Õigusõpetus - Kordamine eksamiks (0)

Q: Mis asi on õigussuhe Kes on õigussuhte subjektid?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

Q: Mis asi on õigusvõime ja teovõime?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

Q: Mis on õigussuhte objekt?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus - Kordamine eksamiks

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis asi on õigussuhe Kes on õigussuhte subjektid?
Mis asi on õigusvõime ja teovõime?
Mis on õigussuhte objekt?

Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest .
Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused.
Vigade eest ei vastuta.
Teema 1. Õigus ja ühiskond

Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid.
Õigusnorm on üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.

Õiguse tunnused:

Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest.
Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Riik töötab seejuures ka ise selle õiguse piires.
Õiguses väljendub riigi tahe . Teisisõnu mida demokraatilikum on riik, seda rohkem väljendub õiguses rahva tahe.
Õigus=kohustus.
Õigus on üldkohustuslike normide kogu, teisisõnu kasutab riik õigusnorme selleks et enda ja enda hallatavate süsteemide tööd reguleerida. Seab piire .
Õiguse täitmine tagatakse sunniga.
Õiglus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Riik ei tohiks seega teha seadusi ja asju mis rahuldavad teda aga mitte üldisi ühiskonna vajadusi.
Õigusi saab nautida sisuliselt siis kui riik seda lubab.
Kui õigusrikkumist pole juriidiliselt võimalik ära tõestada, pole tegu õigusrikkumisega.

Õigusperekonnad - õigusperekonnad on õigusüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikult doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasustuste organisatsioonil. Näiteks Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond. Teine suurem on anglo-ameerika perekond.

Õiguse süsteem - Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku.
Õigussüsteemi funktsioonid:
1. Sotsiaalne kontroll
2. Käitumismalli kujudamine. Keelamine.
3. Jõumonopol. Et keegi teine jaurama ei hakkaks ilmselt.
4. Tasakaal.

Õiguse tunnetusviisid - Seadused. Õigused. Õigusaktid. Põhiseadus on kõige ema. Selle vastu ei saa mitte ükski teine. Kohtu otsustega saab samuti õigusi "tunnetada". Õiguse tunnetamine on ka ühtlasi seadusest aru saamine.

Õiguse ajaloo põhietapid - Eesti õigus pärineb sakslastelt. Nende oma omakorda roomlastelt, pisikeste mööndustega. Tavaõigus pärineb kreekast.
Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe - e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õigus arenes Vana- Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised – *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu – tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas).
Õigusepõhiprintsiibid:
1. Regulatsioon
2. Adressaat
3. Täidesaatmine
Normid: 1) Üldnorm
2) Erinorm - mis trumpab alati üldnormi üle.
Normi rakendamine: Need on need lex specialis jne.
1) Erinorm trumpab alati üldnormi sita üle.
2) Hilisem norm ületab vanema. Seega kui seadust muudetakse. Kehtib uus ja keegi ei saa jaurata selle vastu.
3) Kehtib ka üle põhiseaduse.
Normi rakendatamist liigitatakse:
1. Adressaadi järgi
2. Territooriumi järgi
3. Ajalise kehtivsue järgi
4. Objekti alusel
Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: See on ka ühtlasi õigusuhtes toimimise viis. Tuleb eksamile.

Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine.

Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile .

Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.
H-D-S= kui - siis - vastasel juhul.
Teema 2. Riik ja õigus

Riigi tunnused - riigil on territoorium , rahvas, valitsus ja teiste riikide tunnustus riigina. Viimane on kirjutamata reegel.

Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus - Eestis on suverrään rahvas, kes on andnud valitsemise saadikutele.
Monarhia - piiratud (mingi organiga peab monarh arvestama, mingi asi saab teda piirata ühesõnaga) ja piiramatu (tee mis tahad ).
Vabariik - riigipea on kindlaks ajaks valitud president .
Diktatuur on ka veel eraldi, kuid see põhmõtteliselt ka monarhia.

Riigi funktsioonid ja ülesanded - Riigi sisefunktsioonide - riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguse tagamine, sotsiaalmajanduslik ja kultuurilis-kasvatuslik funktsioon.
Välisfunktsioonidest - riigi kaitsmine, riikide vaheline vastastikune koostöö ja abistamine - näitab kas riik on agressiivne või rahumeelne

Riigiorganite süsteem - on süsteem mille abil riik täidab enda funktsioone. Seda kutsutakse ka riigiaparaadiks - selle abil teostatakse riigivõimu.
Kolm peamist riigiorganit eskisteerib - seadusandlik ( parlament ), täitesaatev(politsei näiteks, eesmärk on õigusaktides sätestatud nõudmiste elluviimin) ja kohtuvõim (õiguse mõistmine).

Kohalik omavalitsus - seadusandlik võim jagatakse riigi territoriaalse ulatuse alusel kõrgeimaks ja kohalikuks. Parlament on kõrgeim seadusandliku võimu täitesaatev organ . Kohalikud valitsused ei kuulu otseselt riigiaparaati aga korraldab avaliku võimu täitesaatmist kohalikul tasandil.

Ühiskonnaelu õigusliku reguleerimise alused ja korraldus.

Riigi õiguskord ja selle kujundamine - Vabariigi valitsuse seadus annab teatud inimestele õiguse otsuseid teha

Õiguskorra funktsioonid - suht sama mis punktis 1.2.

Õigusriik - on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigi tunnuseid:

Võimude lahusus - seadusandlikku, täitesaatvad ja kohtuvõima peavad täitma eriorganid.
Riik ja üksikisik on võrdsed.
Riigile kehtivad seadused täpselt sama moodi nagu teistele.
Põhiseaduses välja kuulutatud õiguste ja vabaduste täitmine.
Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine .
Seaduslikkuse ülimuslikkus - põhimtteliselt peavad põhiseadusest madalama astmega seadused vastama põhiseadusele.
Demokraatilik õigusmõistmine igale inimesele.

Lisa - Enne kui riigilt midagi nõuda peavad õigused olema täidetud.
Eestis on 27 põhiõigust.
Teema 3. Õiguse allikad
3.1 Õiguse allika mõiste ja liigid - Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusnorm täidetakse riikliku sunniga.
3.2 Õigustloov akt ja õigust rakendav akt - Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1) õigust loov akt ehk üldakt 2) üksikakt
3.3 Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus , määrused -
Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti.
Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon , määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Reguleerib abstraktset hulka juhtumeid.
Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid.
3.4 Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras (õigusaktide liigid)-

1) Põhiseadus
2) Tavalised seadused, mis on avaldatud riigiteatajas
3) Muud seaduslikult lubatud aktid (nt riigiprokuröri juhend)
Lisaks leitud kasulikku infot teemasse:
I Avalik õigus /*riigiõigus – võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus –ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus –riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõigus – sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus ; *protsessiõigus – sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest, keskkonnaõigusest jne.
II Eraõigus /*tsiviilõigus – normid inimestevahelistest suhetest: perekonna-, pärimis-, kahju hüvitamise jms. suhted; *kaubandusõigus – äriühingute loomine, kaubamärk, pangandus jne; *tööõigus – tööandja ja töövõtja suhted: tööaeg, puhkeaeg , töötasu, töökaitse jne. *autoriõigus jne. /NB! Vahel on av. õ ja eraõ normid seotud – nt. tööõiguses kollektiivleping; kriminaalkaristus eraomandi varguse eest jms.
Avalik õigus – normib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, kus üksikisik allub riigivõimule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda . Avaliku õiguse. normid on täitmiseks kohustuslikud. Üldiselt - tohib teha seda, mis on seaduses lubatud, ette nähtud.
Eraõigus – korraldab inimeste eraiseloomuga vahekordi ( abikaasade , vanemate ja laste, ostja ja müüja, tööandja ja töövõtja). Osapooled on õiguse ees võrdsed. Üldiselt - tohib teha seda, mis pole keelatud.
3.5 Õigusaktidele esitatavad nõuded -
1) Vastu võetud pädeva organi poolt (nt. seadusi võtab vastu parlament);
2) On vastu võetud kindlate protseduurireeglite järgi (nt. teatud seadusi saab võtta vastu min. 51 häälega e. absoluutse enamusega);
3) On saanud teatud vormi (nt. ilmunud Riigi Teatajas);
4) Oma sisult vastab kehtivale õigusele (on õiguspärased, nt. seadus ei ole vastuolus põhiseadusega; valitsuse määrus ei ole vastuolus seadusega). 3 esimest punkti näitavad õigusakti formaalset õiguspärasust, 4. punkt näitab akti materiaalset õiguspärasust.
3.6 Õigusaktide teatavakstegemine. Riigi Teataja süsteem-

Seaduse jõustumine – jõustub 10. päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda.
Määruse jõustumine – Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
Teema 4. Õigusnorm
4.1 Õigusnorm kui sotsiaalne norm - õigusnorm on sotsiaalse normi alaliik. Üldised tunnused on:
1) Ta on inimeste käitumise reegel
2) Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud iseloomuga suhete reguleerimiseks
3) Tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega.
4.2 Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid -
1) Õigusnorm lähtub riigist. Esineb käsu või keeluna.
2) Õigunormi täitmine tagatakse riigi sunniga
3) Õigunorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik alluvad .
4) Õigunorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile juriidilised kohustused.
5) Õigunorm on formaalselt määratletud reegel. Teisisõnu peab kuskilt formaalselt kirjas olema.
4.3 Õigusnormi tunnused - Tundub sama mis 4.6
4.4 Õigusnormi funktsioon ühiskonnas. Õigusnormi struktuur: hüpotees , dispositsioon , sanktsioon -
Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele:

Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. Aeg ja subjekt .

Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine). Õigused ja kohustused.

Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Näiteks vangla või trahv .
Kokkuvõtvalt tuntakse seda kui H-D-S - ehk tehisolud (mida tehti) - objekt/subjekt(eestis normi adressaat) ehk kes tegi - karistus. Ametlikult - "kui - siis - vastasel juhul".
4.5 Õigusnormi tähistamine - paragrafi märkide ja ladina tähestikuga
4.6 Õigusnormide liigid ja liigituse alused -
1) Subjektide järgi tunnused ehk kes on normi kehtestanud.
2) Reguleerimisobjekti järgi. Normi reguleerib näiteks riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus. Riigi õigussüsteem määratleb.
3) Ajalise kehtivuse järgi - piiratud või alalised normid.
4) Territoriaalse kehtivuse normid - üleriigilised või lokaalsed normid.
5) Ettekirjutuse iseloomu järgi. Näiteks määratletud normid, et rasedat töötajat ei või lähetusele saata kui ta seda ei soovi.
6) Täidetava funktsiooni järgi - reguleerivad või kaitsvad.
7) Vastavalt regulatsiooni viisile - kohustavad normid, keelavad vormid, õigustavad vormid.
Lisaks võivad olla kaitsvad või reguleerivad.
4.7 Õigusnormide kehtivus - territoriaalne, ajaline ja isikuline.
[ http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/oigusopetus_tto3160/tto3160_konspekt_ii.html - hea viide ]
Teema 5. Õigussuhe
5.1 Õigussuhte olemus ja mõiste. -
Õigusuhe on õigussubjektide poolt läbikäimine õiguses sätestatud viisil.
Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses. Õigussuhete erinevused teistest suhetest:

Õigussuhe on niisugune seos, mis tekib õigusnormide alusel. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise vahendiks

Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse.

Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga.

Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu.
5.2 Õigussuhe subjektid - õigussubjektiks e. õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene – füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega – võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks . Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus . Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents . Füüsilised isikud peavad olema elusalt sündinud kui lollakalt see ka ei kõlaks.
5.3 Õigussuhte subjekti õigus- ja teovõime - Õigusvõime on isiku võimelisus olla õigussuhtest osavõtjaks – võimet omada õigusi ja kohustusi. Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Inimene, füüsiline isik omab seda õigust sünnist surmani. Eraõigusliku juriidilise isiku õigus- ja teovõime tekib tema kandmisega seaduses ettenähtud registrisse (nt. äriregistrisse, erakondade registrisse jne) ja lõpeb sealt kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal.
Teovõime on isiku võime oma õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15- aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7-aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu võib kohus tunnistada isiku teovõimetuks. Kohus võib piirata teovõimet alkohoolikutel, uimastitarvitajatel vms. põhjustel. Sel juhul määratakse isikule eestkostja . Juriidilise isiku teovõime teke ja lõpp – vt. eelmine küsimus. Juriidilise isiku esindajaks, kes teeb tema nimel tehinguid on tema juhatus või juhataja või juhatust asendav organ
Lisaks:
Deliktivõime on subjekti võime kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest. Füüsilisel isikul tekib reeglina täisealiseks saamisega (v.a. mõned erandid, näit. kriminaalvastutus võib teatud juhtudel alata 14. või 16. eluaastast).
5.4 Õigussuhte sisu: subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus - juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus
Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. ( Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse – tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus /); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust.
5.5 Õigussuhte objekt. Juriidilised faktid ja nende liigituse alused - Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on nagu tõestatud. Õigussuhte objektiks on asjad, mille üle vaidlus käib. Need võivad olla füüsilised või vaimsed. Prostituut on tehniliselt nii subjekt kui objekt.
Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine, mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena.
Teema 6. Õiguse realiseerimine ja rakendamine
6.1 Õiguse realiseerimise vormid - õiguse rakendamise akt - on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile.
Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine. Reguleerimine saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
Akt peab vastama järgmistele küsimustele:
1) Milline organ on akti välja andnud.
2) Millal on akt välja antud.
3) Kus on akt välja antud.
4) Millise konkreetse isiku kohta on akt välja antud.
5) Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub.
6) Millise seaduse või normi alusel on akt vastu võetud.
7) Milles seisneb asja lahendamise olemus.
Lisaks:
6.2 Õiguse rakendamise olemus - Õigunormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (kohus, politsei).
Õiguse rakendamise vajadus tekib:
1) Kui õigussuhte iseloom on selline et ta ei saa tekkida ilma pädeva aktita.
2) Õigusliku vaidluse korral. Näiteks töövaidlus või mingi varaline vaidlus.
3) Kui on pandud toime õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
6.3 Õigusloome organisatsioon ja korraldus. (ei pruugi olla tõsi) - Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas. Seadusloomet saavad alustada riigikogu liikmed, fraktsioonid, komisjoni liikmed ja vabariigi valitsus. President kinnitab.
Eesti kohtusüsteem – kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) – Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) – Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal - ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Riigikohus ei tee kogu tööd uuesti, vaid kontrollib kas esimeses kahes astmes on põhiseadust järgitud.
Teema 7. Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus
7.1 Õiguse rikkumine: mõiste, tunnused ja liigid - Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud toime deliktvõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik.
Kuriteod (trahv või vangistus ), väärteod (trahvid) ehk haldusõigusrikkumised (kahju hüvitamine), tsiviilõigusrikkumised (kahju hüvitamine), tööõigusrikkumised ehk distsiplinaar süüteod (näiteks leppetrahvid).
7.2 Juriidiline vastutus: mõiste, tunnused, aluse - juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Kohustus! Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast.
Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse – tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust.
Õigusharude järgi liigitatakse vastutust

Kriminaalvastutust – riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle

Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv

Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel.
Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus)
Teema 8. Õiguse tõlgendamine
8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud . Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks.Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone.
8.2 Tõlgendamise viisid -
Grammatiline tõlgendamine (normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest.).
Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine (normi mõte selgub alles koostoimes teiste samas õigusaktis sisalduvate normidega).
Ajalooline tõlgendamine (Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne.)
Objektiiv - teleoloogiline tõlgendamine (Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte.)
8.3 Lüngad õiguses ja nende ületamine - Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Sellisel juhul võib olla tegemist lüngaga õiguses, mida saab mõnedel juhtudel ületada analoogia abil.
Analoogia - on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist. Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tõlgendusvõtted ei aita.
Seaduse analoogia – otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased.
Õiguse analoogia - puhul ei lähtuta aga õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, õigusprintsiipidest.
8.4 Kollisioonid õiguses - Õiguste kollisioon , kaks seadust sama asja kohta.
Teema 9. Avalik õigus
9.1 Riigiõigus: Põhiseadus kui riigiõiguse esmane allikas ja õiguskorra alus. - (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Ühesõnaga on põhiseadus kõige võll ja kõik peab vastama põhiseadusele. Kui kohtud leiavad et seadus pole põhiseadusega kooskõlas, siis saab kohus seaduse tühistada.
Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
1) rahvahääletusel;
2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
9.2 Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitamise alused - Põhiõigused on: õigus elule, õigus vabadusele, õigus võrdsusele, õigus isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule.
Põhiõiguste liigid:
a) isikulise kaitseala järgi:
- igaüheõigused
- kodanikuõigused
- rahvusõigused
b) tsiviilõigusliku isiku mõiste järgi (PS § 9):
- õigused, mis laienevad ainult füüsilistele isikutele
- õigused, mis laienevad ka juriidilistele isikutele (NB! põhiõiguste puhul
erandina ka ühendustele,milllel ei ole juriidilise isiku õigust)
c) põhiõiguse sisu järgi:
- tõrjeõigused ehk vabadusõigused ( vabadused )
- võrdsusõigused
- õigused riigi positiivsele tegevusele ehk nõudeõigused riigi vastu (sealh.
sotsiaalsed põhiõigused)
9.3 Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese - Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. See seletab kuidas riigifirmad ja ametid toimivad ja mis nende õigused on ühesõnaga. Näiteks haigekassa ja lennuamet (näited on võibolla õiged).
9.4 Haldusõiguse süsteem - Haldusõiguse süsteem:
Üldosa: näit.
-haldusõiguse üldprintsiibid
-halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund
-avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund
-haldusvastutus
-haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne.
Eriosa : teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne
9.5 Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad .
9.6 Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik ( KarS ). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste – karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.
9.7 Süüteod: kuriteod ja väärteod -
Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.
Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegude näol on tegu eelkõige varem sätestatud haldusõiguste rikkumistega.
Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.
9.8 Karistuse mõiste ja liigid. Karistuse mõistmine ja karistusest vabastamine - Karistus peaks olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama.
Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu.
Õigusemõistmise avalikkus , Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul,
Otsuse väljakuulutamise avalikkus ,
Süütuse presumptsioon , s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama , s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut.
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
Väärteo eest - põhikaristusena ette nähtud *rahatrahv (kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni) või *arest ( kuni kolmkümmend päeva). Juriidilisele isikule võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. Juriidilisele isikule võib konkurentsialase väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni viissada tuhat krooni.
Kuriteo eest - füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud *rahaline karistus (kolmkümmend kuni viissada päevamäära - päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut.) või *vangistus ja juriidilisele isikule *rahaline karistus (viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni) või *sundlõpetamine.
Mitterahalised mõjutusvahendid - psühhiaatriline sundravi.; * tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist; *Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus ; 2) allutamine käitumiskontrollile 3) noortekodusse paigutamine ; 4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine.
Karistusõigus reguleerib seda et kas karistus peaks rehabiliteerima või sanktsioneerima.
Kuritegude eest on karistused üldiselt ettemääratud, väärtegude eest on suunavad.
Süüteo koosseis tuleb eksamile:
Süüteokoosseis= kuri tegu (faktilise tõestusega) + kuri tahe = karistus.
Tahtlikkuse liigid:

Otsene, mille puhul inimest ei koti üldse reeglid.
Kaudne - näiteks ülevaatuseta autoga selletõttu õnnetuse põhjustamine.
Ettevaatamatus - tavaline inimene. Hooletus - näiteks tuletõrjuja.

Tuleb ka eksamile !!! HDS on õigusushete koosseis, millrga ei tohi seda elu sees sassi ajada. HDS - tehisolud-objekt/subjekt-karistus. Kui - siis - vastasel juhul. Kui teed midagi millegagi, siis tee seda nii või saad rämedalt.
Karistusõiguse printsiibid :
1) Enne seadust pole kuritegu
2) Kui kahtled siis kannataja kasuks
3) Ei saa olla karistust ilma seaduseta
4) Õigusel pole tagasiulatuvat jõudu
5) Samas asjas ei saa teist korda karistada kui just uusi asjaolusid välja ei tule.
6) Teatud kuriteod peaksid olema universaalsed aga näiteks moslemiriikide tõttu on see suhteliselt paigast ära. Piraatlus on ainuke toimiv asi preagu , mis universaalselt maailmas toimib.
Teema 10. Eraõigus
10.1 Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem - Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis, üldisemalt , reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil.
Tsiviilõiguse valdkonnad - tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus.
10.2 Füüsilised ja juriidilised isikud -
Tsiviilõigussuhe – tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhe tsiviilõiguste ja kohustuste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel. Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt 2 poolt – õigustatud pool (võlausaldaja) ja kohustatud pool (võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut. Tsiviilõigussuhte subjektid ehk tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad on isikud.
Füüsiline isik - on inimene. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime.Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi- ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega inimeselt ära võtta.
Juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk üksus või organisatsiooniline tervik, millele seadus omistab õigussubjektsuse. Karmimad karistused.
10.3 Tehingud - on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tehing – olulisim subjektiivsete tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alus. Tehingud võivad olla ühepoolsed (nt testamendiga pärandamine) või mitmepoolsed (nt ostu-müügileping). Tehing on isiku tahteavaldus. Tahe peab kujunema välja tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades . Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võib olla kirjalik või suuline . -Tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku või elektroonilist taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema allakirjastatud.
10.4 Võlaõiguslikud lepingud -
Võlasuhe - on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Leping - on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Võlaõiguslik leping on näiteks tööleping.
10.5 Asjaõiguse olemus ja põhimõtted – asjaõigus on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ning käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimiste ja rikkumise tagajärgede hüvitamist. Liigid: omand ja piiratud asjaõigus.
Asjaõiguse printsiibid:
*absoluutsuse põhimõte - kehtivad igaühe suhtes
*Asjaõiguse liikide fikseerituse põhimõte
*Avalikkuse põhimõte
*Määratletuse põhimõte - igale asjale eraldi omand
*Üleantavuse põhimõte
*Eraldatuse põhimõte e. abstraktsioon
10.6 Omand - isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Omand on tegelik võim asja üle (valdaja võib mitte olla omanik). Valdus - õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte (ka varas on valdaja) a)otsene valdus (üürnik ) b) kaudne valdaja (maja omanik, üürile andja) Valdaja on isik, kelle faktilise võimu all asi on. Asja võib vallata ka rendi, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel. Sel juhul valdamine on ajutine (vastavalt Valdajaks ei ole aga isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korraldusel tema majapidamises või ettevõttes. Valdus võib olla 1)seaduslik 2) ebaseaduslik - sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.
Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks
Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande alusel. Reaalservituud on ka näiteks välja üüritud korter.
Isiklik servituut - esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Isiklik servituut on näiteks firmaauto.
Pant - asja nõudega koormamine.
Valdus - kinnisvara vist .
Jagunevad veel kinnipant - mis on notari poolt kinnitatud.
Vallaspant - tagatiseks on isagusune vallasvara . Kinnisvara. Loomad.
Kõrvalkohustused:
1) Käendus on lisatagatise kindlustamine.
2) Garantii eesmärk on koormata teenusepakkujat ja läbi koormamise kindlustada õiguste ja kohustuste tasakaal.
3) Käsiraha eesmärk on tõestada, et üks on nõus ja võimeline lepingust kinni pidama .
4) Leppetrahv - lepingu rikkumisega tekkiv kompensatsioon.
Äritegevus on tagatud äriseadustikuga: mis tagab
1) Vastutuse
2) Reguleerib majandusliku tegevuse riigi poolt . Õigemini tunnustab seda.
Ettevõtlust reguleerib kaks sitta :
1) Avalik õigus: riigi loodud ettevõtted või MTÜd
2) Äriõigus, mis seab normid ja teostab järelvalvet.
10.7 Perekonnõiguse põhimõtted -
Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist.
Perekonnaõiguse ülesanded:

tagada kord ühiskonnas;
kaitsta peret ja ühiskonda;
olla eeskujuks.

Perekonnaõiguse põhimõtted on järgmised:
abikaasade võrdõiguslikkus;

vanemate võrdõiguslikkus;
laste võrdõiguslikkus;
lapse huvi ülimuslikkus.

10.8 Abieluõigus - Ilmselt õigus abielluda .
1) Heteroseksuaalsus - abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel (PKS § 1 lg 1);
2) Abiellumisvõime - abielluda võivad täisealised isikud (18 a),

Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (PKS § 1 lg 2 ja 3);
Piiratud teovõimega isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest.

3) Omavahel ei või abielluda veresugulased (PKS § 2) ega lapsendaja lapsendatuga ega sama isiku poolt lapsendatud omavahel (PKS § 3);
4) Konsensuslikkuse nõue - abielu sõlmitakse eeldusel , et abiellujad väljendavad isiklikult ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu.
Abielu sõlmimise eeldused II:

eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia;
vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga;
vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused.

Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras.
10.9 Eestkoste ja hooldus -
Vanema hooldusõiguse põhimõtted:
Vanematel on laste suhtes VÕRDSED õigused.
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda lapse eest (vanema hooldusõigus).
Vanema hooldusõigus hõlmab õigust:
1) hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus)
2) lapse vara eest (varahooldus);
3) otsustada lapsega seotud asju.
• Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.
• Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldust esitades ei ole väljendanud soovi jätta hooldusõigus vaid ühele vanematest .
• Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.
• Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.
Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut.
Isikuhooldus (PKS § 124-126)
Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda –teha kõik tagamaks lapse heaolu.
Isikuhooldus hõlmab õigust nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab.
Isikuhooldus hõlmab ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda.
Varahooldus (PKS § 127-133)
Varahooldus hõlmab kohustust valitseda lapse vara, m.h last esindada.
Vanemad peavad lapse varahooldust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
Lapse vara kasutamise üldreegel: vara ennast ei või vanemad ära kulutada, seda tuleb säilitada lapse jaoks ning anda lapsele täisealiseks saamisel üle.
Vanema hooldusõiguse piiramine (PKS §-d 134-146)
Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või pole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke vahendeid.
Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsuse ametnik, politseinik , tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta.
Ühise hooldusõiguse lõpetamine
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
Suhtlusõigus (PKS § 143-144)
Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.
Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Lahus elavate vanemate otsustusõigus (PKS § 145-146)
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu asju ainuisikuliselt.
10.10 Pärimisõiguse alused ja põhimõtted -
Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru.
Pärimisõigus objektiivse õiguse tähenduses on õigusnormide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele.
Pärimisõigus subjektiivse õiguse tähenduses: Konkreetsele isikule seadusega antud võimalus või talle seadusega pandud kohustus surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes.
Isiku surmaga lõpeb küll isiku õigusvõime, kuid tema õigused ja kohustused lähevad pärimise kaudu üle teisele isikule, pärijale – õigusjärglus (TsÜS § 6).
Pärimine on õigusjärglus surma tõttu.
Pärandaja on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle (PärS § 1 lg 2).
Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3).
Sellest ajast algab pärimismenetlus ehk pärimise käik.
Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht ning seal viiakse läbi pärimismenetlus.
Pärija on isik, kellele läheb pärandaja vara üle kas pärandaja tahteavalduse või seaduse alusel.
Tahteavaldus on testament (PärS § 19) või pärimisleping (PärS § 95).
Pärand on pärandaja vara.
Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik.
Pärimisvõimeline füüsiline isik peab olema pärandaja surma ajal elus, juriidiline isik olemas.
Erandiks on laps, kes oli eostatud enne pärandi avanemist.
Pärijaks saamise välistab isiku pärimiskõlbmatus (PärS § 6).
Pärimiskõlbmatu on isik, kes nt tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha, võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu jne (vt loetelu PärSi §-s 6).
Pärimise mõiste - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule
Teema 11. Rahvusvaheline õigus
11.1 Rahvusvahelise õiguse olemus ja põhimõtted - Rahvusvaheline õigus (rahvusvaheline avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit de gens) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist.
Õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
Klassikaline rahvusvaheline õigus reguleeris piiratud hulka riikidele elulist huvi pakkunud küsimusi diplomaatia, sõja, maismaaterritooriumi ja meresõidu kohta. Tänapäeval on reguleerimisvaldkond oluliselt suurenenud, hõlmates inimõiguste, majanduse ja isegi kosmosega seotud küsimusi.
Riigisisene õigus on ennekõike hierarhiline õigussüsteem, mida iseloomustavad keskne riigivõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja võimuaparaadi jagunemine seadusandlikuks, täidesaatvaks ja õigustmõistvaks. Riigivõim tagab sanktsiooniaparaadiga kohustuste täitmise üksikisikute poolt.
Rahvusvaheline õigus on horisontaalne süsteem, kus osalejad on õiguslikult, kuigi sageli mitte poliitiliselt võrdsed. Lotuse reegli kohaselt pärinevad riikidel lasuvad kohustused nende iseendi tahtest ning piiranguid riikide suveräänsusele ei saa seetõttu eeldada. Riigid täidavad oma kohustusi vabatahtlikult ning sanktsioonide süsteem on üldiselt väheefektiivne. Kuigi rahvusvaheline õigus ei vasta ei avaliku ega eraõiguse tunnustele, paigutavad riigiõigusega tegelevad autorid ta tavaliselt avaliku õiguse alla.
Rahvusvaheline teovõime:

võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu;
võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks;
võime olla hagejaks ja kostjaks rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside ees.

11.2 Rahvusvahelise õiguse allikad ja rahvusvahelise õiguse subjektid - Traditsiooniliselt olid rahvusvahelise õiguse subjektideks ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
Rahvusvahelisel õigusel on kolm esmast allikat: rahvusvahelised lepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldpõhimõtted (vt Rahvusvahelise Kohtu Statuudi artikkel 38.) Kõige tähtsamad neist on rahvusvahelised lepingud, millega riigid oma põhimõtteliselt piiramatut vabadust vabatahtlikult piiravad. Rahvusvahelise lepingu puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest ( longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte.
Tekkepõhjustest lähtuv jaotus:

originaarseteks (algne, ürgne) (nt riigid)
sekundaarsed (derivatiivne, tuletatud ) (nt rahvusvahelised organisatsioonid Malta Ordu ja Püha Tool).

Rahvusvahelise tavaõiguse ning õiguse üldpõhimõtete sisu määratlemiseks on lubatud kasutada täiendava õigusallikana kohtuotsuseid ja õigusteadlaste teoseid. Kohtuotsused rahvusvahelise õiguse allikana võivad olla rahvusvaheliste vahekohtu- ja kohtuotsuste kõrval ka riigisiseste (ennekõike kõrgemate) kohtute otsused. Õigusteadlaste teostest tulevad kõne alla ainult kõige autoriteetsemad autorid. See on lühike nimekiri, kuhu kuuluvad näiteks Lassa Oppenheim ja Hersch Lauterpacht. Peab silmas pidama, et kuigi sageli kirjutavad õigusteadlased sellest, milline õigus peaks olema, on siin mõeldud kirjutisi sellest, milline õigus on.
Rahvusvahelise eraõiguse seadus- reguleerib, millise riigi õigust kohaldada, kui eraõiguslik vaidlus ei ole seotud ainult Eestiga , vaid ka teiste õiguskordadega. Rahvusvaheline eraõigus annab juhise , millise riigi seadust rakendada.
11.3 Rahvusvahelise õiguse tagamine -
Teema 12. Euroopa Liidu õigus
12.1 Euroopa Liidu olemus ja ülesehituse põhimõtted - Euroopa Liit on rahvusvaheline demokraatlike riikide ühendus, kus tehakse koostööd inimeste elujärje ja elukeskkonna parandamiseks.
Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki.
Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad
• Siseturg ja ühtne valuuta
• Ühine põllumajanduspoliitika
• Regionaalpoliitika
• Energeetika ja keskkonnapoliitika
• Justiits- ja siseküsimused
• Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Institutsioonid :
ELi unikaalse institutsioonilise ülesehituse raames:

Määrab ELi üldised prioriteedid kindlaks Euroopa Ülemkogu, mis koosneb liikmesriikide ja ELi juhtidest.
Esindavad otse valitud Euroopa Parlamendi liikmed selles parlamendis Euroopa kodanikke . Nemad teevad ka seadusi.
Esindab ELi kui terviku huve Euroopa Komisjon, mille liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt. Nemad teevad ka seadusettepanekuid.
Kaitsevad liikmesriikide valitsused oma huve Euroopa Liidu Nõukogus.

Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll:

Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist;
Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamis

Konspekt loengust:
Europol in interpoli väiksem vend. Viimasel ajal püüavad euroopa teede üleüldist ohutust tõsta.
EL on esmajärjekorras majandusühendus. Ühine välispoliitika.
EL 4 põhivabadust:
*Vabadus mitte õigus.
Neil on erinevus.
Põhivabadustest peaks õigus lähtuma aga nad otseselt ise seadused pole või nii.
1) Kaupade vaba liikumine. Liiduterritooriumil peavad kaubad vabalt liikuda saama. Kui just pole otseselt mingeid teisi asju kokku lepitud.
2) Kapitali vabaliikumine. EL saab investeerida peaaegu ilma piiranguteteta
3) Ettevõtlusvabadus. EL liikmesriigi kodanikul nüüd ka juba residendil on võimalus kiirelt ja efektiivselt asutada ettevõte üks kõik millises liikmesriigis. Kuidas aga ettevõtet alustada on iga riigi enda otsustada. Soome on administratiivsel tasemel kohutav. Kasutavad senimaani faxi et ettevõtet alustada.
4) Isikute vaba liikumine. Tänapäeval on see igasugune liikumine nt Erasmus ja Archimedes. Asi algas tööjõu vabast liikumisest . Ühtlustada tööjõudu. Miks inglased pahased oma poolakate peale on, on see et nad ise ei oska seda tööd. Selle vabaduse puhul on riikidel kõge suurem keeldude rakendamise õigus:
1. Inimeste vaba liikumist saab rahva tervisekaitse õigustusega keelata. Enamasti rakendatakse EL väljapoolt tulevate inimeste sisserännet.
2. Riigi julgeolek. Mustad nimekirjad. Seda pole vaja teistele eriti selgitada sest kaitsesaladused on teistele riikidele eest salastatud.
3. Avaliku huvi kaitseks. Public policy .
See eelnev oli kümnenda küsimuse esimene pool.
Teine pool:
Õigustloovad organid:
1) EL parlament. Avatud salajane valimine. Parlamendi eesmärk on esindada rahvast. Võtta vastu eelarvet ja teha poliitika ja seadused nagu muud parlamendil. Eestil 6 saadikut.
2) Nõukogu - Ministrite nõukogu otsustab millised seadused jõuavad parlamenti. Rakendab riigipeade nõukogu arengusuundi . Näiteks põllumajanduskokkusaamisele läheb põllumajandusminister. Tegeleb ka välissuhetega ja üritab riike koostööd toimima panna.
Riigipeade nõukogu - peaministrid peamiselt. Kaks korda aastas saavad kokku. Sinna lähevad tavaliselt need kelle asjast jutt käib. Arutavad üleüldisi EL arengusuundi.
3) Kõik saab alguse EL komisjonist. - tagada EL kui organisatsiooni areng. Igal ühel on oma esindaja. Andrus Ansip on Eesti esindaja praegu. Komisjoni liikmed valitakse parlamendi liikmete seast.
Lisaks on veel kohtuorganid:
1) Esimese astme kohus 70-80% EL õiguste ja asjadest lahendab. Ettevõtete ja isikute kaebused .
2) EL kohus. Komisjon vs riik või riik vs riik ntx. Kõik vaidlused, mis on seotud lepingute, põhiõiguste harta ja EL toimimisega seotud.
EL kohtus toimub:
1) EL kohus annab näiteks nõuandeid ja arvamusi . Kui teemaks on ELi õigusi vist puudutav arutelu.
2) Teiseks EL õiguse täitmise nõue. Eesti on suhkrutrahvi tõttu kaks korda kohtusse antud, mis ongi maks korrad . mis ühe asja eest saab kohtusse anda.
3) Teiseks et mingeid asju tühistada mis tunduvad ebaõiglased.
4) Otsesed hagid .
ELi õiguse hierarhia:
1) Rahvusvahelised lepingud - kõik riigid peavad osa võtma ja alluma . Ainuke variant mitte osa võta on takistada lepingu ratifitseerimist.
2) Esmane ehk primaarne õiguskord. See koosneb kolmest osast. See sisuliselt dikteerib mida kõik seadused ja asjad järgima peavad.
1) EL leping, mis on üldõnaline ja räägib lühidalt põhiõigustest ja asjadest.
2) EL toimimise leping. Räägib detailselt kuidas asjad toimuvad EL-is.
3) EL põhiõiguste harta. Tsentraliseerib ühendust ropult. Liigub föderatsiooni suunas. Põhimõtteliselt loodi põhiseadus mis on kõrgemalt kui ühegi osalisriigi põhiseadus. Nüüd on perses.
3) Teisene ehk sekundaarne õiguskord. See sisuliselt viib ellu uusi õigusi. See jaguneb:
1) Määrused (küsib eksamil) - Määruste eesmärk on tagada õguskorra ühtlustamine:
1.1 Kõik peavad tegema ühtemoodi
1.2 Otsekohalduv. Kõik peavad vastuvõtma suht kohe, isegi kui osalisriigis asju nii kiirest pole võimalik vastu võtta. Asi kehtib ja nii on.
1.3 Rakendub kogu ulatuses. Seega on kõik etteantud. Seda ei saa kohendada ja ei saa valida mis punkte sellest täita. Kui kõik peavad näiteks 1% elanikkonnast migrante vastu võtma siis kogus pole valitav. Kõik peavad tegema ja kohe.
2) Direktiiv (küsib selle ja määruse vahet) - harmoniseeriv. Teisisõnu nende eesmärk on saavutada sama lõpptulemus. Nende jõustumine võtab kauem aega. Näiteks 3-5 aastat ja selle jooksul tuleb ostustada kuidas viiakse direktiiv ellu. Iga riik võib seda omamoodi teha aga kuidagi tuleb sama lõpp saavutada.
3) Otsus - otsus et kõik liikmesriigid peavad näiteks osalema migratsiooniprobleemi lahendamises. Otsus on siduv nende jaoks, kellele see on adresseeritud (nt ELi liikmesriik või mõni ettevõte) ning see on vahetult kohaldatav. Näiteks avaldas komisjon otsuse ELi osalemise kohta mitmete terrorismivastase võitlusega tegelevate organisatsioonide töös. See otsus oli seotud vaid nende organisatsioonidega.
4) Arvamused ja soovitused. Näiteks, et riigid parandaksid oma videovõimekust et skaibi teel oleks võimalik kohtukeisse lihtsamini lahendada. Need pole siduvad, need on soovitused.
Arvamus on veel eraldi, kuidas kohus saab näiteks avaldada arvamust kuidas midagi liidusiseselt võiks näiteks lahendada.
EL põhiõiguse võib siis kokku võtta selllga, et nad on otsekohalduvad ja ülemuslikud. Ehk on above Eesti põhiseadus ja kehtivad kohe ilma tingimusteta.
12.2 Euroopa Liidu õiguse põhimõtted ja allikad - Euroopa Ühenduse, mis moodustab Euroopa Liidu esimese samba, õigus on ülimuslik rahvuslike õiguskordade suhtes ning tal on vahetu õigusmõju. Teise ja kolmanda samba raames loodud õigus on sarnane tavalise rahvusvahelise organisatsiooni raames looduga.
Tavapäraselt jagatakse Euroopa õigus järgmiselt:
Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud)
Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne)
EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud. Ei ole olemas eraldi EL kohtusüsteemi. EL õigusel ei ole oma menetlsunorme ega eraldi õiguskaitsevahendeid, kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole).
EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga.
EL kohtu pädevus-
1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes
2) Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa.
Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see on kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks. Tõlgendust saab muuta ainult EL kohus ise.
Kui on tegemist sellistel kohtutel , mille otsuseid ei saa enam edasi kaevata, teised kohutastmed üksned võivad mitte ei pea seda küsima.
Komisjon saab teada et rikkumine võib aset leida: 1)üksikisikute kaebustest liikmesriigi peale (ei pea ise tõendama rikkumise olemasolu, või et see mõjutab peamiselt või otseselt teid). Ent see ei tähenda et komisjon sellega kindlalt tegelema hakkab, ei saa eeldada ega nõuda tegutsemist , mõnel juhul võtab lihtsalt teadmiseks. Komisjon ei ole kohustatud vaid volitatud. 12 kuu jooksul otsustatakse kas algatatakse rikkumismenetlus või suletakse juhtum, sellest antakse hiljem ka inimesele teada. Muidu suhteliselt suletud menetlus, ei anta eriti informatsiooni kui kaugel on, et mitte mõjutada menetluse tulemusi.
2) Komisjon võib ka omal algatusel menetlust liikmesriigi vastu alustada
2017 aasta eksamiküsimused umbkaudu meeles:
1. Riigi tunnused?
2. Süüteo liigid ja süüteo koosseis?
3. Mis asi on õigussuhe. Kes on õigussuhte subjektid?
4. Mis asi on õigusvõime ja teovõime?
5. Õigusnormi piirid ja tingimused? (midagi sellist)
6. Tsiviilõigussuhte olemus?
7. Kes on füüsiline isik ja juriidiline isik. Nende õigused ja kohustused. Nende vahe?
8. Mis on õigussuhte objekt?
9. Erinorm ja üldnorm. Nende vahe?
10. Euroopa liidu põhivabadused ja need värgid millega õigust ellu viiakse (määrus,direktiiv, otsus, arvamus)

.DOCX Laadi alla originaalfail 39 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hobune69 Õppematerjali autor

Konspekt Õigusõpetuse (Aleksandr Popov) eksamiks. Sisaldab nii tunni konspekte (mitte kõike) kui ka raamatust leitud ja netist leitud infot.

Ühe aasta eksamiküsimused on samuti konspekti lõpus.

õigus Õigusõpetus Õigusnorm Õigussüsteemi funktsioonid

Sarnased õppematerjalid

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted. 3) Saadi frankide õigus- seadustekogu, mis sai prantsuse õiguse allikaks. Liideti ühiskondlikud seadused. 4) Lokaal- ehk partikulaarõigus- tavaõiguslikud sätted, millega olid nõus läänehärrad. Neile kuuluv avalik õigus, sest koosnevad läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. 5) Üldine õigus- eranditult kuninglike kohtute tegevuste tulemus; on kujunenud ja areneb ka praegu ,,protsessi kitsas sängis". Eesti õiguse allikad: 1) seadused 2) seadlused 3) määrused 4) ka välislepingud 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. Õigus objektiivses mõttes: kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist,

Sissejuhatus õigusteadusesse

docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid.  Anglo-ameerika perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigus lõid mitte seadusandjad, aga kohtunikud, kes lahendasid konkreetseid individuaalvahelisi vaidlusi, st peamiseks õigusallikaks ei ole normatiivne akt, vaid kohtu- ja halduspretsedent. Eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Perekonda kuuluvad peaaegu kõik nn ingliskeelsed riigid.  Islami, hinduistlik ja judaistlik õigusperekonnasid iseloomustab religioossetele

Õigusõpetus

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva

Õiguse alused

doc

Õigusteaduse eksam

8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid

Õiguse alused

doc

Õigusteadus

Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);

Õiguse alused

doc

Õiguse aluste eksami materjal

2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.

Õiguse alused

odt

Õiguse alused

Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2

Õigus alused

docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid