Õiguse alused kordamisküsimused (1)

1 Hindamata

Õiguse alused
Kordamisküsimused

Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega.

Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe . See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.

Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus

Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus.

Õiguse ajaloo põhietapid.

Riigi tunnused. Territoorium , rahvas ja suveräänne riigivõim.

Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik , millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus.
Vormid on: monarhia , absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism , diktatuur, siirderiik .

Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse allokatsiooni-, jaotus- ja stabiliseerimisfunktsiooni.

Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat , mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganite süsteemiks nimetatakse kindlaksmääratud kujul korrastatud, juriidiliselt vormistatud ja alluvusliku astmestatusega korraldatud võimu struktuuride instituute, mille kaudu ja abil teostatakse ühiskonna riiklikku juhtimist.

Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. Ühiskonnaelu reguleerivateks organiteks on keskvõimude ministeeriumid ja ametkonnad, mis teostavad ühiskonna ja riigielu juhtimist kindlaks määratud valdkondades.

Riigi õiguskord. Riigi õigusnormide kogum, mis jaguneb süsteemideks ja õigusperekondadeks.

Õiguskorra funktsioonid. 1.sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab:
a) konfliktide ennetamist ja b) konfliktide lahendamist;
2. vabaduse kindlustamine, mis hõlmab a) kaitset teiste sekkumise eest isikuvabadusse, b)kaitset riigi sekkumise eest ja c) vabaduse realiseerimise garanteerimist;
3. õigusliku võrdsuse tagamine;
4. sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustuse tagamine; 5. sotsiaalse protsesside juhtimine.

Õigusriik. Riik, kus inimeste üle valitsevad seadused. Neid järgivad nii valitsejad kui valitsetavad.

Õiguse allika mõiste ja liigid. Õiguse allikad on kohad, kust leida õigust. Need on seadusõigus, tavaõigus ja kohtuniku õigus.

Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloova ja puhtalt õigust rakendava akti piir läheb sealt, kust jookseb õigusakti ja õigusakti täitmiseks ettevõetava toimingu piir.

Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus , määrused. Eestis on allikateks seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud. Seadus on kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Määrused on õiguse allikad, mida annavad seaduse alusel ja täitmiseks valitsus ja ministrid . Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel. Määrustel hierarhia puudub.
Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President .
Põhiseaduse võtab vastu rahvahääletus.

Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks.

Õigusaktidele esitatavad nõuded. Õigusakt peab olema kooskõlas põhiseadusega, seadustega, Euroopa Liidu õigusega, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ja teiste kehtivate õigusaktidega.

Riigi Teataja struktuur I osa – Riigikogu, Vabariigi presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusaktid; II osa – Välislepingud; III osa – riigikohtu lahendid; IV osa – RT Lisa, Eesti panga presidendi seadused

Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides.
Tunnused on:
1) käitumist motiveeriv toime- sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri( sotsiaalne kohustus) üks faktoreid mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud reegli või malli kohaselt;
2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale,kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus , jõud või võim, mida valdab normiandja;
3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust , jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt );
4) eesmärk – sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatudreegli või malliga prognoositud käitumine;
5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele;
6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivat nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust.
Sotsiaalsete normide funktsioonid on:
1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas;
2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises – sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust;
3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises;
4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti.
Liigid on:
1) tavanormid ;
2) moraalinormid ;
3) korporatiivsed normid;
4) õigusnormid.

Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused.

Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon , sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.

Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. nõudeõigus, privileeg, pädevus, immuniteet; kohustus, õigusetus, allumiskohustus, pädevusetus. Kehtivus on aja ja subjekti kohta.

Õigussuhte olemus ja mõiste. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik . Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega.

Õigussuhte subjektid .
Jagunevad kaheks põhirühmaks:
Üksikisikud
kodanikud
kodakondsuseta isikud
välismaalased
Orgsatsioonid
riik
riigiorganid
riiklikud majanduslikud ettevõtted
eraettevõtted
mitmesugused ühingud

Subjekti õigus- ja teovõime. Isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Ühingul algamise ja lõppemisega. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi.

Õigussuhte sisu. Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe.

Õigussuhte objekt. nähtus, millele on suunatud tegevus.

Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused. Juriidiline fakt ehk õigusfakt on õiguslikku tähendust omav asjaolu. juriidiliste faktide esinemine tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid.
Juriidiliste faktide liigid:
Tekkimise iseloomu alusel:
juriidilised sündmused:
absoluutsed
suhtelised
juriidilised teod
Õigusliku tagajärje alusel:
õigusi ja kohustusi
tekitavad
muutvad
lõpetavad
Faktide hulga alusel:
lihtfaktid
liitfaktid

Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine , Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine, Õigusnormi kasutamine.

Õiguse rakendamine. Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane. Rakendamine toimub staadiumiti – I staadium- analüüsitakse asjaolusid, II staatium – õigusnormi valik ja analüüs. III staadium – kompetentse organi poolt otsuse tegemine.

Õigusloome organisatsioon , seadusandlik protsess Riigikogus.

Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. TsÜS § 5 - Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingute, st seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg.

Juriidiline vastutus. Isiku kohustus vaieldamatult täita talle seaduse alusel seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Liigid on tsiviilvastutus, kriminaalvastutus, haldusvastutus ja distsiplinaarvastutus .

Õiguse tõlgendamise vormid. Grammatiline tõlgendamine, Loogiline tõlgendamine, Süstemaatiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Teleoloogiline tõlgendamine

Riigiõiguse olemus. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutisoonilistes seadustes .

Põhiseadus. Riigiõiguse normid

Põhiseaduslikud institutsioonid . Vabariigi President, Õiguskantsler, Eesti Pank , Riigikogu, Riigikontroll , Kohtud

Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Põhiõigused materiaalses tähenduses on ainult need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka ja mida põhiseadus seetõttu säärastena tunnustab. Vabadused on isikute vabadused teostada toiminguid, mis ei ole keelatud seadustega.

Haldusõigus. avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist.

Avalik haldus. täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile.

Haldusõiguse süsteem. Üldosa ja eriosa

Avaliku halduse organisatsioon. Avalik haldus toimib läbi avalike organisatsioonide, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega.

Avaliku halduse kandjad . riik (avalik-õiguslik juriidiline isik territoriaalse korporatsioonina)
KOV üksused - vallad, linnad (avalik-õiguslikud juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena)
teised riigi poolt seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (avalik-õiguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik-õiguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu)
eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar )

Tsiviilõiguse süsteem. ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine ): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem.

Füüsilised isikud. Inimesed õigussubjektidena

Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal inimesel on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid .

Juriidilised isikud, liigid. juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. On eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud.

Juriidilist isikute teovõime. võime oma esindaja tegudega omandada õigusvõime piires tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada.

Tehingud . õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

Tähtaeg, tähtpäev. Tähtaja arvutamine. Tähtaeg on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Võlaõigusliku lepingud . lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning nõustutakse teise poole nõuetega, kui kohustus jääb täitmata. Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1).

Asjaõiguse olemus ja põhimõtted. Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. Asjaõigus järgneb asjale, st liigub asjaga kaasa, kui asja füüsiliselt liigutatakse. Rahvusvahelise eraõiguse kohaselt kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub (lex rei sitae). Asjaõiguse tekkimisel, muutmisel ja lõppemisel järgitakse selle riigi õigust, kus asi asub tekkimise, muutmise või lõppemise hetkel.

Omand, piiratud asjaõigused. Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks , mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata , kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Piiratud asjaõigused on servituudid , reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus

Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu. Perekonnaõiguse reguleerimisalasse jäävad abielust ning põlvnemisest tulenevad suhted, samuti eestkoste ja hooldus .

Sugulased, hõimlased. Sugulased on omavahel sugulussuhetes ehk põlvnemissuhetes ehk veresuguluses ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahel. Hõimlased on omavahel hõimlussuhtes. Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted – need ei ole veresuguluse suhted.

Abielu, abikaasad . Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. Abikaasad on abielu pooled, kelle vahel on sõlmitud abielu.

Pärimisõiguse alused. Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi).

Pärimise vormid, seaduslik, testament , pärimisleping. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 45 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

UusJanno Õppematerjali autor

õigussuhe õigusvõime õigusnormid pärandaja teovõime normide kogum õigusaktid

Sarnased õppematerjalid

doc

Õiguse aluste eksami materjal

Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga

Õiguse alused

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted.

Sissejuhatus õigusteadusesse

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused  Käitumisreeglite kogum  Riigi poolt kehtestatud  Ei saa vastata kõigi eelistustele  Täitmist tagatakse riigi sunniga.  Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad.  Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õigusteaduse eksam

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste

Õiguse alused

docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused.  Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi.  Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires. Õiguses väljendub riigi tahe. Teisisõnu mida demokraatilikum on riik, seda rohkem väljendub õiguses rahva tahe. Õigus=kohustus. Õigus on üldkohustuslike normide kogu, teisisõnu kasutab riik õigusnorme selleks et enda ja enda hallatavate süsteemide tööd reguleerida. Seab piire. Õiguse täitmine tagatakse sunniga. Õiglus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Riik ei tohiks

Õigusõpetus

doc

Õigusteadus

Õigusnormid käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena Positiivne õigus = kehtiv õigus Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". Õigus tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee. 5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus). 6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus

Õiguse alused

docx

Õigus ja ühiskond

Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus pere

Õiguse entsüklopeedia

Rohkem sarnaseid