid. Selle põhjal saab leida muutusi finantsnäitajates ning teha otsuseid ettevõtte majandusliku olukorra parandamiseks. 1.4.3 Finantssuhtarvude analüüs Finantssuhtarvude analüüsiga saab ettevõtte rahaliste näitajatega teha võrdlusi erinevatel perioodidel ja võrrelda neid ka teiste ettevõtete näitajatega. Suhtarvudega analüüsitakse üldiselt viimast 3-5 aastat ning selle tulemusel on võimalik hinnata, kas ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud. (Kõomägi, 2006, lk 112) Omanike jõukuse suurenemisele aitab kaasa kasumi kasv, mis on ettevõtte põhieesmärk. Kasumisumma võrdlemisel selle saamiseks kasutatud ressurssidega, saadakse tasuvus ehk rentaablus, mida väljendatakse reeglina protsentides. Kõige üldisem rentaabluse valem on: kasum Rentaablus = näitaja, (5)
kasumi- ja investeerimiskeskused) koos vastutuspõhise eelarvesüsteemiga. Aastaeelarve - tegemist on lühiajalise ehk taktikaline plaaniga, mille rõhuasetus on kasumi ja rahavoogude kavandamisel ning kontrollil. 43 Eelarveid toetavad eelarved teised, enne finantseelarveid koostatavad plaanid. Põhieelarve finantseelarved. Eelarveline bilanss ettevõtte planeeritud finantsseis bilansirühmade lõikes. Finantseerimisplaan ettevõtte kulude ja investeeringute rahastamise plaan. Kassaplaan ressursijuhtide poolt koostatav rahaliste ressursside saamise (sissetulekud) ja kasutamise (väljaminekud) plaan. On ajalise liigenduse poolest detailsem kui rahavoo plaan. Rahavoo plaan rahakäibe plaan, mis koosneb alljärgnevatest alaplaanidest: · tulude/kulude kassaplaan · finantseerimisplaan · investeeringute kassaplaan
negatiivseid märke, et ettevõtte rajamine lõpetada ning äritegevusest välja tõmbuda enne, kui kaotused on liiga suured. 3. Kasvu ja laienemise periood. Algperioodi järel saabub staadium, mida ettevõtja on oodanud: kiirenev areng, laienemine, lõpptulemusena kasumid. Selle staadiumi esimesed tunnusmärgid on: · Tunnustatus harus. · Kasvavad müügimahud. · Korduvostjad, püsikliendid. · Paranenud finantsseis pankade ja investeerimisspetsialistide silmis. · Töötajate kasvav arv. · Juhtide ja järelevaatajate lisandumine. · Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust. · Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine. · Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus. Kiiresti kasvab käibekapitali vajadus, kaasneda võib põhivarade laiendamine. Sellel etapil on eriti oluline käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste juhtimine
( üldiselt Notepadides kirjas kõik, kui valel kohal on). Keskseks ettevõtmiseks priori ettevõtluste pidamine. Kaasati ka hulga tp, kuid sellega oli raskusi, nii palju tp ei tulnud. Mõisad ei lasknud tp tulema, tln viibimine ei piirdunud kahe päevaga, võttis rohkem aega. Mõisad takistasid tln minekut. 26 augustil 1627 vormistati Sinodi lõppdokument, kus: · leiti, et kirikuid on maal liiga vähe, olemasolevad lagunenud, kirikute finantsseis liiga vilets · koguduste vaimulike tase leiti madal olevat, distsipliin lonkab ( Sinodi töö käigus mitmed vaimulikud said karistuse, kolm vaimulikku kõrvaldati ametist) · Leiti, et kirik peab saama uue piiskopi või superintendendi( piirkonnaline eristamine nimes) ja vaimulikest koosneva konsistooriumi, mis pidi tegelema kiriku valitsemisega. Esimest korda Eestimaa jaot 6 praoskonda, 6 praosti
annaabi.ee 
