Turunduse alused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Turunduse alused

5 VÄGA HEA

Turunduse alused eksam

Turunduse liigid
Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul.
• Konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine.
• Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine.
• Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. • Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta.
• Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida.
• Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust.
• De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada.
• Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N.: relvad, tubakas , alkohol.

Strateegiline ärivaldkond
Ärivaldkonna määratlemiseks nimetatakse organisatsiooni poolt rahuldatavate tarbija vajaduste selgitamist. Tarbijavajadused peavad olema vastavuses firma võimaluste ja ressurssidega. Seda, kui ärivaldkonda määratletakse ekslikult, nimetatakse turunduse lühinägelikkuseks. Firma võib tegutseda ühes või mitmes valdkonnas korraga. Ettevõte võib oma tegevust laiendada oma tegevusharu piires või harust väljudes. N.: jahu pakendav firma hakkab ka saiu küpsetama, hiljem tulevad juurde küpsised ja vahvlid või see sama jahufirma otsustab siseneda hoopis toitlustusturule.
Ärivaldkondade ja tootesarjade tõhususe analüüsimiseks ja sobiva strateegia leidmiseks võib kasutada Boston Consulting Groupi maatriksit (BCG – maatriks ). BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike).
Rahalehmad – äriüksused või tooted, millel on suur osakaal aeglaselt kasvaval turul. Neil on suur kasum ja raha ülejääk. See tuleb kogemustest tootmisel ja turustamisel ning need omakorda johtuvad suurest turuosast. Siin on firma ülesanne säilitada soodsat asendit ja kaitsta oma konkurentsivõimet.
Tähed – äriüksused või tooted, millel on valitsev seisund kiiresti kasvaval turul. Kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik . Staarid peavad tegema rohkeid kulutusi, et oma turuosa säilitada. Tihti on tähed oma tuludelt-kuludelt tasakaalus. Turuosa säilitamiseks peab siin tugevdama turundustegevust ja tegema olulisi investeeringuid.
Küsimärgid – äriüksused või tooted, kellel on väike osatähtsus kiiresti kasvaval turul. Kasum väike või olematu, raha ülejääk puudub. Tuleks teha suuri investeeringuid intensiivistamaks turundustööd, et säilitada turuosa või muuta toode täheks. Kui see ei õnnestu, tuleks finantseerimine katkestada, toote tulupotentsiaal lõpuni ära kasutada ja turult lahkuda.
Koerad – äriüksused või tooted, millel on väike osa aeglaselt kasvaval turul. Kasum väike, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub. Firma on sellise tootega raskes seisundis, sest konkureerivad tooted võivad ta turult välja tõrjuda. Tuleks lõpetada investeerimine, turundus, kasutada toote olemasolev tulupotentsiaal ning sobival hetkel turult lahkuda.

Turundusmeetmestik
Turundusmeetmestik ehk turundusmiks on meetmete kombinatsioon, mida firma kasutab oma sihtturu mõjutamiseks. Kõige enamlevinum on J. McCarthy 4P mudel:
1. Toode (product) – missuguseid tooteid ja millises valikus pakkuda.
2. Hind (price) – mis hinda küsida, milline on turule sisenemise ja seal püsimise hinnatase.
3. Turustus e.jaotus ( place ) – kuidas toode kohale toimetada, millist müügikanalit, vedu ja teenindust kasutada.
4. Toetus e.edustus ( promotion ) – kuidas panna tarbijat ostma, millise suhtlusviisiga saab neid paremini veenda.
Kõik need meetmestiku komponendid on omavahel seoses, ei saa käsitleda ainult hinnapoliitikat, jättes toote ja turustuse kõrvale. 4 P kontseptsioon on saanud viimastel aastatel ka kriitikat, eriti Euroopas. Kuna see töötati välja 20.saj. keskpaiku USA suurte turgude järgi, on selle põhimõtted rohkem tootjale kui tarbijale suunatud ja toetuvad massturundusele. Tänapäeva tarbijakesksus selles hästi ei kajastu. On koostatud ka uusi meetmestiku mudeleid :
7 P mudel:
1. Toode (product).
2. Hind (price).
3. Turustus (place).
4. Toetus (promotion).
5. Personal (personnel) – teenindajad , nende oskused, koolitus.
6. Protsess (process) – teenuse pakkumine kliendile.
7. Tõendus ( physical evidence) – teenuse paremaks muutmine, rikastamine.

Turundusstrateegia
Turundusstrateegia on vahendite süsteem (toode, hind, toetus, turustus jm vajalikud miksi osad), mille abil püütakse saavutada turunduse eesmärke.
McDonald`s tagas edu alljärgneva strateegiaga:
• keskenduti üldtuntud hamburgerite valmistamisele;
• rakendati kohest soojatoidu kättesaamist;
• kehtestati tarbijatele soodne hind;
• parandati krõbekartulite kvaliteeti;
• müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse .
Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid :
- konkurentsistrateegia,
- sihtturustrateegia,
- kasvustrateegia,
- tootestrateegia,
- tootevalikustrateegia,
- hinnastrateegia .

Turu segmentimine
Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume:
• demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus,
• psühholoogilised – isikuomadused , elustiil,
• käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes,
• geograafilised – riik, regioon, kliima.
Hea turusegment peab olema:
• piisavalt homogeenne , s.t. segmendi tarbijad on ühesuguste vajadustega ja nad reageerivad sarnaselt turundusmiksile
• piisavalt heterogeenne võrreldes teiste segmentidega, s.t. erinevatesse segmentidesse kuuluvad tarbijad peavad erinema nende reageerimises turundusmiksile;
• piisavalt suur, et osutuda tulutoovaks;
• kasutatav s.t. segmentimise lähtekohad peavad olema hõlpsalt kasutatavad tarbija identifitseerimiseks ja turundusmiksi väljatöötamiseks.

Toote positsioonimine
Toote positsioon on toote asukoht tarbija teadvuses võrreldes konkurentidega. Toote positsioonimine ongi selle koha e. asendi loomine võistlevate analoogide suhtes. Toote positsioonimiseks kasutatakse positsioonikaarte. Positsioonikaardi koostamiseks eristatakse põhikonkurendid, toote olulised tunnused tarbija jaoks ja konkurentide positsioonid vastavalt valitud tunnustele.
Positsioonimisel võib teha järgmisi vigu:
• puudulik positsioonimine – tarbija ei saa aru toote eripärast;
• ülepakutud positsioonimine – tarbija ei tunneta, miks peaks ta brändi eest rohkem maksma;
• eksitav positsioonimine – brändi positsiooni muudetakse liiga tihti;
• kahtlustäratav positsioonimine – tarbija suhtub umbusuga toote pakkujasse;
• ebaoluline positsioonimine – kui brändi ja tarbija vahel on nõrk side, siis seda brändi pole tarbija jaoks olemas.

Tarbijakäitumine
Tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused:
1. on haritud, teab täpselt oma vajadusi;
2. valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi;
3. on nõudlik toote suhtes, teadlik kvaliteedist;
4. ostab maitsest lähtuvalt;
5. soovib ehtsaid tooteid;
6. lisaks tootele vajab ka head teenust;
7. on kaubanduse suhtes kriitiline ja skeptiline;
8. tunneb ostukohtade mainet;
9. otsib ostumugavust, hindab aja kokkuhoidu;
10.taunib müüjate survet;
11.on küllalt tujukas, tabamatu ;
12.on uudishimulik, soovib proovida uut;
13.mõtleb oma tervisele ja ka keskkonnale.
Tarbijakäitumine on toodete ostmise ja tarbimisega seotud tegevus. Tarbijakäitumise uurimisel tuginetakse põhiliselt psühholoogiale. Tarbija uurimise põhilised vahendid on küsitlus, vaatlus ja eksperiment.

Tarbija otsusturprotsess
Vajaduse Info kogu- Alternatiivide Ostmine Ostujärgne määratlemine mine võrdlemine käitumine
Eristatakse kolme tüüpi ostuotsustusprotsessi:
1. laiendatud – läbitakse kõik etapid, vajatakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite ja keerukate toodete korral;
2. piiratud – etapid läbitakse lühema aja jooksul, siin pole suur info hulk vajalik, on iseloomulik tuttava tootesarja korral;
3. harjumuslik – jäetakse mõni etapp vahele, ostule kulutatakse vähem aega, iseloomulik tuntud brändi ostmisele.
Vajaduse määratlemine:
Vajadus tekib siis, kui inimene märkab erinevust soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Ostuvajadus tekib: a) sisemiste tegurite toimel – kui inimesel on nälg, janu;
b) väliste tegurite mõjul – vajaduse võib tekitada naabri uus auto, omaenda purunenud sõiduk, kondiitriäri isuäratav lõhn.
Vajadusi liigitatakse mitmeti. Siinkohal on toodud vaid mõned neist.
Psühholoogiliste vajaduste liigitus:
1. biogeensed vajadused – no. sünnipärased ja olulised ellujäämiseks: vajadus söögi, joogi, seksi, puhkuse, aktiivsuse järele;
2. psühhogeensed vajadused – no. omandatud ühiskonnas elamisega: saavutus-, tunnustus-, omamis-, loomis-, iseseisvus -, turvalisuse- ja naudinguvajadus.
Sihtrühma vajadused turundaja jaoks:
1. utilitaarsed vajadused – tarbija toetub toote objektiivsetele omadustele (kütusekulu, toiduaine rasvasisaldus);
2. hedonistlikud vajadused – tarbija toetub toote subjektiivsetele omadustele (rahuldatakse põnevuse, fantaasia vajadust).
Maslow ’ vajaduste hierarhia : kui madalama astme vajadused on rahuldatud, saavad ilmneda kõrgemad vajadused.
Füsioloogilised vajadused
Turvalisuse vajadused
Sotsiaalsed vajadused
Tunnustusvajadused
Eneseteostuse vajadused

Arvamusliider
Arvamusliider on isik, kes tänu oma tuntusele, toote pädevusele mõjutab tarbijaskonda. Arvamusliidrid jaotatakse kahte rühma:
1) professionaalne arvamusliider – oma ala tipptegija või ekspert. Ta valdab infot, teda võetakse tõsiselt ja tema soovitusi usaldatakse. Turundaja peaks teda enda poole võitma ja teda kasutama.
2) tarbijast arvamusliider – tavaline tarbija, keda turunduses ametlikult ei kasutata. Ta suudab mõjutada vaid väikest gruppi tarbijaid . Suurem mõju on tuntud inimestel, sportlastel, modellidel , muusikutel.

Toote mõiste ja liigitus
Toode on kõik see, mida saab osta ja müüa: vajadust rahuldav ese või teenus. Turunduses vaadeldakse toodet kolmel tasandil:
1) tuumtoode – põhiline hüve, mida tarbija ostab;
2) konkreetne toode – bränditunnused, omadused, kvaliteet, stiil, pakend;
3) laiendatud toode – kaasnev lisateenus: paigaldus, garantii, krediit .
Tarbetooted omakorda jaotatakse ostuharjumuse põhjal:
1) esmatarbetooted – tooted, mis rahuldavad esmaseid vajadusi ja neid ostetakse tihti ja väikese ajakuluga (leib, piim, hambapasta , seep, bensiin ),
2) valiktooted – tooted, mida tarbija põhjalikult valib ja hindab (auto, rõivad, mööbel, teler),
3) eritooted – tooted, mis on bränditunnusega ja eriliste omadustega (Hugo Bossi ülikond, Rolexi kell),
4) võõrtooted – tooted, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta (kes ei suitseta, sellele on sigaret võõrtooteks).

Toote elutsükkel
Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus sõltub tarbija vajadustest ja käitumisest, tehnoloogia arengust, konkurentsist ja firma enda turundusest.
1. Arendusfaas
Jooniselt jääb väljapoole arendusfaas, kus uut toodet veel ei müüda, kuigi kulutusi juba tehakse, kasum on negatiivne. Siin testitakse toodet, nime, pakendit , õpitakse tundma tulevasi ostjaid , määratakse segment ja positsioonitakse toode.
2. Juurutusfaas
Selles faasis toode ilmub müügile. Reklaamikulud toote tutvustamiseks on suured. Vähesed uue armastajad ehk liidertarbijad ostavad toodet, müügitempo on väike, suured kulud tingivad kõrge hinna ja kasum on negatiivne. See faas on lühem esmatarbekaupadel, pikem kõrgtehnoloogilistel toodetel. Juurutusfaasis peab firma vastama järgmistele küsimustele:
• kas tarbija teab toodet;
• miks, kui tihti ja kui palju ostetakse toodet;
• kuidas hinnatakse toote omadusi ja mida saaks täiustada;
• missugune koht on tootel analoogide seas.
3. Kasvufaas
Selles faasis kasvavad käive ja kasum kiiresti. Kaupa ostavad esmastarbijad. Kasvufaas on suhteliselt lühike ja siin on firma põhiülesandeks seda hoida: - saada oma kontrolli alla suur turuosa; - suurendada investeeringuid toote täiustamisse; - jälgida konkurente; - teha aktiivset reklaamitööd, müügikoolitust. Kasumi kasv aeglustub enne faasi lõppu seetõttu, et turule sisenevad konkurendid. Tuleb kulutada selgitamaks, miks toode on teistest parem.
4. Küpsusfaas
Selles faasis käibe ja kasumi kasvutempo aeglustub ja faasi lõpus hakkavad tulu ja müügimaht isegi vähenema. Toodet ostab masstarbija, kes on liidertarbijast ja esmastarbijast ettevaatlikum, konservatiivsem ja aeglasem . Ideaalne küpsusfaas on pikk, katmaks kõiki tehtud investeeringuid. Turundaja taotleb küpsusfaasis toote pikaaegset turulhoidmist, turuosa kaitsmist, toote väärtuste ja eeliste toetamist. Konkurentsivõime suurendamiseks tuleb suurendada kulutusi reklaamile, et eristada toodet konkurentide omast ning stimuleerida müüjaid, et kaitsta tootele ruum poeriiulil ja laos. Turundaja kasutab küpsusfaasis: a. toote muutmist – parandab kvaliteeti, annab tootele uusi omadusi, muudab toote väljanägemist; b. turu muutmist – üritab tõsta kasutajate arvu ja intensiivistada kasutamist; c. turundusmiksi muutmist – mängib hinnaga, pakub lisateenuseid, tõhustab vahetut müüki. Turg küllastub tootest ja kui käive ei kasva, tuleb hakata tootmist piirama, sest ületootmine tähendab kahjumit. Selles faasis tuleks suunata osa kasumist juba uue toote arendamisse.
5. Langusfaas
Toote elutsükli viimases etapis käive ja kasum vähenevad. Toodet ostab mahajäänud tarbija. Languse võib põhjustada turu küllastatus (kaup on kõigil juba olemas), uue tehnoloogia tulek või tarbija väärtushinnangute muutus (antud toodet lihtsalt ei taheta enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine , sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega.

Kaubamärk
Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla:
a. tootja kaubamärk – so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada;
b. müüja kaubamärk – seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad;
c. kollektiivkaubamärk – so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora).
Kaubamärgita toote müümisel viidatakse sellele, mida toode sisaldab. Toote kvaliteet ja hind on madalam, pakend lihtne ja reklaami ei tehta . Nimi on kaubamärgi keeleline tunnus, osa kaubamärgist, mida saab suuliselt väljendada: tähed, sõnad, numbrid (McDonald`s, Coke). Märk on kaubamärgi graafiline tunnus: sümbol, nime kirjaviis , kujundus, värvikombinatsioon (Coca- Cola eriline kirjapilt ).

Brändi mudelid
Brändi mudelid jaotatakse kolmeks:
1. katusbränd (e firmabränd) – üldine, ühendab firma eri tootesarju või tegevusi (nt Kalevi 2000.a. evitatud uus identiteet ). Ühe brändi reklaamimine aitab levitada ka firma teisi brände, st. hoitakse kokku turunduskulusid. Miinuspooleks võib olla see, kui katusbränd läbi kukub, kahjustab see firmat tervikuna.
2. üksiku toote bränd - siin puudub side tootjaga (nt Procter &Gamble pesupulber Tide, mis ei haaku sama firma teiste brändidega). Reklaamikulud on küllalt suured. Plusspooleks see, et erineva hinna- ja kvaliteediklassiga toodetele saab valida just neile sobiva turundusvõtte.
3. toetav bränd – so kahe esimese kombinatsioon.
Võimalikud variandid:
• katusbränd domineerib alambrändi üle – väiksemad turunduskulud, kuid brändid võivad hakata üksteist n-ö ära sööma (nt Gillette katusbränd domineerib meestele mõeldud alambrändi Deodorant Body Spray üle);
• toote bränd domineerib katusbrändi üle – so turunduslikult kõige kallim;
• mõlemad brändid on võrdse kaaluga – nt autofirmad kasutavad alati firmanime koos mudelinimega. Seda varianti kasutatakse ka siis kui brändi eelnev märgistus muutub.

Toetus
Toetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist. Toetusega antakse inimestele mingi sõnum ja sellele oodatakse adekvaatset vastust: kas teadmist tootest, hoiaku muutust, ostu sooritamist vms. Toetusmeetmestiku ehk toetusmiksi osad on:
1. Reklaam – see on toodete tasuline ebaisiklik tutvustamine tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, internetti, ajalehti, ajakirju, postitavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge jmt.
2. Isiklik müük – müüja isiklik suhtlus ostjaga toote müümise eesmärgil. Oluline siin on müügipersonal, selle valik ja väljaõpe.
3. Müügi soodustamine – lühiajalised müügiprotsessi elavdavad tegevused, mis stimuleerivad tarbijat ostma: messid, laadad, väljapanekud, demonstratsioonid, võistlused, loteriid, kupongid jt. 4. Suhtluskorraldus (PR) – suhtlus ametivõimude, pressi, klientide, äripartnerite ja oma töötajatega, võitmaks nende tähelepanu ja loomaks head imidžit. Nt pressiteate koostamisest mainekampaania läbiviimiseni välja.

Isiklik müük
Isiklik müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku ostuotsust. Kontakteerutakse vahetult silmitsi või suheldakse faksi, telefoni ja interneti teel. Isiklikul müügil on toetusmeetmestiku teiste osadega teatud eelised:
1. PAINDLIKKUS
Müüja kohandub vastavalt olukorrale ja tarbija vajadustele. Ta saab vastata tarbija küsimustele ja eksiarvamuse korral need ümber lükata.
2. OTSENE TAGASISIDE.
Müüja saab kliendi reageeringule otsekohe vastata.
3. SIHITUD TURUNDUS
Isiklik müük on korraga suunatud ühele inimesele või väikesele rühmale ning see võimaldab kogu tähelepanu pöörata just neile.
4. OSTUOTSUSTUSPROTSESSI LÕPETAMINE
Reklaam meelitab tarbija küll ostukohta, kuid lõpliku ostuotsuse teeb ta kokkupuutes müüjaga.
Isiklikul müügil on ka omad nõrgad küljed:
1. SUUNATUS ÜHELE TARBIJALE
Eelnevalt oli see pluss, nüüd miinus. Heaks teenindamiseks on vaja arvukalt müügipersonali, mis läheb mõistagi kulukaks.
2. KULUKUS
Isiklikku müüki kasutatakse tavaliselt kallite kaupade puhul (disainrõivad, mööbel, kodutehnika, auto jms), kus hind katab kulud. Seetõttu kasutataksegi esmatarbekaupade puhul iseteenindust.
3. HALB MAINE
Müüjad võivad olla ebaausad, ostuotsuse väljapressijad ja jõuliste müügivõtete kasutajad (agressiivne, pressiv). Isikliku müügi puhul on keskne roll müüjal. Kaasaegne müüja peaks olema saanud asja- ja ajakohase koolituse. Kindlasti ei käi temaga kokku loll ja libe jutt, hooletu välimus, pealetükkivus ja sulitembud.

Reklaamikanalid
1. TELEVISIOON (vt ka tabel 1). Reklaami sõnum jõuab nii helis kui pildis peaaegu iga tarbija koju. Telereklaami koostamise soovitused: - esitada kogu lugu pildis – TV toimib nägemismeelele, st talletub see, mida ta näeb; - paeluda kohe alguses vaataja tähelepanu – löö esimese 5 sekundiga vaataja pahviks; - taotleda lihtsust – reklaam ei tohi sundida vaimselt pingutama; - näidata toodet koos seda reklaamiva inimesega; - tuua näiteid ja kinnitusi reklaami väidetele – toode teeb tõesti seda, mida reklaam ütleb (nt koduperenaine imetleb puhtakspestud pesu).
2. RAADIO (vt ka tabel 2). Raadiojaamu on rohkem kui telekanaleid ja raadiot saab kuulata igal ajal ning millegi muu tegemise kõrvalt (nt puhata või sõita autoga ). Raadioreklaami koostamise soovitused: - häälte ja muude helidega saab reklaami elavdada ; - esitada korraga ÜKS idee; - võida tähelepanu kohe sõnumi alguses; - mainida brändinime korduvalt; - kasutada meeldejäävat ja meeldivat raadiohäält ning muusikat; - kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada.
3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist .
4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid).
5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5). Postisaadetisega saab selekteerida turgu ja võimaldab mahutada tunduvalt sügavamat tooteinfot kui telereklaam. Tihti põlastatakse neid ja visatakse ilma lugemata prügikasti.
6. INTERNETIREKLAAM (vt ka tabel 6). Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja ka MÜÜA. Internet on muutunud inimeste elu- ja töökeskkonnaks; nad saavad seal ise otsida seda, mida vajavad. Väga hõlbus on välja tuua reklaami tagasisidet ja efektiivsust, mida teiste reklaamide puhul on raske arvutada. Internetis kasutatavad reklaami vormid: - bännerreklaam (e lintreklaam) – sõnumi saatja teeb oma reklaami hästi märgatavaks ja kui see tarbijale meeldib, vajutab ta sellele; - koduleht – inimene saab leida teda huvitava firma kodulehelt (firma andmed ja ajalugu, tooted-teenused, töötajad, ostmisvõimalused jm); - hulgipostitus – firma saadab oma sõnumi tuhandetele e-posti aadressidele. Kui klient pole oma e-posti aadressi ise andnud, annab see negatiivse tagajärje; - uudistemeil – klient peab olema registreerunud uudisgrupi liikmeks ja talle saadetakse uudiste tulekul tutvustav meil.
7. VÄLIREKLAAM (vt ka tabel 7). Kuulutustahvel on tõhus vahend meenutusreklaamiks. Pikk jutt ei mahu tahvlile, st rõhuma peab tootele endale.
8. REKLAAM ÜHISSÕIDUKIL. See on bussi , trammi, trolli, auto vm sõiduki sise- ja väliskülgedele paigutatud reklaam. Bussis ja trammis sõites on inimesed nagu reklaami vangistuses . Väliskülgede reklaamid on üsnagi atraktiivsed.
Reklaamkanalite võrdlemine aitab reklaamijal valida seda, mis antud olukorras on kõige sobivam .

Müügi soodustamine
A. Tarbijatele suunatud müügi soodustamine.
1. Tasuta tootenäidis – turundaja loodab, et saadud näidise kasutamisele järgneb edaspidi ostmine (nt minipudelis lõhnaõli, puuderkreem naisteajakirjas, ka arvuti koju proovimiseks kaasaandmine). See ei sobi siis, kui toode on juba küpsusfaasis, kergesti riknev või aeglaselt ringlev .
2. Ergutushind - toote hinda alandatakse lühiajaliselt. Kasutatakse kuponge, mis lubavad ostul kindlat säästu (toote etiketil, ajakirjanduses, saadetakse koju) ja sooduskomplekti, kus pakutakse kahte ühikut ühe hinnaga või ühise pakendiga tooteid (hambahari+hambapasta)odavamalt.
3. Võistlus ja loterii – tarbija haaratakse võistlus- ja õnnemängu. Võita saab reise, autosid, raha, teisi tooteid. Osavõtutingimused peavad olema lihtsad ja kiiresti mõistetavad. Oht on loteriidest küllastumisele.
4. Preemia – toode, mida pakutakse kas väga madala hinnaga või kingituseks, ergutamaks toodet ostma.
5. Tooteesitlus , kohtreklaam, väljapanek – näidatakse kuidas toode töötab, toidukaupu pakutakse maitsta . Kohtreklaamina käsitletakse riiulisilte, kirju kärudel, spetsväljapanekuid riiuli lõpus ja vahekäikudes, lippe jms. Silmatorkav väljapanek tõmbab tähelepanu, tuletab meelde ja tutvustab toodet.
6. Reklaamtooted – ostjatele jagatakse tootjafirma atribuutikaga kasulikke ja odavaid esemeid (kalendrid, pastakad).

Hind
Tegevused, mis on turumajanduses taunitavad:
- hinnakokkulepe – müüjad lepivad kokku ühesuguses hinnas vältimaks hinnakonkurentsi;
- hinnadiktaat – tootja sekkub toote edasimüügi tingimustesse;
- dumping – toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest;
- hinnadiferents – analoogseid tooteid pakutakse eri ostjatele erineva hinnaga;
- hinnaregulatsiooni eiramine – riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine;
- tarbijaid eksitav hinnainfo ja – reklaam.
Kohandumisstrateegiad
A. Hinnasoodustused – tehakse mahahindlusi, mille eesmärgiks on suurendada käivet või kasvatada kasumit. - hooajaallahindlus – soodustus väljaspool hooaega ostmise eest (nt rõivaste hooajalõpumüügid); - kogusehinnaalandus – tehakse soodustus alates teatud kogusest kas rahas või kaubas (nt suuremas kotis pesupulber soodsamalt); - skonto - soodustus arve kiire või teatava aja jooksul tasumise eest; - tagasiostutasu – soodustus vana toote tagastamise eest uue ostmisel ;
B. Diferentseeritud hinnad – ühesugustele või sarnastele toodetele kehtestatakse erinev hind, kusjuures erinevus ei tulene kuludest . Hinnadiferentseerimine võib olla:
- tarbijajärgne – nt soodustused lastele, vanuritele, püsiklientidele;
- ajajärgne – nt hotellis toahinnad hooajal ja hooajaväliselt;
- kasutamisjärgne – nt erinevad tariifid üksiktarbijale ja firmadele.
C. Stimuleerivad aktiivhinnad
– ajutised alandatud hinnad, mis suurendavad käivet lühiajaliselt:
- peibutushinnad – madal hind meelitab ostjat kauplusesse ostma ka kallimaid kaupu;
- värbamishinnad – omahinna lähedal olevad hinnad, mis aitavad alalist klienti luua;
- truudusepreemia – raha tagasimaks neile, kes on teatud aja jooksul ostnud kindlat toodet; - tühjendusmüügihinnad – tegevuse lõpetamisel laiaulatuslik allahindlus.
D. Psühholoogilised hinnad – hinda muudetakse, et rõhutada toote erilist positsiooni.
- prestiižhinnad – tarbija käsitleb hinda prestiižikuse või kõrge kvaliteedi näitajatena (kõrge hind näitab toote kõrget kvaliteeti);
- väikesed hinnavahed – hind jääb allapoole ümmargust hinda (100,1000) ja tundub madalamana (99,999);
- hulgimüügi mõju – ostja psühholoogiat mõjutatakse kogusehinnaalandusega, kus tarbija tunneb, et tal on võimalik säästa ja ta ostab rohkem.

Turustuskanal
Kanal võib olla:
• otsekanal – tootja kaup müüakse otse kasutajale,
• ühetasandiline – üks vahendaja , nt jaekaubandus,
• kahetasandiline – kaks vahendajat, nt agent + jaemüüja,
• kolmetasandiline – kolm vahendajat, nt agent + hulgimüüja + jaemüüja.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ivika0502 Õppematerjali autor

turundus turunduse alused Kontraturundus De-turundus Säilitav turundus Sünkroturundus Arenev turundus Stimuleeriv turundus Konversioonne turundus

Sarnased õppematerjalid

docx

Turunduse alused eksam

Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. • Konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. • Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. • Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. • Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. • Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. • Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust.

Turundus

120

docx

TURUNDUSE ALUSED

TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS.............................................

Turunduse alused

docx

Turundus - konspekt eksamiks

ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus 6P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad  Process - protsess 7P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad

Turundus

pdf

Interaktiivne Turundus - Rene Arvola - mõisted ja mudelid - kordamisküsimused

INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li

Turundus

docx

TURUNDUSE EKSAM

4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On

Turundus

odt

Kursuse konspekt

 Andmete töötlus  Raport  Tulemuste esitlemine ja ettekanne Turubarjäärid lk 12 Tarbijakasud lk 13 Turundus toetab nii t, vahendamist kui ka tarbimist. Igale kliendile personaalne lähenemine. Mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili, kui ka ettevõtte kasumlikkust. Turundada saab kaupu, teenuseid, mõtteviisi/elustiil, isikuid (eneseturundus-staarid), asutusi, religiooni??, koht (linna, riik vms), elamused/üritused… Väärarusaamad: turundus on vait müümine, kliendi ootusi ei peeta oluliseks. Turundusekontseptsioon- eristuvad 1.lähtealuse, 2.fookuse, 3.vahendite, 4.eesmärkide poolest. Lk 14 1) Turundustegevusi ühendab vahetuskontseptsioon – saadakse soovitud toode teise hüvise vastu.  Tootmiskontseptsioon: 1.tootja 2.tootja võimalused 3.kättesaadavus, madal hind- 4.kasum mastaabisäästult- Fookuses tootja tehnilis-tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused. Tarbija ostab seda

Turundus

docx

Turunduse esimene ja teine kontrolltöö koos vastustega

KT 2: 1. Turundustegevusi ühendab a) Suhteturunduse kontseptsioon b) Müügikontseptsioon c) Vahetuskontseptsioon d) Tehinguturundus 2. Müügikontseptsioon on suunatud a) Tarbijale b) Turustusele c) Tootmise optimeerimisele d) Ükski pole õige 3. Turunduse raameesmärkideks on a) Tulu- ja kulueesmärgid b) Käive rahas ja koguseline müük c) Turundusmeetmestiku osade eesmärgid 4. SWOT- analüüsiga kaardistatakse a) Ettevõtte/toote tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused b) BCG maatriks c) Turuatraktiivsuse maatriks 5. 4P ja 4C mudeli erinevus seisneb selles, et a) 4P mudel keskendub tootele, 4C mudel keskendub tarbijale

Turundus

docx

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED (põhjalikult)

TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide

Turundus

Rohkem sarnaseid