Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...
otsimisele, kes leitakse nende seast, kelle mõtlemine on teistmoodi ja võõras. Sündis hirmuõigus, mille all kannatasid ka talupojad nad ei teadnud kunagi, millal mõni kõrgemast seisusest isik (miks mitte ka talupojast naaber, kes vaimuliku või senjööri silmis parem tahab näida), tema mõttelaadi erinevaks hindab, võõraks tembeldab ja seega ta tuleriidale saadab. ,,Selle Euroopa hirmuõiguse viljad olid nõiaprotsessid" kirjutab Hans Hattenhauer oma ,,Euroopa õiguse ajaloos". Alguse oli saanud uus nõiajaht, mille teostamine algas keskaja lõpus. (Hattenhauer, 2004). Nõiasüüdistuste taga oli aga tavaliselt inimlik kadedus keegi rikastus ning teine vaesus. Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005).
nende vankumatu eneseteadvuse, tema liikmed jäid alati teadlikuks oma kuuluvusest, olgu siis kaitsjatena protsessi pidades, kohtunikena õigust mõistes, kuninga nõunikena maad juhtides või parlamendisaadikutega võideldes. Riigiõiguslik pinnas, millelt võrsus nende common law, oli kuningakohus, curia regis, kings council. Sellele oli pandud alus Clarrendoni assiisidega (1166) kuningas Henry II (1133- 1189) valitsemisajal. 7 7 Euroopa õiguse ajalugu (2004), Hans Hattenhauer, II raamat: Lüübeki õigusest kuni Code Civil de France' ni. Lk 256 Kuningakohtust kasvasid välja muud kohtud, lõid sellest lahku, neid täiendati põhimõtetega ja ikkagi valitsesid neis kõigis samad juristid ning sama õigustehnika. Kuningavõimul läks korda muuta oma kohtupidamine kogu maal kohustuslikuks ja laiendada oma teegevusala kõrgemale kohtuinstantsidena kohalike kohtute suhtes. Sellel õnnestumisel on mitmeid põhjusi: kuningakohtunike (judges itineram) liikuvus, juba 13
Legitimatio per rescriptum princips imperaatori poolt käskkirja vormis antud privileeg, et konkubinaadis sündinud last peetakse loomulikuks lapseks (liberi naturales) nagu ta oleks sündinud seaduslikus abielus (iustae nuptiae). Selline eesõigus anti isa soovil, kui ema oli surnud või ei ole abieluvääriline. 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2000, lk 94 4 H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2007, lk 94 5 Legitimatio per subsequens matrimonium Constantine'i poolt sisse toodud uuenduse kohaselt konkubinaadis sündinud vallaslaps sai seaduslikuks vanemate hilisema abiellumisega. Selleks olid ka vastavad nõuded: lapse staatus ja seaduslike laste puudumine. 4.1.2. Arrigatio
Majanduskriis andis oma hoobi ka EL-i ühisraha eurole. Oluline on säilitada rahu ja üksmeelt ning kindel on see, et selle organisatsiooni arendamisse on liiga palju panustatud, et lasta sellel kergelt puruneda, mis võib omakorda kaasa tuua rängad tagajärjed. 11 Kasutatud kirjandus 1) Robert Schuman. 1950. aasta 9. mai deklaratsioon. Akadeemia nr. 5, 2002 2) Hans Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Juura, 2007 3) Martin Kala. Euroopa maailma teljel. Eesti Päevaleht, 2009
see toimib ka 21. sajandi Euroopas. XII tahvli seaduste punktid olid alus õiguslikule seosele ning ühiskonna stabiliseeritusele ja korrigeeritusele. Seaduses sätestatu oli riigi sunnijõuga tagatud õigus. Tekkis mõiste seaduse ülimuslikkusest ning subjektide vahelistest juriidilistest suhetest, kas siis eraõiguslikest ( ius privatum) või siis avalik-õiguslikest ( ius publicum). Kasutatud kirjandus 1. Hattenhauer, H. Euroopa õiguse ajalugu. Juura. 2007 2. Ilus, E. Rooma Eraõiguse alused. Penikoorem. 2005 3. 12 tahvli seadused. Arvutivõrgus:[http://www.historyguide.org/ancient/12tables.html] 4. Corpus Iuris Civilis Introduction. Arvutivõrgus: [http://calvinistinternational.com/2013/03/13/an-introduction-to-the-corpus-iuris-civilis/]
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus...................................................... 12 lk Allika analüüs ALLIKA LIIK XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõh...
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 4 2. Indiaanlaste inimõigused 6 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste inimõigused ning olen kasutanud Hans Hattenhaueri teost „Euroopa õigusajalugu“. Kui hakati avastama kaugeid maid, tekkis vajadus selgeks teha, kas ja milline õigus...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS XII tahvli seadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 Allika liik................................................................................................................................ 4 Allika liigendus.......................................................................................................................4 Allika originaalkeel.................................................................................................................6 Kasutatud tõlke keel..........................................
Sellegipoolest on selgelt näha, et meie praegused sätted on välja arenenud antiiksest õigusallikast ning neid on sajandite jooksul aina enam täiustatud. Põhiline erinevus tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskonnaelu on tolleaegsest nii erinev, alustades orjadest ja lõpetades sellega, et Eestis pole hetkel surmanuhtlus isegi lubatud. 11 KASUTATUD KIRJANDUS E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Penikoorem 2005 H. Hattenhauer. Euroopa õiguse ajalugu. Tallinn, 2007 R. Narits, Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura 2007 Encyclopædia Britannica toimetajad. 12 tahvli seadused. - http://www.britannica.com/topic/Law-of-the-Twelve-Tables 16.03.2016 George Long. Lex Duodecim Tabularum. 2012. - http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Lex_XII_Tabular um.html 16.03.2016 Paul Halsall. Ancient History Sourcebook. 1998. - http://legacy.fordham.edu/halsall/ancient/12tables.asp 16.03.2016
13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500) trahvikataloogid. Ei võeta tegu vargusena kokku, ei kasutata asja mõistet ja ei ole järjestanud väärtuse järgi. · Järjekord on olulisuse järgi elatusmajanduse tingimustes elava talupoja jaoks. · Teo objekti peab nägema või piltlikult ettekujutama. Suuline kultuur · Unustada ei tohi suulise kultuuri mälutehnilisi võtteid ja kirjaliku kultuuri vajadust väljendada lühidalt.
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinna...
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ...........................
järgnevatele sajanditele. Pärast antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi. Uued rahvad alustavad uut elu ja nagu varemgi, tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele. Seda vajadust rahuldab jällegi Rooma õigus, mida hakatakse uurima, rakendatakse kohtutes, mis tungib üksikute riikide seadusandlustesse ning seda teistkordset vallutamist nimetataksegi Rooma õiguse retseptsiooniks. Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1) Hattenhauer, Hans. Euroopa õigusajalugu. 2) Ilus, Elmar. Rooma eraõiguse alused. 3) Amar, Annus. Muinasaja seasdusekogumike antoloogia. 4) Tärk, Osvald. Kümme käsku.
· usuline pühakiri Teoreetiline teaduslik · toetub teaduslikule teadmisele Tänapäeva rahvaluule · usulisi rituaale ei ole. Varasem kiht kasvab hilisemasse sisse. Varasem ei kao ära vaid säilib hilisemas. Arhailine mõtlemine · Hans Hattenhauer Euroopa õiguse ajalugu Tartu 1995 Raamat toob välja erinevusi seadustes ja õiglastes karistustes. Tohutu situatsioonide läbikirjutus. · Leea Virtanen Tuomalaulun maailmakuva- sampo ei sanoja puutu KvS Vuosikirja 54. Helsingi 1974 Eesti rahvamuuseumis on talu testamendid, milles oli talu elu ja edaspidine kulg äärmusliku detailsusega kirja pandud. Ei saa kirjutada noorpere hoolitseb vana eest kuna see ei toimi. Arhailist
o Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine o Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu o Kasuistlik / võib olla väga detailne o Maagia ja ordaalid (veeproov, tuleproov) o Taliooniprintsiip, ehk silm silma, hammas hamba vastu “Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole vähimatki põhjust arvata nagu muutuks iga arhailine kultuur millalgi kõrgkultuuriks.“ Hattenhauer 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes. Arhailises õiguses ei ole tõe või tahtluse tuvastamine oluline. Protsessi ülesandeks oli õiguse taastamine ja õigusolukorra muutmine. Tänapäevane tõendite esitamine oli arhailisele õigusele tundmatu. Arhailine õigus ei toetu jälgedest ja välistest ilmingutest tulenevale tõenäolisele järeldusele ega määra kindlaks juhtumit, näiteks kui lehm varastati ja see lehm oli
rakendusürikud · allikad, mis kirjeldavad teatavat sündmustikku, mis sisaldab endas õiguslikku toimingut · õigusteaduslikud teosed · ilukirjanduslikud teosed · isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus) KIRJANDUS 1. Anners, Erik Euroopa õiguse ajalugu. Tartu. 1995 2. Annus, Amar, jt. Muinasaja seaduskogumike antoloogia. Tallinn. 2001. 3. Hattenhauer, Hans. Euroopa õiguse ajalugu. I raamat. Tartu. 1995 4. Ilus, Elmar. Rooma eraõiguse alused. Tallinn. 2000. 5. Letto-Vanamo, Pia. Rooma õigus juristide õigusena // Akadeemia 5/1993, lk-972-982. 6. Letto-Vanamo, Pia (koost.). Soome õigusajaloo põhijooned. Tartu. 1993. 7. Rückert, Joachim. Õiguse Lähiajalugu. Ülesanded ja saavutused ajaloo, õigusteaduse, sotsiaalteaduste ja sotsioloogia vahel. // Akadeemia 6-8/2001. 8. Sootak, Jaan . Veritasust kriminaalteraapiani
Maal eksisteerivad teatud oskused, mida ei asenda kooliharidus. Nt inimesel on kõrgharidus, aga künda ei oska, vilja ei oska lõigata jne. Arhailine õigus on oskus elada koos sind ümbritseva loodusega. Naisele antakse abielludes keldrivõtmed. Naine vastutab, et süüa jätkuks kogu aastaks. Arhailine õigus on mitmekihiline. Esimene kiht on reageerida looduses olevatele reeglitele. Õpetus, kuidas elada. On olemas aastaring, eluring, mis on sulatatud looduseringi. Hattenhauer pani suurt rõhku suhetele jumalatega, haldajatega, kõrgemate võimudega. Eesmärgiga saada kaitset oma tegevustele. On olemas väljavalitud, kes oskavad jumalatega rääkida. Õigus algab sealt, kui asjad ei lähe hästi/tekib konflikt. Kas näiteks loodus on liiga karm. Tekib küsimus, mis on tehtud valesti, kes on süüdi, kuidas edasi minna. “Kes on süüdi?” küsimus on arhailises õiguses vajalik selleks, et hakata olukorda parandada. Parandada tuleb oma teadmisi ja paluda toetust.
- Inimene mõistab oma olemasolu jumala kaudu - Usuline pühakiri Tänapäevane rahvaluule Teoreetiline teaduslik - Toetub teaduslikule teadmisele - Usulisi rituaale ei ole Varasem kiht kasvab hilisemasse sisse. Varasem ei kao ära vaid säilib hilisemas. Arhailine mõtlemine: Hans Hattenhauer: ,,Euroopa õiguse ajalugu" Tartu, 1995 - Raamat toob välja erinevusi seadustes ja õiglastes karistustes - Tohutu situatsioonide läbikirjutus Leea Virtanen: ,,Tuomalaulun maailmakuva sampo ei sanoja puutu" KvS Vuosikirja 54. Helsingi, 1974 Arhailist kultuuri iseloomustab konkreetsus. Me suudame tõlgendada minevikku oleviku vaatepunktist, aga tõlgendused vananevad. Probleem on siin, kui me ei teadvusta endale seda. "Truu" tuleb välja 19. sajandi romantilises kirjanduses
(muutelõpud ja tunnused), romaani keeltel Rooma õigus euroopaliku lauseõpetus õigusruumi alusena (sõnajärg ja eessõnad). Dots. Merike Ristikivi 18 Õigusteaduskond Leges XII tabularum Kirjandus · Livius: Fons omnis publici · H. Hattenhauer. Euroopa privatique iuris õigusajalugu. · Cicero: Carmen necessarium Tallinn: Juura, 2007. · Tacitus: Duodecim tabulae finis · P. Bonfante. Rooma õiguse ajalugu. aequi iuris Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi · Pomponius, Digesta 1.2.2 kirjastus, 1930. · Livius, Ab urbe condita 3.31-39 · E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. · Decemviri legibus scribundis Tallinn:
Kohustuslik kirjandus (lugeda läbi kokku kolm raamatut): Robert Bartlett, Euroopa sünd, Tallinn 2001 või Christopher Tyerman, Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8
L. A. Hart. The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, 1961. Nagu on 266 viidatud M. Rosentau, 2004. E. Illaru. Läbipaistvusest ja selgest õiguskeelest Euroopa Liidus. Õiguskeel 2009-4, http://www.just.ee/et/oiguskeele-numbrid-2007 / eelnevalt http://www.just.ee/47851 M. Ernits. Õigusnormi struktuur. Õiguskeel, 2010-1. http://www.just.ee/et/oiguskeele- numbrid-2007 / eelnevalt: http://www.just.ee/49512 17.10.2011. H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Juura: 2007 M.-L. Jakobson, L. Kalev, O. Lumi, R. Ruutsoo, T. Saarts, G. Sootla, A. Toots, R. Vetik. Poliitika ja valitsemise alused. - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpik. Tallinn 2013. P. Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996. M Kairjak, jt. Lepingud. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus, 2015. G. Kreuzbaueri, M. Dötschi, S. Harderi jt jg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
