· Inglismaal- taanlasteks (eristati juuksevärvi järgi) · Ida- Euroopas- varjaagideks · Meil- viikingiteks (kindlustamata kaubaplats) · 18) Kes läksid viikingiteks? Miks? · Talupojad- et müüa oma põllusaadusi · Kuningad- kes olid jäänud alla oma maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes · Olid elukutselised viikingid 19) Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee? · Lääneteed mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased · Idatee- oli rootslaste esiisade sõidutee 20) Milliseid maid asutasid viikingid? · Island- 874.aasta · Gröönimaa- 10. Saj · Põhja- Ameerika- 1000. Aasta 21) Mis on saaja ja ruunikivi? · Ruunikivi- haua- või mälestusmärk. · Saaja- kirjanduse mälestusmärgid. 22) Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse?
prantsuse kuningriik, Kesk ja Lõuna-Frangi riik itaalia kuningriik. 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks?Normannid, taanlased ja varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks?Talupojad mindi müüma või vahetama põllusaadusi ja raudesemeid. Elukutselised viikingid pere nooremad pojad, kuna isa pärandas tavalised vanemale pojale. Pealikud kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20. Milliseid maid asutasid viikingid?Island (9saj.), Gröönimaa (10saj.), Põhja Ameerika.(u 1000) 21. Mis on saaga ja ruunikivi?Ruunikivi haua või mälestusmärk., Saaga suuliselt edasiantud pikem jutustus. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse?Keldi hõimud, anglid, saksid, jüüdid, gallialased, normannid, indoeurooplased. 23
T. Hodgin, "Cassiodoruse kirjad", London, 1886, lk. 546: "Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani selle maa, mida ikka veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril". R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558: "Eastland - ostide, estade maa Estonia". Vanad Islandi saagad on alati teinud vahet idapoolsete maade ja Eesti alade vahel: "Idamaad (Austerlönd), ida-riigid, idatee (Austerlönd, Austervegr, Austervegar) ja Eesti (Estland, Eistland) ning selle asukad (Estlanders, Eistr, Eistsneskr) (Heimskringla. Index I, 46, Index II, 245-248)". Vana teooria Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma
Sakslane, tekkis Saksa-Rooma riik), Lääne-Frangi riik (Karl Paljaspea, tekkis Prantsuse kuningriik), Kesk- ja Lõuna-Frangi riik (Lothar, tekkis Itaalia kuningriik). 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks? Lääne-EUs normannid (sõnast ,,põhi"); Inglismaal, Iirimaal Taanlased, Ida-EUs varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks? Pere nooremad pojad, kuna talu pärandati vanimale pojale. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee? Lääneteed mööda rünnati Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat, Portugali. Idateed mööda rünnati Venemaad, Bütsantsi, Kreekat ja Araabia maid. 20. Milliseid maid asutasid viikingid? Island (874), Gröönimaa (10.saj.), P-Ameerika (~1000 a). 21. Mis on saaga ja ruunikivi? Saaga suuline pikem jutustus ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis, tuntuim ,,Vanem Edda". Ruunikivi haua- või mälestusmärk. 22
see tõi kaasa rüüsteretkede lakkamise. Põhjast ründasid Euroopat viikingid. Põhjus põllumaa vähesus, seda oli raske harida, võimuvõitluses allajäänud olid need, kes retkedele läksid. 800.-1050. oli viikingiaeg. Viikingite retkede puhul saab rääkide nn lääneteest ja idateest. Läänetee piki Lääne-Eroopa rannikut, Island, Gröönimaa. Nende retkedega tegelesid peamiselt Norra ja Taani aladelt pärit viikingid, need toimusid peamiselt mööda merd. Idatee tee variaagide jurest kreeklasteni, tee Skandinaaviast Bütsantsi läbi idaslaavi alade, seda kasutasid peamiselt Rootsi päritolu viikingid, kulges rohkem mööda jõgesid. Viiking = normann = varjaag = valged/mustad võõrad = taanlased = erinevad nimed skandinaavlaste kohta ikkagi. Idatee variaage peetakse Vana-Vene riigi rajajaks. Läänes tekkis Normandia, sealne Prantsuse valitseja andis Normandia valitsemiseks ühele
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma ...
ja suiidid ( tunnistavad järglaseks Abubakri). VIIKINGITE RETKED 9. 11.sajandil Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks. Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Ristiusu vastuvõtmise tähtsus *tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu *paranes suhtlemine teiste maadega *soodustas kultuuri arengut
Vastavalt pärimusele ja Vene leetopisside andmetele asutasid peamiselt praegusest Rootsist pärit idaviikingid 862.aastal Vana-Vene riigi. Loode- Venemaal olid nende tähtsamateks keskusteks Novgorod, Vana-Laadoga ja Irboska. Viikingitest ülemkihi olemasolust nii nendes linnades kui ka Kiievi ümbruses annavad tunnistust rohked skandinaaviapäraste matustega kalmed. Tõenäoliselt kontrollisid kõiki Orienti viivaid kaubateid läänemeresoome ja balti päritolu rahvad. See oli niinimetatud Idatee - Austervegr - mille kaudu voolasid Euroopasse idamaade vürtsid ja hõbe, Idamaa riikidesse aga Põhja-Euroopa karusnahad, vaha ning orjad. Baltikumist lähtus kolm marsruuti, mis ühendasid suurte Venemaa jõgede kaudu läänemaid idaga. Esimene neist ulatus Kesk-Rootsist Ahvenamaale, sealt piki rannikut tänase Helsingini ning jätkus Soome lahe kallast mööda Laadogani. 2. Teine tee algas Saaremaalt, läks Pärnu- ja Emajõge pidi üles, läbi
Tapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjet...
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
1. Esiaeg – mida see mõiste tähendab? Millega algas esiaeg maailmas, millega Eestis? Esiaeg on aeg ajaloo algusest kirja kasutusele võtmiseni. Maailmas algas esiaeg homo sapiensi väljakujunemisega 200 000 aastat tagasi, Eestis esimeste inimeste maalesaabumisega 8900-8700ekr. 2. Esiaja algusega seotud sündmused: tööriistade teke u 2,6 mln aastat tagasi, Homo sapiensi väljakujunemine 200 000 aastat tagasi. 3. Esiaja lõpp – kirja kasutuselevõtmine. Lähis idas u. 4. aastatuhat eKr, Eestis 13. sajand. Kirja võtsid kasutusele sumerid umbes 3500ekr Mesopotaamias – kiilkiri. 4. Inimese väljakujunemisega seotud mõisted: antropogenees, australopiteekus, neandertallane. Inimese levimine üle maailma. Antropogenees – inimeste kujunemislugu Australopiteekus – inimese eellased, väikest kasvu hominiidid Aafrikas, kes kasutasid juba tööriistu Neandertaallane – Euroopas 370 000 aastat tagasi tekkinud liik, ini...
3) Puudusid kindlustatud asulad ja linnused, mis tõestab, et sõdu ei olnud 4) Pole leitud ühtegi tavaliselt sõdadega kaasas käivaid peiteleide 9. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 1) SUHTED SKANDINAAVLASTEGA Viikingite laevad liikusid mööda Läänemerd Venemaa suurte jõgedeni, mida mööda jõuti Mustale merele ja Kaspia merele (idamaadesse). Seda teed nimetati teeks varjaagide juurest kreeklasteni ehk idatee. Eesti jäi uute kaubateede ristumispunkti ja lülitus ida-lääne vahelisse kaubavahetusse. Hea tee tegi Eesti kättesaadavaks ka vaenlaste sõjakäikudele. NÄITEKS olevat 900. aastal Norra kuninga pojad Halfdan Valge ja Halfdan Must teinud sõjakäigu Eestisse ning lahingu käigus tapsid eestlased Halfdan Valge. Rootsis on 11. sajandil püstitatud mitmeid ruunikive (lk 28) Eestimaal langenud viikingite mäletuseks. Viikingite eeskujul hakkasid ka eestlased röövretki korraldama
BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia 4. Viikingite usund - Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved) - Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik) - Valhallas oli surnud sõdurite, võitlejate riik - Päikesekultus sümbol ratas- HJOL - Taevajumal Thor (punase habemega vanamees), ka piksejumal, päev neljapäev
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta v...
MEREKOOL Läänemeri Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1.Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... ...
Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Feodaali seisukohal oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu. Talupojad muudeti sunnismaiseks. 11. Viikingite nimed ja liigid. - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas kandsid nad nime NORMANNID. Inglismaal TAANLASED, Ida-Euroopas VARJAAGID, Skandinaaviamaades- VIIKINGID (vik-kindlustamata kaubaplats). 12. Läänetee- ja idatee. Maadeavastused Viikingite retkedes eristatakse lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased. Idateed- olid rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud normannide rünnakute alla langesid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal. Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi venemaa sõites ühendust eriti Bütsantsiga ning paljud skandinaavlased astusid ka palgasõduritena Bütsantsi keisri teenistusse.
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
· Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. · Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. · Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. · Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Itaalia, Hispaania, Portugal. Bütsantsiga, kus hakati ka Mööda jõgesid tungiti kaugele palgasõduriteks. sisemaale, kus rööviti linnu (nt 846.a. Viikingipealikud etendasid osa ka Pariisis). Vene riigi tekkeloos (varjaagidest
Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus 924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Viikingid jõudsid Islandile, Põhja-Ameerikasse, Gröönimaale, Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. Läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911
Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks. Invasioon ehk sõjaline invasioon on mingi riigi sõjaväe tungimise teise riigi territooriumile(). Viikingite rüüsteretked 800-1050, mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima (nooremad pojad, sest rahva juurdekasv oli suur ja maad vähe). Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911
toimuda kauges minevikus, müütiline ning jõuda tänapäevani. Saagad on kirja pandud alles 13. saj. Kui kõneldakse kohanimedest siis skandinaavia saagade autoritel polnud kokkupuutumist läänemere idapoolega, nimed on fiktiivsed. Kõige suurem saagade kogu on Heimsrringla, mille autoriks on Snorri. Teda on peetud sekretäriks, kes pani kirja seda, mida ta kuulis ning teda on peetud ka kirjanikuks, kes lõi neid sündmusi. Tõde on kahe vahel. Saagade sees on palju kohanimesi - Austruegr ehk idatee, Alsysla - Maksupiirkond, Eysysla - Saaremaa, Eistlanz - Idamaa, Rafala - Põhja-Eesti ala. See näitab, et kommunikatsioon on olemas, ühendus üle läänemere oli aktiivne viikingite ajal. Saagad jutustavad sõdadest ja kangelastegudest. Tuntud osa Heimsrringlas on lugu, kuidas kuningas Ingvar sõitis Eestisse, kohas nimega Kivi peeti rootslaste ja eestlaste vahel võimas lahing, kus kuningas Ingvar suri. Pole teada, kas kuningas Ingvar on ajalooline tegelane või mitte
Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Bütsantsiga, kus Itaalia, Hispaania, Portugal. hakati ka palgasõduriteks. Mööda jõgesid tungiti kaugele sisemaale, kus rööviti Viikingipealikud etendasid osa ka Vene riigi tekkeloos linnu (nt 846.a. Pariisis)
Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Itaalia, Hispaania, Portugal. Bütsantsiga, kus hakati ka Mööda jõgesid tungiti kaugele sisemaale, palgasõduriteks. kus rööviti linnu (nt 846.a. Pariisis). Viikingipealikud etendasid osa ka Vene Frangi valitseja läänistas normanni riigi tekkeloos (varjaagidest Novgorodi ja
Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed – ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves (“jalaraiuja”) LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Itaalia, Hispaania, Portugal. Bütsantsiga, kus hakati ka Mööda jõgesid tungiti kaugele sisemaale, palgasõduriteks. kus rööviti linnu (nt 846.a. Pariisis). Viikingipealikud etendasid osa ka Vene Frangi valitseja läänistas normanni riigi tekkeloos (varjaagidest Novgorodi ja
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
