Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Põlvkonna iseloomustus 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus.
R. Päts Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis Juba oma esimestes raamatutes abiks õpetajatele rõhutas R . Päts seda, et igal juhul peab jääma domineerima tunnis musitseeriv tegevus. Üldise esteetilise kasvatuse süsteemis on muusikalisel kasvatusel üldhariduskoolis keskne koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. ,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu." Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusika...
SITUATSIOONIÜLESANNE 1. PROBLEEM · Tasandiks on organisatsioon ning probleem on Riho Kullassepal, kes on ettevõtte juht. · Probleem haarab kogu organisatsiooni, mõju on suur, kuna probleem viis ettevõtte juba teisel aastal pankrotti. Tunnus Põhjus Tagajärg -Saadav tulu oli oodatust väiksem -Riho paigutas raha valesti. -kulutused ületasid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ SITUATSIOONIÜLESANNE Juhendaja: Virve Transtok, MBA Mõdriku 2014 SITUATSIOONIÜLESANNE 1.PROBLEEM Ettevõtte juhil Riho Kullassepal on probleem. Tasandiks on organisatsioon. Tunnus: Saadav tulu oli plaanitust väiksem. Juba esimesel tegevusaastal ilmnesid mitmed raskused. Põhjus: Ettevõtte juht tegi raha paigutades valesid otsuseid. Kapitalimahutused nõudsid ligi poole tema varandusest, lisaks kõrgekvaliteetne paber, ülemakstud spordiajakirjanikud ja liialt suur ajalehe maht. Tagajärg: Kulutused ületasid mitmeid kordi tulusid. Tunnus:
SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on kogu organisatsiooni tasandil. Otseselt esisneb probleem ettevõtte omanikul Riho Kullassepal, kes peaks ka probleemile lahenduse leidma. Probleemi mõju ulatus on suur, haarates kogu organisatsiooni, sest viis ettevõtte juba teisel väljaandeaastal pankrotti. Probleemi tunnused 1. Müügist ja reklaamist saadav tulu jäi oodatust väiksemaks. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist ja 30% reklaamist. 2. Klientide puudus, kuna põhilevi toimus kioskites kuid kliendid eelistasid kojukannet. 3
turvategevus ja edukad pangatehingud. Kahtlasevõitu allikatest hangitud raha "pesuks" otsustas ta asutada spordiajalehe. Kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane, tegeldes nii kergejõustiku, suusatamise kui korvpalliga. Erilisi tipptulemusi küll ei saavutanud, kuid spordihuvi oli jäänud püsima. Nii otsustaski ta nüüd spordi kasuks. 1990-ndate keskel ilmus huvilistele nii spordiajakiri kui ajaleht. Lisaks neile olid spordileheküljed kõigil vabariiklikel ja maakonnalehtedel. Riho arvates oli vaja aga enamat: kõrgekvaliteedilist spordipäevalehte. Tööalase stressi maandamiseks oli inimeste huvi sportimise ja sellega seotud ürituste vastu kiiresti suurenenud. Spordisaalid ja staadionid täitusid nii osalejate kui pealtvaatajatega. Reklaamifirmad nägid spordis edukate inimeste mõjutamise vahendit. Edu saavutamiseks otsustas Riho investeerida nii kaasaegsesse tipptehnoloogiasse kui tööjõudu. Tänu tugevale ülepakkumisele õnnestus tal erastamiskonkursil osta
müük pidi toimuma kioskite kaudu. Edu saavutamiseks investeeris kaasaegsesse tipptehnoloogiasse (paber) ja tööjõudu (meelitas konkurentidelt üle ajakirjanikud makstes 3-5 korda rohkem palka). Ostis tugeva ülepakkumisega tehase. Kapitalimahutused nõudsid poole tema varandusest. Kuna ajalehe turg oli küllastunud, tekkisd esimesel aastal juba raskused. Oodatud tulu jäi saamata. Paljud inimesed eelistasid kioskist ostmise asemel aga kojukannet ning Riho pidi tegema lisainvesteeringuid. Lõpuks ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes oma päevalehte loeks. Teisel aastal kuulutati välja pankrot. 1.PROBLEEM Probleemi tasand? Probleem on kogu organisatsiooniga seotud.Kellel on probleem? Probleem on ettevõtte juhil/omanikul R.Kullassepal. Mõju ulatus? Probleeme mõju ulatus on suur, haarates kogu organistasiooni. Tunnused: Ettevõttel läksid raha pesu plaanid oodatust halvemini. Esimesel tegevusaastal jäid müük ja
Meelik hakkas kahtlustama,et asi ei ole õige.Nad saatsid Madise vanematele kutse,et poisiga on vaja minna arsti juurde ja nii pidi Peeter Madise maalt ära tooma.Riho otsustas pesunööri pealt varastada kleidi,see Madisele selga panna ja rätik pähe siduda,et teised Madist tüdrukuks peaksid.Lapsed valvasid kõik polikliiniku ümber,et näha,kas Madisega tullakse arsti juurde.Kuid nad nägid hoopis Rihot,kes väitis,et peab oma väikese sugulasega arsti juurde minema.Peetri ja Riho plaan olekski õnnestunud,kui tänaval poleks neid näinud tädi,kelle pesunöörilt kleit varastati.Ta tegi kõva kisa,mida Kärt juhtus pealt kuulma.Riho lasi ruttu jalga,Kärt aga võttis tüdrukuks maskeeritud Madise ja läks teisi otsima.Peeter kahetses juhtunut väga ja lootis,et poisid talle andeks annavad.Poisid aga uskusid nüüd,etneil tuleb siiski väga vahva suvi,sest selgus,et Kärt oli ikkagi üks päris tore tüdruk. II OSA-``Lugu lendavate taldrikutega``
Mis oli strateegial viga? Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et juba teisel ajalehe väljaandeaastal tuli välja kuulutada pankrot. Mõju on suur ning mõjutab tervet organisatsiooni. Probleemi tasandiks on organisatsioon ning probleem on ettevõtte juhil, Riho Kullassepal. Probleemi tunnused Müük ja saadav tulu jäid oodatust väiksemateks, kulutused aga olid suured. Inimesed ei soovinud ajalehti osta mitte kioskist, vaid nad eelistasid kojukannet. Selgus, et ei ole piisavalt lugejaskonda, kes nende lehte ostaks. Probleemi põhjused Raha paigutus oli vale - kapitalimahutused nõudsid poole Riho varandusest; ajaleht
``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud Peategelased: Meelik, Kaur, Kärt, Jürnas, Peeter, Riho, Leene-tädi. Kirjuta lühidalt raamatust. Lühidalt jutt: Riho pandi koduaresti,Peeter käis teda välja aitamas-võttis uksemati alt võtme ja lasi Riho välja.Enne sidusid nad Riho pea üleni sidemesse,et keegi Rihot ära ei tunneks.Nii said nad vabalt õues olla.Jürnas,Meelik,Kaur ja Kärt tegelesid pildistamisega.Ühe foto peal nägid nad kahtlast valget laiku ja arvasid,et tegu on UFOga.Kaur arvas,et seda peab uurima hakkama.Aga Jürnas ei saanud nendega tulla,sest ta onu oli palunud tal mesilasperet jälgida.Teised seadsid oma sammud aga metsa maasikale.Kärt oli hea maasikakoha leidnud.Aga kui nad sinna jõudsid,selgus,et maasikad on
Riho soittaa Laaksosille.-riho helistab? laaksosille Hän valitsee numeron.. ta valib numbri Matti: -Matti Laaksonen Riho: Tällä on Riho Volmer, hyvää iltaa.- siin on riho volmer, tere õhtust -Iltaa.Mitä kuulu?-õhtust, kuidas läheb? -Ihan hyvää,kiitos. Entäs teille? Hästi. Ja kuidas sul? -Kiitos hyvää.-hästi, aitäh -Onko Eija kotona?Minulla on vähän asiaa hänelle.-kas eja on kodus?mul on natuke vaja asju ajada temaga Hetkinen. EIja, Riho on puhelimessa!- üks hetk. Elja, riho helistab Eija:Eija täällä , iltaa.- eija on siin, õhtust Riho:Iltaa, Tiedätte varmaan, että olen täällä Helsingissä- õhtust, tead, et olen jälle helsingis?? Tiedän kyllä, äitisi kirjoitti siitä- tean küll, ema kirjutas Soitan, koska haluan kysyä, mitä teette ensi viikolla.Siskoni Anu tulee Suomeen käymään ja ajatelemme tulla teille kylään.- helistan, et küsida, mida teete nädalalõpul.
,,Mis oli strateegial viga?" situatsiooniülesanne 1. Probleemi määratlemine: Kellel? Probleem on firma omanikul ja juhil Riho Kullasseppal. Kaudselt on probleem ka firma aksionääridel, töötajatel ja klientidel, sest firma läks pankrotti aksinäärid jäid osast oma rahast ilma, ajakirjanikud kaotasid töö, kliendid jäid oma rahast ilma - kui olid teinud aasta tellimuse. seda ju polnud Mõju? Probleemi ulatus oli suur ja haaras kogu organisatsiooni pluss ka kliente, sest lõpuks läks firma pankrotti kestvate kehvade majandustulemuste tõttu. Probleemid olid ajalehe väljaandmise
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia
tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide rikkumine. Täiskasvanu, kes teab keelereegleid, saab sellest aru, mida aga peab tegema laps, kes näeb enda ümber grammatiliselt vigaseid sõnu ja lauseid? Kuidas tema sellest aru saab? Kas õpetajad ja lapsevanemad juhivad piisavalt sellele tähelepanu ja oskavad põhjendada neid arusaadavalt? (1, Riho Laurisaar). Siin on piisavalt küsimusi, kuid mitte vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele. Kas võime siis kõik kirjutada nii nagu soovime? Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele dotsent Reet Kasik ütleb: ,,Kui igaüks laulab nii, nagu nokk on loodud, jääme ühel päeval hätta". Kuni 19
tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide rikkumine. Täiskasvanu, kes teab keelereegleid, saab sellest aru, mida aga peab tegema laps, kes näeb enda ümber grammatiliselt vigaseid sõnu ja lauseid? Kuidas tema sellest aru saab? Kas õpetajad ja lapsevanemad juhivad piisavalt sellele tähelepanu ja oskavad põhjendada neid arusaadavalt? (1, Riho Laurisaar). Siin on piisavalt küsimusi, kuid mitte vastuseid. Inimene ei õpi ainult seda, mida tal koolis kästakse, vaid ka seda, mida näeb ja kuuleb elus. Kui ta aga igapäevaselt puutub kokku vigase grammatikaga, siis hakkab ta seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele. Kas võime siis kõik kirjutada nii nagu soovime? Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele dotsent Reet Kasik ütleb: „Kui igaüks laulab nii, nagu nokk on loodud, jääme ühel päeval hätta“. Kuni 19
Tegevus toimub suvevaheajal ja räägib kolmest sõbrast,Jürnasest,Meelikust ja Kaurist.Poisid arvavad et nende suvi on rikutud kui nad saavad teada et jürnasele tuleb külla ta sugulane Kärt,kelle meelt peavad poisid lahutama Jürnasel õnnestub oma aias fotole püüda ufod kui ta seltskonda pildistab. Õigemini on fotodel tumedad laigud. Poisid otsustavad kirjutada observatooriumisse, et selgust saada.Vahepeal aga päästab Peeter koduarestist oma sõbra Riho ja riho pea maskeeritakse vahelejäämise hirmus.Peeter ja Riho satuvad jamasse kui nad kogemata lasevad lehmapidaja tädi Leeni lehma lahti. Poisid saavad küll lehma kätte ja viivad ta ilusti tagasi oma lauta kuid sel hetkel pole kedagi kodus peale Leeni väikese lapselapse ja poisid ütlevad talle et said lehma kätte puu otsast. Tädi Leeni saab sellest teada ja ta räägib sellest Jürnasele ja tema sõpradele nemad aga arvavad
oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender suutis kuulajate silme ette maalida pilte nende endi kurbustest ja rõõmudest, kujutades nii kogu eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu on tunnetada tänapäevani, mis tõttu tema 60 juubeli puhul anti kolm kontserti üle eesti. Käisin 24. novembril Pärnu Kontserdimajas Alenderi juubelikontsertil. Tema unustamatut loomingut esitasid: Ott Lepland, Sandra Nurmsalu, Taavi Peterson, Kärt Tomingas, Riho Sibul ning Tanel Padar. Kuulajaid oli palju ning saal oli rahvast täis. Seda oli ka arvata, sest piletid olid välja müüdud ning nende saamisega tekkis raskusi. Kohale oli tulnud üllatavalt palju noori, mis selgelt näitab Alenderi loomingu kestvat mõju järgnevatele põlvkondadele. Esitamiseks oli välja valitud kakskümmend kaks pala Urmas Alenderi loomingust. Laule juhatasid sisse helikaadrid Tartu Raadio 1994-da aasta saatest ,,Laulud, mis mind on loonud".
Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kigile vga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mngis Kevade filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid tis poisike, siis sobis ta vga hsti Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminitleja vlja vahetati, oli see, et filmivtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales. See ei meeldinud kellelegi ja otsustati, et Rihot enam nitlema ei lubata. Rihol endal on sellest vga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets. Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast Kevadesse siiski ji nimelt on filmis uisutamisstseenis, nha mehe uisutavad jalad
Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis ,,Kevade" filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminäitleja välja vahetati, oli see, et filmivõtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales. See ei meeldinud kellelegi ja otsustati, et Rihot enam näitlema ei lubata. Rihol endal on sellest väga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets. Kuid mees
Retsensioon ,,Hind" 29. märtsil 2011. aastal käisin vaatamas etendust "Hind". Näidend, mis on kirjutatud 1968. aastal, pärineb silmapaistva USA näitekirjaniku Arthur Asher Milleri kogumikust. Teoses käsitletakse mitmeid aegumatuid probleeme nagu rikastumine, laostumine, enese staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille
· Mitme külgahela puhul nimetatakse neid moodustavad alküülradikaalid tähestikulises järjekorras: 1 2 3 4 5 CH3 CH CH CH2 CH3 CH3 CH2 CH3 3-etüül-2-metüülpentaan · Ühesuguste radikaalide puhul külgahelais tähistatakse nende arv kreekakeelsete eesliidete (1 mono, 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 Created by Riho Rosin 1 13666326165046.doc.doc nona, 10 deka) abil. Kui aga kaks ühesugust radikaali paiknevad sama süsiniku aatomi juures, korratakse külgahela asukohta näitavat numbrit: CH3 1 2 3 4 5 CH3 C CH CH2 CH3 CH3 CH3 2,2,3-trimetüülpentaan 2. TSÜKLOALKAANID · Tsükloalkaanide nimetused tuletatakse sama süsiniku aatomite arvuga alkaanide
Johan Laidoner 12. märtsil 1934 nimetati Johan Click to edit Master text styles Laidoner Riigivanema otsusega Second level kolmandat korda Kaitsevägede Third level ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. Fourth level Fifth level Riho Terras Click to edit Master text styles Sünnikuupäev: 17. aprill 1967 On Eesti sõjaväelane ja riigiametnik, Second level kindralmajor Third level Alates 5. detsembrist 2011 on Riho Fourth level Terras Eesti kaitseväe juhataja. Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho
Riho Kirsipuu Group nr 2 20.11.2015 Formal Letter Dear Sir or Madam, I just returned from my holiday, which was not what we were looking for. There were some problems I want to talk about, which was not mention in brochure. Firstly, when we arrived at the airport, there were not any coach waiting for us but brochure said that transfer was included. Because of that we had to take a taxi and it was very expensive. What is more, the beach was far from hotel which was unpleasant surprise. In addition, entire resort was crowded and very noisy but travel agent described it as quiet and peaceful area. Last but not least, our hotel room was tiny and not comfortable for three people to live in, it was dirty also. Furthermore, towels were dirty during our two weeks holiday. In conclusion, I think the travel agent should offer som...
kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Riho Sibul (1958)on mitmekülgne muusik. Ta on osalenud kitarristina veerandsajandi jooksul kümnetes projektides ja 1990. aastal alustas ta ansamblis Ultima Thule ka oma lauljateed. Sibula tegevus heliloojana kannab samuti mitmekülgsuse pitserit - rock'n'rollist bluusini ning lüürilistest ballaadidest ("Kuulaps") filmimuusikani - Riho Sibula isikupärane käekiri on äratuntav igas zanris. Ta on tegutsenud niisugustes ansamblites nagu Haak ja Propeller, Kaseke, Tõnis Mägi ja Music Seif, Jaak Joala ja Lainer, Ultima Thule, mille esikitarrist on Sibul tänaseni. Aastal 2000 ilmus Riho Sibula sooloplaat "Poeet külmetab klaasmäel", mis sai kohe nii kuulajate kui kriitikute tunnustava tähelepanu osaliseks.
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" 29. märtsil käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Heiti Paki lavastatud Arthur Milleri draamat ,,Hind". Pakk ise on psühholoogilise taustaga, mis andis näidendile tugeva mõttelise tausta, mis mõjutas tervet publikut. Näitlesid Guido Kangur, Aarne Mägi, Riho Kütsar ja Elina Reinold. Lugu on kahest vennast Victorist ja Walterist, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles
klaasil edasi kanda. Kõige enam jäid mulle silma tehnikad nagu : puhumine, sulatus, külmtöötlus, vormisulatus, klaasimaal, vormi- ja liivalesulatud ning fotoprint. Samuti jäid mulle silma mitmed tööd mis pakkusid mulle lähemat huvi: Tiina Sarapu - KÕIK ON KAALUL Kõik mida tunneme, mõtleme, teeme, või tegemata jätame, omab tähtsust. Kaalulolek on pidev, tasakaalusolek üürike. Ars longa, vita brevis est. Tehnika: puhumine, sulatus, külmtöötlus Riho Hütt - IKAROS I. II. III. Riho Hütt on minu kodulinnast Rakverest pärit klaasikunstnik, seega pakkus tema töö mulle kõige enam huvi. Tehnika: külmtöötlus Sofi Arsas JÄRVED Järv kui maa ava või silm, mille kaudu avanevad vee- ja maa-alused maailmad. Läbi järvesilmade võivad maa-alused elanikud näha ka meie maailma. Tehnika: sulatus, fotoprint, klaasmaal Kati Kerstna - KAEV 3 TÄRKAMINE Töö oli ülesse ehitatud eesmärgil, kuidas lilleõis pungub,
01.1988 mees 12.12.1965 36607031217 Jüri Tamm 1.04.2006 mees 3.07.1966 47605200217 Tiina Paju 1.09.1995 naine 20.05.1976 36909230216 Eino Saar 1.05.1994 mees 23.09.1969 46304070216 Laine Lepp 5.09.2005 naine 7.04.1963 36411090217 Tiit Lepik 11.11.1994 mees 9.11.1964 37411030216 Riho Kuusk 5.07.1998 mees 3.11.1974 47507042222 Ene Kuusik 11.09.2003 naine 4.07.1975 47607110222 Anu Tammeorg 1.08.1995 naine 11.07.1976 47408080218 Viivi Vaher 11.06.1996 naine 8.08.1974 36711070216 Mart Puu 7.08.1999 mees 7.11.1967 36807080316 Kaarel Pajupuu 11.12.2008 mees 8.07.1968
hästi välja. Olles kiireloomuline ning range, nagu peab üks rikkurist raamatupidaja olema. Riho Kütsari roll kunstnikuna ning loomult rõõmsameelse, kuid samas abi vajaja sõbrana oli üsna huvitav, sest jättis väga reaalse mulje, olles üks hetk kunstnik ja pärast seda sõber, kes samas varjutab tema kunstniku isiksust. Kui muidu näiteks kooliteatris näideldakse, siis on tihti tunda vastava inimese isiksus tema liigutustes ja sõnakasutuses. Siin pidid Riho Kütsar, Liisa Pulk, Marika Barabanstsikova ja Jüri Lumiste näitama oma teises rollis algset isiksust, mis muutis etenduse minu jaoks väga huvitavaks. Lavakujundus muutus tihti, kuid põhiplaanis oli lava ülal valge riie, kuhu näidati projektoriga pilved, ühel pool lava oli väike ruum, kus valmistuti ette härra Amilcari jaoks korraldatud elu teatriks ning teisel pool lava oli Alexandre elutuba, mis oli sisustatud mõne tooliga. Kõige
............................. 5 1988. aastal asustati Tallinnas Eesti Inseneride Liit. Avalikes huvides tegusev mittetuludnusühing, mis ühendab Eesti Vabariigis inseneride erialaorganisatsioone ja insenerikoolitajaid.........................................................5 3.2 Euroinsenerid Eestis...................................................................................... 5 Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit)............................................5 4.Kokkuvõte.........................................................
ÜLESANNE - vormindamise, kommentaaride kohta 1. Vali õige font värvilistesse kastidesse 1. font Arial 2. font Tahoma 2. Muuda fondi suurust (number näitab kirja suurust): 14 21 20K ja 15M 3. Põhivormingud paks joon alla kaldu ja paks kaks joont all 4. Värvi nagu lahtris kirjas Sinine tekst Punane taust Lahter mustriga 5. Tee värvitud alale samasugused raamid Nimi Päev 6. Kasuta üla- ja alaindekse m5 H2O m2 H2SO4 7. Vorminda tabelina Nimi Vanus Õed/vennad Juku 14 3 Riho 15 2 Raivo 29 2 Keskmine 23 2 8. Ühenda lahtrid nii, et "Tekst" jääks keskele Tekst 9. Ühenda lahtrid ...
Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli repertuaaris on renessansi ja keskaja muusika, kuid seekord oli kuulda vaid renessansiajastumuusikat. Enda ees nägime ka mitmeid pille, nagu nt salmei, mis on vanamuusika instrument. Lisaks pillimängule kuulsime ka laulmist. Esitajateks olid Joosep Vahermängi (tenor), Jaan Arder (bariton) ja Riho Ridbeck (bass). Lood olid ladina keelsed. Minule isiklikult meeldis kontsert väga. Olen käinud nooremana mitu korda Hortus Musicus ansamblit kuulamas. Kontserdi pikkus oli paras, üks tund ei jäänud liiga pikaks ega ka liiga lühikeseks. Muusika oli väga lõbus, kiire ja voolav ning seetõttu lahkusin kontserdilt hea tujuga. Ilmselt olid seal mängitud lood peo- ja igapäevamuusika. Hea atmosfääri tekitas ka see, et pillimehed nautisid ennast, nad naersid ja olid heatujulised
Autosõit 95 l 100 eur Jaanika Plakatid 15 tk Maarja Nõmme Diplomid 20 tk Maarja Nõmme Tagasisideküsitlus 20 tk Maarja Nõmme Bussipilet - 10 eur Riho Telefonikõned 3h 7 eur Maarja, Riho, Jaanika Abimaterjalide 30 tk Maarja, Riho, printimine Jaanika Joogitopsid 35 tk 2,50 eur Jaanika?
Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust
Püüan sellest üle pilt otsustavalt, kui Soomel teinuks hüpata,” märkis ta.Hissamutdinova korjas kaasa näiteks 100 meetri vabaujumise selgi korral koore rinnuliujumistes, kuid maailmameister Hanna-Maria tema treener Tiit–Urmas Reiter peab Seppälä. hoolealust ka teistes ujumisviisides võimekaks. “Harjutan kõiki stiile. Kas EM-il Riho Aljand: Eesti rekord pidigi proovin ka kompleksujumist, pole ma veel tulema“Piirdusime neil kahel päeval otsustanud,” ütles Hissamutdinova.Meestest ainult ühe treeningukorraga. Ent juba näitas võitlejahinge Baldin, kes 100 meetri esmaspäeva hommikul paneme rinnuliujumises alistas Heikki Mäihäniemi täistuuridega edasi,” täpsustas Triinu 0,18 ja 200 meetris 0,13 sekundiga.Eesti treenerist isa Riho Aljand
Kuna lavastus oli ülesehitatud saate ,,MPN" versioonina kus Mihkel Rauda mänginud Andres Mähar kutsus külalisi saatesse kes olid Mihkel Raua vanad sõbrad, jutustas see läbi Mihkli eluloo. Etendus tundus algul igav ja ülemängitud aga kui hakkasid tulema vahele lood siis läks kõik palju paremaks. Vaatamata eelmainitule oli etenduses ka naljakaid hetki ja õnnestunuid rolle nagu Ott Sepa Mati Nuude, Margus Jaanovitsi Rollo ja Riho Kütsari nilbe bussijuht Volli. Ott Sepp keda teavad kõik on alati humoorikas ja väga hea näitleja, pole kahtlustki et etendus oleks halb. Riho Kütsar ja Margus Jaanovits keda olen ma näinud tavaliselt väga harva mõnes üksikus etenduses või tele shows, olid selles etenduses ühed parimad. Lava ülesehitus oli suhteliselt ebaloogiline kuna oli tehtud nagu karp, kus sees oli stuudio ja rõdult vaadates polnud sealt eriti hästi kõike näha. Ka oli kasutatud videokujundust, mis oli
15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis. Esitus oli üldiselt puhas, esinesid üksikud vead kõrgetel nootidel, lugu oli muidu kaasahaarav ja põnev.
aastal majanduskriis tabas, valdas inimesi suur paanika. Nüüd võib Eestit samasse olukorda asetada, sest Eestil täitus peaaegu et 20 aastat heaolu ja rikkuse kasvu kuni meid majanduskriis enda rüppe tõmbas. Lavastaja ei saanud teha originaalteksti palju muudatusi, kuid tuleb lavastajat kiita, et ta õigel ajal lavastusega välja oskas tulla. Näitlejad edastasid oma teksti väga tundeküllaselt ja veenvalt. Etenduses oli 4 näitlejat: Guido Kangur Eesti Draamateatrist, Riho Kütsar ,,Vanemuisest", Elina Reinold, Kuressaare Linnateatri direktori asetäitja Aarne Mägi. Etlejad suudsid viia publiku tagasi 20. sajandi Ameerikasse ja tuua välja draama olemuse. Guido Kangurile oli see esimene kord Kuressaare Linnateatris näidelda, kuid see ei mõjutanud tema meisterlikku näitlejaoskusid. Vahel tundus, et Guido Kangur mängib komöödias, kui teised mängivad draamas, sest tema tegelasel oli 100 erinevat tahku, millega ta üllatada võis
Kuid kui ei oleks olnud frankide ristimist, kas oleks läänegootide kuningas Rekkared 587.aastal üle läinud katoliiklusesse ja 589.aastal Toledo kirikukogul Hispaania läänegootid ,,ariaanlusest" lahti ütelnud. 4 Jaanus Tammiste II kursus AU Kasutatud kirjandus: 1. Keskaeg. Valgus, Tallinn 1974. lk 78 2. Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005 3. Chlodovechi ristimise aja kohta antakse kaks erinevat aastat: Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005. lk 82 pakub välja aasta 496; Keskaeg. Valgus, Tallinn 1974. lk 78 pakub välja aasta 496; Andersen Carl, Ritter Adolf Martin. Kristluse ajalugu. Pakub välja 498/9. 4. Saard Riho. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest tänapäevani. Argo, 2005
ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suudsid luua õige meeleolu 20. sajandi Ameerikast. Väga sügava mulje jättis Guido Kangur, sest tema pärast jäi mulje nagu oleks tegu komöödiaga, kuna temas oli peidus palju erinevaid külgi, millega ta üllatas.Tema kehastatud 89-aastane juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik, kaval, sõbralik, kergesti solvuv.See kõik tegi ta näitlejatöö äärmiselt nauditavaks. Teiseks jättis mulle sümpaatse mulje Elina
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Jaanika Karp ja Riho Majas TURUNDUSPLAANI ANALÜÜS Juhendaja Maarja Nõmme TARTU 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................3 2.SWOT.....................................................................................................................................................................4 3.MISSIOON................................
Jäääär 25 7. juunil 2016 toimus suvesündmuse Kaunid Kontserdid Käsmus raames Eesti armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär kontsert. Tegemist oli samuti ansambli Jäääär 25-nda juubelituuriga, kus olid ka erikülalised Indrek Kalda ja Riho Sibul. Muusika harmoonia ja looduse nautimine kaptenikülas Käsmus läks maksma õpilasele 16 eurot ja täiskasvanule 18 eurot, mis tõelisele Jääääre fännile kindlasti probleemi ei valmistanud. Kaunid Kontserdid Käsmus on juba kaheksandat aastat toimuv muusikaline suvesündmus, mis kogub aina rohkem populaarsust oma looduskauni asukoha ja esinejatega. Jäääär on Eesti ansambel, mis on tegutsenud aastast 1991. Ansambel on oma tegutsemisaja jooksul palju liikmeid vahetanud,
Malm Betoon, raudkivi 1899 1990 Mati Karmin, Tiit Trummal ,,Suudlevad tundengid" 1988 Riho Kuld ,,Energia" 1982
10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt. Nagu ka eespool mainitud, siis etendus põhineb Mihkel Raua raamatul ,,Musta pori näkku". Raamatu autor on sündinud 18. jaanuaril aastal 1969 Tallinnas. Ta on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Antud raamat on tema autobigraafia, mis ilmus 24. oktoobril aastal 2008. Raamatu tegevus toimub 1980. aastatel, kus laialdaselt levis punk- kultuur ning noored anarhistid viljelesid rock- muusikat
INDIA Koostajad: Riho, Martin, Tauri, Emma Asukoht ja Ühiskond LõunaAasia Kastikorda Majandus Põllumajandus Indus ja Ganges Kolooniad Kultuur Usk Haridus Kirjandus Kunst Teadus Valitsemine ja vallutamine Aarjalaste sissetung Islami pealetung Padisahh Akbar Suur Briti IdaIndia Kompanii Esimene iseseisvussõda TÄNAme KUuLamast
pärastlõunal toimusid filmivõtted. Kuid enne filmimise algust toimusid suured ümberkorraldused Palamuse koolimaja ümber, sest suur osa võtteid pidid toimuma just 6 seal. Nii kerkis koolimaja juurde uus saun, parandati koolimaja trepp, jõele ehitati purre, kiriku kõrvale ilmusid lasipuud, valmistati koolimajale uus silt jne. Filmivõtted toimuvad kahes etapis- talvel ja suvel. Suurt segadust tekitas see, et esimesel etapil mängis Tootsi Riho Siren ning teisel Aare Laanemets. Algas talve stseenide ümberfilmimine suvel. Abiks selle ettevõtmise juures oli Harry Rehe, kes oli filmi peaoperaator ning lume tegemiseks kasutati tuletõrjevahtu. Filmivõtted oleksid selle pärast peaaegu seisma jäänud. Viimane kaader filmiti 30. oktoobril 1969. Kui fimi montaaz lõplikult valmis algas helilooja Veljo Tormise töö. Nagu Arvo Kruusement, annab ka Veljo Tormis ,,Kevadele" osake iseendast. Tema tööks jäi
Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A
ERGUTID Karl Johann Reitalu Riho Kirsipuu Mis on erguti? Stimulant Mõnuainete osa Ravimid Mida teevad ergutid? Tõstavad südame rümisagedust, vererõhku ja lihastoonust Tähelepanuvõime kasv Reaktsiooniaja pikenemine Suurendab aktiivsust Tekitab sõltuvust Peamised ergutid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Kanep Inhalandid Amfetamiin Metamfatamiin Ecstasy GHB Kofeiin Mis see on? Mõju Nikotiin Mida endast kujutab? Mõju Kanep Mis see on ? Kanepi mõju Inhalandid Mis see on ? Mõju
KÜ Linnu 13 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Rakvere 04. Juuni 2015 2-5/33 . Algas kell 13.00 ja lõppes kell 14.30 Juhataja: Merje Kits protokolija: Reio Arba Võtsid osa: Teet Mänd, Pirje Leht, Rasmus Kapp, Kaspar Kivi, Tiina Sepp, Peeter Oks, Riho Kalju PÄEVAKORD: 1. 2014 aastaaruande ülevaatamine ja kinnitamine; 2. Muude jooksvate teemade arutamine. OTSUSED 1. Otsustati vastu võtta ja kinnitada 2014 aasta aastaaruanne Otsus vastu võetud ühehäälselt 2. Autoparkla ehitamine 2015 aasta suvel Otsus vastu võetud ühehäälselt Merje Kits Reio Arba Koosoleku Juhataja Protokollija
1.Mis on kaitsevägi? Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. 2. Millised piirangud on ette nähtud tegevusteenistuses olevatele isikutele? Ei tohi lahkuda ilma loeata ajateenistusest, alkoholi tarbimine on keelatud. 3. Kes on Eesti kaitseväe juhataja? Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib Kaitseväe juhataja. Alates 5. detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga! Kindral Kindral Leitnant Kolonen Kolonen Leitnant Major 6
- 1994.a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, rezissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie. - 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Kõster, saatejuhid Reet Linna, Hagi Sein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott, Mati Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
