aspiriini tabletid 12 OLIGOPOOLSE TURU VORMID KOOSTÖÖ JÄRGI Kokkuleppeline oligopol firmad teevad omavahel hinna ja/või toodangu määramisel koostööd (nt. OPEC) Mittekokkuleppeline oligopol firmad võistlevad omavahel, ei tee koostööd (nt. autotööstused) 13 OLIGOPOOLSE TURU VORMID HINNALIIDRI JÄRGI Osaline oligopol esineb hinnaliider, teised firmad järgivad hinnaliidrit Täielik oligopol puudub hinnaliider 14 OLIGOPOOLSE TURU VORMID KOORDINEERIMISE JÄRGI Sündikaat-oligopol tooteid müüakse läbi sündikaadi, mis on tootmise ja turustamise kooskõlastamise kaudu konkurentsi piiramiseks asutatud ettevõteteühendus Organiseeritud oligopol hinnakonkurentsi vältimiseks organiseerivad firmad end ühendustesse, mis
8 Kartell Kuna oligopolis firmad üksteisest sõltuvad, oleks teinekord kasulik üksteisega koostööd teha. Kartell on levinuim tüüp hindade, koguste ja turuosa jms kokkuleppimiseks. Eesmärk on maksimeerida kasum ja seeläbi käituda nagu monopol on maailmas levinud, kuid enamustes riikides keelatud. 9 Hinnaliider Kasutatakse nn seaduslikku kartelli keelust kõrvalehiilimist, ehk kasutatakse hinnaliidri mudelit. Üks ettevõte kehtestab hinna ja teised võtavad selle järgides vastu. Hind peaks olema selline, mis maksimeerib kogu tootmisharu kasumi. 10
2013. aasta lõpus oli Tele2l 503 000 klienti. Tele2 innovatsioon seisneb kulude kokkuhoius. Tarbimisnõudlus Mõlemal mobiiloperaatoril kõrge Tele2 pakub paremat hinda, EMT innovaatiliselt uusi teenuseid ning nende kvaliteeti. Konkurents Oligopol. Lisakonkurent Elisa(Tele2ga üsna sarnaste püüdlustega) Konkurents on mõlemal teenusepakkujal tihe, mis tähendab seda, et hinnaelastsus on üpris madal. Tele2 konkurentsieelis: hinnaliider EMT konkurentsieelis: innovaatilisus & kvaliteet Margiteadlikkus Mõlemal võrreldaval brändil on väga kõrge margiteadlikkus. Margilojaalsus Tele2 on spontaanselt mainitud brändide seas viiendal kohal, EMT seitsmendal. Telekomi ja finantsi ja infra vallas on Tele2 esimene, EMT teine(Elisa kuues). Hind Hinnatundlikkus mõlemal mobiilsideoperaatoril madal. Teenusepakkuja vahetamine hinna tõstmise tõttu on liiga kulukas ning
mis tähistavad toote teenust või firmat. Autoriõigus- õigus ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.), loomulikud monopolid- elektri- ja veevarustusettevõtted. ressursside ainuomandus- majanduslikud piirangud (firma suurus)- toote unikaalsus- hinnavõtja- firma, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ega saa seda muuta, hinnamääraja- püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Hinnaliider- toote diferentseerimine e. eristamine- eriliseks muutumine homogeenne toodang- , diferentseeritud toodang- eristatud. unikaalne toodang- hinnadiskriminatsioon- sama kaupa müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga. kartellikokkulepped-hindade või/ja tootmis kogustes osas turukontsentratsioon-üksikud suured firmad valitsevad turgu. mastaabisääst-keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel "Nähjtamatu käsi" Adam Smith 1776.a
· Dumping turu hõivamine omahinnast madalama hinnaga · Eksitav hinnainfo · Hinnaregulatsiooni eiramine riigi poolt kehtestatud hindade eiramine (elekter, post, vesi) 8. Konkurentsi vormid : · Monopol turul on üks pakkuja, kes määrab hinna Riiklik monopol hinna kehtestab konkurentsi amet · Oligopol turu olukord, kus vähe pakkujaid ja valitseb hinnaliider, nt. Kütus- oht kartellide tekkimiseks · Monopilistlik konkurents olukord, kus ühe toote osas on turul monopol; hästi lühiajaline. Nt uus toode kõrgema hinnaga · Puhas konkurents palju konkurente palju ostjaid palju müüjaid võimalus kõrgemat hinda küsida puudub 9. Hinnaelastne nt jalatsid, lihatooted. Hinnajäik nt tikud, eksklusiivehted Hinna elastsust mõjutab : · Toote ainulaadsus - ainulaadsem, seda kallim
mõjutada · Monopol üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu · Loomulik monopol- esineb harus, kus mastaabisääst on nii suur, et minimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma · Monopolistlik konkurents-harus on palju tootjaid, kusjuures iga firma toodab diferentseeritud produkti. · Oligopol turusruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid · Hinnaliider firma, mille kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad · Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl · Murtud nõudluskõver - oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui firma oma toodangu hinda tõstab, ei järgi teised firmad tema eeskuju, kui aga üks firma oma toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama
Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Tunnused 1. Üksikud suurfirmad. 2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast. 3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele. 4. Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused
3 Väited · Firma kultuur EI OLE kontrollimatu faktor, firma saab ise luua ja paika panna firmasisesed reeglid, inimeste hoiakuid mõjutada jne. · Turundusplaan EELDAB küll mitte just pidevat korrigeerimist aga peab silma peal hoidma makrokeskkonna muutustel ning vastavalt sellele muutma ka plaani. · Oligopoolsel turul on küll hinnatundlikud konkurendid, kuid tootjaid on vähe ning tavaliselt on üks hinnaliider. Kui liider hindu tõstab , tõstavad tavaliselt ka teised (nt bensiin). Kartellis pannakse paika kogused. Nõudluskõver! · Tagasiside on väga oluline ning aitab muutuda konkurentsivõimelisemaks. · Sise- ja välisturgu tuleb suhtuda erinevalt. Kui siseturul inimesed juba teavad ja tunnevad kaubamärgi (nt. Kalev) kvaliteeti, siis välisturul tuleb selle loomisega tunduvalt rohkem vaeva näha. · Ka väikefirma VÕIB käituda monopolistina, kui tal on olemas patent oma
Siia alla kuuluvad ka avalikkussuhted (PR). 5. Nimeta turunduse ülesanded. Turunduse ülesandeks on saada ostjad ja müüjad kontakti. Turunduse üldised eesmärgid: juhtida turul olevad võimalikud tarbijad kasumlikult ettevõtte toodete või teenuste juurde hoida olemasolevad tarbijad suhtes lojaalsetena Detailsemalt võivad eesmärgid olla seotud näiteks: turuga (turuosa, turuliider, hinnaliider, tuntus, maine, klientide rahulolu) toodete ja turgudega (tooted praegustel turgudel, tooted uutel turgudel, uued tooted praegustel turgudel, uued tooted uutel turgudel) finantsidega (kasum, käive jm) 6. Millised on levinumad turundusmeetodid? Too näiteid. Otsingumootoritele optimeerimine Klikipõhise hinnaga tekstireklaamid (nt Google AdWords) Sotsiaalmeedia kampaaniad.
arvust. Oligopoli mudelid- Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteisest vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid. Tuntumaid oligopoli mudeleid: a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon. Murtud nõudluskõver- Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust muutunud tootmiskulude korral. Mudeli eeldus: juhul, kui üks firma alandab oma toodangu hinda, järgnevad konkurendid tema eeskujule; aga kui üks firma tõstab oma toodangu hinda, teised talle ei järgne. Põhjendus: kui üks firma tõstab hinda, siis teised ei tee seda see-
Market structure. Структуры рынка Barjäärideta turg Perfectly contestable Безбаръерный рынок Diferentseeritud toodang Differentiated production Дифференцированная продукция Hinnakonkurents Price competition Ценовая конкуренция Hinnakujundaja Price maker Формирует цену Hinnaliider Price leadership Ценовый лидер Hinnavõtja Price - taker Берет цену Hinnaväline konkurents Non-price competition Не ценовая конкуренция Homogeenne toodang Homogeneous production Гомогенный, однородный продукт
(kartellikokkulepped) 21. Turu omadused on omavahel seotud WTF, mida on küsitud??! 22. Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis- ja arendustööl. 23. Lühiperioodil monopol minimeerib kahjumit tootmiskulude alandamisel ja maksimeerib kasumit hinna tõstmisel. 24. Oligopoli mudelid: kartell- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta hinnaliider- oligopoolse haru firma, mille kestestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Ka nn vaikiv kollusioon. 25. Ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. St hüvise turuhinnast ja ressursi piirtootlikkusest. Mitu töötajat firma kasumi maksimeerimiseks palkab, saab määrata töö piirprodukti tulu valemi järgi: MRP(L)=deltaTR/deltaL, kus L on töötajate arv. 26. Mikro ja makroökonoomika on omavahel seotud kulude ja
. 22. Missugust konkurentsi saab nimetada hinnaväliseks konkurentsiks? Näiteks konkurents kvaliteedi, reklaami, tehnoloogia üle. 23. Kuidas monopol maksimeerib oma kasumit või minimeerib kahjumit lühiperioodil? MR=MC 24. Missuguseid oligopoli mudeleid te teate? Miks oligopoolsel turul on erinevad mudelid? Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kartell- Kollusiooni levinum tüüp. Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu. 26. Kuidas on seotud omavahel mikro- ja makroökonoomika
TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu hinnakujundus turu ammutamise (price skimming) korral kasutatakse kõrget alghinda ning strateegia ostjateks on vaid teatud turusegmendid turu hõlvamise (penetration pricing) korral kasutatakse madalat alghinda strateegia hinnapoliitika ettevõtte hinnastrateegia ja –taktika kavandamine ning teostamine hinnaliider turul domineeriv pakkuja, kelle hinnamuutusi konkurendid järgivad E-turundus turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e-turundusele tarbijale info jagamine tõsta tarbija teadlikkust, teda teavitada ning harida, mõjutada tarbijat ostma tarbija motiveerimine hoida tarbijat rahuloleva/õnnelikuna, tarbijat premeerida,
turunudus, ökoloogiline turundus, tasuta turunuds, reklaam ja konkurents turundamises Turunduse juhtimine Turundustegevused saavad alguse ettevõtte üldisest strateegiast ja eesmärkidest. Turunduse üldised eesmärgid: Ojuhtida turul olevad võimalikud tarbijad kasumlikult ettevõtte toodete või teenuste juurde Ohoida olemasolevad tarbijad lojaalsetena Turunduse juhtimine Detailsemalt võivad eesmärgid olla seotud näiteks: turuga (turuosa, turuliider, hinnaliider, tuntus, maine, klientide rahulolu) toodete ja turgudega (tooted praegustel turgudel, tooted uutel turgudel, uued tooted praegustel turgudel, uued tooted uutel turgudel) finantsidega (kasum, käive jm) Turunduse juhtimine Tänapäeva turunduses rõhutatakse järjest rohkem just pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise olulisust, sest pikaajalised suhted klientidega tagavad ettevõtte jätkusuutlikkuse ja pikaaegse turul püsimise. Strateegiline turundus
Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. 7. Majandusressurside turg Ressursiturg turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa rent, töö palk, kapital intress). Piirprodukti tulu (MRP) täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel.
Tegelikus elus sõltub firmale eraldatud toodangu maht sageli firma oskusest läbirääkimisi pidada. Teiseks probleemiks on kartellis olevate firmade arv, mida rohkem neid on, seda keerulisem on toodangumahtu kindlaks määrata. Kolmas probleem tekib, kui kartell ei suuda uusi firmasid eemale tõrjuda, siis võib uute firmade juurdetulek pikal perioodil viia hinna tagasi tasemeni, kui firmad saavad üksnes normaalkasumit. Juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider) on firma(d), kes määrab (määravad) hinna, millele kogu haru peaks järgnema. Kuid see on seda ebaefektiivsem, mida diferentseeritum on toode. Lisaks puudub garantii, et harus olevad firmad hinnaliidri(te)le järgnevad ja selle tulemusena võib hinnaliider saada kahjumit ning peab tagasi tulema endise hinna juurde. Mänguteooria vaatleb oligopolistlikku käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat. Mänguteooria analüüsib firmade
kaasa ei lähe. Hind on stabiilne. Kartell- Firmad kooordineerivad kasumi maksimeerimiseks oma tegevuse nii, et nad toimiksid nagu monopol. Homogeenne kaup. Kartellidesse koondunud firmad tõstavad hinda ja vähendavad tootmismahtu ning piiravad juurdepääsu turule. Kasumit max kogus- MC=MR. Iga firma viimase ühiku MC peab olema ühesugune. Juhtpositsioon hinnamuutustes- üks f määrab toodangu hinna terves harus, teised f-d järgivad. Probleemid- teised ei tule hinna tõusuga kaasa ja hinnaliider kaotab kliente või alandab uuesti hinna. Mida diferentseeritum kaup, seda ebaefektiivsem on liidri tegevus. Mänguteooria- otsused mõjutavad vastaste tegevust. Oluline on see, kas soovitakse teha koostööd või konkureerida e kas ollakse riskialdis või konservatiivne. Strateegilised käigud. Kulupõhine hinnakalkulatsioon- hinna kehtestamisel kalkuleeritakse ATC ja lisatakse sellele hinnakõrgend, mida vajatakse kaudsete kulude katteks ja kasumi saamiseks. Kõrge
automüügiga tegelevad dealerid seda hinnakujundust. Hiljem on kindla hinna strateegia müümisel lõpptarbijate muutunud levinumaks, sest tarbijad hindasid läbirääkimisi professionaalidega liialt frustreerivateks. Hinnaliidrid (Price Leadership). Isegi kui diferentseerimata oligopolis on hinnad küllalt stabiilsed, tekib lõpuks ikkagi vajadus neid muuta. Sellisel juhul peab muutuse algatama üks firma, võttes vastutuse ja lootes, et teised järgnevad talle. See firma on haru hinnaliider. Hinnaliider püüab kohandada hindu muutunud turukonjunktuurile, mitte vallandada hinnasõda. Hinnaliidrina tegutsev firma võtab initsiatiivi, tegutsedes ühepoolselt. (Konkurentide vahelised mitmepoolsed kokkulepped hinna üheaegseksmuutmiseks, e kartellilepped, on ebaseaduslikud. USAs on lubatud hinnamuutuste üle läbi rääkida, kasutades sõltumatut meediat või pressiteateid). Hinnaliidri
Oligopol: Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad. Tekkepõhjused: · Mastaabiefekt mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. · Sisenemisbarjäärid. Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks). Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss Metodoloogia- positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib
(Vihalemm 2008) 1.3 Konkurentide hindade uurimine Hinnapoliitika kujundamisel arvestatakse turul valitseva konkurentsitüübiga, sest sellest sõltub tootja ja müüja hinnaautonoomia. (Vihalemm 2008) · Monopol riikliku monopoli korral täidab hind nõudluse reguleerimise funktsiooni, eramonopoli korral on hinnakujundus vaba ja hind määratakse kellestki sõltumata. · Oligopol turul on enamasti hinnaliider, keda teised jälgivad ja kellega arvestavad. Kui võistlejad hinnamuutust ei järgi, on neil oht kaotada kliendid. Hinnamuutusele reageeritakse omapoolse hinna või teeninduse muutmisega · Monopolistliik konkurents turul olevad paljud ostjad-müüjad võivad teatud hinnavahemikus käituda monopolina. Hinnakujundus tuleneb pakkumise diferentseerimisest, toote ja teenuste eristamisest. Tootjad orienteeruvad spetsiifilistele
Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnisjooned- 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu : a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon. Kartelli moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta. 7.TOOTMISTEGURITE ehk RESSURSSIDE TURG
Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Ebaefektiivsus- toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute firmade juurdetulek tootmisharru on raske. VALE. Ei ole raske
* PALJU MÜÜJAID, ERINEVAD ASENDATAVAD TOOTED, VÕIMALUS NATUKE HINDA MÕJUTADA. Oligopol - on üks enamlevinud struktuure arenenud turumajanduses. Oligopol on turg, kus on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad, st. ühe firma majanduslik otsus mõjutab teisi firmasid. Igaüks neist peab arvestama oma tegevuse mõju konkurentide käitumisele ja vastupidi. *VÄHE MÜÜJAID, SARNASED VÕI ERINEVAD TOOTED, SAAB MÕJUTADA HINDA. Oligopoli mudelid: KARTELL & HINNALIIDER. Teema 6 SKP ja RKP erinevus – • RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas tegurid asuvad kodu- või välismaal. • SKP korral aga RIIGI territooriumil loodud rikkusi, mis võivad olla ka välismaiste. tootmistegurite poolt loodud. *RKP arvestamine toodangust - RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. !!!RKP arvestamine lähtudes tuludest!!!! –
Konkreetse hinna kehtestamine Hinnakujunduse mõjurid: 1) ettevõttesisesed tegurid(ettevõtte eesmärgid ja strateegiad, turunduse eesmärgid ja strateegiad, tootmiskulud, kasumivajadus). 2) ettevõttevälised tegurid(nõudlus, konkurents, turustuskanali nõuded) Hinnaeesmärgid: Kasumile orienteeritud- kasumi maksimeerimine, planeeritud kasumi tagamine. Kogusele orienteeritud- müügi kasv, turuosa kasv, turule sisenemine. Konkurentsile orienteeritud- ellujäämine, hinnaliider, turu stabiliseerimine, diferentseerumine. Hinnakujunduse meetodid: Kulupõhine hinnakujundus- võetakse hinna määramisel aluseks toode ning selle valmistamiseks tehtavad kulutused. Kasutatakse alushinnameetodit, juurdehindlusmeetodit ja kasumiläve meetodit. Konkurentsipõhine hinnakujundus- aluseks võetakse konkurentide hinnad, analüüsides enne turuhindu. Turuhinnameetodi puhul võidakse määrata toote hind kas
Hinnaeesmärkide määramine: Kasumile orienteeritud: Hind peab katma kulud, piisav kasum. Kogusele orienteeritud: Müügi kasv, kindla aja jooksul jõutakse kindla müügikoguseni. Turuosa kasv: hinnad, mis püüavad turuosa kasvatada. 13 Konkurentsile orienteeritud: Ellujäämine: ettevõtte lühiajalise püsimajäämise kindlustamine Hinnaliider: ettevõte, kellel on tugev brändi- või muu turueelis. Hinnakujundusmeetodid: Kulupõhine: Aluseks toote valmistamiseks tehtavad kulutused. Juurdehindlus: Omahinnale lisatakse juurdehindlusprotsent. Kasumiläve meetod: Etteantud müügimahu juures vastab soovitud kasumile. Punkt, kus müügist laekuvad tulud ning tehtavad kulud on võrdsed on kasumilävepunkt. 9. Promotsioon Promotsiooni läbiviimise võtete kompleks; turunduskommunikatsiooni
firmade vastastikkune sõltuvus, mis tuleneb firmade väiksest arvust. Oligopoli mudelid Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteist vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid. Tuntumad oligopoli mudelid: murtud nõudluskõver kartell juhtpositsioon hinnamuutuses (hinnaliider) mänguteooria kulupõhine hinnakalkulatsioon Murtud nõudluskõver Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust nõudlust väljendava nõudluskõveraga ja vahemikus muutunud tootmiskulude korral. MUDELI EELDUS: p < pe langeb ta kokku vähem elastset nõudlust juhul, kui üks firma alandab oma toodangu hinda, kajastava kõveraga. järgnevad konkurendid tema eeskujule; aga kui üks
kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid. Kollusiooni kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on oligopoolsete ettevõtete ametlik kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks. Kartell on täieliku iseseisvuse säilitavate ettevõtete liit, eesmärgiga piirata või kaotada konkurentsi oma tootmisharus kas hindade kokkumängu, turgude jaotamise või muude konkurentsivastaste abinõudega. Hinnaliider e sisuliselt salajane/vaikiv kollisioon. Hinnaliider on hinnamääraja, kes domineerib tootmisharus ning kelle pakutud hinnamuutustega lähevad konkurendid kaasa. Kulupõhine hinnakalkulatsioon on olukord, kus oligopoolne ettevõte kujundab tootele hinna lisades omahinnale teatud % hinnakõrgendit. Mänguteooria uurib konflikti situatsioonides tegutsemise parimate juhiste leidmise meetodeid, püüdes tõmmata paralleele õnne- ja
tegelik ja plaanitav turuosa; hinnakujundusmeetodid; hinnakujundusorganisatsioon. Hinnakujunduse välismõjurid: turg ja nõudlus; tarbijate reaktsioonid; konkurentide hinnad ning turupakkumine; turustuskanali nõuded; hinnaseadused; majanduse seisund, kaubanduse areng, valitsuse tegevus jm. Hinnastrateegiad Hinnaliidri strateegia - Ettevõte on hinnaliider, keda kõik konkurendid järgnevad (kui tõstab hinda või langetab hinda). NT: kütusel on Circle K hinnaliider Eestis. Jaekaubanduses Prisma. Stabiilne hinnastrateegia - Ettevõte pakuks stabiilseid soodsaid hindu. Prisma pakkus esimesena hinnagarantiid. Muutuv hinnastrateegia - Kasutatakse vastavalt konkurentsi muutumisel. Oligopoolne konkurents - vähe pakkujaid ning kaup on sama. Olukord, kus on üksikud suuremad tegijad ja nende käes on võimalikult suur turg
Oligopol tekib: 1. mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt 2. sisenemisbarjäärid. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud patent. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud
Kui tõstaks hinda, jääks paljudest tarbijatest ilma (nõudluskõver lauge - elastne), kui laseks hinda alla, tuleks ka teised kohe kaasa (nõudluskõver läheb järsuks mitteelastseks). *Kollusioon (kartell) näiteks OPEC (mingi naftariikide teema). Jagatakse kulu ära. Tehakse kokkulepe, kui palju hinda alla lasta tohib ja kui palju ei tohi. Samamood reguleeritakse pakkumist, lepitakse omavahel kokku, milline riik tohib kui palju müüa. *Hinnaliider hinnaliidriks võib olla tavaliselt kõige suurem firma, samas jällegi heade juhtidega firma või siis poliitiliselt heal positsioonil olev. Samamoodi ka näiteks uue tehnoloogiaga firma. LOENG 8 TOOTMISTEGURID 1. Tootmistegurite turg Olemus maa, kapital, tööjõud. Ressursihind selle määrab kasulikkus (kui kasulik on ressursi ostjale, ehk siis mida ta sellega peale hakkab). Kasulikkust ei vaadata ainult hetke kohta, vaid ka kaugesse tulevikku. Hinnakujunduse iseärasused:
positsiooni turul säilitada, teeb seda ka B. Nii läheneks hind nullile, aga tulebki leida kompromiss ja leppida mingi turu osaga. Kiusatus hinda langetada on muidugi suur ja seetõttu ei pruugi kokkulepped olla alati väga püsivad. OLIGOPOLI MUDELID: KARTELL firmade kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 6.1 Selgitada RKP ja SKP vahe Põhilised kaks näitajat ühiskonna rikkuse mõõtmisel: Rahvuslik koguprodukt (RKP) s.o. antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul (tavaliselt 1 aasta) loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Sisemine koguprodukt (SKP) s.o
Koostöö edukuse määrab tootjate distsipliin, s.t. tuleb panna vastu kiusatusele tootmiskogust tõsta. Koostöö läbikukkumine võib kaasa tuua hinnasõja (ning kasumite languse tervikuna). Hinnasõdade vältimiseks: (1) tegeletakse oligopoli korral sageli toodete diferentseerimisega (et mitte konkureerida ainult hinna põhjal); (2) tegeletakse hinnavälise konkureerimisega (nonprice competition); (3) võib olla turul kujunenud hinnaliider, kelle käitumise põhjal korrigeerivad oma hindu ka kõik teised tootjad (ehk üks tootja määrab hinna turul tervikuna). 4) Monopol (tunnused, kujunemine, reguleerimine). Täieliku konkurentsiga turule on vastandiks monopoolne turg, mille korral on tootmisharus ainult üks ettevõte ning selle ettevõtte poolt toodetaval hüvisel puuduvad lähedased asendushüvised. Monopolile on omane turuvõim, s. t. võimet tõsta hindu tasakaaluhinnast kõrgemale (seejuures toodangut vähendades)
Minimaalne kogus suurtootmisel Suur stardikulu Turul tegutsevate firmade hea maine Kuludest suure osa moodustavad reklaamikulud (võrreldes täieliku konkurentsituruga). o Need on vajalikud, et rõhutada just oma toote vajalikkust ja erisust konkurentidega võrreldes. Oligopoli mudelid Kartell firmad kooskõlastavad oma tootmis- ja hinnapoliitikat, tegutsedes nagu monopol. Juhtimispoisitsioon hinnamuutustes (hinnaliider) 1 firma või paar firmat määravad hinna tervele tootmisharule. Mänguteooria vaadatakse firmade käitumist kui strateegiliste käikude ja vastaskäikude seeriat. Kulupõhine hinnakalkulatsioon arvutatakse välja (planeeritakse- võetakse aluseks) AVC ja lisatakse hinnakõrgend. Murtud nõudluskõver Mingis punktis nõudluskõver muutub järsemaks (iga hinnalanguse $, korral ostetakse edasi vähem lisatooteid, kui enne. Aga edasiminek on ikka lineaarne)
Nõudluse muutust sõltuvalt hinnast nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. 53 8.2.3 Konkurentide hindade uurimine Hinnapoliitika kujundamisel tuleb arvestada valitseva konkurentsitüübiga: 1. Monopol – turul on üks või vähe tootjaid, nemad saavad kehtestada endale sobiva hinna kellestki sõltumata (riik võib sekkuda). 2. Oligopol – turul on tavaliselt hinnaliider, keda teised arvesse võtavad. Hinnamuutusele reageeritakse omapoolse muutusega, et mitte minna hinna sõjas väga kaugele, lepitakse kokku hinnas ja turuosas. Oht kokkuleppeid rikkuda. 3. Monopolistlik konkurents – turul on palju pakkujaid. Hinnakujunduse tegutsemisruum tuleneb sellest, et tooted erinevad üksteisest (kasvõi kaubamärgi poolest). Kui tarbija tajub toote eripära, on ta nõus selle eest rohkem maksma. 4
Kollusioon müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm, asjaolude kohta. Levinuim kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Tegelikult püüavad kokkuleppe sõlminud firmad kasumit suurendada ja käituda nagu monopol. Rahvusvahelised kartellid on tuntud kohv, suhkur, nafta jne. Enamusest riikides siiski keelatud, kuid on teisi võimalusi kuidas sellest kõrvale hiilida. Hinnaliider oligopol kehtestab hinna, mille ülejäänud turufirmad omaks võtavad, sest see peaks olema hind mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. Hinnaväline konkurents firmad võistlevad tihti muudel aladel, nagu teenindus ja atraktiivsus. Makroökonoomika Riigi majanduslikud funktsioonid (66-70) Igal riigil on teatud funktsioonid. Üks riigi ülesannetest on vähendada inimeste sissetulekute ebavõrdsust. Eesmärk on kaitsta
10 Mare Randveer, TTÜ b) seaduslikud piirangud 3. Firmade vastastikune sõltuvus 4. Suhteliselt väike firmade arv OLIGOPOLI MUDELID 1. MURTUD NÕUDLUSKÕVER. Mudeli eeldus: juhul, kui firma alandab hinda, järgnevad konkurendid firma eeskujule; aga ei tee seda, kui firma hinda tõstab 2. KARTELL: grupp firmasid, mis oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerivad. Seetõttu saab kartell käituda nagu monopol 3. HINNALIIDER: haru toodangu hinna kehtestab üks või paar firmat, kusjuures teised järgnevad liidri eeskujule 4. MÄNGUTEOORIA : vaatleb firmade käitumist kui strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat 5. KULUPÕHINE HINNAKALKULATSIOON: hinna alus on toodangu keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatud protsent, et katta jagamatuid kulusid ja saada kasumit TOOTMISTEGURITE TURG TURG: HÜVISTE e
Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta. Kõige levinum tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.Kartelli kõige tähtsamad ülesanded on kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartellid on suhteliselt ebapüsivad. Enamikes riikides on kartellid keelatud. Sellest keelust kõrvalehiilimiseks kasut. Kollusiooni teisi tüüpe. Nt Hinnaliider kes on oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hind peaks maksimeerima tootmisharu kui terviku kasumi. Sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale ja mõnikord nim seda vaikivaks kollsiooniks. Hinnaväliseks konkurentsiks nimetatakse monopolistliku konkurentsi ja oligopoli firmade konkureerimist, mis baseerub sageli uurimis- ja arendustegevusele, parandatakse oma toote kvaliteeti, nende atraktiivsust, teenindust.
Kui neil õnnestub maksimeerida ühist kasumit, meenutab turg monopoliturgu. Kartell on oligopoolsete ettevõtete ametlik (selgesõnaline) kokkulepe. Kartell täieliku iseseisvuse säilitatavate ettevõtete liit, mille eesmärk on piirata või kaotada konkurentsi oma tootmisharus kas hindade kokkumängu, tegude jaotamise või muude konkurentsivastaste abinõudega. Kvoot kogutoodangu kogus, mida lubatakse ühel kartelli liikmel toota või müüa. Hinnaliider on hinnamääraja (müüja), kas domineerib tootmisharus ning kelle paakutud hinnamuutustega lähevad konkurendid kaasa. Kulupõhine hinnakalkulatsioon on olukord, kus oligopoolne ettevõte kujundab tootele hinna lisades omahinnale teatud % hinnakõrgendit. Mittekokkuleppeline oligopol Mänguteooria majandusmatemaatika haru, mis uurib konfliktsituatsioonides tegutsemise parimate juhiste leidmise meetodeid, püüdes tõmmata
Jälgida tuleb siinjuures aga kindlasti seda, et turunduseesmärgid oleksid kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega, ning et lühiajalised turunduseesmärgid tuleneksid juba varem püstitatud pikaajalistest eesmärkidest. Turundusplaanis tuleb kindlasti välja tuua kõik firma olulised turunduseesmärgid. Need võivad olla näiteks: Turuga seotud eesmärgid Turuosa Turuliider, hinnaliider Tuntus, maine Klientide rahulolu Toodete ja turgudega seotud eesmärgid Olemasolevad tooted olemasolevatel turgudel Olemasolevad tooted uutel turgudel Uued tooted olemasolevatel turgudel Uued tooted uutel turgudel Finantsidega seotud eesmärgid Kasum Käive Muud Nõrkade lülide kõrvaldamine Sotsiaalsed eesmärgid Püsimajäämine jmt Eesmärkide püstitamise juures tuleb kindlasti järgida teatud reegleid: Eesmärgid peavad olema...
ja võita võimalikult rohkem tarbijaid. Turuhõlvamise eelisteks on: D vallutatakse kiiresti suur turuosa D ollakse väljaspool konkurentsi D suudetakse suurendada müüki elutsükli hilistes faasides D kaup on nõutud, ehki tarbijate ostujõud on väike. Jälgida tuleb, et turg oleks hinnatundlik, ühikukulud väheneksid tootmismahtude suurenedes. konkurente oleks vähe. Hinnaliidri strateegia eeldab hinnamuutuse suhtes tundlikku ostjat ja tööstusharu juhtfirmat. Hinnaliider on turul domineeriv pakkuja, kelle hinnamuutusi konkurendid järgivad. Juhtpositsioon on sellel firmal, kes oma majandusharus astub hindade tõstmisel või langetamisel esimese sammu. Kohandumisstrateegiad D Hinnasoodustuste strateegia: î kogusehinnaalandus (koguserabatt) Õ stimuleerib tarbijat hankima suurtes kogustes Õ ostma ühest ja samast ärist Õ suurendama tarbimist.
tarbimist puudutavaid ja seda igale allüksusele. Jälgida tuleb siinjuures aga kindlasti seda, et turunduseesmärgid oleksid kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega, ning et lühiajalised turunduseesmärgid tuleneksid juba varem püstitatud pikaajalistest eesmärkidest. Turundusplaanis tuleb kindlasti välja tuua kõik firma olulised turunduseesmärgid. Need võivad olla näiteks: Turuga seotud eesmärgid Turuosa Turuliider, hinnaliider Tuntus, maine Klientide rahulolu Toodete ja turgudega seotud eesmärgid Olemasolevad tooted olemasolevatel turgudel Olemasolevad tooted uutel turgudel Uued tooted olemasolevatel turgudel Uued tooted uutel turgudel Finantsidega seotud eesmärgid Kasum Käive Muud Nõrkade lülide kõrvaldamine Sotsiaalsed eesmärgid Püsimajäämine jmt Eesmärkide püstitamise juures tuleb kindlasti järgida teatud reegleid: Eesmärgid peavad olema...
püsivad. 19 OLIGOPOLI MUDELID: a. KARTELL firmade kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud b. HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 5.6 KONKURENTSIPOLIITIKA Miks monopole kritiseeritakse? 1) valitsus liiga kõrge kasum, püüavad maksustada 2) majandusteadlased toodetakse vähem, kui ühiskonnale kasulik, kuigi vahendid tootmise laiendamiseks on olemas. Eramonopolide tegevusse võib riik sekkuda kahel viisil:
hüviseid. Hetkeperioodi efekt on hinna muutuse mõju pakutavale kogusele vahetult hinna muutusele järgneval perioodil, mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutustega kohaneda. Hinnadiskriminatsioon tähendab erineva hinna kehtestamist ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele, kusjuures hinnaerinevused pole seotud hüvise tootmiskulude erinevustega. Hinnakujundaja on üksiktarbija või tootja, kes võib oma tegevusega hüvise turuhinda mõjutada. Hinnaliider on firma ( tavaliselt antud harus domineeriv) , mille poolt kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl. Hinnavõtja on üksiktarbija või-tootja, kes peab leppima antud turuhinnaga ja kes ise turuhinda mõjutada ei suuda. Täieliku konkurentsi võtmenõue on, et hinnavõtjad on nii tootjad kui tarbijad.
kasutamata võimsuste rakendamine, kindlate võtmeklientide endale võitmine, mingite eriomadustega klientide juurdetõmbamine, enda kaitse konkurentide vastu, toote eristumine konkurentide omadest, konkurentide eemaletõrjumine, valitsuse sekkumise vältimine või turu stabiliseerimiseks konkurentide hindade järgimine. Hinnastrateegia jaguneb kolmeks: hinnaliidri strateegia; stabiilne strateegia; muutuv hinnastrateegia. Hinnaliider on turul domineeriv pakkuja, kelle hinnamuutusi konkurendid järgivad. Juhtpositsioon on sellel, kes astub oma harus hindade tõstmisel või langetamisel esimese sammu. Hinnaliidriks on haru suurim või mõjukaim ettevõte. Hinnaliidri strateegia eeldab hinnamuutuste suhtes tundlikku ostjat ja tootmisharu juhtfirmat. Hinna tõstmiseks peab liider teadma, et tarbijad ei lähe teise juurde ostma, ja ka konkurentidele peab see ilmne olema, nii et neil on kasulikum hindu kergitada. Puhta
Kõige tuntum kollusiooni tüüp on kartell. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jagamiseks. Tegelikult püüab kokkuleppe sõlminud oligopol käituda nagu monopol, st oma kasumit maksimeerida. Kartelli kõige tähtsamad ülesanded oleksid jaotada tootmisharu kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel ja kehtestada toodangule ühtne hind. Kartellid pole aga alati püsivad, sest sageli ei suuda firmad kinni pidada kokku lepitud tootmismahust. Hinnaliider on oligoopse haru firma, mille poolt kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad. See peaks olema selline hind, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi 1.33 Kasumi maksimeerimine ja kahjumi minimeerimine erinevate turutüüpide puhul. Täielikult konkureeriv firma maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, toote koguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumi maksimeerimise reegli kohaselt ev laiendab oma tegevust seni, kuni
annaabi.ee 
