Expressis verbis Sõnaselgelt, rõhutatavalt Habeas corpus Olgu sul keha! Olgu sul alus! i.e. See on, see tähendab In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta
Voluntarism ehk konsensualism Rahvusvahelise õiguse siduvus tuleneb riikide nõusolekust; riigid on seotud vaid nende kohustustega, millega nad on eelnevalt nõustunud. 6 Kriitika: see teooria ei seleta, miks rahv.-vah. õigust järgitakse. Samuti ei võta ta arvesse rahv.- vah. institutsioonide tohutut kasvu ning nende poolt toodetud normide süsteemi. Teooria on vastuolus ius cogens'i põhimõtetega. Loomuõigus Õiguse allikas on inimmõistus või jumalik tahe. Loomuõigus on kõrgem positiivsest õigusest ning on kriteeriumiks hindamisel, kas nt seadus on inimesele moraalselt siduv. On oluliselt mõjutanud inimõiguste, sõjakuritegude ja ius cogens valdkonna arengut. Kriitika: loomuõigus ei põhjenda, miks rahv.-vah. õigus on siduv, samuti on rahvusvaheline
Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.- vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism Rahvusvahelise õiguse siduvus tuleneb riikide nõusolekust; riigid on seotud vaid nende kohustustega, millega nad on eelnevalt nõustunud. Kriitika: see teooria ei seleta, miks rahv.-vah. õigust järgitakse. Samuti ei võta ta arvesse rahv.-vah. institutsioonide tohutut kasvu ning nende poolt toodetud normide süsteemi. Teooria on vastuolus ius cogens’i põhimõtetega. Loomuõigus Õiguse allikas on inimmõistus või jumalik tahe. Loomuõigus on kõrgem positiivsest õigusest ning on kriteeriumiks hindamisel, kas nt seadus on inimesele moraalselt siduv. On oluliselt mõjutanud inimõiguste, sõjakuritegude ja ius cogens valdkonna arengut. Kriitika: loomuõigus ei põhjenda, miks rahv.-vah. õigus on siduv, samuti on rahvusvaheline ühiskond liiga mitmekesine, et leida ühendavat universaalselt moraali ja ideoloogiat.
ajal arvatakse, et rahv-õ on just demokraatia aluseks ka legitiimsusele. Rahvusvahelise õiguse allikad on kirjas rahvusvahelises lepingus, mis on osaks ÜRO põhikirja osaks ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuut. See kohus ise asub Haagis. Selle statuudi art.31 loetleb allikad, mida kohus saab õigusemõistmises kasutada: - rahvusvahelised lepingud (konventsioonid) - rahvusvaheline tavaõigus o riikide praktika o opinio iuris arusaam o ius cogens o erga omnes normid - üldised õiguse põhimõtted - abistavad allikad - kohtuotsused - kõrgelt tunnustatud juristide kirjutised Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See
nimele, õigus osaleda riigi valitsemises. Kodanike ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis on öeldud, et võlavanglat ei tohi mitte mingil rakendada. 4. Osad inimõigused on muutunud tavaõiguseks. Seega ei saa riik peituda selle taha, et mina pole lepinguga ühinenud, mis keelab teatud õiguste rikkumist ja mina ei pea neid tagama. Neid nim ,,ius cogens" normideks. Need normid kujutavad endast ,,erga omnes" kohustusi, mis kehtivad kõikide riikide suhtes. Järjest rohkem rõhutatakse, et lisaks inimõiguste kaitsmisele, peaksid riigid ära hoidma olukordi, kus neid õigusi üldse rikutaks. Siseriiklikud mehhanismid peaksid muutuma efektiivsemateks. Ei taheta luua uusi rahvusvahelisi mehhanisme, vaid probleemid tuleks lahendada
Rv koostöö: võimalus sekkuda teiste riikide asjadesse. Inimõiguste rv-se kaitse areng. Mittesekk pm hõlmab eelkõige relvajõu kasutamist ja sellega ähvardamist, eriti kui üritatakse sekkuda riigi suveräänsusesse. Jõu kasut või jõuga ähvard keeld: Briand-Kellogg’i pakt puudutas sõda. Selline keeld kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. sätestati ÜRO põhikirja art 2 (4). Prints-l rv-se tavaõiguse staatus ja siduv ka mitte ÜRO liikmetele. Tegu ius cogens normiga, absoluutse keeluga, millest erandid kindlatel juhtudel. Tülide rahumeelne lahend: ÜRO põhikirja art 2 (3) liikmesriikidele tülide rahum lahend koh. Tavaõiguse prints lähtuvalt ÜRO 1970 deklarats-st ja Nicaragua Case, kus Rv Kohus leidis, et t rah lah print-l on tavaõigus staatus. Siiski on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine: Kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste
In PIL, used as a legal term to describe obligations owed by states towards the community of states as a whole. An erga omnes obligation exists because of the universal and undeniable interest in the perpetuation of critical rights (and the prevention of their breach). Concept recognized in ICJ Belgium v Spain: "In view of the importance of the rights involved, all States can be held to have a legal interest in their protection; they are obligations erga omnes." Concerns jus cogens norms. Just as the jus cogens crimes, the crimes that give rise to erga omnes obligations are seen as affecting the international community as a whole, and consequently all states in the world have an obligation to take action against the perpetrators of such crimes. Examples: outlawing of acts of aggression, outlawing of genocide, protection from slavery, protection from torture, protection from racial discrimination.
tahet peale suruda; mõjutas teise riigi esindajat. Surve art 51 muudab lepingu õigustühiseks algusest peale; valikut ei ole Surve riigi esindajale otsene v kaudne (santazeerimine, surve pereliikmele) lepped õigustühised. Riigi nõusolekul olla lepinguga seotud, mida esindaja väljendas tema vastu suunatud tegude või ähvarduste sunnil, ei ole õigusmõju. Üldise rahvusvahelise õiguse sundiva normiga Ius cogens norm kõrvale ei tohi kalduda; tekivad mingil ajal. Leping on tühine, kui see on sõlmimise hetkel vastuolus üldise rahvusvahelise õiguse sundiva normiga. Kas võib lahkuda enne, kui lepe jõustub? Erinevad sesiukohad. Kui leppe jõustumiseks vaja 30 riiki, kuid 5 lahkuvad, jääb lepe ikkagi kehtima. Kui liiga vähe jääb alles, peaks olema sätetsatud min arv riike, mille korral lepe veel nõusse jääks. Art 56 Mis siis, kui riik rikub lepet?
tegelikkuses: - Omavad lepingud ja tavaõigus olulisemat tähtsust - Allutatakse õiguse üldprintsiibid teistele põhiallikatele ❏ Järgmise tasandi moodustavad abiallikad ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ❏ Õiguse allikate tippu paigutatakse tavaliselt rahvusvahelise õiguse imperatiivnormid ( ius cogens) ❏ Normid, mille rahvusvaheline kogukond on tervikuna omaks võtnud ja millest kõrvalekaldumine on kuulutatud lubamatu mistahes olukorras (tegemist on absoluutsete normidega, nende rikkumisel pole olemas õigusvastasust välistavaid asjaolusid) - inimeste põhiõigused ❏ Olulisemad näited: 1. piinamise keeld 2. orjuse keeld 3. relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld
See on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ajaloos kokku lepitud juba; va Pr revolutsiooni ajal seda põhimõtet ei tunnustatud. SS Lootuse kaasus: 2 Pr ja Türgi laevad põrkasid kokku. T läks põhja. Türgi võtts Pr töölise vastutusele. Pr ütles, kui pole tava, ei saa võtta vastutusele. T: kui pole tava, mis keelaks, siis võib. Kes peab tava tõestama (olemasolu) kaotab! 1950.a Rahvusvaheline Kohus otsustas Ius cogens'i tavad täitmine kohustuslik; muuta ei tohi. Olulised RÕ normid TAVAD. Veel olulised lepingulised normid. Rahvusvahelise Olümpia Komitee normid Punase Risti normid ................. RÕ võib kasutada Rahvusvahelistes tribunalides. Nt eri riikidest ettevõtted, lahendab nendevahelisi kohtusasju kolmanda riigi kohtus (tribunal). Tribunal peab vaatama kohalikku seadusandlust
heaks tegema. Kahju heastamine võib toimuda kas endise olukorra taastamise, tekkinud kahju rahalise hüvitamise või saamata jäänud tulu hüvitamisega. Kui endise olukorra taastamine või kahju hüvitamine ei ole võimalik, tuleb kõne alla satisfaktsioon süü omaksvõtmise, avaliku vabandamise, kahetsuse väljendamise või ka süüdlase siseriikliku karistamise kaudu. Ka tunnustatakse üha enam rahalise kompensatsiooni nõudmise õigust immateriaalse kahju puhul. Kui tegemist on ius cogens´i normide rikkumisega, siis on kõigil riikidel õigus nõuda rahvusvahelise õiguse vastase tegevuse lõpetamist ning kahju heastamist. Üksikisikute Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt rahvusvahelises kriminaalkuriteos süüdi mõistmise tagajärjeks on vabadusekaotus koos trahvi või kuriteo toimepanemisel saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimisega. Rahvusvaheliselt õigusvastseid tegusid õigustavad tegurid.
üldprintsiipe. Kui grammatiliselt lähenedes võiks öelda, et kolm põhiallikat on võrdsed, siis tegelikkuses: -‐ omavad lepingud ja tavaõigus olulisemat tähtsust -‐ allutatakse õiguse üldprintsiibid teistele põhiallikatele Õiguse allikate tippu paigutatakse tavaliselt ius cogens ehk RÕ imperatiivnorm.-‐ norm mille on kõik riigid omaks võtnud ja sellest kõrvale kandumine on kuulutatud lubamatuks. Ehk reegel millel ei ole erandeid ning ei ole õiguslikku vabandust, miks seda reeglit mitte täita. Üksikud väga konkreetsed normid, mis on tüüpiliselt keelavad.
tuvastamisel. Põhilised õigusallikad on: Rahvusvaheline leping – s.o. kahe või enama riigi vaheline kokkulepe rahvusvahelis – õiguslike õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Rahvusvaheline leping prevalveerib rahvusvahelise tava üle, st nendevahelise vastuseisu korral arvestatakse lepingu sätteid. On olemas teatud hulk norme, mida ei saa luua regionaalselt, need on lõplikud, rippumatud, vastuvaidlematud (IUS COGENS). Selleks on orjapidamise, genotsiidi, piraatluse jms seonduvad aktid, samuti inimõiguste põhimõtted. Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine. Rahvusvaheline tava – s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas. Abiõigusallikad: Õiguse üldpõhimõtted – need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on kirjas ka nt ÜRO Peaassamblee 1970
tuvastamisel. Põhilised õigusallikad on: Rahvusvaheline leping s.o. kahe või enama riigi vaheline kokkulepe rahvusvahelis õiguslike õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Rahvusvaheline leping prevalveerib rahvusvahelise tava üle, st nendevahelise vastuseisu korral arvestatakse lepingu sätteid. On olemas teatud hulk norme, mida ei saa luua regionaalselt, need on lõplikud, rippumatud, vastuvaidlematud (IUS COGENS). Selleks on orjapidamise, genotsiidi, piraatluse jms seonduvad aktid, samuti inimõiguste põhimõtted. Rahvusvaheline leping, mis on vastuolus IUS COGENSiga on tühine. Rahvusvaheline tava s.o. õigusnorm, mis valjendub riikide poolses korduvas ja õiguslikult tähtsas tegevuses ningpraktikas. Abiõigusallikad: Õiguse üldpõhimõtted need on tunnustatud tsiviliseeritud rahvaste poolt, on kirjas ka nt ÜRO Peaassamblee 1970
Kas ja kuidas RVÕ saab riigiS siduvaks? Otsekohaldatavus, kaudne mõju Supranatsionaalsus, ülimuslikkus (Euroopa Liit jm) · Rahvusvahelise õiguse põhimõtted: Õiguse üldpõhimõtted See, mis on omane igasugusele õigusele Materiaalne aspekt (nt õiguserikkumine ei tohi olla kasulik, teisele ei saa anda enam kui endale kuulub) Formaalne aspekt (nt poolte võrdsed vahendid vaidluses) Spetsiifilised põhimõtted Riikide võrdne suveräänsus Erga omnes ja jus cogens Konfliktide rahumeelne lahendamine Sektoripõhimõtted 69.õiguse subjektid: Riik loomine, ümberkujundamine, õigusjärglus, kadumine Territoorium, rahvas, võim Võime ja tahe täita rahvusvahelisi kohustusi Tunnustamine RV organisatsioonid Loomine, liikmed, organid, staatus Füüsilised ja juriidilised isikud Mittetulundusühingud (NGO-d), transnatsionaalsed äriühingud Ülestõusnud, rahvad; üksikisikud · Rahvusvahelise õiguse toimimine: Vaidluste lahendamine
69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid Õiguse üldpõhimõtted See, mis on omane igasugusele õigusele Materiaalne aspekt (nt õiguserikkumine ei tohi olla kasulik, teisele ei saa anda enam kui endale kuulub) Formaalne aspekt (nt poolte võrdsed vahendid vaidluses) Spetsiifilised põhimõtted Riikide võrdne suveräänsus Erga omnes ja jus cogens Konfliktide rahumeelne lahendamine Sektoripõhimõtted Rahvusvahelise õiguse allikad - Rahvusvaheline leping - Seadus-leping ja leping-leping - Bilateraalne ja multilateraalne leping - Universaalne ja regionaalne leping; jaotus objekti järgi - Allika kujunemine ja iseloom - Esindus, läbirääkimine, konsensus, signeerimine - Ratifitseerimine/ühinemine, jõustumine riigi suhtes
annaabi.ee 
