müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale). Müüjakeskne klauslite valik (FCA, FAS, FOB) – kasutatakse lihtsalt müüdavate kaupade korral (defitsiitsed tooted, tooted ilma järelhoolduseta jms.) FAS - tarneklausel, ingl.k. Free Alongside Ship (franko laeva kõrval), st müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on paigutanud kauba nimetatud lastimissadamas kaile piki laeva parrast - sellest hetkest lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt üle ostjale (mõeldud kasutamiseks laevaveol) FCA - tarneklausel, ingl.k. Free Carrier (franko vedaja), st müüja on oma tarnekohustuse
Kodutöö nr 1: Incoterms tarneklauslid • International Commercial Terms • Laialdaselt kasutatavad rahvusvahelised standardtingimused ostu-müügi lepingu juures poolte tarnega seotud kohustuste üldiseks määratlemiseks. • 11 komplekti erinevateks olukordadeks • Algselt loodud 1936 ICC poolt (Rahvusvaheline Kaubanduskoda), täna kehtib värske Incoterms 2020. • Tähtsaim: tarneklausel defineerib poolte vastutuse ja riski ulatuse ning tarnega seotud kulude kandmise. Incoterms tarneklauslid • Incoterms aluseks on praktikas välja- kujunenud kaubandustavad • Süsteemne struktuur, loogiline sisu • Incoterms kasutamine on pooltele mugav • Igale klauslile (reeglite komplektile) vastab 3-täheline lühend inglisekeelsest nimetusest (FOB = Free On Board, DAT = Delivered At Terminal). • Klauslid jagunevad sisemise loogika
Eesti ettevõtte müüjana kannab kogu riski ning kohustuste hulka kuulub nii ekspordi tollivormistus, kauba pealelaadimine kui ka mahalaadimine terminalis. Tarneklausliks on DAT Oslo. Kauba transpordi terminalist kauba saaja asukohta korraldab kauba saaja ise. Import (pealelaadimine Istanbul / mahalaadimine Pärnu) Türgi ettevõte korraldab kauba transpordi Eestisse terminalini. Kauba saatja, Türgi ettevõte, kannab kogu riski ning kohustuste hulka kuulub ekspordi tollivormistus. Tarneklausel sõltub sellest, kuhu tolliterminali kaup Eestis tuuakse. Kui kaup tuuakse Tallinna tolliterminali on tarneklausliks DAT Tallinn. Kui kaup viiakse Pärnu tolliterminali, siis on tarneklausliks DAT Pärnu. Kauba transpordi terminalist kauba saaja asukohta korraldab kauba saaja ise. 7. DAP näide Eksport (pealelaadimine Paide / mahalaadimine Oslo) Eesti ettevõte korraldab kauba transpordi kauba ostja poolt määratud mahalaadimiskohta.
aktsepti vormis oleks juriidiliselt sõlmitud, piisab, kui ära näidata oferti saaja(d), kaup ning selle kogus ja hind või nende määramise põhimõtted, märgib tark kommersant nii offertile kui aktseptile ka need andmed, mis üldjuhul (tavalepingu puhul) kirjutatakse lahti lepingu punktidena. Juriidiliste isikute nimetused, registrinumbrid, aadressid, volitatud isikud Oferti objekt (kaup või teenus) Kauba kogus Tarneklausel Kauba hind või selle määramise meetod Maksetingimused Viide üldistele lepingutingimustele (vaidluste lahendamine, vääramatu jõud) Eritingimused (kui neid on) Oferti kehtivuse aeg Kuupäev ja allkiri NB! Ofertile võib vastata ka teoga! Tänan teid kuulamast
TARNEKLAUSLID (Incoterms) Incoterms reglementeerib suure osa rahvusvahelise müügilepingu (kontrahi) tingimustest ja poolte (kontrahentide) kohustustest. Iga tarneklausel fikseerib müüja kohustused ehk teiste sõnadega: millised müüja kulutused sisalduvad müügilepingu hinnas. Ühe ja sama kauba hind võib sõltuvalt kasutatud tarneklauslist olla väga erinev. Järelikult ei ole korrektne võrrelda erinevate kaupade hindasid, teadmata, millised on olnud antud kauba tarnetingimused. Tarneklauslite puuduliku tundmise tõttu on nii mõnigi ettevõtja pidanud kandma asjatuid kulusid vajalikest suuremate tollimaksete või -maksude tasumisel. Tarneklauslid:
Tarneklaulid Incoterms Järgnev teema on siia lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta. Vedamist kaudselt, kuid kliendi - tarnija suhet puudutab teema kindlasti. Incoterms, need on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) poolt kinnitatud tarneklauslid, mis on müügitehingu osapooltele rahvusvahelises kaubanduses ühese tähendusega nii Eestis kui ka Ameerikas. Tarneklauslid jagavad ära erinevad kohustused ja kulud osapoolte vahel kogu müügiprotsessi jooksul. Erinevaid tarneklausleid on 13 ja need ütlevad täpselt milleks kumbki osapool on kohustatud ning mille eest maksma kogu teekonna vältel tarnija e. müüja laost kuni ostja "ukseni". Tarneklauslite ajaloo poole pealt peaks mainima et, ICC avaldas oma esimese versiooni tarneklauslitest 1936. a., tänapäeval on meil võimalus kasutada versiooni aastast 2000. Rühm C CFR - Müüja deklareerib kauba ekspordiks, sõlmib veolepingu sihtsadamasse ja maksab veokulud. Risk siirdub ostja...
õiguste ja kohustustega kauba tarnimisel kaup eelkõige "käega katsutav" tangibles 2 väärarusaama et Incoterms on eelkõige veolepingu instrument, mitte müügilepingusse kuuluv et Incoterms reguleerib kõiki tingimusi, mida poole peaksid müügilepingusse lülitama RKK rõhutab: Incoterms reguleerib ainult müügilepingu järgseid suhteid müüja ja ostja vahel ainult teatud selgelt eristuvais küsimustes valitud tarneklausel omab tähtsust teiste eksporttehingute täitmiseks sõlmitavate lepingute osas nt: CIF (CFR) mõju veole ja arvelduslepingutele Nüüd ka siseriiklik Incoterms on alati mõeldud rahvusvaheliste tehingute tarbeks kaup liigub üle riigipiiride ka Incoterms 1990 on aegajalt kasutatud siseriiklikult Incoterms 2000 puhul pole takistust, sest tolliformaalsusi tuleb täita "where applicable" Tarneklauslid Tarneklauslid on tähekombinatsioonid,
Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt ratifitseerimist. Konventsiooni depositaariks on ÜRO peasekretär [http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9CRO_konventsioon_kaupade_rahvusvahelise_ostu-m%C3%BC %C3%BCgi_lepingute_kohta]. Kõige laiemas mõttes on rahvusvaheline leping rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkule...
Termin, mis viitab "rumm ja kodarad" (hub and spokes) ehk veosõlm - satelliidid (hub - satellites) süsteemidele transpordis ja jaotuses. Tähendab kauba ja reisijate veo või jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel. Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas. Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 25. Mis on tarneklausel? Tarneklausel ehk tarnetingimus reguleerib müüja ja ostja vahelised kohustused, õigused ning kulude ja riskide jaotuse transpordi käigus. Tarneklauslid koosnevad kolmetähelisest lühendist millele järgneb: koht, kus kaup tehakse ostjale kättesaadavaks, näiteks saatja ladu, nimetatud lähetamissadam, nimetatud sihtsadam, nimetatud sihtkoht. Tarneklausel on sõna või täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku
dokumente, kasseerib vajadusel ostjalt kauba maksumise, teostab kliendile veosekindlustuse jne. Kliendi ja vedajate kokkuviimisest saab ekspedeerija vahendustasu: tavaliselt teatud % veo maksumusest + kindlaksmääratud lisatasu täiendavate teenuste eest. 36. Kes on vedaja? Vedaja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab oma nimel välja trantspordidokumendi ning nõuab veoteenuse osutamise eest tariifidele või kokkuleppele vastavat veotasu. 37. Mis on tarneklausel? On täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõike ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides. Taheühendile järgneb sihtkoha nimetus, kus müüja tarnega seotud kohustused lõpevad ja viide kasutatavatele tarnetingimustele ning versioonile. (nt FCA Tallinn, Incoterms 2000) Tänapäeval on üldlevinud tarneklausid Incoterms, mis on välja töötatud Rahvusvahelises kaubanduskojas. 38. Mis on SDR? Milleks kasutatakse?
piiratus unustada ja kontsentreeruda sellele, millest sõltub kõige rohkem ettevõtte tulevik ehk äritegevusele (ibid). Vedaja vastutus. Vedaja vastutus on alati piiratud. Vastutus transporditava kauba eest on määratletud eraldi igale veoliigile seaduste, määruste ja rahvusvaheliste lepingutega (konventsioonidega). Kui vedaja vabaneb vastutusest selle veoliigi kohta kehtivate regulatsioonide kohaselt, jääb kogu kahju kas müüja või ostja kanda. Tarneklausel sätestab kaubavastutuse (riskivastutuse) siirdumise müüjalt ostjale. Ostja seisukohast on probleem selles, et kui kahjustus fikseeritakse alles kauba saabumisel sihtpunkti, on riskivastutus tavaliselt juba talle siirdunud. Ostjale jääb tavaliselt ainsaks võimaluseks proovida saada kompensatsiooni kahju tekitajalt, kõige sagedamini vedajalt. Vedaja vastutuse määrad on erinevad olenevalt veoliigist. Erinevused tulevad välja vastutuse
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
· paindlikud st. müüja ja ostja otsustavad ja lepivad kokku millist neist antud olukorras kasutada · kohaldatav ÜRO "Lepingu Seadusega" rahvusvahelisest kaubandusest, sünkroonis Viini Konventsiooniga · Väljendatud kolme ladina trükitähega [6]. 3.3 Kindlasti ei tohiks: · võtta tarneklauslit kui seadust, sest ICC on erasektori organisatsioon ja ei oma seadusandlikku võimet, alati tuleb tarneklausel lepingus välja kirjutada · kasutada tarneklauslit üksinda vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga · läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes kuna osad klauslid määravad ära ka kauba eest tasumise viisi · tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle tähtsustada kuna mõnes osas on nad siiski ebamäärased · Selle teema lõpetuseks peab mainima, et rahvusvaheliste kaubandustehingute lihtsustamisel on
Kui ostja soovib minimaalsest suuremat kindlustust, peab müüjaga selles kokku leppima. * Tabeli koostamisel on abiks olnud järgmised allikad: www.iccwbo.org/incoterms/ ; Incoterms 2010 kasutajajuhis (Tammemägi,T. Tallinn 2010 EMI EWT). Kindlasti ei tohiks: võtta tarneklauslit kui seadust, sest ICC ei oma seadusandlikku võimu ning alati tuleb tarneklausel lepingus välja kirjutada; kasutada tarneklauslit üksinda, vaid tuleb seostada konkreetse geograafilise kohaga; läbi mõtlemata ja detailidesse laskumata kasutada tarneklauslit tehingutes, kuna klauslid määravad ära ka kauba eest tasumise kohustused; tarneklauslit tehingu sõlmimisel üle tähtsustada, sest mõnes osas on nad siiski ebamäärased.
Annuiteetmaksegraafik - põhiosa muutub, summa kuus on sama. Lõppkokkuvõttes - annuiteetmaksegraafikuga maksad vähem. d. Materjalikulud i. Kulunormide tüpoloogia - Eelarvenorm ehk kulunorm ehitusplatsil sisaldavad kõiki jäätmeid ja kadusid - Tootmisnormid ehk konstruktiivne kulunorm - Ettevõtte norm ii. Kulu koosseis - Kõik kulud nende hankimisest kuni ehitusplatsini (~ Incoterms'i tarneklausel DDP) - Otsekulu sisaldab: tarnija müügihinna, taara maksumuse, vahendusfirmade hinnalisa, ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud - Materjalide mahalaadimise ja ladustamise kulud arvatakse ehitusplatsi üldkuludesse, kui neid tehakse ehitusplatsi teenindavate laadimisseadmetega - Veokuludes arvestatakse kõiki vedusid ja ümberlaadimisi, mis on vajalikud materjali ehitusplatsile toimetamiseks
Lepingu objekt? Tarneaeg? Milline Incoterm? Kvaliteet? Hind? Makseviis? Garantii ja reklamatsioonid? Konfidentsiaalsus? Lõpetamine? Trahvid? Erimeelsused? Kontaktisikud? Koostöö? Tooteinfo ostutellimusel peab sisaldama: toote artiklikood, toote artikli nimetus, toote tegelik laosaldo, toote vaba, broneeringuteta laosaldo, toote pakkeüksus, tarneaeg, tellimuspunkt, standard- või ostuhind, allahindluse tingimused, tarnetingimused, tarneklausel Koguse info ostutellimusel: tooteartikli nimetus, tooteartikli kood, tellitav kogus, toote ühik, hind, mis oli antud pakkumisel (vajadusel), tellimuse maksumus (vajadusel), pakkeüksuse tüüp, pakkeüksuste arv, täiendav tooteinfo (vajadusel). > Tarnija andmed ostutellimusel: tarnijaettevõtte nimi, tarnijaettevõtte aadress, isiku nimi, kellele edastatakse tellimus (kui on teada), tarnijat esindava isiku meiliaadress,
Välisaktiva (välisnõuded) residentide nõuded mitteresidentidele; nõudeks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Välispassiva (väliskohustused) mitteresidentide nõuded residentidele; näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. F.o.b. hind (ingl. free on board) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo- ja kindlustamisega eksportiva maa tollipiirini; C.i.f. hind (ingl. Cost, insurance, freight) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis väljendab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini. Üldise kaubanduse süsteemi (ingl. General trade system) kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad tollipiiri. Põhikaubanduse süsteem (ingl
a) kaupa vahetakse raha vastu b) kaupa vahetakse kauba vastu c) kaupa saadakse tasuta ilma igasuguse vahetuseta 44. Toodete hinnakujunduses tugineb pakkumishinna meetod…. a) konkurentide tegelikele hindadele - turuhind b) konkurentide oletatavale hinnale c) konkurentide keskmisele hinnale – keskmine hind 45. Turustus on a) laiem mõiste kui turundus b) kitsam mõiste kui turundus c) turundus ja turustus on sünonüümid 46. Tarneklausel FOB on a) pigem müüjakeskne b) pigem tarbijakeskne c) pigem vahendajakeskne 47. Peibutushinna all mõistetakse turunduses a) toote omahinna lähedal olevaid hindu b) lühiajaliselt alandatud hindu c) eriti madalaid hindu rahva poodi meelitamiseks 48) Valsi mudelis on vaatluse all a) väärtuste ja elulaadi tüpoloogia b) hoiakute ja elulaadi tüpoloogia c) motivatsiooni ja tajumise tüpoloogia
D-rühma puhul antakse kaup üle sihtkohas. 7 kõikidele veoliikidele: EXW – Ex Works (named place of delivery) – E-rühm sisaldab ainult ühte tarneklauslit – EXW, mis on maksimaalselt müüjakeskne. Müüja ainus kohustus on teha lepingule vastav kaup ostjale kättesaadavaks oma territooriumil, s.o tehases, laos, kaevanduses jm. Ostjal tuleb kaubale järele tulla ning ta peab kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates müüja territooriumist. - EXW on ainus tarneklausel, mis paneb kõigi tolliformaalsuste täitmise kohustuse ostjale. - Kasutatakse hinnapakkumiste koostamisel kui tehingu toimumine pole kindel FCA – Free Carrier (named place of delivery) - Võimaldab kasutada kõiki veoviise - Müüja veab kaubad põhiveo alguse asukohta (ostjaga kooskõlastatud) - Müüja kohustuseks koostada ka kauba ekspordi tollivormistus - Vastutus ja asukoht: müüja asukohas , veofirma asukohas
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND........................................................................................................
lepingutes ning nendega seotud veo-, ekspedeerimis- ja muudes logistikalepingutes. Tarneklauslit kasutades lepivad ostja ja müüja kokku tarne üksikasjades nii, et seda poleks vaja lahti seletada lepingus ega ka selle lisades. Tarneklausel esitatakse ingliskeelsetest sõnadest tuletatud Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kolmest tähest koosneva akronüümi kujul. Akronüümile järgneb sihtkoha nimetus, kus müüja tarnega seotud kohustused lõpevad ja viide kasutatavatele tarnetingimustele (nt FCA Tartu, Incoterms 2000).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
