Ülejäänud sisalduvad rahvusvahelise eraõiguse seaduses). Teises osas regulatsioon võimaliku kohtualluvuse kokkuleppe korral, asja allumisel mitmele kohtule ja asjade jaotus kohtumajade vahel (TsMs § 71-§ 76), samuti valikuline, erandlik, hagita asjade kohtualluvus ( TsMS § 79- § 121). 3.Osa Tsiviilasja hind, menetluskulud ja tagatised. 4.Osa Menetlusosalised ja nende esindajad ( siin käsitletakse menetlusosaliste õiguseid, poolte määratlust tsiviilkohtumenetluses,poolte õigused, kolmandad isikud, esindamisse puutuvat). -5- TSIVIILKOHTUMENETLUS 5.Osa Tõendid (selles osas on tõendite nimekiri, tõendite esitamise ja vabastamise alused, tõendite hindamise ja põhistamise üldtingimused ning eeltõendamismenetluse regulatsioon, tõendite nimekiri ning spetsiifilised sätted eri tõendiliikidesse kuuluvate tõendite uurimiseks, tunnistaja vastutus, eksperdi arvamus). 6.Osa
teinud selleks, et tal oleks õigus saada tasu. Kohtutäituri hoolsuse määr oma ülesannete täitmisel, kohtutäituri ja kohtu koostöö menetlusdokumendi kättetoimetamisel, kohtutäituri kohustus järgida kättetoimetamisel kohtu juhiseid. Hoolimata nõudest, et kohtutäituril on kohustus järgida kohtu juhiseid peab ta siiski esmajoones juhinduma TsMS sätetest. Menetlusdokumendi 8 RKTKm 3-2-1-168-11, p 12. 9 Rahvastikuregistri andmetel põhinev kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses - kas lubatav põhiõiguste riive? Janika Simmul Magistritöö Tartu 2014 Janika Simmul Magistritöö Tartu 2014 5 kättetoimetamise üldised tingimused kohtutäituri vahendusel sätestab TsMS § 315. Selleks, et kättetoimetamine vastaks seaduse nõuetele, peab kättetoimetamine olema TsMS-s sätestatud viisil dokumenteeritud10. Kuna menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel
Riigilõivuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Valitsuse istungil kiideti heaks valitsuse riigilõivu vähendav eelnõu. Plaanis on, et selle aasta keskpaigaks ehk umbes 1.juulist võiksid kohtupidamises riigilõivud märgatavalt alaneda (juhul kui parlament nii otsustab ja seadusandja sellises tempos mentleb). Eelnõuga soovitakse vähendada riigilõive eelkõige tsiviilkohtumenetluses, sest praegu kehtivad määrad on liiga kõrged ning takistavad isikute juurdepääsu õigusemõistmisele. Halduskohtumenetlusega seonduvate toimingute puhul toimub peamiselt lõivude ümardamine, sest seal kehtivad riigilõivu määrad on opitamaalsed ning ei piira kohtussepööramise õigust. Eelnõu koostajad ei ole riigilõivude muutmisel lähtunud
- eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitse on avaliku korra osa niivõrd (kolm eeldust peavad esinema kumulatiivselt): o kohtulikku õiguskaitset pole võimalik õigel ajal saada o korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerumine võimalik või on oluliselt raskendatud o ohu tõrjumine on avalikes huvides. Näit: Eraõigushüvede kaitsmine toimub isiku hagi alusel tsiviilkohtumenetluses. Isik võib kohtult taotleda määrusega oma õiguste esialgset kaitset. Nt vaidlus kinnisvara üle, üks omanikest ei võimalda teisel omanikul kinnisvarale siseneda. Teine omanik võib kohtu kaudu nõuda oma õigust. Kui aga teisel omanikul ei ole kusagil ööbida, on oht, et kui tal ei võimaldata siseneda, võib ta elu ja tervis olla ohustatud. Politsei sekkumisõigus. Politsei tegutseb üldkorrakaitseorganina (KorS § 6 lg 2), esialgse korrakaitseorganina (KorS § 6 lg 3
Kinnistusraamat § 51. Kinnistusraamatu mõiste- (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Pole õnnestunud definitsioon- Pigem, maa- ja linnakohtute poolt peetav riiklik register kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Eristatakse materiaalset ja formaalset kinnisasjaõigust Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest kinnisasjaõigusest (AÕS) Materiaalne kinnisasjaõigus sätestab kinnistusraamatu kannete tähenduse, sellega seotud õiguslikud tagajärjed ja eeldused, mis peavad asjaõiguslikuks õigusemuudatuseks olema täidetud Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS) Forma...
kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus....................................................
mitte, see eeldab kohtu poolset eelotsustust õigussuhte kvalifikatsiooni kohta. Õigussuhe on vajalik kvalifitseerida selleks, et menetlust ei koormataks üle ebavajalike tõenditega asjaolude kohta, mille üle pooled ei vaidle või ajaolude kohta, mis ei ole vaidluse lahendamisel olulised Tõendite lubatavus Teatud õigussuhte asjaolusid saab tõendada vaid kindlat liiki tõenditega st asjaolu tõendamiseks on lubatavad üksnes seaduses sätestatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud ka kaudsed ja tuletatud tõendid. Tõend ei ole lubatav eelkõige, kui selle saamine on seotud isiku põhiõiguse rikkumise või kuriteoga. Tõendi vastuvõtmisest võib keelduda ka menetluse ökonoomsusest tulenevatel kaalutlustel. Kohtul on õigus keelduda vastu võtmast tõendit, mis on esitatud hilinemisega, mis ei ole kättesaadav või selle vajadus on põhjendamata. 15. tõendite esitamine ja kogumine, uurimine, hindamine Tõendite esitamine ja kogumine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari Mets PEREVÄGIVALD Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 Sissejuhatus Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald v...
Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes
märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse märkus riigivara valitseja kohta. Registriosa neljandasse jakku ,,Hüpoteegid" kantakse andmed hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegi summa) ja nimetatud kannete muudatuste ja kustamiste kohta. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Kinnistusregistrit peetakse vaid elektrooniliselt · kinnistustoimikust- Kinnistustoimik on toimik, mis on sisse seatud iga kinnistu jaoks eraldi. See tähistatakse kinnistu kinnistusregistriosa numbriga. Kinnistustoimik koosneb registriosa ärakirjast ja kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest originaaldokumendid või nende kinnitatud ärakirjad)
· Õiguskantsler (sarnane õiguskantsleri vandele) Kes veel vande annavad · Kaitseväelane · Kaitseliitlane · Piirivalveametnik · Päästeteenistuja · Kohtunik, rahvakohtunik, kohtunikuabi · Kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert · Vandeadvokaat · Mitmed kutsed Vanded menetlustes · Võlgniku vanne täitemenetluses · Võlgniku vanne pankrotimenetluses · Ettevõtja vanne saneerimismenetluses Vandest keeldumise tagajärjed tsiviilkohtumenetluses · § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest · (1) Kui pool keeldub vannet või vande all seletust andmast või kui ta ei tee kohtu nõudmisest hoolimata selle kohta mingit avaldust, võib kohus lugeda vastaspoole väidetud asjaolu tõendatuks, arvestades muu hulgas vande või seletuse andmisest keeldumise kohta esitatud põhjendusi. · (2) Kui pool ei ilmu mõjuva põhjuseta tema vande all
jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist. Saab lähtuda ka välislepingutest ning riigikohtu lahenditest, kuigi pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju hüvitamised- kui ka intellektuaalse omandi vaidlusi, ühinguõigust. Tsiviilkohtus arutatakse ka pankrotiõigusest ja tööõigusest tulenevaid vaidlusi ning kohtulike erimenetluste alla kuuluvaid tsiviilasju, eelkõige hagita menetlus. Kohtulike erimenetluste alla kuuluvad ka kinnistamismenetlus ja registrimenetlus.
Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad kohaliku omavalitsuse üksused põhimõtteliselt olal teovõimelised, s.t nad võivad oma tegevusega taheteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. Oma avalike ülesannete raames võivad KOVüksused järelikult osta ja müüa jne. KOV organi tegevus loetakse vastavalt valla või linna tegevuseks. KOVüksustel on kohtumenetlusõigusvõime tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses samuti õigus- ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus-ja tööandmisvõime, st õigus omada avalikke teenistujaid ja luua teenistus-ja tööõiguslikke suhteid. KOV üksuste teenistus-ja tööandmisvõimest tuleb eristada nende personalivõimu kui õigust oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetavaid avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, edutada ja teenistusest
lihtsam nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist. Praktikute sõnul ongi kõige teravam probleem antud küsimuse puhul olnud selle tõendamine, et ärisaladust on rikutud, sest ärisaladust pole lihtsalt selgelt määratletud. Eespool juhiti tähelepanu asjaolule, et ärisaladuse õigustamatule avaldamisele ja kasutamisele võib järgneda ka kriminaalkaristus. Siiski, on karistusõiguslik sekkumine antud ärisaladuse kaitse osas sekundaarne, st üldjuhul lahendatakse vaidlused tsiviilkohtumenetluses. See tuleneb põhimõttest, et riik sekkub ettevõtlusse erandkorras ja võimalikult vähesel määral. Kokkuvõttes tuleb öelda, et ärisaladuse kaitsmisel ei saa ettevõtja lootma jääda üksnes seadusesätetele, vaja on ka ise astuda samme selle nimel määratleda võimalikult täpselt ettevõtte ärisaladus, sätestada reeglid ärisaladusega ümberkäimiseks, piirata juurdepääsu ärisaladusele.
Kohus tegi poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Hageja arvates pole tal vaja enam mingeid tõendeid juurde esitada, sest kostja ei suutnud millegagi tõendada, et kitarr kuulub talle. Milliseid asjaolusid peab hageja tõendama? Kas kostja peab tõendama, et vaidlusalune kitarr kuulub temale? Kumbki pool peab tõendama oma väiteid või vastuväiteid või taotlema kohtult tõendite kogumist TsMS § 230, § 236- tsiviilkohtumenetluses kehtib võrdse, võistleva tõendamiskoormuse põhimõte. TSMS § 231 tulenevalt ei ole vaja tõendada 2 asja: üldtuntud asjaolusid ning asjaolusid, mille vastupool on omaks võtnus. Seega kostja ei vabane tõendamiskoormusest, samas aga, kui hagejal ei ole esitada küllaldasi tõendeid, jääb hagi tõenäoliselt rahuldamata ja kostja tõendamiskoormise raskus väheneb. Hageja peab tõendama,
Ühe sama aegselt võib toimuda mitmeid menetlusi, erinevate riikide teisesed menetlus osalised peaksid hea tava järgi oma vahel suhtlema ning edastama andmeid teiste riikide menetlusosalistele. Võib juhtuda olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised. KÜSIMUSED KORDAMISEKS Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine esitamise tähtaeg on 10 päeva. Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Edasikaebamist reguleerib ka PankrS § 33 Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
Kui ei ole kahtlustatavat ja süüdistatavat, siis määratakse kaitsja potentsiaalse kahtlustatava/süüdistatava huvide kaitseks, kes jälgib, et järgitaks protseduuri reegleid ja saab küsimusi esitada tunnistajale - § 291 lg 1 p 4 ja 5. 5) Tunnistaja on kaugel/kulukas ja ebaoluline. Deponeerimata ütlused, kui: - Usaldusväärsus - Oluline asjaolu - Võimalus vastuväiteid esitada. Eestis ei vannutata tunnistajaid, ainult hoiatatakse. Ainult tsiviilkohtumenetluses vannutatakse pooli, tunnistajaid ikka hoiatatakse. Kohtuvälised ütlused ei hõlma mitte ainult tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, vaid see kehtib ka vastastamise ja ütluste seostamisele olustikuga. Vastastamine – kahte tunnistajat kuulatakse korraga üle. Nad on vastamisi ja üritatakse selgeks teha, miks esinevad vastuolud ütlustes. Ütluste seostamine olustikuga – kahtlustatav viiakse sündmuspaika ja ta näitab ette, kuidas see toimus.
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul n...
Organi käsutaja – inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad KOV üksused põhimõtteliselt olla teovõimelised, s.t. nad võivad oma tegevusega tahteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. KOV üksused saavad osta-müüa, üürida-üürile anda, rentida-rendile anda, sõlmida tööettevõtulepinguid jne KOV organi tegevus loetakse vastavalt valla või linna tegevuseks. Kohtumenetlusvõime tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses, samuti õigus ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus ja tööandmisvõime – õigus omada avalikke teenustakaid ja luua teenistus ja tööõiguslikke suhteid. Personalivõime – õigus oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetvaid avalikke teenistukaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, tööle võtta, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenistus ja palgasuhteid, täita personalihalduse ülesandeid.
Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul n...
TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist abielupoole huvid ei nõua teisiti. kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata (7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku teatavaks saanud. §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud
(6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses abielupoole huvid ei nõua teisiti. (1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist (7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata teatavaks saanud. lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku (8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele. tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud
(vt RKKKo 3-1-1-23-11, p 11). Juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (vt RKÜKo 3-1-1-120-03, p 13). Eelnevast nähtuvalt ei piira kohtu pädevust kriminaalmenetluses ega vabasta teda ülesandest hinnata süüdistuses esitatud väidete põhjendatust ka see, kui süüdistatav soovib esitada omapoolseid pretensioone kannatanutele tsiviilkohtumenetluses. Süüdistuse etteheidetega seotud ulatuses tuleb õiguslik vaidlus lahendada kohtul kriminaalmenetluse raames. Loobudes alusetult kriminaalasjas tõusetunud vaidluse, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (3-1-1-57-14). Kriminaalmenetluse ajendina käsitatakse ükskõik millist informatsiooni võimaliku kuriteo kohta, sõltumata selle lähteallikast. Seejuures võib teave
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustl...
Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa – loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 48.Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vastu on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada). 49.Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis – karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku andmed
Seal ei ole kohtunikku (2 isikut töötajate ja 2 tööandjate poolt, keda juhendavad juristid). Esimeses astmes seega lihtsustatud süsteem ja edasised astmed tavalises kohtus. Itaalia süsteem. Esimeses astmes on lihtsustatud menetlus. Kohus lahendab ainuisikuliselt. Kui otsusega ei olda nõus, siis läheb teine ja kolmas aste, mis on nagu tavalises tsiviilkohtumenetluses. o muud organid institutsioonid, mis on kohtutega sarnased, kuid neil ei ole kohtupädevust (kvaasikohtud). Esile saab tuua kaks riiki Eesti, kus on töövaidluskomisjonid ja Leedu. Otsused, mida TVK teeb on kohtuotsusega võrdsed. TVK-d kui nad 1996 kehtestati, siis nad kirjutati maha ENSV töökoodeksist. o Arbitraaz teoreetiliselt Eestis võimalik. See ei ole eriti levinud. Arbitraaz on
Teade peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks. Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad 6 kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Perekonnavaidlusi lahendatakse kohtus tsiviilkohtumenetluses või lepitusmenetluses. Perekonnaasjade kohtualluvus: 1) üldine kohtualluvus (kostja elukoht); 2) erandlik kohtualluvus (abieluasja puhul abikaasade ühise elukoha järgi, põlvnemis- ja ülalpidamisasjas lapse elukoha järgi); 3) hagita asjade kohtualluvus (eestkosteasja puhul eestkostet vajava isiku/lapse elukoha järgi, lapsendamisasja puhul lapsendatava elukoha järgi).
Tõendid on puhtalt hageja teha. Halduskohtus on dispositsioonimaksiim, aga lisaks uurimispõhimõte. Kaebaja tuleb kohtusse kaks kätt taskus ja kohtunik on see, kes tööd teeb ja tõendeid kogub. PS järelvalve menetlus on rohkem §50(1)lause2 järgi uurimispõhimõte. Kohus ei saa otsustada ilma taotluseta. See peab olemas olema. PS järelvalves on kirjalik menetlusepõhimõte §51(1). Erandjuhtudel on istung. Halduskohtumenetluses on erinevad kaebuse liigid. Tsiviilkohtumenetluses on hagimenetlus ja hagita menetlus. PS järelvalve kohtumenetluses on üle 10 erimenetluse. Seadus ei kajasta hästi menetluste süsteemi. III Menetlusliigid Presidendi proaktiivne normikontroll: §4(2) ja §5 ja PS §107(2). Õiguskantsleri reaktiivne normikontroll: §4(2) §6 ja PS §142(2). KOV pädevusvaidlus: §4(2) ja §7 KOV põhiseaduslike tagatistega vastuolu. Kohtu algatatav normikontroll: §4(3) §9 §11(3) §14(2) + PS §15(1) lause2. – Asjasse puutuvus. Seda saab jagada kolmeks
6.jaanuarisk, kuni 6.jaanuarini, 6.jaanuariks”->toimingu võib teha veel ka 6. jaanuaril kuni kella 24.00ni. Tähtaja peatumine, katkeminem pikendamine ja ennistamine: Iga tähtaeg kulgeb vääramatult, kuigi võib ette tulla tähtaja peatumist ja katkemist seadusest tulenevate tähtaegade puhul. Pikendamiseks pole ette nähtud üldist võimalust, kuid kohus võib seda teha enda määratud tähtaegade puhul tsiviilkohtumenetluses, korduvald aga vaid vastaspoole nõusolekul. Tähtaja ennistamine tuleb kõne alla vaid seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmisel mingi toimingu tegemiseks, kui leitakse et põhjus selleks oli piisavalt mõjuv. Nõuete aegumine Mõiste: ajavahemiku möödumine, mille järel võib isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Eesmärk on kaitsta võlgnikku, kellel võib aja möödudes olal raskem esitada nõudele vastuväiteid
Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu. Kohus võib määrata esindajaks ka muu pädeva isiku, kui advokaadi, kes võib nõuda oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt. 5. Menetluskulud mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus. Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt;
Eelkõige aitab notar ära hoida väheste õigusteadmistega isikute õiguste ja hüvede kahjustamist, samuti järelemõtlematuid samme olulistes õigusküsimustes kohustuste võtmisel või õiguste loovutamisel. Notar annab inimestele erapooletult õiguslikku nõu ning seadusega sätestatud menetluse järgimise tulemusena saavad tõestamistoimingus osalejad oma käsutusse notariaalakti, mille õigsust eeldatakse ka võimalikus hilisemas tsiviilkohtumenetluses. 60 Tõestamise olulisemad funktsioonid on toodud tõestamisseaduses ning neid on võimalik liigitada järgmiselt: · Uurimisfunktsioon- notar selgitab kehtiva tehingu tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavust, muu hulgas notariaaltoimingu osaliste isikusamasust. · Hoiatamisfunktsioon- notar hoiatab osalisi kehtivast õigusest tulenevate riskide eest. · Nõustamisfunktsioon- notar selgitab osalistele erapooletult võimalusi, kuidas saavutada
alusel tegutseval kohtunikul ning väljaspool kohtuistungit menetlustoimingut tegeval kohtunikul. 1) Kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 50 000 krooni ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Aresti võib kohus tsiviilkohtumenetluses määrusega kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. (2) Aresti võib kuni kolmeks kuuks määrata ka rahatrahvi asendamiseks trahvi sissenõudmise võimatuse puhul. Trahvi arestiga asendamise võib ette näha juba trahvimääruses. Trahvi arestiga asendamisel kohaldatakse karistusseadustiku §s 72 ja täitemenetluse seadustiku §s 201 sätestatut. Kui trahvitu trahvi tasub, vabastatakse ta arestist.
süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju. Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus, süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus. Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab
aidata kaasa piirivaidluse lahendamisel - Hagimenetluses on võimalik mh esitada AÕS § 129 alusel hagi piiri kindlakstegemiseks. See ei välista aga piiri tuvastamist ka AÕS § 80 järgse vindikatsioonihagi lahendamisel vaidlusaluse kinnisasja osa omandiõiguse ja/või valduse väljanõudmise kohta. Kinnisasjade vaheliste piiride kulgemine on esmajoones naabrusõiguslik eraõiguslik küsimus. Asja lahendamise käigus tsiviilkohtumenetluses saab vajadusel anda õigusliku hinnangu ka haldusaktile, mh kindlaks teha, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane - (27) Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist
1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel ...
Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus), kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 99 Tähtaeg ja tähtpäev. (Slaid 18) Seda teemat käsitlevad neli TsÜS-i paragrahvi on väga olulised mitte ainult tsiviilõiguse eesmärke, vaid õigusselguse huve laiemalt. TsÜS-i tähtaja ja tähtpäeva sätteid kohaldatakse muuhulgas ka tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 62 lg 1), halduskohtumenetluses (HKMS § 5), haldusmenetluses (HMS § 33 lg 1) ja pankrotimenetluses (PankrS § 3 lg 2). Tähtaeg on TsÜS § 134 lg 1 ja 2 järgi kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse
Riigivara valitseja kohta märkuse sissekandmine ja selle muutmine toimub riigivara valitseja avalduse alusel. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse (KRS § 16): 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) märked hüpoteegi kohta; 4) nimetatud kannete muudatused; 5) nimetatud kannete kustutamine. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Kinnistuspäevik (KRS § 19) (18) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. (19) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist
reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Tellimusveolepinguga kohustab vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja. TSIVIILKOHTUPIDAMINE Reguleerib TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK Vastu võetud 20.04.2005. a seadusega (RT I 2005, 26, 197), jõustumise aeg 1.01.2006. MENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED Õigusemõistmine tsiviilasjades. Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks
Politsei tuleb siis, kui on suurem avalik huvi, siin on eraisikute vaidlus. Ükskõik milliste tõendamisviisidega, võivad olla ka tunnistaja ütlused, ei pea olema vereproov või alkomeetri näit. Asitõend – viinapudel laual. Kirjeldus: näost õhutav ja haisev töötaja. o *töötaja alkoholijoovet või selle jääknähtusid võib tuvastada kõigi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega (2-17-6057 (2019)) o paneb toime varguse, pettuse vmt - (TLS § 88 lg 1 p-d 3-5) - põhjustab kolmanda isiku (kliendi või partneri) usaldamatuse tööandja vastu ei saa olla suvaline isik, peab olema TA seotud. Ei saa olla nt T abikaasa. - *piisab usaldamatuse tekkimise võimalusest (3-2-1-46-03) o T väitis et TA ei ole toonud ühtegi klienti, kes oleks öelnud, et nüüd mina ei usalda TA
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
sm.ee/tegevus/lapsed-ja- pere/lastekaitse-korraldus.html. 72. Turk, P. Kuidas tagada asenduskodude noorte edukas iseseisvumine? Praxise poliitikaanalüüs, 2011, nr 7. Kättesaadav: http://praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Too- ja_Sotsiaalpoliitika/Kuidas_tagada_asenduskodude_noorte_edukas_iseseisvumine.pdf. 73. Uuringu „Lapse heaolu hindamine“ kokkuvõte. MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinn 2013. 74. Valma, K. Lapse parima huvi väljaselgitamine tsiviilkohtumenetluses vanematevahelistes hooldusõiguse vaidlustes. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, 2012. 75. Vseviov, H. Positiivse vanemluse toetamine on oluline samm laste probleemide ennetamiseks. Sotsiaaltöö, nr 4, 2011, lk 12-15. 76. Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010 – 2014. Tallinn, 2010. 77. ÜRO Lapse Õiguste Komitee soovitused Eestile. 2003. CRC/C/15/add.196. 78. ÜRO lapse õiguste konventsiooni aruanne. Sotsiaalministeerium
kusel või ajutiselt töövõimetu. Viidatud ajal võib nii ülesütlemisest ette teatada kui töösuhe lõppeda. 3. Paragrahvi 92 lõiked 2 ja 3 näevad ette õigusvastase ülesütlemise eelduse. Kui tööand- ja ütleb töölepingu üles raseda, alla kolmeaastast last kasvatava isiku või töötajate esinda- jaga tema volituste kehtivuse ajal või aasta pärast volituste lõppemist, eeldab seadus, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes. Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille järgi lasub tõendamiskohustus isikul, kes esitab nõude või vastuväite. Teatud juhtudel rakendatakse seadusest tulenevalt pööratud tõendamiskohustust. Töötajate esindajat, rasedat ja isikut, kes kasvatab kuni kolmeaastast last, peetakse töötajate grupiks, kes vajab täiendavat kaitset. Nii on TLS § 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eeldus, et nimetatud isikutega töölepingu ülesütlemine toimus lõikes 1 toodud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
