Mõisted, isikud, aastaarvud - 7.klass (0)

Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst . Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud.
Aadam , Eeva : Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust.
Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser . Sai hüüdnime Püha Saatan.
Heinrich IV: Polnud nõus paavste endast kõrgemaks nim., ei loobunud õigusest piiskoppe ametisse nim. Mitu korda tungisid ta väed Rooma ja püüdsid paavste sõnakuulmisele sundida . Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII ta troonilt tagandatuks, ässitas Itaalias ja Saksamaal feodaale ja linnaelanikke vastuhakkudele, suutis mõni kord oma tahte talle peale suruda. Aastal 1077 ei jäänud Heinrich IV muud üle, kui tulla ilma sõjaväeta Itaaliasse paavstilt andeks paluma. Mitu päeva ootas keiser talvisel ajal patukahetseja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees, enne kui paavst lõpuks soostus teda lossi sisse laskma ja talle andestas. Hiljem jätkasid Heinrich IV ja tema järglased siiski võitlust paavstide vastu.
Friedrich II: Sündis Heinrich VI ja Sitsiilia printsessi abielust . Peamiseks sihiks sai kogu Itaalia alistamine oma võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Kõneles mitut keelt, kirjutas luulet, tundis huvi teaduse vastu, erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutatud traktaat jahipistrike teemal käsitles põhjalikult eri liike, lindude kehaehitust ja eluviise. Rajas oma lossi loomaaia. Kui ta 1228 . a. Ristisõtta suundus , jõudis Egiptuse sultaniga kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja kroonis end Jeeruusalemma kuningaks.
Innocentius III: Oli tark, haritud kirikumees, osav poliitik . Saksamaal kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Seetõttu ei olnud keiser talle ohtlik, võis pühenduda paavsti mõjuvõimu tugevdamisele kogu Euroopas. Mõned valitsejad andsid paavstile vasallivande. Oli üks neist, kes algatas ristisõja Baltimaadesse. Paavstist kõrgemaks pidas ta ainult Jumalat. Väitis, et keiser ja kuningad saavad oma võimu paavstilt.
Püha Franciscus: Rajas Põhja-Itaalias frantsisklaste ordu. Oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas muretut, pillavat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Hakkas kandma kerjuse rüüd, kulutas edaspidi oma raha üksnes kiriku heaks. Ütles lahti oma rikkast isast, tõotas abielluda vaesusega. Ta ümber kogunes jüngreid.
Jan Hus: Praha ülikooli usuteaduse proffessor . Ta meelest oli kirik liiga rikas, kirikumaad liiga suured, vaimulikud elasid lubamatult luksuslikku, pahelist elu. Katoliku kirik kuulutas ta ketseriks. Konstanzis suleti ta vangikongi, nõuti, et ta oma seisukohtadest loobuks. Ta ei nõustunud. 1415a. mõisteti surma. Ta surm põhjustas Tšehhis pahameele. Prahas puhkes ülestõus, katoliku vaimulikud ja rikkad saksa kaupmehed aeti linnast välja.
Aquino Thomas : Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi vastuolus , üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas ta õpetuse ainuõigeks ja tema pühakuks.
Dante : Keskaja kuulsaimaks poeet. Võttis osa Firenza poliitilisest elust. Ta peateos on „ Jumalik komöödia“.
Hugues Capet: Kapetingide suguvõsa esindaja. Lõpetas oma trooniletulekuga sõja kahe leeri vahel.
Philippe II Auguste: Kuningas.1) Suutis kuninga domeeni kolmekordeśeks kasvatada 2) Piiras suurfeodaalidevõimu 3) Määras ametisse ustavad, hästi koolitatud ametnikud.
Louis IX Püha: Kuningas. 1) Püüdis ühendada Euroopa riike islamiusuliste türklaste vastu 2) Keelas duellid ja kodusõjad 3) Asutati Pariisi parlament 4) Asutati rahandusministeerium .
Philippe IV Ilus: Kunigas. 1) Maksustas vaimulike tulud 2) Püüdis kukutada paavsti 3) Meelitas uue paavsti Prantsusmaal lossi - >kirikumaksud laekusid Prantsusmaale 4) 1302 kutsus kokku generaalstaadid 5) Likvideeris terve ordu ja omastas selle varad .
William Vallutaja: Normandia hertsog . Inglased keeldusid teda kuningana tunnustamast. 1066.a. tungis Inglismaale. 1066.a. lõi Hastingi lahingus anglosaksid puruks, võim läks võõraste kätte. Valitses maad karmilt ja pani aluse keskvõimule.
Henry II: Inglise kuningas. Pani aluse Plantageneti dünastiale. Korraldas valitsemist kohtadel, tugevdas kohtuvõimu. Püüdes allutada endale kirikuvõimu sattus ta vastuollu Thomas Becketiga, kes jäi oma veendumudtele kindlaks. Kuninga rüütlid tapsid ta sõnade peale Becketi. Pärast tema surma langes ta masendusse.
Thomas Becket: Canterbury peapiiskop , kes sattus vastuollu Henry II-ga. Kuninga rüütlid tapsid ta otse altari ees. Kuulutati pühakuks.
Wat Tyler : 1382.a. Inglismaal puhkenud sõja eesotsas olnud käsitööline. Kuningas nõustus läbirääkimistega, nende ajal Tyler tapeti .
Jeanne d´Arc: sai jumaliku ilmutuse päästa isamaa. Ta juhtimisel saavutati palju võite. Langes 1430.a. Burgundlaste kätte vangi, müüsid ta inglastele maha. Ta põletati tuleriidal.
Richard III: Inglismaa valitseja, Yorki suguvõsa viimane valitseja. Lasi tappa oma venna lapsed võimu nimel. Keelas võtta tollimaksu Inglismaale sisseveetavatelt raamatutelt, eelistas ladina keelele inglise keelt, soosis vaeste, andekate üliõpilate õpinguid. 1485.a. Peetud Bosworthi lahingus läks osa ta liitlastest vastase poole üle. Ta langes võitluses.
Henry VII Tudor : Tudori dünastia rajaja, Inglise valitseja. Peamine eesmärk oli teenistusaadli tugevdamine. Vana aadli vastupanu murti. Asutati Tähekoda, ülesandeks oli pidada ranget valvet. Suur osa vana aadli maavaldustest jagati teenistusaadlikele, kuningale . Oli kokkuhoidlik ja kitsi, vältis sõdu, mõtles riigi peale. Parlament käis üha vähem koos.
Louis XI: Tegi Prantsusmaal uuendusi , tugevdas keskvõimu. Mmäras ametiise uusi ustavaid ametnikke. Pani aluse alalisele sõjaväele, mis oli riigikaitse seisukohalt kindlam .
Charles Südi: Hertsog, Louis XI vastane, kes pidi ta võitmiseks koondama kogu oma jõu. Hertsogi vägi löödi puruks, ta langes lahingus.
Patt - halb, Jumalale mittemeelepärane tegu Paradiis – taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased Põrgu – kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused, paganad Pühakud – eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid Reliikviad – pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimne kohtupäev – kõik surnud tõusevad haudadest, astuvad Jumala kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki, kes põrgusse. Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti Kirikukümnis – kogu Euroopas korjatud kirikumaks . Moodustas u. kümnendiku saagist Kirikulõhe – kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 a. suur kirikulõhejagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks Indulgents – patulunastuskiri. Väideti, et selle ostjale annab Jumal kõik patud andeks. Müüs kirik, et kasumit teenida. Avignoni vangipõlv – paavsti eemalviibimine Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan, kohus ketserite väljaselgitamiseks Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Skolastika – keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma Doktor – õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad Bakalaureus – vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme, võis nooremaid õpetada Rektor – ülikooli juht Romaani stiil – valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar Gooti stiil – valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV saj., Kesk- ja Põhja-Euroopas kuni XV saj., kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar Trubaduur – keskaegne rüütlilaulik, esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet Müsteerium – kiriklik näitemäng Kuninga domeen – kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing – hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri – selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament – jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda – sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm – XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Žakerii – 1358 . a. toimunud Pariisi ülestõus, haaras ka talupoegi Tsentraliseeritud riik – tugeva kuningavõimuga riik Rooside sõda – Inglise kuningatrooni pärast käinud võitlus, mille võitis lõpuks Henry VII Tudor.
962 - Otto I tungis paavsti palvel oma väega Saksamaalt Itaaliasse, paavst kroonis ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 1077 – Gregorius VII kuulutas keiser Heinrich IV tagandatuks. Keisril ei jäänud muud üle, kui tulla ilma sõjaväeta Itaaliasse paavstilt andeks paluma. Ootas talvisel ajal patukahetseja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees, enne kui paavst lõpuks soostus teda lossi sisse laskma ja talle andestas 1054 – paavst ja patriarh kuulutasid üksteist vastasdikku tüli käigus tagandatuks. Sai alguse suur kirikulõhe. 1414-1417 – Konstanzi kirikukogu tagandas Roomas korraga valitsenud paavstid . 1415 – Jan Hus ri nõustunud oma seisukohtadest loobuma ja saadeti surma, põletati tuleriidal. 1119 – Bologna linnas Põhja-Itaalias rajati esimene ülikool 1302 – Philippe IV kutsus kokku generaalstaadid, et saada oma poliitikale toetust. 1066 – Normandia hertsog William tungis Inglismaale. Peeti Hastingsi lahing, kus anglosaksid said lüüa. William pääses võimule. 1215 – anti välja Suur vabaduskiri, selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused. 1265 – kutsuti kokku üleriigiline rahvaesindus. Selle sammuga pandi alus Inglise parlamendi kujunemisele. 1337 -1453 – saja-aastane sõda, sõdisid Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsuse kuningatrooni pärast, lahingud peeti peamiselt Prantsusmaal. XIV saj. Keskpaik – Lõuna-Euroopast levis kogu Euroopasse katkuepideemia, must surm. 1358 – puhkes Pariisi ülestõus. Ülestõusnud haarsid oma kontrolli alla kogu linna. Seda hakati kutsuma žakeeriks. Selle käigus hävitati ka dokumente, kus olid kirjas talupoegade kohustused. 1381 – Inglismaal puhkes ülestõus, eesotsas oli käsitööline Wat Tyler. Kuningas nõustus läbirääkimistega, mille ajal Tyler tapeti. 1429-1430 – talutüdruk Jeanne d´Arc sai jumaliku ilmutuse osaliseks . Ta ülesandeks oli päästa isamaa. Ta juhtimisel saavutasid prantslased palju võite kuni ta langes burgundlaste kätte vangi, kes müüsid ta inglastele maha. Ta põletati tuleriidal. 1455-1485 – Rooside sõda, võitlus käis Inglise kuningatrooni pärast Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel, mille võitis lõpuks Henry VII Tudor.