Kui võimalus on suur, siis ilmselt loobub, mõtlemata karistuse suurusele. Positiivne – loobub hirmutamisest. Karistamine peab kinnitama normi kehtivust. Nende usku, kes usuvad karistusse, peab kinnitama, näitama, et tõepoolest karistatakse teo eest. Normi rikkujad saavad karistada. o Eripreventsioon – konkreetse isiku mõjutamine, keda karistatakse. Tuleb vaadata, kas konkreetne inimene pärast karistamist edaspidi paneb kuritegusid toime. See on eripreventsiooni tugev külg, sest arvestatakse mõju, mida karistus avaldab. Eripreventsioon on umbes 100 aastat hilisem nähtus. On küüniline öelda, et inimest represseerides tehakse seda tema kasuks. Ei saa öelda, et
alus tuleneb valgustusideedest ning positivistlikust maailmapildist, mille järgi inimese käitumine on determineeritud ja empiiriliselt seletatav, inimene ise aga kasvatatav ja mõjutatav. Jeschecki arvates on relatiivsed teooriad humaanse, sotsiaalse, ratsionaalse ja utilitaristliku iseloomuga. Relatiivsete karistusteooriate liigid on üldpreventsioon, mis jaguneb kaheks: - negatiivne üldpreventsioon - positiivne ehk integratsioonipreventsioon Ja Eripreventsioon von Liszt. Kurjategijaid püütakse mõjutada kolmel viisil: a) üldsuse kaitsmine kurjategija isoleerimisega; b) kurjategija taunimine talle karistuse kohaldamisega; c) kurjategija mõjutamine selliselt, et ta enam kuritegusid toime ei paneks. Eripreventiivse teooria võib seega jagada omakorda kaheks: positiivseks, mis on suunatud kurjategija kasvatamisele ja negatiivseks, mis seisneb kurjategija kahjustamises või hirmutamises. Puudused: mõnikord karistatakse inimest
korraldamine? V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? V: Õigushüvede kaitse, Eripreventsioon ( normirikkuja mõjutamine) ja Üldpreventsioon ( näidata ühiskonnale, et õigushüve kahjustavad tegevust karistatakse ) 297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? V: Kaitseb individuaalseid õigushüvesid- inimese tervis, omand, elu. Kollektiivseid- riik ja rahu. 298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? V: Lähtuti põhimõttest , et regulatsioon peab olema riigi seisukohalt võimalikult efektiivne ja kasulik. 299
tähtsuse vähenemise 6) Alkoholism, narkootikumide jt uimastavate ainete sõltuvuslik tarbimine Teooriad: vaba tahe, bioloogia (atavism), ühiskond (õpitud tegevus), psühholoogia (neurotism, sotsialiseerimishälbed). 66. Mis on karistatamise eesmärk? · Süüdlase mõjutamine- hoida ära süütegude toimepanemist · Õiguskorra kaitsmine- inimeste usk normikehtivusse ja usaldus õiguskorra vastu Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon, kuriteo ennetamine 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? Juhul kui õigussuhte osapoolteks on ainult riigid. 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? Juhul kui õigussuhte osapoolteks on eraisikud. 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid Rahvusvahelise õiguse printsiibid: · Riikide suveräänsuse ja võrdsuse printsiip
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Karistus on ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis, kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati: karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine Kriminaalkaristuste kohaldamine, mis ei olnud ette nähtud teo toime panemise ajal kehtinud kriminaalseaduses, ei ole üldreeglina otstarbekohane, kuna ei saa kaasa aidata üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip
Tapmise puhul on oluline tagajärje tahtlus. Isik tahab tappa A-d ja paneb ta auto alla pommi. Auto lõhkeb ja isik sureb. Tal on kavatsetus isiku surma põhjustamisel. Ta teadis, et kui ta paneb pommi auto alla, siis isik lendab õhku ja sureb. Otsene tahtlus on seotud vahetagajärjega. Nt vara hävitamine ja lõhkeseadeldise ebaseaduslik kasutamine. Ta teadis seda, et see on ebaseaduslik ning seega pani sellega toime otsese tahtluse. Eripreventsioon – mõjutada isikut edaspidi süütegu toimepanemast Üldpreventsioon – õiguskorrakaitsmise huvid, mis peavad kindlustama inimestes usku õiguskorra toimimisse ja riigi kaitsesse. Kõige tähtsam on see kuidas ennast väljendada ja milline on argumentatsioon. Faktipõhiselt on vaja esitada kõik koosseisu asjaolud. Nt Vargus. Kõigepealt öelda, mis see vargus on? Vargus on.... Mis on võõras vallasasi? Vallas asi on vastavalt TsÜS ... Miks on see asi inimesele võõras, kas on
" Käesoleval printsiibil on kaks täiesti erinevat ja sõltumatut põhistust. Esiteks nõuab ökonoomsuse printsiip karistuste ökonoomset kasutamist. Karistus on iseenesest ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Juhul kui tegu on tunnistatud karistatavaks või raskemini karistatavaks pärast isiku poolt teo toime panemist siis selle teo eest karistuse (raskema karistuse) kohaldamine ei aita kaasa üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Seda seetõttu, et teo toimepanemise ajal isikut karistusega (raskema
Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust." Karistus on ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis, kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Kriminaalkaristuste kohaldamine, mis ei olnud ette nähtud teo toime panemise ajal kehtinud kriminaalseaduses, ei ole üldreeglina otstarbekohane, kuna ei saa kaasa aidata üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Riigil ei ole moraalset õigust kohaldada isiku suhtes ka sellist karistust, mille kohaldamisest ta ei ole seda isikut ette hoiatanud
Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust." Karistus on ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis, kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Kriminaalkaristuste kohaldamine, mis ei olnud ette nähtud teo toime panemise ajal kehtinud kriminaalseaduses, ei ole üldreeglina otstarbekohane, kuna ei saa kaasa aidata üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Riigil ei ole moraalset õigust kohaldada isiku suhtes ka sellist karistust, mille kohaldamisest ta ei ole seda isikut ette hoiatanud
Esiteks nõuab ökonoomsuse printsiip karistuste ökonoomset kasutamist. Karistus on iseenesest ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati. Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: 1) karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), 2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Juhul kui tegu on tunnistatud karistatavaks või raskemini karistatavaks pärast isiku poolt teo toime panemist siis selle teo eest karistuse (raskema karistuse) kohaldamine ei aita kaasa üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Seda seetõttu, et
3.13. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: PS § 23. 1. karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks 2. teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. 3. kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine.
3.13. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla: PS § 23. 1. karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine (eripreventsioon), Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks 2. teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. 3. kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal
kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Pädevus: Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 60-66 Kriminaalpoliitika ja penoloogia Teaduslik kriminaalõigus Mis on karistuse eesmärk? Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse
Osasid ei avastata lihtsalt. Olemuslikku vahet ei ole. 5. Seaduse rikkujatest paljastatakse vähesed, samas võivad paljud olla süüdi ja mitte vähesemal määral. 6. Kuna sanktsiooni rakendatakse inimese mitte aga kuritegeliku käitumise suhtes, siis kurjategijad iseloomustavad jooned mõjutavad karistust ja selle tagajärge - Karistusseadustikus lähtume süüst, aga võtame konkreetset isikut iseloomustavaid jooni arvesse, kui karistust individualiseerima (eripreventsioon). 7. Sanktsioonid sõltuvad kuuluvusest vähemusse, kindla elukoha olemasolusse, haridusest, elukohast jne Vähemusrühma esindaja suhtes sanktsioon on kõrgem. Selle teesi puhul märgistamisteooria soovib tegelikku situatsiooni kritiseerida, et tegelik situatsioon on ebaõiglane. Ginter on positsioonil, et samad erisused, mis empiirilistes uuringutes välja tulevad, et neil on olemas päris head põhjendused, miks võib olla teesiga nõus, aga ei pruugi. Eestis vähemusrühm,
65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia 66. Mis on karistatamise eesmärk? Võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel
mõelda sellele, milline peab olema karistus, mis täidaks ravimi rolli, kui aga kuritegevus pole patoloogia, siis karistuse eesmärk ei saa olla tervistumine ja ehtsat karistamise funktsiooni tuleb otsida mujalt". Üldjuhul nägi Durkheim karistuse eesmärki selles, et karistus peaks kindlustama ühiskonna normaalse funktsioneerimise ja tõstma ühiskondliku teadvuse taset, üld- ja eripreventsioon. Anoomia oli Durkheimi põhisõna, siit tulenevad: anoomiline isiksus, anoomiline ühiskond. Durkheim on toonud välja mõiste ja definitsioonid anoomiale: · Anoomia on sotsiaalse solidaarsuse kadumine, see on kurbus, millele on allutatud ühiskond, ja selles ühiskonnas ei kehti ei õigus- ega moraalinormid. · Samas on anoomia ühiskonna selline seisund, kus märgatav osa liikmetest, kes on teadlikud neid kohustavate normide
Statistilise töötluse võimalused erinevate tunnuste tüüpide puhul 5.3.2. Korrelatsioonianalüüs 5.3.3. Regressioonianalüüs 5.3.4. Sotsioloogiliste uuringute tulemuste usalduspiirid Kuritegevuse seisund (1 tund, 8. nädal) 6.1. Kuritegvuse seisund Eestis 6.2. Kuritegevuse seisund teistes riikides Kuritegevuse preventsioon Preventsioon jaguneb: 1) Üldpreventsioon (sotsiaalne, olustikuline e situatsiooniline) 2) Eripreventsioon Sotsiaalsed ennetusmeetmed süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-, liiklus- jms poliitika abil eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, et sel moel ära hoida tema hälbiv käitumine. Olustikulised ennetusmeetmed süütegude toimepanemisele kalduvate inimeste või kriminogeensete olukordade ja kohtade mõjutamine süütegude ennetamise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb:
6 Sissejuhatus õigusteadusess lk 47 7 Sissejuhatus õigusteadusess lk 47-48 sanktsioonide liigid: · positiivsed sanktsioonid õiguspärase käitumise korral, eesmärk soodustada edaspidist normipärast käitumist · negatiivsed sanktsioonid õigusnormidel formaalne sotsiaalne kontroll õigusvälistel mitteformaalne sotsiaalne kontroll pluss mitteformaalsed sanktsioonid sanktsioneerimise eesmärk: 1. üldpreventsioon 2. eripreventsioon 3. kättemaks 4. karistamine Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction (pp 104-145); 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004; 2005. 3. E. RASKA. ÕIGUSE APOLOOGIA. SISSEJUHATUS REGULATSIOONI- SOTSIOLOOGIASSE. Tartu, 2004, lk 13-49. 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. (SEALT: ÕIGUS KUI SOTSIAALSE KONTROLLI INSTRUMENT) Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik). 5. R. Zippelius
annaabi.ee 
