PERESTROIKA · M.Gorbatsov 1985 NLKP peasekretäriks o Erakordselt noor, sai 54 aastaseks, elab siiani o Taipas vajadust muutuste järele Kauba puudus Lääneriikidest ollakse maas Lootis, et elu läheb paremaks ja NSVL jätkub o Kuulutas välja perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamine (''uutmine'' hiljem ei sobinud sest võru keeles tähendab ootamist) Võitlus alkoholismiga (01.06.1985 NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist) · Viinamarja istandused võeti maha · Lõhuti pudeleid · Viinamarjad tulid podi (!veiniviinamarjad) · Uued nipid nt viinasült, surrogaadid, aknapesuvedelikud, putukamürk jne · Valmistati rohkem puskarit, poes ei olnud enam kommi Suurendati majandusva...
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
(läänemaailm) · 1980ndad teadlased avastasid suured augud osoonikihis (läänemaailm) · 1980 Moskva olümpiamängud (idablokk) · 1980 maailma esimeseks demokraatlikul teel valitud naispresidendiks sai Islandi riigipea Vigdis Finnbogadottir (läänemaailm) · 1986 avarii Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas (idablokk) · 1986 kosmoselennuk Challenger plahvatas minut pärast starti (läänemaailm) 1990ndad · 1990 esimene McDonald'si restoran Moskvas (idablokk) · 1993 esilinastus film ''Jurassic park'' · 1996 sündis maailma esimene täiskasvanud rakust kloonitud loom lammas Dolly (läänemaailm) Tähtsamad isikud · Sean Connery filminäitleja, pikaaegne James Bondi osatäitja · Aleksandr Solzenitsõn vene kirjanik, Nobeli preemia laureaat · Juri Gagarin esimene inimene kosmoses
- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 6 - OLUKORRALINE KOOLKOND : 1070ndad - Mõjutajad : ärikeskkond, tehnoloogia, organisatsiooni suurus - Võtmesõna: paindlikud - Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uut - Tööd hästi teha on palju viise - Iga olukord on unikaalne - Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 7 - ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad - Peter Senge ,,Viies distsipliin"(1990) - Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis - Oskused, hoiakud, käitumine kõik õpitakse jooksvalt - Eluaegne õpe - Vajalik õppimistingimuste olemasolu - Organisatsiooni aren teatud faasini, kui õppimise eeltingimus Juhtimis alused - Tlü - Iga organisatsioon õpib oma moodi - Suurendatakse võimet saada tulemusi - Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonile kättesaadavad
liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine materjal. Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika. K "Violin Phase" ( 1967) "Music for 18 Musicians" 1980ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist. "Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. 1990ndad. "City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, autosignaalid, sireenid jms.) Lavamuusika Dokumentaalsed videoooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval.
191 KN - Maakondade arv vähenes 15-le 1962a. Sealtmaalt stabiilne. - 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks. - 2013: 216 omavalitsust (193 valda, 33 linna) - 2017 suvi: 213 omavalitsust (193 valda, 30 linna) Haldusmuutuste põhjused: Maakonnad ja maavalitsused: - Peale 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Hiljem majandus: territoriaalsed tootmiskompleksid - 1990ndad ja hiljem: bürokraatia vähendamine ja ökonoomika Kohalikud omavalitsused: - 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine - Kollektiivpõllumajanduse territoriaalse loogika järgi - 1990ndad ja hiljem: ökonoomika Praeguse haldussüsteemi miinused: - Väiksusest tulenevad võimetused kvaliteetsete ja piisavate teenuste pakkumiseks - Võimetus vältida tühiinvesteeringuid, killustatust - Väiksusest tulenev korruptsioonioht
1970ndad Võttis ette viie nädalase reisi, kus õppis trummi. Peale seda sündis tal pala “drumming”. Seda lugu peetakse tema uueks alguseks karjääris. Peale seda hakkas ta rohkem tegelema faaside liikumise tehnikaga. Ta hakkas tegema selle järgi üha rohkem lugusid. 1974 kirjutas raamatu “Writings about music”, milles olid ka tema filosoofia kirjutised. Kirjutas “Music for 18 musicians” 1980ndad Kirjutas loo 1990ndad Looming Näited Auhinnad Huvitavat ● Ta käis ka Eestis 2003 aastal. Ta esines koos Avanti! Chamber Orchestra’ga ja see kandis pealkirja “Drumming”. Kasutatud kirjandus http://entsyklopeedia.ee/artikkel/reich_steve http://www.allmusic.com/artist/steve-reich-mn0000037658/biography
Steve Jones (laul), Paul Cook (trummid) ja Wally Nightingale (kitarr). Sel ajal tekkisid Jonesi ja Nightingale'i vahel tülid bändi muusikalise suuna üle ja Nightingale lahkus bändist 1975. aasta suvel. Steve Jones hakkas mängima kitarri ja leiti bassist, Glen Matlock. Rockmuusika: 1990ndad aastad Grunge Grunge puhul on tegemist 1960.aastate lõpu hipiliikumise ning 1970.aastate lõpu punk rock'i ja heavy omavahelise kombinatsiooniga. Grungemuusikat nimetatakse Seattle sound'iks. Laiemat tähelepanu äratas see vool 1988.aastal. Juhtivaks ansambliks kujunes Nirvana. Teistest grungeansamblitest on olnud House House tekkis Chicagos 80.aastate alguses mustanahaliste DJde populariseeritud tantsumuusikana. House'ile on iseloomulik
a. Milline kolmest lausest on korrektne? Kõik on õiged. Kas sobib kirjutada ,,20-ne kuuline", ,,15-ne punktine", ,,27-me päevane"? Ei. Sobivad variandid on 20kuuline ~ 20-kuuline, 15punktine ~ 15-punktine, 27päevane ~ 27-päevane. Võib kirjutada kas 3 + 2 süsteem, 3+2-süsteem või 3+2süsteem. Vt kogumik ,,Keelenõuanne soovitab 4" (lk-d 202 ja 203). Õige on 5. kuupäevaks, mitte ,,5-ndaks kuupäevaks". Kirjutage kas Peeter I aeg või Peeter Esimese aeg. Võib kirjutada kas 1990ndad või 1990-ndad (mitte ,,1990dad", ,,1990'ndad" vms). Kui järgneb sõna aastad, on arvu järel ainult punkt: 1990. aastad (mitte ,,1990-ndad aastad", ,,1990ndad aastad"). Vaheaeg on 20.28. märtsil = 20.28. märtsini = 20. kuni 28. märtsini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips, mitte sidekriips. Arvude lõpus on punkt.) Kas kirjutada ,,direktori käskkiri 25. märtsist 2010. a" või kuidagi teisiti? Kirjutage direktori 25. märtsi 2010. a ~ aasta käskkiri. 3D-kino on sidekriipsuga.
liige. 1980ndaid loomingus iseloomustab madalseis, kümnendi lõpus tegi ta küll plaadilepingu, kuid see jäi üsna viljatuks. Peale 1983. a. saadud vigastust sattus ta sõltuvusse valuvaigistitest. 1988. a. Tehti talle südameoperatsioon, kuid Cash keeldus valuvaigistitest, kartes uuesti sõltuvusse jääda. 1980. aastate keskel esines Johnny Cash koos Kris Kristoffersoni, Waylon Jenningsi ja Willie Nelsoniga "The Highwaymeni" nime all. 1990ndad aastad Cashi karjäär sai uue hoo sisse tänu lepingule American Recordingsiga, kellega koostöös ilmus Click to edit Master text styles mitu albumit, mis äratasid tähelepanu ka noorte hulgas, kes Johnny Cashi varasemast ei Second level mäletanudki. 1992. aastal andis Johnny Cash Third level muuhulgas kontserdi ka Soomes Turus. 1990. aastal sai ta Grammy Legendi auhinna ja
suhted. Muutused olid dramaatilised Elanikkonna elatustase langes, mis langes juba niigi sõja puhkemise tõttu. Esialgu muutus vähe ainult põllumajanduslik tootmine, mille radikaalne lammutamine oleks viinud ilmselt sotsiaalse katastroofini. Pärast 1991 – EV taastamise perioodil mindi turumajandusele üle algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata 1990ndad: taastatud iseseisvuse algusaeg Nagu öeldud: Järjekordne „läänelt õppimine“. Vaimuelu vabanemine ja/või orientatsiooni muutumine, samas sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine Õigusliku järjepidevuse tunnustamis tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega St ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi vaatamine Sise- ja välispoliitika lõimusid omavajel Eesti venekeelsete elanike küsimuses
Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid. Perioodi II poolest algupärandeid rohkem. Lasteajakirjandus: Meie Meel, Põhjanael, Täheke jt. Lasteproosa. Domineerib kunstmuinasjutt. Edgar Valter, Henno Käo, Andrus Kivirähk. Lasteluule: Leelo Tungal, Ilmar Trull, Jaanus Vaiksoo, Noortekirjandus kiratseb.
sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis: - 30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el. Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 4. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad – 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. 4A. Linnastumisprotsessid Eestis 1940ndad – 1980ndad aastad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne – industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. 4B. Linnastumisprotsessid Eestis 1990ndad ja hiljem:
1990ndad See kümnend ei lisanud popmuusika vooludesse eriti midagi uut. Arenesid edasi need meelelahutusmuusika suunad, mis tekkisid 80.aastate keskel ja lõpus (house, hip hop, techno, grunge). 90.aastatel hakkasid popmuusika voolud kiiresti paljunema, tekitades mitmeid alaliike (acid house, trip-hop, dub jt.). Uusi alaliike tekkis ka traditsiooniliste rock-muusika suundadele. DISKORID Uueks nähtuseks võib lugeda aga DJ-de osatähtsuse suurt kasvu. Pillimeeste-muusikute kõrvale tõusid diskorid, kes vallutasid suure osa maailma popmuusikaturust. Põhjuseks võib olla klubikultuuri ning klubipidude, reivide populaarsuse tõusus. Sellel kümnendil selgus, et tänu arvutitehnikale polegi popmuusika tegemiseks vaja ise pillimees olla. Piisab, kui cut and paste-tehnikas (ingl.k. lõika ja paiguta ümber) jupid teiste poolt varemsalvestatud lugudest kokku kombineerida ning juba ongi uus plaat valmis. Nii tek...
ning esimesed armumised 3)elujaatavad üleskutsed 4)enesetunnetuslüürika 5)kontakt välismaailmaga 6)armastus 7)tung hummaanse valgue poole 8)inimolemise põhiküsimused (elu, surm, oma maa ja rahva saatus) *armastuse ja surmalaulik *ääretult -mina keskne LK: *Päevapildid (mure, lootus, armastus) *Ööpildid (püüd endas selgusele jõuda) *Puudutus (saatuse motiiv) *Salateadvus *Maailma asemel *Vari ja viiv (vabavärss) Punkluule *Trubetski *Tamme IV periood: (1990ndad) Tänapäeva luule: Üldisel: *teemad millest kirjuati muutusid julgemaks ja vabamaks *taasiseseisvumine *hakkab levima pluralism-mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus *kirjandus muutub kohati kommertstegevuseks L.Ojamaa ISEL: *kirjavahemärgid puuduvad *kasutab x, y, w,& *kasutab palju ingl k sõnu LK: *Lõputu juuli *Myyrid & Wäravad *Lootus (müürid, jumal, kivilinna armastus) *Ärasaatmata kirjad (maailm, aeg, wäsimus, armastus, sõber, lootus, valu, õnn) I.Hirv
· Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama · Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" · Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist võimaldav hoiak. Tuhkatriinumäng 1970ndad ehk seisakuaeg, 1980.- 1990ndad · ühiskonna ja inimese vahekord · Tuntud tegija oli Mati Unt · 1980ndail ilmus eluloonäidendeid mineviku suurmeestest ja naistest. · Märksõnadeks said aegade seos, juurte otsimine, põlvkondade kett. · Teine märksõna oli sotsioloogiline teater ja Merle Karusoo, kelle eesmärk oli välja selgitada valupunktid ja pingekolded ning võimendada uuritavaid probleeme teatri vahenditega. (,,Olen 13-aastane") · 1980.-1990ndail toodi eesti näidendeid lavale haruharva.
suuresti tänagi. Arvo Pärt, kes emigreerus 1980 Läände, on muutunud muusikamaailmas Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949- 2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven Tüür (*1959, peamiselt instrumentaalmuusika) ja Urmas Sisask (*1960, koori- ja klaveriteosed). 1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno Remme (*1969), Tõnu Kõrvits (*1969), Tõnis Kaumann (*1971), Jüri Reinvere (*1971). Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil
palavikku ja krampe. Kasutati ka insuliiniteraapiat(funkt. ajurakkude vähendamine) ja lobotoomiatemotsioone Tüüpilised antipsühhootikumid (1950-1960)- Kasutatakse ka praegu. Leevendavad positiivseid sümptomeid, kuid mõjujõud negatiivsete ja kognitiivsete sümptoimite vastu ei ole piisavalt effektiivsed (motivatsioonipuudus, tundekülmus, sotsiaalne kaugenemine, kontrollimatud liigutused, üleväsimus. Atüüpilised antipsühhootikumid (1990ndad) - Tõhusad, vähem kõrvaltoimeid, saab ravida ka negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid. Kõrvaltoimeid on erinevaid, näiteks võivad osad atüüpilised antipsühhootikumid põhjustada kehakaalu suurenemist, teised unisust ja kolmandad hoopis muuta elavamaks. Ravimisel ei piisa ainult ravimitest. Tavaliselt kombineeritakse koos ravimitega ka erinevaid psühhoteraapiaid. Need aitavad toime tulla spetsiifiliste sümptomitega. Sellised teraapiad on näiteks
...................................................................................13 3.4 1950ndad ....................................................................................14 3.5 1960ndad ....................................................................................16 3.6 1970ndad ....................................................................................17 3.7 1980ndad ....................................................................................18 3.8 1990ndad ....................................................................................20 4. 21-SAJAND JA MEIKIMINE ..........................................................22 KOKKUVÕTE ................................................................................24 KASUTATUD ALLIKAD ..................................................................25 SISSEJUHATUS Esimesed teated dekoratiivsest kosmeetikast on pärit Ida-Aafrikast aastast 70 000 eKr.
· Maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest · Mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada revolutsiooniks Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo 1. Inglise agraarevolutsioon 17.saj lõpul 2. Esimene (Inglise) indrustriaalrevolutsioon (1750 1840ndad) 3. Teine industriaalrevolutsioon (alates 1870ndatest) 4. Masstootmise ajastu (1940 1980ndad) 5. Infotehnoloogia revolutsioon (alates 1990ndad 6. On ilminguid juba ka järgmisest tehnoloogilisest revolutsioonist, mis kujutab endast nano-, bio-, info- ja materjalitehnoloogiate sümbioosi. Igale tehnoloogilisele revolutsioonile on omane mitme faasi läbimine. 1. Varajsed uued tooted ja harud, kiire kasv ja innovatsioon. võimaluste kujunemine 2. Laialdane levik: uued harud, tehnoloogilised süsteemid ja infrastruktuur. järjestikuste uute toodete ja harude
kuni lõpuks sooviti neist täielikult lahti saada. Seda seepärast, et need kippusid alatasa ümber minema. 1967. Aastaks lõpetasid pea kõik trammid oma liinisõidud. 1970. aastail tekkis plaan ühendada erinevad Tallinna linnaosad omavahel kiirtrammiliinidega. Tramm 1979 - 1998 Tallinnas avati trammiliiklus 1988. aastal. 1984 - reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel 15000 inimest tunnis 1988 - trammitee ehituse algus Seli asumi ja Väo trammipeatuse vahel 1990ndad - Laagna tee kaeti asfaldiga ning kiirusepiirang oli autodele 70 km/h Tramm 1999 - 2018 2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses. Likvideeriti Pronksi ja Maneezi peatused. Tänapäevaks on Tallinnas välja kujunenud 4 trammiliini: Kopli-Ülemiste, Kopli-Kadriorg, Tondi-Ülemiste ja Tondi- Kadriorg. Rööpme laius on praegu 1067 mm, ning tramme kokku on 89. Trammiliinide kogupikkus Tallinas ulatub lausa 39.kilomeetrini. 2015
Keskkonnasotsioloogia populaarsuse langus ülikoolides ja erialaliitudes osalejate langus. - 1980ndate lõpp –keskkonnasotsioloogia taastõus: Fookus liikus moodsa ühiskonna ja füüsilise keskkonna vahelise suhte kirjeldamiseni – keskkonnasotsioloogiani. Sotsioloogide huvi: loodusressurssidest elatuvate kogukondade olukord -kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade halvenev olukord. - 1990ndad ja 2000ndad: muutus keskkonnaprobleemides ja ühiskondlikes tõlgendustes: Mõistmine, et kohalikel probleemidel on laiemad mõjud ja laiemad allikad. 2. Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana - Geograafiline ja bioloogiline determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega on ühiskondlikud nähtused seletatavad loodusseaduste alusel.
Organisatsioon annab väljundi (tooted, teenused jne) keskkonda. Keskkonda annab tagasiside uue sisendi andmisega. Olukorraline koolkond (Daft) Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uut. Koolkond leidis, et on olemas palju viise, et teha tööd hästi ja juht peaks olema eelkõige paindlik. Juht ei tohiks takerduda reeglitesse vaid iga olukorra puhul eraldi analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Keskkond määrab parima tegutsemissuuna. Õppiv koolkond (P.Senge 1990ndad) Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis. Mis nõuab pidevalt uute oskuste, hoiakute ja käitumisviiside omandamist. Mis omakorda toob kaasa elukestva õppe. 8 Senge õppiva organisatsiooni mudel põhineb viiel distsipliinil: Süsteemne mõtlemine – õppiva organisatsiooni nurgakiviks on kõigil liikmete uus maailmanägemine
Arvo Pärt, kes emigreerus 1980 Läände, on muutunud muusikamaailmas Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949-2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven Tüür (*1959, peamiselt instrumentaalmuusika) ja Urmas Sisask (*1960, koori- ja klaveriteosed). 1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno Remme (*1969), Tõnu Kõrvits (*1969), Tõnis Kaumann (*1971), Jüri Reinvere (*1971). Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil
üle maailma. Larry Bird juhtis Celticsi kolme meistritiitlini ja magic Johnson Lakersi viie meistritiitlini. 1984 aastal liitus Chicago Bullsiga läbi aegade suurim staar Michael Jordan, kelle liitumisega suurenes veelgi fännide huvi NBA vastu. 1989ndaks aastaks osales liigas juba 27 meeskonda. 1990ndatel aastatel vedas Michael Jordan Chicago Bullsi kuue meistritiitlini (1991-1993 ja 1996-1998) vasakult: Larry Bird, Magic Johnson ja Michael Jordan - Barcelona OM 1992 1990ndad olid ka suure globaliseerumise aeg. 1992. aasta Barcelona Olümpamängudel näitas USA koonis esmakordsel tõelist Dream Teami ehk Unistuste meeskonda kasutades 6 esmakordselt hetkel NBAs mängivaid pallureid. Meeskonnas olidi siis selle aja parimad mängijad nagu Michael Jordan, Larry Bird ja Magic Johnson. Samal ajal hakkasid ka mujalt maailmast tulnud mängijad NBAs mehetegusid tegema. 1994 aastal võitis MVP
kiire rahvastikuvähenemine Teeninduskeskused – piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes 1) 1950ndad – 1980ndad (Eesti NSV), sh. 1950ndad ja 60ndad: esmane kontsentratsioon; 1970ndad: kaasaegse asustuspildi kujunemine; 1980ndad: “kiirenev kontsentratsioon” 2) 1990 ja hiljem 1990ndad: selge pööre 2000ndad: pööre koos maakeskuste korrastumisega Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis 1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; 2) Kõrged kommunaalkulud Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu)
Too 2 näidet, mis viitavad sellele, et Kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Marginaalne põllumajandus 2. Savinõude kaunistamine ja kasutuselevõtt. Too 2 näidet, mis viitavad, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees päritolu . Esemelised ajalooallikad arheoloogia Laibad, luud antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp vanem teooria 1990ndad uuem teooria Refuugium jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed. Eesti aladel pronksi algaineid polnud. Pööre toimus umbes 1100 eKr, on võimalik rääkida uutest nähtustest Eesti pinnal
likvideeritud o Teeninduskeskused: Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; Piiratud kasvuga Eesti NSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; Suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; Vähe palju-korterilisi elamuid Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad Maa-asulate keskmised suurused ja nende muutused o Linnalähedased: 384 o Muud: 69 o Kokku: 90 Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste tegurid ja põhjused etappide lõikes o 1. etapp: Põllumajandustootmise iseloom mastaabiökonoomilised põhimõtted Rahvastiku (tööjõuressursi) paiknemise allutamine tootmise vajadustele maa-asustuse kontsentratsioon
6) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) 7) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) Suurimad ja väiksemad linnalised asulad Eestis: -30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el.) Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 18 3. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1940ndad 1980ndad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1990ndad +: Rahvastiku vähenemine väljarände ja sündimuse järsust langusest tingituna kogu Eestis, sh kiiresti linnades
mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6. Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna. * Suuremate asulate puhul piisavalt segatüüpi asulaid * Alatüübid. Nt kalurikülad, suvituspiirkonnad jne. Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad Linnalähedaste asulate arv on aastast 1959 järjest kasvanud, eriti 2000ndatel aastatel (kasvades peaaegu 4 kordseks). Muude maa-asulate arv on aastast 1959 vähenenud peaaegu 3 korda. Maa-asulate keskmised suurused ja nende muutused Linnalähedaste maa-asulate keskmine suurus on 384 elanikku, muude maa-asulate keskmine suurus 69 elanikku. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste tegurid ja põhjused etappide lõikes
konfidentsiaalsuse, vaid tervikluse kaitseks. Krüptograafia olemus ja roll kaasajal Kaasajal ei tegele krüptograafia küll enam pelgalt teabe salastuse tagamisega, vaid lisaks volitamata muutmise ärahoidmisega (tervikluse tagamisega), mida võib lugeda isegi tema põhifunktsiooniks Nimetus krüptograafia (peidetud sõna) on traditsioonide tõttu jäänud küll alles ja kasutusse, kuigi tihti pole salastusega selle rakendamisel mingit tegemist. 1990ndad: krüptograafia liberaliseerumine Seoses interneti masspruukimisega (1990te algul ja keskel) krüptograafia kasutamine liberaliseerus Viimased vanade tavade kantsid olid: · Prantsumaa (oli veel 1990te keskel võrdustatud relvadega) · USA (kuni 1999. Aastani kehtis praktikas murdmatute krüptograafiatoodete ekspordikeeld) Kaasaja krüptograafia tüüpvõttena IT ja andmeturbe teenistuses
ütles, et tahtis suure summaga traktorit osta vahele Lätis on suured Peaminister oli isegi pangandus afäärid 90ndate keskel seotud 1990ndad Baltijas afääri. Banka 2000ndatel on Parex Banka Poliitilised skandaalid - Poliitilised skandaalid Poliitilised skandaalid Hermann Simm Niisugust Presidendil sidemed
• Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis • Oskused, hoiakud, käitumine- kõik õpitakse jooksvalt • Eluaegne õpe • Vajalik õppimistingimuste olemasolu. • Organisatsiooni areng teatud faasini, kui õppimise eeltingimus • Iga organisatsioon õpib oma moodi • Suurendatakse võimet saada tulemusi • Üksikute liikmete õpitulemused on kõigele organisatsioonis kättesaadavad ÕPPIV ORGANISATSIOON • 5 DISTSIPLIINI:
poliitikute ja/või muude rahvusvaheliste toimijate poolt –Ilvese ja Obama FB ja Twitter –Blogid o Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota, juhul kui mõni välisriik peaks meid ründama? Miks. Ühiskonna mitmekesisus (Slaidid „Ühiskondlik mitmekesisus“ ja „Multikulturalism“ o Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised puudused ja eelised? Multikultuursus- rahvusvaheline seltskond. multikulturism-1970-1990ndad – Hakati mõistma, et riik koosneb väga erineva kultuurilise taustaga etnilistest gruppidest. Ühiskond on mitmetahuline oma koosseisu poolest. Seda tunnistades hakati rakendama nii riikide siseselt kui rahvusvahelisel tasandil poliitikat, mis tunnustab neid erisusi. Enam ei mõeldud homogeensest või unitaarsest riigist •Ühtegi kultuurilist gruppi ei suunata hülgama oma traditsioone ning võimaldatakse vabalt oma kommete järgi elada •Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas
· Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp · Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas. · Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates 1990ndad. · Logistikakulude osatähtsuse kasv · Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust · Integreerumine ettevõttest välja tähendab, et lisaks üksikute ettevõtete konkureerimisele lisandub turule tarneahelate konkurents 4. Fragmenteerituse probleem integratsioon tarneahelas · Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks:
• Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas. • Tarneahela juhtimise (supply chain management, SCM) kontseptsioon: alates 1990ndad. • Logistikakulude osatähtsuse kasv • Ettevõtte dilemma: maksimeerida enda efektiivsust või optimeerida tarneahela koostööd, et lõppklient saaks suurimat väärtust • Integreerumine ettevõttest välja tähendab, et lisaks üksikute ettevõtete konkureerimisele lisandub turule tarneahelate konkurents 4. Fragmenteerituse probleem integratsioon tarneahelas Kui üks käsi ei tea, mida teine teeb. Näiteks:
Seda uuritakse kolme erineva analüüsi abil: 1) komponentanalüüs (1960ndad, sobilik ühe tähendusvälja sees kasutamiseks) komponendid on põhimõtteliselt jagamatud, nende abil esitatakse terviklikke ja piisavate tingimuste loeteluna iga tähendus. 2) prototüüpanalüüs (alates 1970ndad) võetakse mingi konkreetne näide, et näidata selle parimat sobivust selle jaoks, milleks on ta loodud. Vrd auto ja rong. 3) kognitiivne semantika (1990ndad) mõisteid semantikas: denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele e referentidele. Ekstensioon sõna ekstensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid. (tähendus)väli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Polüseemia mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Nt
minnakse edasi teiste juurde. 3. Too välja Euroopa integratsiooni peamised trendid (alates 1950ndatest)? 1950ndad: hoogne areng ja funktsionalistlike institutsioonide loomine. Sõltuvussuhe=rahu tagamine 1960ndad ja 1970ndad: paigalseis, poliitiline integratsioon tagaplaanil. 1980ndate keskel toimus taaselustumine ja rahvusüleste institutsioonide osatähtsuse kasv. Süvenemine ja laienemine jätkusid. 1990ndad: integratsiooni süvenemine on pidev protsess, mis ei toimu hüppeliselt (lepingumuudatuse tulemusel), vaid ka ELi institutsioonide igapäevase tegevuse läbi. 4. Mis olid Maastrichti (1992) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö (ka
Dimitri Trenin: “ Külma sõja hääbumine tõi tahtmatult kaasa efekti, mis õõnestas NSVLi režiimi legitiimsust ja impeeriumi hoidmise vajadust.” Daniel Treisman: “NSVLi lagunemine ei olnud õnnetus, mis ootas juhtumist. See oli õnnetuste seeria ja kohmetu vastus neile. Nagu juhtumiste ahel, mis viis I Maailma sõjani, suunates NSVLi käima mööda ühte ajaloolist juba tuntud teed pidi.” Venemaa välispoliitika 1990ndad Impeerimust riigiks: riigi arendus- põhiseaduse reform. Tsetseeni sõja suhted, natsionalistide tõus. Majanduslikud reformid- sisenemine turumajandusse- “soki tereepia”, “kokku kukkumine ja ülevõtmine”. Piiride määratlemine- Venemaa enda arvates nõustuti piiridega, mis olid “valed”. Enamusega leping saavutatud v.a Jaapan. Uute riikide tunnustamine: Balti riikidest sõjatehnika ära toomine. Piirkonna integratsioon CIS. Koht rahvusvahelises süsteemis-
1940ndad aastad......................................................................11 1.5.1950ndad aastad......................................................................12 1.6.1960ndad aastad......................................................................14 1.7.1970ndad aastad......................................................................15 1.8.1980ndad aastad......................................................................16 1.9.1990ndad aastad......................................................................18 2.Kleidi kavandamine...............................................................20 2.1.Inspiratsiooni otsimine.............................................................20 2.2.Ideekavand..............................................................................20 2.3.Lõige kanga väljalõikamine.....................................................20 2.4. Materjalid...........................
jm-ga, tavaliselt ei tegele inimese ja keskkonna suhte probleemsete aspektidega; keskkonnakirjandus püüab esile tuua keskkonnaprobleeme ja inimesi neist teadlikumaks muuta. Uku Masing Mälestusi taimedest huvitav, et terve raamatu vältel tähelepanu taimkattel, mis nõuab filosoofilist meelt ja kannatlikkust Tänapäeva looduskirjandus Nt Hasso Krull, Valdur Mikita loovad uue kihi eestlaste ja looduse suhetele Iseloomulikud tunnused ja muutused: Identiteedi temaatika (eriti 1990ndad): bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse seosed, Eestile tüüpiliste hajakülade ja puisniitude roll nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka looduslähedase mõtteviisi tekkimise eeldustena Viimase 10 aasta tendentsina looduskirjanduse vallas võib ehk esile tõsta kinkeraamatute formaadi pealetungi ja sellega seotud looduskirjanduse kommertsialiseerumist ja varasemast enamat esteetilise aspekti
kollektiivne traditsiooniline vaimne kunstilooming, mis on tekkinud ja levinud suuliselt, peegeldab oma tekkimise ja levimise keskkonda. 1990ndad Lauri Honko Tänapäeva mõistes on folkloor nii pärimuse viljelemine, selle kogumine kui ka arhiivikorraldus ja uurimine. Rahvaluule tekib ka tänapäeval, on pidevas
Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel: - suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele - ,,Tänapäeva rahvaluule" kui kontseptsiooni lülitumine rahvaluuleteooriasse - Interdistsiplinaarsus o Allikate ,,jagamine" erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms - Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad) - Aineala piiride otsingud (mis rahvaluule võiks olla?) - Mõistete defineerimine - Meetodite paljusus Suletud periood/spetsialiseeruv periood (20. saj. algus 1920ndad aastad, 1950ndad- 1980ndad aastad) - Teooria viimistelmine - Väljakujunenud uurimismeetodi (-meetodite) eelistus - Selgelt piiritletud uurimisobjekt ja uurimisvaldkond Praegu hakatase jõudma uuesti suletud perioodi. Eesti folkloristika rahvusvahelises kontekstis Teadusregioonid: terminoloogia
puhkusel, kui isa ei kasuta, läheb kaotsi (Tulemus: 90% isasid võtab). Sots-dem. joon: see, kuidas puhkust võtta, on public matter! Põhjamaade edu tagatised perepoliitika väljatöötamisel: Timing- 70ndatel oli veel nn HR kuldaeg. Tööandjate toetus. Mandri- Euroopa: 1980ndad- male breadwinner model, + naised koju, sest tööpuudus on kõrge. Nn eduactional holidays 3 a. neist 2 tasutud flat-rate, osal. töötamine lubatud. Väga vähe väikelapsi (2%) lastehoius. 1990ndad- Farewell to maternalism, naised tööle sest maksulaekumisi vaja, lastehoiuteenus areneb (+ 600 000 lasteaiakohta). Föderaaleelarve (esmakordne!)+ tööandjate subsiidiumid 2000ndad. Mõlemail vanemail õigus lapsepuhkusele, paindlikum. Kui puhkust kasutavad mõlemad, siis + 2 kuud. Vanemahüvitis 67% netopalgast 1 a. jooksul. Järeldus Bismarcki mudelile: Olulised muutused : lastepoliitikat serveeritakse majandusarengu võtmes,
satiirilisus. Fabiani on Muti alterego, alustab rännakuid novellides. Fabiani tüüp on ka teises romaanis, mis algab lühikese konsentreeritud tekstiga (musternäide, kus iga lause on irooniast tulvil, pingestatud stiil). Lasteraamat ,,Französisch!" (1981). Tõsisemad asjad on ,,Keerukuju" (1985) ja ,,Kallid generatsioonid" (1986). Paroodilised: lühiproosa raamatud ,,Vana Fabiani nutulaul" (1988) ja ,,Kerge meel" (1988). Järgmine periood 1990ndad: kõige tuntum romaan ,,Rahvusvaheline mees" (1994). Novellikogu ,,Üleminekuaeg" (1995). Uuel sajandil on uuem Mihkel Mutt, 00ndatel ebamäärasust ja kõikuv tase. Tähtsamad teksti on loomingu alguses. 22. Nikolai Baturini looming. Baturiniga lõpeb kasseti autoritest rääkimine. 1960datel ei jõudnud tähelepanu ärata kirjunduses, luuledebüüt jääb teiste autorite varju. Kirjutab Eesti kirjakeeles ja mulgikeeles
1950ndad Massturunduse asemel hakati kasutama sihtturundust. 1960ndad Turundajad ei tegele mitte kogu turundustegevusega vaid konkreetsete osadega (arendusüksused, disainiosakond). 1970ndad Hoogustus teenuste turundus. Hakati uurima inimeste elustiili ja sellest tulenevaid tarbimiserisusi. 1980ndad Seoses tarbija nõudlikkuse kasvuga hakati rohkem tegelema toote kvaliteedi ja selle parandamisega. 1990ndad Turunduse märksõnadeks olid: turunduskulude osatähtsuse suurenemine, individuaalne lähenemine klientidele, püsiklientide hoidmine, kliendisuhete arendamine, erinevate tarbijate sarnasuste leidmine. 1.2 TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon - vaadete süsteem, üldkujutlus, arusaam, plaan, idee. Turunduskontseptsioon tuleb paika panna enne äri alustamist, töö käigus võib seda muuta. Erinevaid kontseptsioone
nelipühilased, metodistid, mormoonid). Ühiskond vabanes ka soolise võrdõiguslikkuse ja homode suhtes. Toetus kultuurile vähenes. Ühiskond kihistus. Tagasi Euroopasse - Eesmärgiks läheneda Läänele. Euroopa Nõukogu: 1993 Est, Lit, 1995 Lat (venelased). Maailma Kaubandusorganisatsioon: 1990 Est, Lat, 2001 Lit. Balti koostöö: 1990 Balti Assablee & Balti Ministrite Nõukogu, 1994 Balti vabakaubanduspiirkond. Põhjamaadega: 1992 Läänemeremaade Nõukogu 1990ndad 5+3. - 1994 lahkusid vene väed, 1995 taotlus saada EL-i liikmeks, samal aastal assotsiatsioonileping. 1997 Eesti sai kutse alustada EL-iga liitumiskõnelusi, mis lõpetati 2002a. 01.05.2004 Balti riigid EL-i. Valulised teemad: Leedu pidi sulgema Ignalina tuumaelektrijaama ja sattus rohkem sõltuvusse energeetiliselt Venemaast. Est,Lat vene vähemus: OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöööorganisatsioon) töögrupp Est,Lat 1993-2001
USA 2) Liberaalne-interventsionalistlik – püütakse ühendada turg ja avaliku sektori jõud. Lääne-Euroopa 3) Sotsiaaldemokraatlik – Põhjamaad. Müüakse mõttelist osa maja pinnast (korter) 4) Sotsialistlik-mõõdukas – Kesk-Euroopa. Operatiivne elamuehitus. Korterid riigilaenuga ehitatud, kui elanikud laenu ära maksavad, saavad korteri endale, muidu see riigi oma 5) Sotsialistlik-totalitaarne – riiklik elamuehitus. Tinglik munitsipaalehitus või ettevõtete rahadega. 1990ndad. Muutused eluasemepoliitikas: Lääne-Euroopa Avaliku sektori elamuehituse vähenemine – polnud raha; alalistel elanikel elamispind olemas Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine Üürisektori stagnatsioon – üüripinna osatähtsus vähenes, pinnale jäid elama madala sissetulekuga inimesed – erastamise tulemus Üürisektori marginaliseerumine Eluasemekulude kasv Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine
installatsioonide poolest. Tegeles ka maalimise ja graafikaga. Teostes on tunda sürrealismi, feministlikku kunsti. Suhted isaga ei olnud kõige paremad, ta kasutas seda ära ka oma loomingus. Huvitus paljudest teemadest, neist põhilised on: 1)kodune elu ja perekond “Femme Maison” (1946-47) 2)seksuaalsus ja keha “Spiral Woman” 1952, “In and Out” 1995 3)surm ja alateadvus Tuntumad teosed: “Cells” (Seeria), “Maman” (1990ndad, suur ämblik), “The Destruction of the Father” 2011. aastal müüdi tema teos “Spider” 10.7 mln $ eest, 2015. Aastal müüdi see 28.2 mln $ eest, kõrgeim hind naise poolt tehtud kunsti eest. 11. Guerilla Girls Anonüümne feministide grupp, naiskunstnikud, kes võitlevad kunstimaailmas soolise ebavõrdsuse ja rassismi vastu. Motoks: „Reinventing the F word: Feminism!“. Nad on tuntud gorillamaskide poolest, mida nad kannavad, et
Seto küsimus on alati eriti poliitiline küsimus olnud. Näiteks mulgi ja võru puhul võib poliitilis-ideoloogilisest aspektist mööda hiilida, kuid setu keele ja kultuuri puhul on see võimatu. Setu luules on eraldi zanr riigipiiri teemaline zanr. Kõik, kes on setukeeles luuletanud,on kirjutanud riigipiiri teemadel, sest Setumaa on riigipiiriga läbi lõigatud. Võru, seto luule dünaamika: esimene puhang 1980ndate lõpp, osaliselt 1990ndad. Tuleb Kauksi Ülle. Korraks hakkab tunduma, et midagi juurde ei tule, aga sajandivahetusel tuli uus puhang. Kauksi Üllel on üks osa laulmisega taustaga. Merca raamatus on laulutekstide covereid või alguspäraseid tekste, mis on lauluks kirjutatud. Nii ka Aapo Ilvese laululuule. aapo Ilvese näiteid on palju, just võru keelseid tekste eestikeelsete hulgas. Ka Contral ja Jan Rahmanil on laululuulet. Aapo Ilves ,,Tulen öösel sulle koju" (2009). Contra (Margus Konnula) ,,100% Contra" (2015)
annaabi.ee 
