olid vaid kuninga ees. ,, Rändav kuningas": Varakeskajal baseerus kuningavõim ( eriti Skandinaavias) suuresti religioonil ning kuningas esines kultuspidustustel kui jumala kehastus. Usuti, et maad mööda rändav kuningas, kes kogus makse ning andis vastu rahu ja viljakust, kehastas jumalat. Omaabi- asja valdajale antud õigus oma valdust ründe vastu jõuga kaitsta. Nt jumalarahu kehtestamine oli esimene katse takistada omaabi, faida- omal jõul õiguse otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega kirikut, annaksid tagasi kirikuvara ning peaksid end üleval vagade kristlastena. Vandetõotus anti, samuti anti tagasi kirikuvara ja Jumal saatis piiskopkonnale vaikse ja
Kasvavate riisikote ajastul nõuti õiguse rakendamisel üha enam täpsust ning vaja oli õigusteadusliku meetodit. Linnavalitsus vajas juriste, et need aitaksid tööandjal vältida vigu ja jälgiksid piinliku täpsusega õigusest kinnipidamist. Neilt nõuti suurt administratiivset võimekust. Sündik juuraharidusega isik, kes töötas linnajuristina, tihti kuulus raadi ja on võrreldav bürgermeistriga. Tunti rae koosseisus ka kui kirjutajana. Vaenus, jumalarahu ja maarahu: Tihti ei omanud üksteise kõrval elavad ühendused üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt vaenusest, tahtis ta sellega teostada oma tegelikke nõudeid ja sundima võlglast täitma oma õiguskohustusi. Sundtäitmine lõpetati ka vormikohaselt, vahepeal aga oldi
ning türannide vastu on õguspärane võidelda. Jumalarahu: Jumala rahu ehk Pax Dei, rahva kogunemiskohtades on vägivald keelatud (kirik, turg) lisaks inimesed keda ei tohtinud puutuda: vaimulikud, kaupmehed, talupojad, naised. Reeaalselt selle kehtestamine ei õnnestunud ning kuulutati välja ajajärkusid, mil ei võinud vägivallatseda, Treuga Dei MAARAHU, landfireden: pole kiriklikku päritolu, vaid valitseja käsul Territoriaalriikide tekke algus Läänikord ja selle kujunemine. Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust nimetati benefiitsiks
ainult roomlastele. Ainult keisri poolt loodud normid, natuke oli osa ka rooma õigusest. Saaliõigus lex salica kuulub Lõuna Germaani hõimudele. Üks vanimatest germaani hõimude kriminaalõigusnorme, kui ka tsiviilõigus norme. Karistusnormid on üksikasjalikud, nimetati seda trahvikataloogiks. Terve peatukk koostatud vargusele. Olid kirjas kõik loomad, mida ei tohtinud varastada ja hinnad olid kõrval, kui palju tuli varastatud looma eest maksta. 6. Õiguslik omaabi ja maarahu. Kui oli vallutatud Lääne- Rooma , kõik väikesed riigid ühendati ja tekkis frankide riik. 10 saj. frankide riik lagunes ja sellega kaasnes seaduslikkuse allakäik ja tekkis feodaalne killustatus. Partikularismi kõrvale tekkis iga mehe oma õigus. Kellel vähegi võimu ja jõudu oli, hakkas oma õigust teostama. Kui riik ei suuda kaitsta inimeste elu ja vara, siis kujuneb välja nn. rusikaõigus s.o tugevama õigus. Võis võtta ja teha, mida soovib. Igaühe õigus end kaitsta
inimesed, keda ei tohtind puutuda (vaimulikud, kaupmehed, talupojad, naised) - Reaalselt selle kehtestamine ei õnnestunud. Uue lainena kuulutati välja jumala vaherahusi e. Treuga Dei kindel ajajärk, millal ei tohtind vägivallatseda - Kirikuvanne: ekskommunkatsioon (kogudusest väljaheitmine 1. Inimese suhtes) ja interdikt (kirikukeeld mingile institutsioonile, ordule, kuningriigile ntx) - Landfireden maarahu, mis pole kiriklikku päritolu, vaid valitseja käsul - Vandeid anti, vanne tähendas tõendust, õiglust. Oluline oli vanujate autoriteet, mida kõrgem inimene, seda suurem õiguslik jõud - Usuti, et valevandumine ei saa toimida - Ordaal jumala kohus - Inkvisitsioon institutsioon ketserluse uurimiseks, tegelikult on protsess kohtuprotsessi tüüp, kus kohtunik küsitleb tunnistajaid - Keskaegne õigus oli suurel määral ostetav - Linnad
kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne. Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber''-puhkes 6päevane sõda Ordu ja Riia vahel, Ordu okup ka osa ppk-a. 1454 Volmari maapäeval Kirkholmi lpng astus jälle jõusse. Riia pp andis liitlaste saamiseks ppk liivlastepoolses osas vasallidele avardatud pärandiõiguse (nagu varemalt Harju-Virus) nn Silvesteri armuõigus. 1457 Ordum algatusel Liivim seisuste vahel pp osavõtul üldine maarahu. Kuni Mengede surmani 1469 suuremaid avalikke konflikte polnudki-ordum tagasihoidlikkus pp suhtes oli tingitud Sks ordu sise ja välpol raskustest. 1492 Kirckholmi leping pandi uuesti kehtima-linn langes Ordu ja pp kaksikvõimu alla. Ordum Bernd von der Borch saavutas pp Silvesteri üle võidu, 1479 Silvester ka suri. Borchi ettevalmistused sõjaks Pihkv vastu. 1480 algul tungiti Pihkva aladele, Pihkva sai Moskvast abi> venelaste vägi Trtu pk-a, vallutati Kastre knts ja naasti Pihkvasse
ning ilmalikest Tšehhi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog ja Brandenburgi markkrahv. 1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. KULDBULLA: Sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat, kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjadesse. : - -> Kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida Määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu Legaliseeris erasõjad Keelas ära linnade vahelised liidud 1291 Eidgenossenschaft ja Šveitsi tekkimine: Hasburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada,
saadeti allakirjutanutele. Vana-Liivimaa näide: õiguste paljusus Maapäev (kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim) Maaisandad (Riia, Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, ordu - maaõigused) Linnad (Riia või Lübecki õigus) Vasallid (oma rüütliõigused) Kirik (kanooniline õigus) Talupojad (tavaõigus, maaõigus) Ühildamispüüded Saksa riikides Reichskammergericht – loodi 1495 Wormsi riigipäeval Kaitseb õiguskorda ja maarahu Tasandab seisuste vastuolusid Keisri kohtuvõimu atribuut (rooma õiguse alusel) Karistusseadustik Karolina 1532 Avalikõiguslikud (kehalised) karistused Kehtis Saksamaal kuni 1871 Eestis ala kohtutes kuni 1845 (asemele tuli Vene Nuhtlusseadustik) Keskaegsed linnaõigused Euroopas ja Eestis. Lüübeki linnaõigus Linn Libertas Civitas Millest vaba? Maahärra privileeg
Kõik teostasid oma õigust. Tekkis rusikaõigus, igaühe õigus ja vajadus end ise kaitsta- õiguslik omaabi. Riik ei suutnud enam kaitsta inimeste elu ja vara. Rahuinstitutsioon. Kõigepealt hakkas kasutama kirik- jumalarahu. 1123- Euroopas esimesed eeskirjad. Jumalarahu eeskujul hakkasid tegutsema ka ilmalikud valitsejad- keisrid, kuningad, maahärrad. Hakkas välja kujunema maarahude süsteem. Rahuõigus hõlmas kogu seda maa-ala, kus kuningas parajasti viibis. Esimene maarahu oli Saksamaal 1093- svaabi rahu. Kõikehõlmav rahu. Meinsi rahu- kehtestati neljaks aastaks. Kindlaks olid määratud ka teatud kohad (kirik, kodu, veski, maantee jt) ja territooriumid, kus oli keelatud rikkumisi korda saata. 7. Kodifitseeritud tavaõigus. 1224-1230 oli koostatud õigusraamat Alam-saksimaal ehk saksi õiguspeegel. Eesmärgiks koguda kokku ja süstematiseerida üksikud tavanormid. Looja Eike von Repgow: ,, Õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kus
See oluline etapp Liivimaa konsolideerumises – tekkisid korralised maapäevad jne. Aga 1448 sai Ordu oma kandidaadi Silvester Stodevesches Riia peapiiskopiks ja 1451 tehti taas rõivastemuutus ning kapiitel inkorporeeriti. 1452 sõlmiti kokkulepe Riia osas (Kirkholmi leping) – Riia läks ordumeistri ja peapiiskopi kaksikvõimu alla. 1454 paavst kinnitas. Aga see Riiale ei meeldinud ja peagi tekkisid uued konfliktid. Vahepeal suured konfliktid ka piiskopi-ordu vahel. 1457 üldine maarahu ja status quo. Aga 1466 kaotas Ordu Preisimaast osa Poolale (Toruni rahu). Uuesti sõda ordu ja piiskopi vahel 1480 aastail. 1491 sai Riia lüüa ja Kirkholmi lepe taastati. Mõneks ajaks rahu. W. v Plettenberg (1494-1535) Liivi ordumeister – tegutses eelkõige Vene vastu. Aga tema ajal ei moderniseeritud (samal ajal Preisi osa sekulariseeriti). Probleemi lisas veel reformatsioon. Ordu sees toimus lõhe, aadelkond Liivimaal jagunes parteideks. Blanhenfeld võitles ordu vastu ka (Riia pp)
1356 kinnitas Karl IV kuldbullaga kuurvürstide eesõigused. Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1) kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2) määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3) legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4) keelas ära linnadevahelised liidud Sigismund - (1411-1437) Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud
kinnitav dokument). Riigipäev toimus Nürnbergis, seda juhatas Luksemburgi dünastiast keiser Karl IV. Ürik fikseeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri tähtsad aspektid. See nimetati kuldbullaks kuldse pitsati järgi, millega see köidetud oli. sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1.kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2.määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3.legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4.keelas ära linnadevahelised liidud. Sigismund - Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel)
mil vägivalda ei tohi rakendada. Teatud inimrühmad, teatud ajad. 10. saj lõpus ja u 30. aastat hiljem maailmalõpu ootused. Ekskommunikatsioon kirikuvandealla panemine osadusest (kogudusest) väljaheitmine (kuni ta on meelt parandanud), ei anta armulauda, ei saa pihtida, ei rohi matta pühitsetud mulda. 16 Interdikt jumalateenistuse keeld mingile territooriumile /organisatsioonile /kuningriigile. Kes sel ajal surevad on määratud hukatusse. Maarahu, eriti Saksamaal (Land Frieden), pole kiriklikku päritolu rahu vaid kehtestatud valitseja käsul. Kaitse all ka juudid. On ajaliselt ja ruumiliselt valitseja poolt reguleeritav. 1103 Friedrich M?????? kuninglik rahu, 54 aastaks, kaitse all vaimulikud, naised, kaupmehed ja juudid. Keskaja lõpuni elasid edasid arhailised/formaalsed kohtuprotsessid. Kohtuprotsessi eesmärgiks on rahu taastamine. Rahu on maagiline toiming ja sama ka rahutaastamine. Kohut peeti vandudes, vandumine
annaabi.ee 
