w 1296 680 1296 624 0 w 1336 680 1336 640 0 w 1280 648 1280 624 0 w 1280 528 1360 528 0 w 1320 648 1320 640 0 w 1320 544 1360 544 0 w 1376 560 1280 560 0 w 1280 560 1280 528 0 w 1336 576 1376 576 0 w 1296 592 1360 592 0 w 1320 608 1360 608 0 w 1320 608 1320 544 0 w 1280 624 1280 560 0 w 1320 640 1320 608 0 w 1384 536 1392 536 0 w 1392 536 1392 504 0 w 1400 568 1400 504 0 w 1384 600 1408 600 0 w 1408 600 1408 504 0 w 1400 632 1416 632 0 w 1416 632 1416 504 0 L 1296 688 1296 712 0 0 false 5 0 w 1296 680 1296 688 0 w 1376 624 1296 624 0 w 1376 640 1336 640 0 w 1296 624 1296 592 0 w 1336 640 1336 576 0 w 1392 16 1600 16 0 w 1392 504 1392 384 0 w 1600 16 1600 40 0 w 1584 40 1584 24 0 w 1584 24 1408 24 0 w 1568 48 1568 32 0 w 1568 32 1424 32 0 w 1552 48 1552 40 0 w 1552 40 1432 40 0 w 1400 32 1424 32 0 w 1408 24 1384 24 0
w 1232 720 1232 736 0 w 1232 736 1288 736 0 w 1384 608 1384 24 0 w 1384 24 1472 24 0 w 1384 160 1472 160 0 w 1472 296 1384 296 0 w 1472 432 1384 432 0 w 1384 160 1384 24 0 w 1384 296 1384 160 0 w 1384 432 1384 296 0 w 1400 648 1400 56 0 w 1400 56 1472 56 0 w 1472 192 1400 192 0 w 1400 192 1400 56 0 w 1472 328 1400 328 0 w 1400 328 1400 192 0 w 1472 464 1400 464 0 w 1400 464 1400 648 0 w 1400 648 1384 648 0 w 1384 688 1408 688 0 w 1408 688 1416 688 0 w 1416 688 1416 88 0 w 1416 88 1472 88 0 w 1472 224 1416 224 0 w 1416 224 1416 88 0 w 1472 360 1416 360 0 w 1416 360 1416 224 0 w 1472 496 1416 496 0 w 1416 496 1416 360 0 w 1384 728 1432 728 0 w 1432 728 1432 520 0 w 1432 520 1432 120 0 w 1432 120 1472 120 0 w 1472 256 1432 256 0 w 1432 256 1432 120 0 w 1472 392 1432 392 0 w 1432 392 1432 256 0 w 1472 528 1432 528 0 w 1432 528 1432 520 0 x 157 746 238 749 0 24 F0=A-B w 432 56 1472 40 0 w 432 56 424 56 0
1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 55 24,5 1:2,24 7 1488,4 61 24,4 1:2,5 8 1344 56 24 1:2,33 9 1237,5 55 22,5 1:2,44
w 192 376 192 640 0 w 128 640 192 640 0 w 232 272 232 320 0 w 280 328 232 328 0 w 232 328 232 320 0 w 128 672 224 672 0 w 232 344 232 672 0 w 232 672 224 672 0 w 280 344 232 344 0 x 1730 195 1759 198 0 24 Y0 x 1731 339 1760 342 0 24 Y1 x 1742 494 1771 497 0 24 Y2 x 1746 663 1775 666 0 24 Y3 w 328 336 344 336 0 w 344 336 344 8 0 w 328 368 352 368 0 w 352 368 352 16 0 w 328 400 360 400 0 w 360 400 360 24 0 w 328 432 368 432 0 w 368 432 368 32 0 w 368 32 1408 32 0 w 360 24 1416 24 0 w 352 16 1424 16 0 w 344 8 1432 8 0 w 1432 8 1432 584 0 w 1536 592 1432 592 0 w 1432 592 1432 584 0 w 1424 16 1424 424 0 w 1536 432 1424 432 0 w 1424 432 1424 424 0 w 1536 280 1416 280 0 w 1416 280 1416 24 0 w 1536 136 1408 136 0 w 1408 136 1408 32 0 w 232 672 232 712 0 w 232 712 536 712 0 w 544 720 192 720 0 w 192 640 192 720 0 w 552 728 168 728 0 w 168 600 168 728 0 w 560 736 136 736 0 w 136 560 136 736 0 154 608 280 656 280 1 2 5 I 656 280 704 280 0 0.5 w 552 288 536 288 0
w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0 w 1480 168 1368 168 0 w 1368 168 1368 120 0 w 1480 136 1456 136 0 w 1480 152 1456 152 0 w 1456 152 1456 136 0 w 1456 136 1456 88 0 w 1456 88 1376 88 0 w 1376 88 1376 56 0 M 1400 600 1400 656 0 2.5 150 1352 504 1352 528 1 2 0 150 1384 504 1384 528 1 2 0 150 1416 504 1416 528 1 2 0 150 1448 504 1448 528 1 2 5 152 1400 560 1400 600 1 4 5 w 1416 528 1416 544 0 w 1384 528 1384 544 0 w 1384 544 1392 560 0 w 1416 544 1408 560 0 w 1416 560 1448 544 0 w 1448 528 1448 544 0 w 1384 560 1352 544 0 w 1352 528 1352 544 0 M 1264 600 1264 656 0 2.5 150 1216 504 1216 528 1 2 0 150 1248 504 1248 528 1 2 0 150 1280 504 1280 528 1 2 0 150 1312 504 1312 528 1 2 0 152 1264 560 1264 600 1 4 0 w 1280 528 1280 544 0 w 1248 528 1248 544 0 w 1248 544 1256 560 0
ITAALIA MAALIKUNST 15. SAJANDIL Kunstiajalugu Merilin Miggur 11K MASACCIO (1401-1428) Masaccio. Kolmainsus. Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Masaccio. Paradiisist väljaajamine. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. Masaccio. Pearaha. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. FRA ANGELICO (u. 1388-1455) Fra Angelico. Noli me tangere (Ära puuduta mind). Fresko Firenze San Marco kloostris. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Paolo Uccello. San Romano lahing. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) Domenico Veneziano. Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de` Magnoli kiriku altarimaal. PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Piero della Francesca. Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza. SANDRO BOTICELLI ...
Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. saja...
Itaalia arhidektuur. Filippo Brunnelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister kuulsamad tööd:firenze toomkiriku kaheksathuline kuppel, firenze leidlaste kodu,1421 san lorenzo kirik,pazzi kabel Leon Battista Alberti(1404-1472) Temaga koos tuli uus palazzode tüüp(akende vahel on pilstrid) mõisted:palazzod-firenze patriitsiperekondade paleed Itaalia slkulptuur. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Kuulsamad tööd-pariisi väravad Ta tegi 28 kullast skulptuuri mis kujutasid piibli tegevusi Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488) 15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kab...
Ajaloo Kontrolltöö Pt. 1416 1. Mõisted · Linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas. · Raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid. Turuplatsil asuv kõige esinduslikum ja tähtsam hoone. · Raad linnanõukogu, mis juhtis linna elu. Selle liikmeskonda kuulusid tavaliselt jõukad linnakodanikud, enamasti kaupmehed. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näitkes naiste
Filippo Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes. Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello. Georgios. Lorenzo Ghiberti. Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne Andrea del Verrocchio. uks. K...
AEG (Eelrenessanss - XIV sajandi lõpp) 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) Millele lisandub omaette käsitletav 3) hilisrenessanss e. manerism (1520 – 1600). Renessansi olulised kunstnikud: Masaccio (1401-1408) Fra Angelico (u.1388 -1455) Piero della Francesca (u.1416 -1492) Sandro Botticelli (u.1445 - 1510) Michelangelo Buonarroti (Michelangelo) (1475 -1564) Leonardo da Vinci (Leonardo) (1452 - 1519) Rafaello Santi (Raffael) (1483 -1520) Giorgione (u. 1478 – 1510) Tizian (u.1490 - 1576) Kõrgrenesansi tunnused: Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel (näiteks Pühas Õhtusöömaajas on iga jünger oma isikupärase suhtumisega omaette portree, aga kokku moodustab pilt haarava terviku, igaüks (kaasaarvatud ruum) on osa sellest tervikust) Sümmeetriataotlus, sageli maalides kolmnurkne kompositsioon, rahulik ilu Üldistatud ideaalkujude loomine (Raffaeli madonnad on klassikalise ilu võrdkuju...
w 920 320 960 320 0 w 416 240 912 240 0 w 912 240 1720 240 0 w 912 240 912 256 0 w 912 256 960 256 0 w 1360 768 1360 696 0 x 1874 174 1981 177 0 20 F1 = SHR A x 399 371 527 374 0 20 F0 = A CMP B x 916 101 1029 104 0 20 F3 = A OR B x 1761 91 1859 94 0 20 F2 = INV A M 2120 808 2192 808 0 2.5 M 2120 632 2192 632 0 2.5 M 2120 472 2192 472 0 2.5 M 2120 312 2192 312 0 2.5 w 1032 136 1448 136 0 w 1448 136 1448 336 0 w 1568 336 1448 336 0 w 1040 200 1416 200 0 w 1416 200 1416 528 0 w 1040 264 1392 264 0 w 1392 264 1392 656 0 w 1600 656 1392 656 0 w 1040 328 1400 328 0 w 1400 328 1400 848 0 w 432 912 376 912 0 w 376 752 512 752 0 x 853 820 921 823 0 20 LL = F0 x 853 851 924 854 0 20 LH = F1 x 853 880 924 883 0 20 HL = F2 x 853 914 928 917 0 20 HH = F3 w 224 912 376 912 0 w 432 880 328 880 0 w 192 880 288 880 0 I 288 880 328 880 0 0.5 w 160 816 384 816 0 w 272 752 376 752 0 w 176 784 288 784 0 w 336 784 432 784 0 I 288 784 336 784 0 0.5
1) Millal oli renessanss ja mida see tähendab? Vastus: Renessanss oli 1416.sajand ja tähendab taassündi. Antiiksete väärtuste taassündi. 2) Linnaajastu eeldused ja tunnused? Vastus: Linnade kasv, kodanluse tekkimine(jõukam keskklass:käsitöölised ja kaupmehed), kaubanduse areng, teaduste areng(inimese maailmapildi muutumine), kiriku mõju vänenemine, humanistliku mõtteviisi sündimine(kesksel kohal oli inimene). 3) Renessansi muusika üldiseloomustus? Vastus: Muusika oli laialt levinud harrastus, iga haritud linnakodanik tundis nooti,
1. Millised teemad olid levinud 15. saj. itaalia maalikunstis? 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? 3. Keda nimetab enamik kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccello ja millele Domenico Veneziano. 7. Miks peetakse Piero della Francescat suureks kunstnikuks? 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? 9. Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? 11. Milline kunstnik töötas 15. sajandil Mantovas? 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini looming kohta? 15. sajandil oli itaalia maalikunstis levinud temaatika enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtsutamine muutis piiblitegelased ja pühakud ka...
Suure maadeavastus perioodi t ähtsus k ar tograaf ia arengus Tallinn 2013 SISUKORD Geograafilise mõtte areng 15.sajandil Eurooplaste nägemus maailmast enne suuri maadeavastusi Meretee avastamine Indiasse Ameerika avastamine Amerigo Vespucci Fernão de Magalhães Austaalia avastamine Maailma kaart 17. sajandil GEOGRAAFILISE M ÕTTE ARENG 15. SA JA N D I L 15. sajandil toimus Euroopas antiikaja geograafia renessanss ja tugevnes püüe avastada uusi maid. Maailma esimene trükitud kaart oli Isidoruse Sevillast maailmakaart, mis ilmus Augsburgis 1472. Kreeklaste Maa kerakujulisuse idee leidis lõpuks ka Euroopas tunnustamist Maailmakaar t enne suur i maadeavastusi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level maadeavastus...
Renessanss Murrangulised muutusid toimusid arhitektuuris. Hoonete ülesehituseks kui ka kaunistamisel loobuti kõigist gootikast, kipsist lilledest, lõvi peadest jms. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suurt rõhku panema elumajade mugavustele. Renessanssi ajal vabanes kultuur ehituskunstist. Kujusid paigutati nüüd ruumi keskele, õue, väljakule. Palju võib leida ühiseid jooni Renessanssi aegse ja antiikkultuuri vahel. Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. Nüüd lähtusid maalijad loodusest ja õppisid õigesti ruumi kujutlust. Maalikunstnikud kasutasid puhtaid värvitoone. Terve rida omanäolisi maalijaid kerkis üles. Fransisco Angelico (1387-1455). Ta oli üks haruldane maalija, kes kasutas säravaid ja puhtaid toone. Paolo Ucello (1297-1475). Tema meelispildid olid lahingupildid. Piero della Francesco (1416-1492). Tema tegi suurepäraseid frescosi. Fresco - seina ja lae maalid, seda värviti värskelt märjale...
I 1368 96 1368 144 0 0.5 I 1440 96 1440 144 0 0.5 w 1392 96 1392 72 0 w 1392 96 1368 96 0 w 1408 96 1408 72 0 w 1440 96 1408 96 0 150 1376 184 1376 216 1 3 0.0 150 1408 184 1408 216 1 3 0.0 150 1440 184 1440 216 1 3 0.0 150 1472 184 1472 216 1 3 5.0 w 1368 144 1368 168 0 w 1368 168 1368 184 0 w 1440 144 1376 144 0 w 1376 144 1376 184 0 w 1384 184 1384 136 0 w 1384 136 1424 136 0 w 1424 136 1424 72 0 w 1368 168 1400 168 0 w 1400 168 1400 184 0 w 1408 96 1408 184 0 w 1424 136 1424 152 0 w 1424 152 1416 152 0 w 1416 152 1416 184 0 w 1392 96 1392 152 0 w 1392 152 1432 152 0 w 1432 152 1432 184 0 w 1440 144 1440 184 0 w 1448 184 1448 136 0 w 1448 136 1464 136 0 w 1464 136 1464 72 0 w 1464 72 1424 72 0 w 1464 136 1480 136 0 w 1480 136 1480 184 0 w 1440 96 1472 96 0 w 1472 96 1472 184 0 w 1432 152 1464 152 0 w 1464 152 1464 184 0 x 14 43 28 46 0 12 a0 x 33 43 47 46 0 12 a1 x 176 45 190 48 0 12 b2 x 49 43 63 46 0 12 a2 x 192 45 206 48 0 12 b3 x 65 43 79 46 0 12 a3 x 160 45 174 48 0 12 b1
Renessanss Iseloomustus ja etapid. Sellel ajal polnud Itaalia veel ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Kujunesid omapärased linnriigid, kes kasutasid oma piiride kaitseks ja laiendamiseks palgasõdureid. Sealt tulenes külaelu ja naturaalmajandus. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri. Renessansiajastu kultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Siis elvis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus. Kogu keskaja vältel oli mingil määral kasutatud antiikaja kultuuripärandit kuid alati seda madamalt hinnatud. 15sajandil aga hakati kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Sellele järgnenud 1000 aasta pikkune ajajärk keskaeg. Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandi...
2428 0011 1124 1102 ja 1416 1001 2248 2013 43613 Slovakkia
Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Itaalia vararenessanssi maalikunst Mark Saarts 11c Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. To...
fakt hälve 2 kuud 3 kuud pl fakt hälve fakt hälve 910 10 1550 1525 -25 2435 -15.0 592 6.5 1008 991 -16 1582.75 -9.8 319 3.5 543 533.75 -9 852.25 -5.3 -725 1425 -1425 -2150.0 319 728.5 -883 533.75 1416 852.25 2144.8 -2.38 2.25 -2.25 -4.6 412.38 -884.75 884.7502 1297.1 Kontrolling Eelarve Harjutus Täitmise prognoos
30-34 2 780 190 1 249 1 341 35-39 1 453 69 737 647 40 ja vanemad 286 8 136 142 Maa- Vanuserühmad 4 956 1 201 2339 1416 asulad kokku Alla 20 397 340 57 0 20-24 1 220 389 691 140 25-29 1 467 225 656 586 30-34 1 070 168 469 433
Hoonet katab viilkatus üleulatuvate räästastega, mis otsaviiludes raamitud tulem üüridega. Hoone ühes otsafassaadis on hoonest kitsam ja madalam viilkatusega kaetud k ütteruum. Hoone võib pärineda XIX saj viimasest verandist. Meijerei ja teenijatemaja,K üün ,Laut ,Rehi ,Aednikumaja,Moonakamaja ,T ööhoboste tall ,Valitsejamaja. Tõõ mõisas. Mõisas kestis töö kella viiest hommikul kaheksani õhtul. Kell 89 oli keskhommik, kell 1416 oli l õuna. 11 Pickwa vana töökoja otsas oli post, kus oli m õisa kell, mida löödi alati töö algul, keskhommikul, l õuna ajal ning õhtul. Kui kell lõi, siis jäid hobused seisma, ei tahtnud enam tööd teha, olid harjunud s üüa saama. Sovhoos. Hiljem oli mõisahoones veel Alavere sovhoosi loomakasvatusosakond. Ka sovhoosi
4 2 20 2380, 1373, 2 100 100 100 2364 2400 340 34 33,5 2 8 8 2329, 1382, 3 100 100 100 2460 345 34,5 8 6 2436, 1416, 1 100 100 100 2388 480 48 6 2 20 2437, 1415, 2 100 100 100 2386 2384 455 45,5 46,2 3 6 8 2427, 1407,
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus RENESSANSS JA BAROKK Referaat Õpetaja: Urve Pulk Kuressaare 2006 RENESSANSS SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai...
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss
tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas
see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud
eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise
Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused evolutsioonilised põhjused Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan) Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
vapikandjana mainiti kilpi, relvi või lippu. Vapiraamatutesse hakati vappe piktoograafiliselt kujutama 13. sajandi teisest poolest. Vappi kujutati seinale riputatud kilbi ja pottkiivrina. Sel juhul kilbipilti ei kirjeldatud, piisas pildist. Suuremat huvi vapinduse vastu hakati üles näitama 15. sajandil, mil vapindus ehk heraldika kujunes lõplikult iseseisvaks teaduseks. Sel ajal kinnistusid ka mõisted vapp ja heraldika. Heraldika kujunemisele andis tõuke 1416. aastal prantsuse heerold Clement Prinsault esmakordselt kirjalikult esitatud heraldikareeglid. Samal ajal asutati õukondade juurde esimesed heraldiad. (Saare 2006, lk 7) Heraldiad olid bürokraatlikud asutused, milledes tegeldi vanade vappide läbivaatamise, korrastamise, nende õigusliku kasutamise kontrollimise ning uute vappide kujundamisega. See tegevus oli tihedalt seotud aadelkonna registreerimisega. Viimane tegevus oli vajalik, sest nüüdsest jagati aadlitiitleid teenete eest
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
polnud,. Itaalia jääb killustatuks. Sksm ka killustatud, kuigi nimi oli ühine. Kunigas valitses oma maid. Nendest aladest hiljem austria.ieurp PoolaLeedu riik. Ka nõrgened paavsti võim sest: Ristisõjad kukksid läbi Tugevad keskvõimuga riigid, paavsti tuge polnud vaja Hakaks rohkem levima ilmalik haridus Kirikumakse tõstetakse, kirik hakkas müüma indlugentse patukahetsuskiri. 22. Humanism ja renessanss Rene on antiikkultuuri taassünd 1416. saj, sai alguse It 14 saj. Mujal eurp 1516 saj. Alguse sai Itast sest oli siis enamarenenud ja rikkam kui teised piirkonnad. Seal pidasid rikaste linnriikide valitsejad oluliseks kunstide ja teaduste soosimist. Metseenid rahastasid, üks kuulsamaid metseenperekondi on medicid firenzeds. Tegid ka maarjajääd(kangaste värvimiseks) Humanist inimesekeskne ja ilmalik maailmavaade, mis vastandub keskajal jumalakesksele
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
rahutaotluse. UNGARI VÕITLUSED TÜRKLASTEGA 14-15. SAJANDIL: 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudža. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle. Seejärel tõusis Ungari vägede etteotsa Transilvaania vojevood
Seost saab üldistada üldkogumile, olulisusnivool 0,01 E. Vähemalt üks tunnustest on järjestustunnus Kooliskäidud aastate arv Sissetulek (vastused esiatud vahemikena) Tabel 18. Kooliskäidud aastate arv Leibkonna sissetulek kokku (kuus) Spearman's rho Kooliskäidud aastate arv Correlation Coefficient 1,000 ,361(**) Sig. (2-tailed) . ,000 N 1643 1407 Leibkonna sissetulek kokku (kuus) Correlation Coefficient ,361(**) 1,000 Sig. (2-tailed) ,000 . N 1407 1416 ** Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed). Seose kordaja on 0,36 Uuritud tunnuste vahel on keskmise tugevusega positiivne seos. Mida kauem on vastaja koolis käinud, seda kõrgem on tema pere sissetulek ja vastupidi. Seost saab üldistada üldkogumile, olulisusnivool 0,01 ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -22- F. Vähemalt üks tunnustest on järjestustunnus Meie riigis ei ole piisavalt toetusi, et aidata inimesi, kes tegelikult
Kapetide dünastiast. Rajas tugeva riigi, laienes Burgundiat, liidendas 1384 Burgundiaga Flandria, Artois' ja Nevers'i ning Franche-Comté. Jean Kartmatu Burgundia hertsog 1398-1419. Philippe Julge poeg. Aitas Sigismundile (Saksa-Rooma keisrile) vastu türklaste. Lahingu pärast sai oma nime. Hertsog Louis Orleans'iga tal oli tüli( jeani naise pärast- armastusekolmnurk) ja ta tapis teda. ; . 1415 . () . V ( 1416 .). , , . . , VII, . Philippe Hea Philippe oli Jean Kartmatu poeg. Burgundia hertsog 1419-67. Osales saja-aastases sõjas esialgu Inglismaa poolel. Omandas järgnevalt suuri valduseid nii Prantsusmaal kui ka Madalmaades. 1435 läks Prantsusmaa poolele, tunnistas Charles VII seaduslikuks kuningaks, sõlmis temaga Arrasi lepingu ja sai tasuks Picardie. Laiendas oma valdusi ka abielude sõlmimise ja osava diplomaatiaga.
ja Moldova Ungarist vasallisõltuvusse. Ungari võitlused türklastega 14.-15. sajandil 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudza. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle. Seejärel tõusis Ungari vägede etteotsa Transilvaania vojevood. János Hunyadi Ungari väepealik ja 1444 (või 1446) 1452 Ungari riigihoidja. Juhtis 1441-56
institutsioonide esindajatest. Alates 2000. aastast tegutseb Siseministeeriumi juures nõuandva õigusega koordinatsioonikomisjon, mis on moodustatud Siseministri 28. märtsi 2000. a käskkirja 10 Sotsiaalministri 30. mai 2002. a määrus nr 82, RTL 2002, 65, 995 11 Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrus nr 120, RT I 2001, 35, 196 12 Siseministri 24. oktoobri 1997. a määrus nr 21, RTL 1997, 172/173, 967 /.../ RTL 2002, 96, 1490 13 RT I 1997, 83, 1416 14 RT I 1994, 54, 903 /.../ RT I 2003, 20, 116 15 RT 1990, 10, 113 /.../ RT I 2003, 20, 116 16 RT 1997, 84, 1428 17 RT I 1998, 110, 1811/.../ RT I 2002, 63, 387 18 Sotsiaalministri 9. aprilli 1998. a. määrus nr 28, RTL 1998, 153/154, 574 19 RT I 2001, 88, 531 /.../ RT I 2003, 26, 156 7 nr 142 alusel. Ametkondadevahelisse narkokomisjoni kuuluvad Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei,
siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (H lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli H ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul ( 1416. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaadehumaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.18. saj; võeti üle vormiline pool) "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine
1167 1211 Tootsmann Toomas Põlva 04:04:19 M35 1290 989 Treimut Raigo Harju 04:09:47 M35 268 680 Treimuth Meelis Võru 03:16:12 M35 493 241 Trepp Janek Lääne-Viru 03:30:22 M35 2082 1718 Tropp Kaido Tallinn 04:58:48 M35 1401 2256 Truu Janek Tartu 04:14:54 M35 1893 2899 Truumets Ako Harju 04:44:51 M35 1202 1416 Truus Ivo Tartu 04:05:13 M35 637 832 Tuul Renee Tallinn 03:37:48 M35 1423 1423 Tuurmaa Oliver Tallinn 04:16:07 M35 74 139 Tõnisson Tiimo Tallinn 02:58:40 M35 840 774 Tõnisson Toomas Tallinn 03:48:24 M35 717 1133 Tõnso Veiko Tallinn 03:42:14 M35 2363 2126 Tõrv Indrek Läänemaa 05:48:08 M35 683 459 Tärno Indrek Harju 03:40:19 M35
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Naistel on geniaalseid inimesi ja väga madala IQ numbritega vähem. Meestel on suurem, kuna see viitab bioloogiale. Poisse sureb sünni hetkel rohkem. H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused – evolutsioonilised põhjused Võttis ette sõjaväeliste nimekirjad, määratles nende rassi ja pani vastu mütsi numbri. Mongoliididel on pea kõige suurem. Aju suurus: 6 325 : U.S.Army personal mongoliidid 1416 cm2 europiidid 1380 cm2 negriidid 1359 cm2 (Rushton, 1992) Pea suurus ja intelligentsus: r = .10 - .35 David M. Buss (University of Michigan): Soolised erinevused: evolutsioonilised põhjused. Selles keskkonnas, kus elasid negriidid, ei olnud vaja lahendada selliseid ellujäämis ülesandeid nagu mongoliididel ja europiididel. Teooria: Isased käisid jahil, aga naistel tekkis kommunikatiivsus, et saada meeste käest seda liha kätte. Otsib vastuseid sealt, kus on seotud
maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 24 inimpäeva aastas 59 € päeva kohta 1416 15501,5 7098 km aastas 1,14 €/l* 566,42 6562,6 maksumus kokku 1982,42 € 22064,1 € Remondikulud Hetkel puuduvad ülevaated ning aruanded Eco-Counter’i või TRAFx’i seadmete rikete kohta pikema perioodi vältel. Teisalt on mõned ECO-Counter’i seadmetega töötavad kaitsealade
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU................
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
13084 23198-1 Jüri-Aaviku 59.34936124.902141 13084 Rae vald 25084 8400134-1Jürimatsi 58.14523825.769045 25084 Tarvastu vald 25085 8400133-1Jürimatsi 58.14538525.768881 25085 Tarvastu vald 30591 5900147-1Jürimõisa 59.42861 26.029505 30591 Kadrina vald 32899 5900149-1Jürimõisa 59.45219126.012622 32899 Kadrina vald 30592 5900150-1Jürimõisa 59.42835326.029727 30592 Kadrina vald 32898 5900148-1Jürimõisa 59.45226426.012854 32898 Kadrina vald 1416 14711-1 Jüriöö park59.42713124.820170 1416 Lasnamäe 1417 14712-1 Jüriöö park59.42686024.821416 1417 Lasnamäe 27009 6700180-1Jütsi 58.03711424.803709 27009 Saarde vald 30195 6700181-1Jütsi 58.03699624.803707 30195 Saarde vald 1473 16102-1 K. Kärberi 59.44503224.877469 1473 Lasnamäe 1474 16103-1 K. Kärberi 59.44535024.879592 1474 Lasnamäe 13695 16109-1 K. Kärberi 59.44481924.879029 13695 Lasnamäe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
