sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel). Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. - informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta (§ 44) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 14 õiguspärasuse põhimõte - seaduslikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte - seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15 5 16.03.2010 Haldustoimingud · Õigustoiming (halduse üldaktid dekreedid, seadlused, määrused, käskkirjad), üksikaktid (korraldused, otsused, käskkirjad), halduslepingud) on haldusõiguse seisukohast olulisem admin toimingud, mille
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
ühe riigivõimu ülesandeid täidab teine riigivõim. Personaalse võimude lahususe all mõistetakse seda, et üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. Isikul peab olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. 34. Seaduslikkuse printsiip. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. 35. Legaalsus. Seaduslikkus 36. Egaalsus. Ühetaolisus, õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; võrdne kohtlemine. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. Avalik haldus riigi või teiste halduse kandjate poolt teostatav haldus arvestamata seda, kas see toimub avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt. Puudub mõiste legaaldefinitsioon, mitmekesisus. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. Organisatoorne, formaalne ja materiaalne
45. teleoloogiline tõlgendamine. õigustloovates aktides sisalduvad poliitilised otsustused. Selle tõlgendusvõtete abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi alusel. Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige tema preambulas ja nn printsiipides. Eesti põhiseaduses on järgmised siduvad printsiibid: demokraatia vabariiklus unitaarriiklus legaalsus egaalsus võimude lahusus ja tasakaalustatus sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik Teleoloogiline tõlgendamine mõistab mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid eelkõige õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki.Nimelt ei tohi vastu võtta ega rakendada õigusakte, mis meie põhiseaduse kohaselt on ülalmainitud põhimõtteid või printsiipe eiravad 46
Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4)
toimetuleku soodustamine. Igal inimesel Eesti riigis peaks olema tore elada. o Demokraatia printsiip enamuse õigus otsustada, kodanike arvamuse arvestamine (allkirjade kogumine arvamuse kujundamiseks). Enamuse võim vähemuse üle. o Õiguspärasuse printsiip haldus peab vastama kehtivale korrale ja ei tohi olla sellega vastuolus, seaduslikus e legaalsus vastu võetud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas, egaalsus e õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid võrdsetena. See millega riik tegeleb, peab olema läbipaistev (korruptsioon võimu valesti kasutamine). Haldusõiguse allikad Põhiseadus Seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Haldusõiguse üldosa reguleerivad suhteid, haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, haldusvastutus (kes kontrollib, kes vastutab, kuidas menetlused toimuvad).
Nimetatakse ka: ¤ õigusteaduslikuks ja ¤ teleoloogiliseks. Loogilise tõlgendamise eesmärk on välja selgitada õigusakti või -normi mõistlik eesmärk. Süllogism: S on P M on S ----------- M on P Teleoloogiline tõlgendamine Selle abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi alusel. Objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige tema preambulas ja printsiipides. EV siduvad printsiibid: demokraatia, vabariiklus, unitaarriiklus, legaalsus, egaalsus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik. Süstemaatiline tõlgendamine Sel juhul võtab tõlgendamine ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis täielikult on määratletud ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides.
suhtuvad sellesse tolerantselt , inimene tegutseb oma võimete kohaselt mistahes sotsiaalses staatuses ja rollis ning saab sellest avatusest rahuldust. Tagatud on üldised inimõigused ja kodanike poliitilised , majanduslikud ning sotsiaal-kultuurilised õigused, isiksuse vaba eneseteostus. Piltlikult öeldes on siin riik näoga inimese poole, riik on inimese jaoks. Kõikide subjektide suhtes tomib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab seaduslikkust, egaalsus võrdõiguslikkust. Tuleb märkida et teisena esitatud malli ei tohi käsitleda vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja ümmardab teda tingimusteta. Normaalne on kui nii inimsel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. 33. RIIGI TEKKE TEOORIAD Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis palju eesõigusi. Võõraste ehk
riik on inimese jaoks. Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganite süsteemile kui ka inimesele nii õigused kui ka kohustused. Kui riik kohustab inimest, peab ta looma samas ka eeldused ja võimalused seda täita. Ülismuslik on põhiseadus ja seadused - seda nii riigi kui inimese jaoks. Lühidalt - kõigi subjektide suhtes toimib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab seaduslikkust, egaalsus - võrdõiguslikkust, võrdväärsust. Tuleb märkida, et teisena esitatud malli ei tohi käsitada vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja “ümmardab” teda tingimusteta. Normaalne on, kui nii inimesel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. Suhete inimene < - >riik põhilised konstitueeritud vormid on : 1) kodakondsus; 2) maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine (riigi
1. Seaduslikkus e legaalsus sisaldab põhimõtteid a. Seaduse ülimuslikkus - seadused on ülimuslikud ja teised normid on sekundaarsed. b. Avalik administratsioon on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. c. Subordinatsiooni suhted halduse üldaktidega seas d. Üldaktide primaat üksikaktide suhtes e. Madalamal seisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemal seisva organi üksikaktiga. 2. Egaalsus kaks tähendust: a. õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes võrdsetena. b. See tähendab ka seda, et õigust tuleb rakendada õigust ühetaoliselt. 13 § 6.Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust,
*** TEEMA 8. PÕHIMÕISTED: õigus ja moraal; Celsus: ius est ars boni et aequi; õigus: ius, õiglus: iustitia; õiglus on õiguse sisuks; õigusteadvus ja juriidiline kultuur: ideaalid, õiguse ideaal, üksikisiku õigusteadvus, õiguskultuur, õiguskuulekus, õiguslik nihilism; õiguse efektiivsus; politseiriik; konstitutsiooniline riik; moodne demokraatia; õigusriik; vabadus, õiglus, õigus, legaalsus, egaalsus, kõik ja igaüks. ====================================================================== LMõÕI.978/doc © ÕIGUSINSTITUUDI INTELLEKTUAALNE OMAND 106 I. KIRJANDUS EESTI KEELES: 1. Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Õigusteabe AS Juura, 1996 2. Almann, A. Kohalik omavalitsus: Teoreetilised lähtealused. "Eesti Jurist" nr 5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T
vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Ka üksikaktide süsteemis esineb vastav astendus, mille aluseks on subordinatsioonisuhted; 2) egaalsus. See tähendab esiteks seda, et õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning eeldustel võrdsetena. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Teiseks tuleb õigust rakendada kõikjal ühetaoliselt 20 §4. Haldusõiguse süsteem
vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Ka üksikaktide süsteemis esineb vastav astendus, mille aluseks on subordinatsioonisuhted; 2) egaalsus. See tähendab esiteks seda, et õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning eeldustel võrdsetena. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Teiseks tuleb õigust rakendada kõikjal ühetaoliselt 20 §4. Haldusõiguse süsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
