Õiguse aluste eksami materjal (1)

Q: Mis on riigi funktsioonid?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse aluste eksami materjal

Q: Kuidas tekivad omand ja teised asjaõigused?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse aluste eksami materjal

Q: Missugused õigused on isikutel asjade suhtes?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse aluste eksami materjal

Q: Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse aluste eksami materjal

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on riigi funktsioonid?
Kuidas tekivad omand ja teised asjaõigused?
Missugused õigused on isikutel asjade suhtes?
Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta?

Õiguse alused
Kordamisküsimused

Õiguse olemus ja mõiste.
Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega.

Õiguse tunnused
*Õigus on käitumisreeglite kogum
*Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum
*Õiguses väljendub riigi tahe
*Õigus on üldkohustuslike normide kogum
*Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga
*Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele

Õigusperekonnad.
Mandri-Euroopa
Anglo-Ameerika
islami, hinduistlik, judaistlik
Kaug-Ida, Aafrika
sotsialistlik

Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus.
ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks.
ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID , ÕIGUSNORMID.
2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law
Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand.
Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal - ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.

Õiguse ajaloo põhietapid.

Riigi tunnused.
Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium , millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu

Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus.
Riigivalitsemise vormid on:

Monarhia – on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu.

Piiramata monarhia – selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius

Piiratud monarhia – on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt.

Seisuslik- esinduslik monarhia

Konstitutsiooniline monarhia – on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga.

Vabariik – on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president .

Orjanduslik aristokraatlik vabariik – kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus

Demokraatlik vabariik – kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.

Sotsialistlik vabariik – seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon .

Nõukogude vabariik – seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem.

Rahvademokraatlik vabariik

Presidentaalne vabariik – kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA)

Parlamentaarne vabariik – on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti)
Riiklik korraldus.
Unitaarriik ja föderatsioon.
Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid ( osariik , liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan . Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.
Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus.

Riigi funktsioonid ja ülesanded.
Mis on riigi funktsioonid?
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks.

Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis -kasvatuslikku f.

Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon.
Riigi ülesanne:
* korrakaitse
*sotsiaalvaldkond – kõigi olemiste eest hoolitsemine – haldusaparaadi suurenemine.

Riigiorganite süsteem.
Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
Riigi organid :

seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal
täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele
kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine

Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine.

Riigi õiguskord.

Õiguskorra funktsioonid.

Õigusriik.
Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni.
Õigusriigi olulisemad tunnused:

võimude lahusus

üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena

riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele

põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine

õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine

seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele

demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt

Õiguse allika mõiste ja liigid.
Õigusvorm ehk õigusallikas – õigusnormi väljendamise viis mis on kasutusele võetud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim, tavaõigus. Moraalsed tõekspidamised ja harjumused, püsiv. Asenduvad aegamisi õigusnormidega.
Õigusteadus ( juristide arvamus) – etendas õiguse tähendust vanas Roomas.
Kohtu- ja halduspretsedent – üldine reegel, õiguvormina kasutatakse kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele järgmiste samasisuliste asjade lahendamise kohustusliku jõu. Kohus/ haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Tnp õigusvormina kasutusel anglo-ameerika õiguses.
Leping – kokkulepe, kohustuslik vaid osapooltele. Õigusvorm vaid siis kui ta määrab kindlaks poolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt rahvusvahelised lepingud , millest juhinduvad ka teised subjektid . Ka tööõiguslikud kollektiivlepingud.
Normatiivakt ehk õigustloov akt – levinuim, õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele.
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid: 1945 ÜRO põhikiri ja 1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Aktsepteeritud kõikjal õiguse allikana .
Euroopa Liidu õigusaktid: 2003 Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus – Eesti võib kuuluda EU ja kohaldab põhiseadust, arvestades õigusi ja kohustusi. EL-l on oma õigussüsteem, milles eristatakse esmast (primaarset) ja teisest (sekundaarset) õigust. Esmane – asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud, õiguslik alus. 1) asutamisleping (Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamisleping 1951), 2)riikide liitumislepingud 3) asutamislepinguid muutvad kokkulepped (Maastrichti leping EL loomiseks) 4) eelnimetatud lepinguid muutvad kokkulepped. Aktidega määratakse liidu eesmärgid, piirid, institutsioonid ja nende pädevus, moodustumise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. See on siduv, kohustav , ülimuslik riigisisese õiguse suhtes.
Teisene - liidu institutsioonide(Euroopa Nõukogu, E Parlament, E Komisjon ja E Kohus) õigusaktid. Määrused, direktiivid , otsused, soovitused ja arvamused.
Määrus – teisese õiguse kõrgeima juriidilise jõuga. Sama oluline nagu riigis seadus. Tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, ilma kehtestamisprotseduurideta.
Direktiiv – liidu sotsiaalpoliitika põhiallikas. Annab Enõukogu või Ekomisjon. Pole vahetult kohaldatavad, tuleb luua adressaadini riigisiseste õigusaktide vahendusel. Kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte meetodeid ea vahendeid, liikmesriigi vaba valik.
Otsused – üksikakt, konkreetsele riigile/organisatsioonile, loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi, kasutatakse majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamises on siduvad ja kohustavad adressaatidele.
Soovitused ja arvamused – väljendavad EL seisukohti ja annavad adressaadile nende kohta poliitilisi juhiseid. Juriidiline mõju kaudse iseloomuga .

Õigustloov akt ja õigust rakendav akt.
Eristatakse kahte tüüpi õigusakte:

õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).

õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks.

Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused.

Õigusaktidele esitatavad nõuded

Riigi Teataja struktuur
RT I - Riigi Teataja I osa
Esimene osa jaguneb kahte jakku . Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ning teadaanded Vabariigi Presidendi ja Riigivolikogu valimiste ja Riiginõukogu kujundamise kohta.
RT II - Riigi Teataja II osa
Teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahel sõlmitud lepingud. Samuti avaldatakse selles osas teadaanded välislepingute ratuifitseerimise ja jõustumise kui ka välislepingute uuendamise ja pikendamise ning kehtivuse kaotamise kohta.
RT III - Riigi Teataja III osa
Kolmandas osas avaldatakse kõik muud teadaanded, mis ei kuulu avaldamisele esimeses ega teises osas.
RT IV - Riigi Teataja IV osa

Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid.
Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused:
1) käitumist motiveeriv toime- sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri( sotsiaalne kohustus) üks faktoreid mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud
reegli või malli kohaselt;
2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale,kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus , jõud või võim, mida valdab normiandja;
3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust , jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt );
4) eesmärk – sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatud reegli või malliga prognoositud käitumine;
5) abstraktsus - sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele;
6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust.
Sotsiaalsete normide funktsioonid on:
1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas;
2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises – sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust;
3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises;
4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti.
Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi:
1) tavanormid ;
2) moraalinormid;
3) korporatiivsed normid;
4) õigusnormid.

Õigusnormi tunnused.
*Õigusnorm lähtub riigist
*Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga
*Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel
*Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused
*Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel

Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon , sanktsioon .
Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut.
Liigitamine määratletuse astme järgi:

määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija)
suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab tingimuste spetsiifika igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist
määratlemata hüpotees ei määra konkreetset tingimust (“vajaduse korral”, “äranägemise järgi”)

Liigitamine konkreetsuse astme järgi:

kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused (Hammurapi), tänapäeval ei kasutata
abstraktne hüpotees näitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul

Liigitamine rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi:

lihtne hüpotees esitab tingimusena üheainsa faktilise asjaolu (kui keegi teeb midagi, siis…)
liithüpotees nõuab enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu
alternatiivne hüpotees seab eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama esitatu hulgast

Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul.
Liigitamine väljendamise viisi järgi:

lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata
kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud vm. käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused

Liigitamine määratletuse astme järgi:

absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust
suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel

Liigitamine õigusliku iseloomu järgi:

imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda
dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata

Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes.
Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi:

Kriminaalõiguslikud sanktsioonid – kuritegude eest, karistusseadustik , kohtu poolt rakendatavad
Haldussanktsioonid – väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon
Distsiplinaarsanktsioonid – töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik
Varalised e tsiviilõiguslikud – lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool

Liigitamine määratletuse astme järgi:

absoluutselt määratletud – ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend
suhteliselt määratletud – fikseerib sunnivahendi minimaal - ja maksimaalpiirid
määratlemata – jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada

Liigitamine struktuuri järgi:

lihtsanktsioon – üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest
liitsanktsioon – kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest
alternatiivne sanktsioon – võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast

Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus.
Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:

Subjekti järgi – kes on normi kehtestanud

vastavalt õigusharudele

Ajalise kehtivuse järgi – ajutised või alalised normid

Territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid

Ettekirjutuse iseloomu järgi – määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed

Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad normid

Vastavalt regulatsiooni viisile – kohustavad, keelavad, õigustavad.

Õigussuhte olemus ja mõiste.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel
Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu
Õigussuhte säilimise tagab riik
Õigussuhe kannab määratletud iseloomu

Õigussuhte subjektid.
Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need isikud, kes on õigussubjektsed. Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime.

Subjekti õigus- ja teovõime.
Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani.
Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega .

Õigussuhte sisu.
Õigussuhte juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused:
Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel, see on lubatud käitumise määr, võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile, riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr, kohustus täita õigustatud subjekti seaduslikke nõudmisi.

Õigussuhte objekt.
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.

Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused .
Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimeste elus. Need asjaolud on tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise, on toodud õigusnormi hüpoteesis. Need asjaolud ja tingimused on juriidilised faktid. Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses asetleidvaid asjaolusid, millega õigusnorm (hüpotees) seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks. Sündmused toimuvad sõltumata inimese tahtest, tegu on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus , käitumisakt. Tegusid liigitatakse õiguspärasteks ja õigusvastasteks.

Õiguspärased teod on

Juriidilised aktid e. inimeste käitumised, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (leping)

Juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilise tagajärjed sõltumata nende soovitaja tahtest

Juriidilise resultaadiga ehk objektiviseeritud resultaadiga teod, st. inimese tegu ei ole suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele , kuid ta tegevus loob talle õigused.
Õigusvastased teod on: õigusrikkumised, neid liigitatakse vastavalt õigusharule.
Lähtudes õiguslikest tagajärgedest liigitatakse juriidilised faktid:

Õigust loovad faktid (leping, tehing)

Õigust muutvad faktid

Õigust lõpetavad faktid (surm, hõivamine)
Juriidilised eeldused on sellised juriidilised faktid, mille puhul eeldatakse mingite asjade olemasolu ja sellele eeldusele antakse tähendus, mis on võrdne eeldatava asjaoluga. Näiteks:

Seaduse tundmine , seadusandja eeldab, et kõik teavad seadusi

Süütus, kuni kohus pole inimest süüdi tunnistanud, on inimene süütu

Surnuks tunnistamine, eeldatakse, et inimene on surnud ilma kindla faktita

Prejuditsioon, eeldus, et kõik õiguslikud dokumendid on tõesed, kuni pole tõendatud vastupidist
Juriidiliste faktide olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. Juriidiline tõend on teatud viisil fikseeritud jäljend tegelikkuses aset leidnud sündmusest või teost.

Õiguse realiseerimise vormid.
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist subjektide tegevuses, väljendub subjektide käitumises.
Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest, eristatakse õiguse realiseerimise vorme:

Õigusnormide nõuetest kinnipidamine

Õigusnormide kasutamine

Õigusnormide rakendamine.

Õiguse rakendamine.

Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid . Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane: lähtutakse kehtiva õiguse normidest; faktide paikapidavus; õiguse rakendamine õigluse vahendusel.

Tõendid õiguse rakendamises
Kõik faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta – õiguse rakendamise põhistatuse nõue.

Õiguse rakendamise aktid.
Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Õiguse rakendamise akte annavad välja erinevad riigiorganid, aktidel on erinev sisu ning kannavad erinevaid nimetusi.
Õiguse rakendamise aktid peavad sisaldama infot, mis annab teha järeldusi juriidilise jõu, kehtivuse kohta, kelle kohta akt käib, kohustuste ja õiguste iseloomu, muid andmeid, mis vajalikud, et aktis sisalduv realiseerida.
Õiguse rakendamise akte liigitatakse:

reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi – regulatiivsed (käskkirjad, otsused) ja juridiktsioonilised (kaitsvad õigusnormid) aktid

akti välja andnud organite järgi (seadusandliku, täitesaatva võimu, kohtuorganite, kontroll– ja järelvalveorganite aktid .

Õigusloome organisatsioon , seadusandlik protsess Riigikogus.

Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid.
Õigusrikkumise mõiste ja koosseis.
Inimese käitumine võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine.
Õigusrikkumine on juriilidine fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, on toime pannud deliktivõimeline isik ja on juriilidilise vastutuse aluseks.
Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.
Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit , tahte suunatust tagajärgedele teo panemise hetkel. Olulised on teo motiivid ning eesmärgid. Subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohaldamisel kas karistust kergendavatena või raskendavatena.
Õigusrikkumise objektiivsed tunnused.
Teo objektiivne külg kujutab endas faktiliselt toimepandud tegu, mis on vastuolus õigusega. Tegu kujutab endas mingi muutuse toimepanekut tegelikkuses.
Õigusrikkumiste liigid
Õigusrikkumisi liigitatakse õigusharulise kuuluvuse , kahjulikkuse astme ja rakendavate sanktsioonide järgi:

Kuriteod – Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised – seetõttu ka kõige karmimad karistused. Karistust kohaldab ainult kohus.

väärteod ehk haldusõigusrikkumised. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu. Karistust kohaldavad pädevust omavad riigiorganid, ametiisikud.

Tsiviilõigusrikkumised - Vastutust kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajdusel pöördutakse kohtusse.

tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (-üleastumised) – seiseb töölepingu seaduses kehtestatud kohtustuste süülises täitmatajätmises.

Juriidiline vastutus.
Juriidiline vastutus on retropektiivne(tagasivaateline) vastutus, mis on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine.
Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi:

Kriminaalvastutus – järgnevad kuriteole

Haldusvastutus – järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele

Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus.

Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest.

Õiguse tõlgendamise vormid.
*õigusaktide alluvus
*üldnorm vs erinorm
*õigusaktide ajaline kehtivus
*analoogia

Riigiõiguse olemus.

Põhiseadus.
Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992
PÕHISEADUSE PREAMBUL:

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade

Põhiseaduslikud institutsioonid.
Riigikogu
Vabariigi President
Vabariigi Valitsus
Riigikohus
Eesti Pank
Riigikontroll
Õiguskantsler
Kohalik omavalitsus

Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus.

Haldusõigus.
Haldusõigus rajaneb riigiõiguslikel alustel ja seondub eeskätt riigivõimu ühe haru- täidesaatva riigivõimu teostamisega

Avalik haldus.
Avalik halduse ülesanded:
*Korrahaldus
*Soodustav haldus
*Juhtimishaldus
*Maksuhaldus
*Personalihaldus

Haldusõiguse süsteem.
Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.
Haldusõiguse süsteem:
Üldosa: näit.

haldusõiguse üldprintsiibid
halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund
avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund
haldusvastutus
haldustoimingute sooritamine
halduskontroll jne.

Eriosa : teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne.

Avaliku halduse organisatsioon.

Avaliku halduse kandjad.
Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik.
Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. Halduskandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik(haldus) = erinevate organisatsioonide ja subjektide(haldus kandjate) kogusumma
Halduskandjate funktsioon – haldusülesannete täitmine.

Tsiviilõiguse süsteem.
Ajalooliselt eristatakse kahte tsiviilõiguse süsteemi:
1) Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa:
1. Isikud (suhete subjektid)
2. Asjad (suhete objektid)
3. Hagid (omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal)
Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale (Prantsusmaa, Hispaania , Itaalia)
2) Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:
1. Üldosa
2. Asjaõigus
3. Perekonnaõigus
4. Pärimisõigus
5. Võlaõigus
See süsteem on omane germaani õigusperekonnale.
Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise erinevad vähe. Mõlemale süsteemile on iseloomulik, et tsiviilõigus on kodifitseeritud ehk esitatud koodeksite kujul. Kuulsamad koodeksid Prantsuse oma 1804, Saksa Eraseadustik BGB 1900, Šveitsi tsiviilkoodeks 1907, Hollandi tsiviilkoodeks 1949.

Füüsilised isikud
Füüsilised isikud on inimesed.

Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime.
FÜÜSILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME (võime omada õigusi ja kohustusi. ) on igal inimesel. See algab elusalt sündimisest ja lõpeb surmaga. Kõigil füüsilistel isikutel on see ühetaoline ja piiramatu.
FÜÜSILISE ISIKU TEOVÕIME ( võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ) on igal täisealisel ( 18 aastane) isikul.

Juriidilised isikud, liigid.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil :

Teatud liiki juriidilise isiku või

Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Juriidilised isikud jagunevad eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikseks juriidilisteks isikuteks.
Eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks on ntks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, sihtasutus , mittetulundusühistu.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisel.
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riik, kohalik omavalitsus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. A-õ juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega.

Juriidilist isikute teovõime.
Eraõiguslike juriidiliste isikute teovõime on piiramatu.
Avalik-õiguslike juriidiliste isikutel esineb üks teovõime piirang, mis seisneb selles, et avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omandada õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.

Tehingud .
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslike tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse kui alusetu rikastumise läbi saadu.
Tühine on:

heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
seadusega vastuoolus olev tehing
näilik tehing

Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada.

Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikust asjaolust. Eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema.
Ähvardus ja vägivald – Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus ja vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut.
Raskete asjaolude ärakasutamine – Füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid asjaolusid.

Tehingu vormivabadus – tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud tehingu kohustuslikku vormi.
Tingimuslik tehing on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega :

edasilükkava tingimusega – tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte
äramuutva tingimusega – tagajärgede lõppemine sõltub asjaoludest, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte

Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel

Tähtaeg, tähtpäev. Tähtaja arvutamine.
Tähtaeg - Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud õiguslikud tagajärjed
Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega
Tähtpäev - Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel
Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega
Kui tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval

Võlaõigusliku lepingud.
VÕÕRANDAMISLEPINGUD.

Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ( ostuhinna ) ja võtma asja vastu
Tarbijalemüügiks nimetatakse vallasasja müüki tarbijale müüja poolt. Tarbijana käsitletakse üksnes füüsilist isikut
Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) teisele isikule (kingisaaja) tasuta üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale
Kinkija kohustus peab olema väljendatud kirjalikult, kui seadusest ei tulene rangemat vorminõuet ( kinnisasja kinkimine)

KASUTUSLEPINGUD

Üürilepingu kohaselt kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu
Rendilepingu kohaselt kohustub üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Erinevalt üürilepingust annab rendileping rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse
Laenuleping
Krediidileping
Tarbijakrediidileping

KINDLUSTUSLEPINGUD

Kahjukindlustus
Vastutuskindlustus
Isikukindlustus

TEENUSEOSUTAMISE LEPINGUD

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud
Maaklerileping
Agendileping
Komisjonileping
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö. Tellija kohustub maksma selle eest tasu. Teistest töö tegemisele suunatud lepingutest eristab töövõtulepingut aga nimelt tema suunatus tulemuse saavutamisele
Töövõtuleping vs Tööleping.

Asjaõiguse olemus ja põhimõtted.
Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse.
Asjaõigus kui tsiviilõiguse haru reguleerib asjadega seotud õigussuhteid
Asjaõigus tegeleb põhiliselt küsimustega:
- kuidas tekivad omand ja teised asjaõigused?
- missugused õigused on isikutel asjade suhtes?
- kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta?

Omand, piiratud asjaõigused.
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist
Omand:
- ainuomand
- ühine omand
- kaasomand
- ühisomand
Piiratud asjaõigused:

Servituudid
Reaalkoormatised
Hoonestusõigus
Ostueesõigus
Pandiõigus

Perekonnaõiguse põhimõtted.
Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid
Perekonnaõiguse allikad
Perekond ja perekonnaelu

Sugulased, hõimlased.
Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased
Ülenejad ja alanejad sugulased
Külgjoones sugulased
Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased
Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted – need ei ole veresuguluse suhted

Abielu, abikaasad.
Tänapäeva euroopalikus kultuuritraditsioonis mõistetakse abieluna mehe ja naise vabal tahtel põhinevat, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendust, mis on tähtajatu
Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud
Veresugulaste vahel abiellumise keeld
Abikaasade suhted –

Abikaasade isiklikud õigused
Abikaasade varalised suhted

- ühisvara
- lahusvara

Abieluvaraleping

Pärimisõiguse alused.
Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist
Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule
Pärandaja
Pärand
Pärija
Pärandi üleminek - Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale
Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda

Pärimise vormid, seaduslik, testament , pärimisleping.
Pärida on võimalik pärimislepingu, testamendi või seaduse järgi.

Seaduse järgi päritakse, kui puudub kehtiv testament või pärimisleping.
Testamendi järgi päritakse, kui pärandaja on teinud testamendi.
Pärimislepingu järgi päritakse, kui pärandaja on sõlminud pärimislepingu.

1.Seaduse järgi on esimese järjekorra pärijad pärandaja lapsed. Lapsed pärivad võrdsetes osades. Teises järjekorras pärivad vanemad, nende puudumisel pärandaja vennad ja õed. Kolmandas järjekorras pärivad vanavanemad ja nende alanejad sugulased.
Teise järjekorra pärijad pärivad siis, kui esimese järjekorra pärijaid (lapsi või lapselapsi) ei ole. Kolmanda järjekorra pärijatele läheb pärand, kui puuduvad ka teise järjekorra pärijad. Kui pärija sureb enne pärandajat, pärivad surnud inimese osa tema lapsed. Lapsendatud lastel on pärimisel samad õigused nagu bioloogilistel lastel.
Kui pärijaid ei ole, on seaduse järgi pärijaks kohalik omavalitsus (linn või vald). Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis ning pärijaid ei ole, on pärijaks riik.
Testamendiga saab testaatoril (pärandajal) muuta seadusjärgsete pärijate ringi: jätta keegi pärijatest pärandist ilma või suurendada pärandiosi ja anda muid korraldusi. Kuni testaator on elus, ei anna testament pärijale õigusi ega kohustusi pärandiga seoses. Testamendis märgitud varaga on testaatoril õigus teha tehinguid.
Testamendi tegemise õigus on vähemalt 15-aastasel isikul, kõik alla 18-aastased isikud peavad laskma testamendi notariaalselt kinnitada. Kui testament on tehtud, võib testaator selle tühistada hilisema testamendiga või pärimislepinguga.
Pärimisleping on kokkulepe:

millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks.
pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega seadusjärgne pärija loobub pärimisest.

Pärimislepingus võib teha ka muid korraldusi surma puhuks. Pärandaja eluajal ei ole pärijal õigusi pärandaja varale.
Pärimisleping sõlmitakse, seda muudetakse või see lõpetatakse notariaalselt tõestatud vormis. Pärimislepingut ei saa pärandaja iseseisvalt ühepoolselt muuta ning seetõttu on see väga siduv korraldus oma surma puhuks.

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 70 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

toomasmees Õppematerjali autor

õigusnorm aktid pärand õigusnormide rikkumise hüpotees subjektid rakendamise põhiseadus

Sarnased õppematerjalid

docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused.  Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi.  Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa

Õigusõpetus

doc

Õiguse alused kordamisküsimused

reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud

Õigus

odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond

Õigus alused

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

kehtestaja)  Täidesaatev võim – tegeleb seaduste järgmisega – Valitsus ja Riigipea  Kohtuvõim – 3 astmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus. 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. Ühiskond on reguleeritud seaduste ja tavadega?? 11. Riigi õiguskord. Eesti õiguskord põhineb õigusaktidel. Riigivõimu teostatakse ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. JNE 12. Õiguskorra funktsioonid. Reguleerida ühiskonda? 13. Õigusriik. - Võimude lahusus: 3 võimu lahutatud, ükski võim teise tegevusse ei sekku. - Üksikisik ja riik on võrdsed õigussubjektid - Riigi allutatus põhiseadusele - Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine (ÜRO) - Seaduslikkuse põhimõte - Seaduse ülimuslikkus - Demokraatlik õigusemõistmine 14

Õiguse entsüklopeedia

pdf

õpiku peatükid 1-7 vastused

Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka

Õigusõpetus

doc

Õiguse aluste abimees

o Õigusvastane tegu õigusrikkumine, õigusnormidega vastu või neid muudetakse või tühistatakse. vastuolus olemine. Õigusvastaseid tegusid saab liigitada 4. põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka õigusharude järgi (kriminaal-, tsiviilõigusrikkumised). inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheline õiguse o Õiguspärane tegu vastab kehtiva õiguse nõuetele. Õiguslike üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse 5. õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkus on vajalik ellu õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. viia. Kõik seadusest madalamal olevad õigusaktid peavad a) Juriidiline akt käitumine, mis on otseselt olema kooskõlas seadusega

Õiguse alused

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted.

Sissejuhatus õigusteadusesse

docx

Õiguse alused

Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist

Õigus

Rohkem sarnaseid