Soovitud müügimahu saavutamiseks 6. Maatriksid eeldatakse küllaldast potentsiaalset ostjaskonda või kordusoste. Bostoni maatriks: Müügikontseptsioon eeldab, et ostjal ei ole selgelt väljakujunenud Sularahalehm - äriüksus, millel on suur osakaal madala kavatsust omandada mingit kaupa. Eesmärgiks on pakkuda kasvutempoga turul. kõikvõimalikke tooteid ja teenuseid, kasutades selleks Täht - kiiresti arenev suure turuosaga äriüksus. müümiskunsti ja reklaami kõiki võimalusi.
1. Haru atraktiivsus- diversifitseerimiseks valitud tegevusharu peab olema piisavalt atraktiivne, et pakkuda head investeerngute tasuvust 2. Sisenemiskulud. Need ei tohi ära süüa oodatavat rentaablust. Mida atraktiivsem on tegevusharu, seda kõrgemad on sageli ettevõtte rajamisega seotud sisenemisbarjäärid, kallis on ka tegutseva ettevõtte ost 3. Lisatud konkurentsieelis. Diversifitseerimisega loodav või omandatav äriüksus peab olemasolevalt organisatsioonilt saama kaasa mingi konkurentsieelise eeldused või vastupidi, tema lisandumine peaks tekitama täiendava konkurentsieelise eeldused juba olemasolevatele äriüksustele. SEOTUD DIVERSIFITSEERIMINE Üheks diversifitseerimise võimaluseks on diversifitseerimine ettevõtte senise põhitegevusega seotud valdkondadesse. Sellisel juhul eksisteerib ettevõtte
välja, kas kindla äristrateegia puhul on erinevate sektorite ettevõtetel kasulik rakendada teatud turundusstrateegiat. Äristrateegia tähistab moodust, kuidas organisatsioon saavutab konkurentsieelise. Turundusstrateegia hõlmab otsuseid ja tegevusi, mis aitavad ettevõttel täita turunduseesmärke ning rahuldada klientide väärtusnõudeid. 2. TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE 2.1. Turundusstrateegia olemus ja tähtsus Turundusstrateegia on turundusloogika, mille kaudu äriüksus loodab saavutada oma turunduseesmärke. Turundusstrateegia koosneb otsustest, mis on seotud firma turunduskulutuste, turundusmeetmestiku koostamise ja turundustegevuse suunamisega sinna, kuhu arvatakse arenevat keskkonda ja konkurentsi." (P. Kotler). ,,Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist: turu segmentimine, toote positsioonimine, turundusmeetmestik, turule sisenemine ja õige ajastatus." (M. Greenley) Varasematel aegadel mõtles arendus välja, tootmine tegi valmis, turnudus
tulenevalt haru kasvutempo pidurdumisest suhteliselt väike. Rahalehmad genereerivad seega palju rohkem raha, kui on vajalik reinvesteeringuteks ja kasvuks. Koerad on väikese turuosaga äriüksused aeglase kasvutempoga tegevusharus. Neil on sageli raske oma positsioone kaitsta, eriti kui konkurents on terav ja rentaablus tegevusharus tervikuna madal. Vastavalt sellele tuleks kasutada saagikoristusstrateegiat, tõmmata investeeringud tegevusharust välja või äriüksus likvideerida. 17. Selgitada tasakaalus tulemuskaardi eeliseid ja piiranguid Kaardistab strateegiliselt olulised mõõdikud ja alameesmärgid ettevõttes valdkonniti finants, klient, tegevus, personal ja areng. Eesmärgiks on saavutada teatud soovitud mõõdikute tase, mis põhjust-tagajärg seoste järgi peaks põhjustama üldiste eesmärkide saavutamise. Igapäevase TTK jälgimine näitab, kuidas on võimalik tulemusi ette näha ja mõjutada läbi põhjust-tagajärg seoste
Ema, anna padruneid ma hakkan UML-i uurima 1. Ärimudeli mõiste Omab erialakirjanduses kahte tähendust - mudel selle kohta, kuidas äriüksus teenib raha (loob väärtust) VÕI äriüksuse toimimise kirjeldus. Süsteemianalüüsi lähenemine - ei vastanda ärimudeli tähendusi, sest ärimudel on ka ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus. Ühte ja sama äriarhitektuuri saab kirjeldada erinevas vaates erinevatele huvigruppidele nt äripoole jaoks on tähtsam mudel see, kuidas raha teenida VS IT department, keda huvitab rohkem kuidas ettevõte toimib, et neile tarkvaralahendusi luua. Kõlab nagu kodusõda.
Järgmisena tuleb hinnata erinevate strateegiliste äriüksuste atraktiivsust ja otsustada, kui suurt toetust nad väärivad. Vahel tehakse seda juhtkonna poolt mitteformaalselt, vahel formaliseeritult. Seejuures arvestatakse reeglina turu või tegevusharu atraktiivsust ja äriüksuse positsiooni sellel turul või tegevusharus. Vastavalt Bostoni maatriksile jaotatakse äriüksused nelja gruppi: küsimärk (question mark) on äriüksus, millel on väike osa kiiresti areneval turul. Ta on seotud riskiga ja vajab suuri investeeringuid, et muutuda täheks või vähemalt säilitada senine turuosa. Juhtkond peab otsustama, milliseid küsimärke arendada neisse ulatuslikult investeerides täheks ning millistest küsimärkidest loobuda (need sulgeda või müüa); täht (star) on suure turuosaga äriüksus kiiresti areneval turul. Ta vajab suuri
Tarbijate vajaduste muutumine Diversifitseerimine ei ole vaid riski hajutamine äriüksuste grupp peaks olema midagi enamat, kui liidetavate summa. Kriteeriumid harru sisenemisel: 50 Haru atraktiivsus. Valitud tegevusharu peab olema piisavalt atraktiivne, investeeringud tasuvad. Sisenemiskulud. Sisenemiskulud ei tohi ära tarbida odavat rentaablust. Lisatud konkurentsieelis. Lisanduv äriüksus peab andma täiendava konkurentsieelise. Uutesse tegevusharudesse sisenemisel: Luuakse uusi äriüksusi Kõrged sisenemisbarjäärid Ajakulu Kõik tuleb luua Omandatakse olemasolevaid äriüksusi Aitab vähendada sisenemisbarjääre On olemas suhted Olemasolev turustussüsteem jne Luuakse ühisettevõtteid Diversifitseerimine ettevõtte seotud valdkondadesse Annab juurde: Oskusi, tehnoloogiat, juhtimisalast teavet Tegevusi saab ühendada kulude vähendamiseks
Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid; oskus murada väljakujunenud tegevuspraktikat Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad...
1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Hisrichi määratlusi.) Ettevõtja Isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit. Ettevõte Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suur...
Kordamisküsimused 1) Ettevõtja 1254 – 1324 Marco Polo – Reisidele asudes sõlmis kaupmeestega lepinguid. 1437.a Prantuse päritolu, sõnsat ENTREPRENEUR – Isik, kes on aktiivne ja saavutab midagi, vahendaja. Keskajal – Paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatorid, ehitusprojektide juht. 1725 R. Cantillon – Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. 1797 Beaudeau – Ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. 1934 J.Schumpeter - ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. 1978 Jõudis Eestisse, sõnatüvi ANTREPRENÖÖR – Eraettevõtja, teatri/tsirkuse/vms pidaja. 1985 R.Hisrich – Ettevütja on isik, kes kulutaboma aja ja jõu oma ettevõtmisele, ...
EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT) 1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Sõna „entrepreneur“ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab v...
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. · P. Burns (2001) ettevõtjad k...
Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimal...
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu ees...
Kordamisküsimused aines Ettevõtlus TMJ0310 2016 aastal: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) 1. loengu põhjal. Ettevõtete osakaal: 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), 1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+), 99.8% SMEd (0-249 töötajat). Ettevõtjate põhimotiivid: GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks...
Hetkel on käimas Kirde-Eesti piirkonna äri müümine Viru Keemia Grupile. Ostu-müügi leping on alla kirjutatud, töötajaid on peatsest omanikumuudatusest teavitatud, lõplik varade ja töötajate üleminek seisab konkurentsiameti seisukoha ja otsuse taga. 2.1.1. Strateegia ja eesmärgid Fortum Termest AS-l endal strateegia ja äriplaan eraldi vormistatuna puudub. Nii eesmärgid, strateegia kui ka äripoliitika pannakse paika emaettevõtte äriüksus Soojus (Heat Business Unit) poolt, kellele Fortum Termest AS struktuurijärgselt allub. Seega tuleb strateegiast ja äriplaanist rääkides esmalt silmas pidada Fortumi strateegiat, mis kandub üle Fortum Termest AS-le. Fortum Soojuse strateegia 2003 2006 näeb ette keskendumist Põhjamaade, Balti riikide ja Poola kaugkütteturule ja äriklientidele, eesmärgiks kasumlikkus ja kasv. Strateegia toetub kolmele sambale:
Suur turuosa Väike turuosa Kiire turukasv Tähed Küsimärgid Aeglane turukasv Rahalehmad Koerad · RAHALEHMAD o suur turu osakaal aeglase kasvutempoga turul, o ta vajab oma turuosa hoidmiseks vähem raha kui sisse toob, o rahalehmad annavad rahalisi vahendeid teiste äriüksuste toetamiseks. · TÄHED o suure turuosaga äriüksus kiiresti areneval turul, o ta vajab suuri investeeringuid kiire kasvu kindlustamiseks, o aja jooksul kasv pidurdub ja ta muutub rahalehmaks. · KÜSIMÄRGID o väike turuosa kiiresti areneval turul, o ta nõuab palju vahendeid nii turuosa säilitamiseks kui ka kasvuks, o juhtkond peab otsustama, millised küsimärgid muuta tähtedeks ja millised sulgeda, · KOERAD o väike turuosa aeglaselt kasvaval turul,
Suur turuosa Väike turuosa Kiire turukasv Tähed Küsimärgid Aeglane turukasv Rahalehmad Koerad · RAHALEHMAD o suur turu osakaal aeglase kasvutempoga turul, o ta vajab oma turuosa hoidmiseks vähem raha kui sisse toob, o rahalehmad annavad rahalisi vahendeid teiste äriüksuste toetamiseks. · TÄHED o suure turuosaga äriüksus kiiresti areneval turul, o ta vajab suuri investeeringuid kiire kasvu kindlustamiseks, o aja jooksul kasv pidurdub ja ta muutub rahalehmaks. · KÜSIMÄRGID o väike turuosa kiiresti areneval turul, o ta nõuab palju vahendeid nii turuosa säilitamiseks kui ka kasvuks, o juhtkond peab otsustama, millised küsimärgid muuta tähtedeks ja millised sulgeda, · KOERAD o väike turuosa aeglaselt kasvaval turul,
Suur turuosa Väike turuosa Kiire turukasv Tähed Küsimärgid Aeglane turukasv Rahalehmad Koerad RAHALEHMAD o suur turu osakaal aeglase kasvutempoga turul, o ta vajab oma turuosa hoidmiseks vähem raha kui sisse toob, o rahalehmad annavad rahalisi vahendeid teiste äriüksuste toetamiseks. TÄHED o suure turuosaga äriüksus kiiresti areneval turul, o ta vajab suuri investeeringuid kiire kasvu kindlustamiseks, o aja jooksul kasv pidurdub ja ta muutub rahalehmaks. KÜSIMÄRGID o väike turuosa kiiresti areneval turul, o ta nõuab palju vahendeid nii turuosa säilitamiseks kui ka kasvuks, o juhtkond peab otsustama, millised küsimärgid muuta tähtedeks ja millised sulgeda, KOERAD o väike turuosa aeglaselt kasvaval turul,
trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. 11) Turundusstrateegia – „...on turundusloogika, mille kaudu äriüksus loodab saavutada oma turunduseesmärke. Turundusstrateegia koosneb otsustest, mis on seotud firma turundus-kulutuste, turundusmeetmestiku koostamise ja turundustegevuse suunamisega sinna, kuhu arvatakse arenevat keskkonda ja konkurentsi.“ (P. Kotler). „Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist: turu segmentimine, toote positsioonimine, turundusmeetmestik, turule sisenemine ja õige ajastatus.“ (M. Greenley) Strateegia - pikemalt vaatav
tarbijate eesmärkide saavutamiseks. 1. Missugune on praegune olukord? Kus me oleme? – analüüs 2. Kuhu tahame jõuda? – planeerimine 3. Kuidas seda saavutada? Milliseid vahendeid kasutada? – teostamine 4. Milline on tulemus, kuhu me jõudsime? – kontrollimine. Turunduse juhtimist teostatakse 4-l erineval tasandil: 1. firma tasand – tippjuhtkond vastutab üldstrateegia väljatöötamise eest; 2. äriüksuse tasand – iga äriüksus kujundab oma strateegiad; 3. tootesarja tasand – konkreetsele tootesarjale tehakse plaan; 4. brändi tasand – brändijuht paneb kokku brändi arenguplaanid. 2.2 TURUNDUSE STRATEEGILISE JUHTIMISE PROTSESS Turunduse strateegilise juhtimise protsess koosneb seitsmest etapist: 1. Firma visiooni väljaselgitamine. 2. Strateegiliste äriüksuste moodustamine. 3. Turunduseesmärkide püstitamine. 4. Situatsiooni analüüsimine. 5. Turundusstrateegia koostamine.
(1.Toetada harjutustunde: mõtestada harjutustundides seni tehtud tööd ’Konverentsisüsteemi’ teemal – vt. järgnevat joonist) M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Taust Ärimudeli (business model) mõistel on erialakirjanduses kaks erinevat tähendust: 1. Mudel selle kohta, kuidas äriüksus (n. ettevõte) teenib raha (või laiemalt – loob väärtust) 2. Äriüksuse (n. ettevõtte) toimimise kirjeldus Meie läheneme ärimudeli mõistele arhitektuuri mõiste kaudu nii, et: Ärimudel on ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus Ühte ja sama (äri)arhitektuuri kirjeldatakse erinevatele huvigruppidele erinevates vaadetes Ettevõtte äripoole jaoks on ärimudel pigem mudel selle kohta, kuidas ettevõtte teenib raha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
