Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks. Ulatuslike mikrorajoonide ehitusega kaotas Lasnamäe suure osa oma eestipärasest ilmest. Kiire ja ulatuslik ehitamine ei lähtunud kohaliku arengu vajadustest. Elamuehitus ei suutnud korvata olemasolevate hoonete lagunemist. Paraku polnudki eesmärgiks paikkondliku eripära säilitamine. Unitaarse riigi kujundamiseks oli vaja ühtlustada ka kultuurikeskkond. Alast lõunapoole jääv Tondi raba muutus1980ndatel jäämäeks. Normaalsetes oludes oleks see varsti kujundatud pargiks, mida Lasnamäe tiheda hoonestusega linnaosa väga vajab. Paraku hakati sinna aga tooma ohtralt ehitusprahti, buldooseritega aeti segi kasvavad puud ja maa pindmine kiht. Seda segadust on ära kasutanud kohalikud poisikesed, kes praegugi teevad sinna lõkkeid
püsib parlamendi toetusel. Peaminister on kabinetis/valitsuses "esimene võrdsete seas". 12. Iseloomusta unitaarset ja föderatiivset riigikorraldust. Too näiteid? unitaarriik: kogu legitiimne võim on keskstruktuuridel selge hierarhia sisaldab ka sõltumatuid omavalitsusi föderatsioon: (USA; Saksamaa) kompromiss unitaarriigi ja konföderatsiooni vahel püsiv ühtne liitriik kui territoorium on liiga suur, et mahuks unitaarse kontrolli alla seob ühine ajalugu/ huvid/sihid jms plussiks: ressursside ja võimu koondumine hoides samas piisavat sõltumatust 13. Iseloomusta parlamentaarse valitsuse erinevaid tüüpe? koalitsiooni tüübid: otsene: proportsionaalne kabineti kohtade/ametite jagamine partnerite vahel kaudne: vähemalt ühel asjaosalisel parteil pole valitsuses esindajat, aga kokkuleppeliselt toetatakse koalitsiooni parlamendis ikkagist
Mõnede kutsealade iseloomulikke võimeid Mõistuse- ja kunstiinimesi eristavad loogilis-arutlev ja analüütiline või kujundlik sünteetiline mõtlemistüüp. Kunstniku tüüpi inimesed on tundlikumad, enam uute muljete näljas ja emotsionaalsemad kui ratsionaalsed ja vähem aktiivse teadlase tüüpi isikud. Arukuse teooriad ja intelligentsuse struktuur Arukus on vaimse tegevuse tulemuslikkust määravate psüühiliste vüimete kogum, mida võime vaadelda nii unitaarse joonena kui ka erinevate eelduste, üksikvõimete kooslusena. Intelligentsuse ühefaktoriteooriad Arukuse ühefaktoriteooriad defineeriva intelligentsust põhiliselt kolmel järgmisel viisil: a. arukus on õpivõime b. arukus on abstraktsete mõistetega opereerimise võime c. arukus on uute situatsioonidega kohanemise võime Tuleb tunnistada, et need arukuse määratluse pole oma tähendust kaotanud tänapäevalgi. Intelligentsuse kahefaktoriteooria
B) valikuline e väljavõtteline Lisaks parlamentide juures obmudsman ja erilised parlamentide pstitsioonide komiteed. Mõlemad need institutsioonid kuuluvad haldamise mittekohtuliku järelvalve alla. Riigi kohahaldustasandid Riigi kohahalduse süsteem, rajaneb riiklikul korraldusel, s.h haldusterritooriumi jaotusel, samuti täidesaatva riigivõimu valitsemisalade haldusel. Keskvalitsus ja nii selle territoriaalne kohahaldus kui ka valitsemisalade detsentraliseertitud kohahaldus moodustavad unitaarse riikliku korralduse juhul hierarhilise subordineeritud süsteemi dekontsentreeritud tsentralisatsiooni ehk n-ö pealinnast haldusüksustesse või valdkonnaregioonidesse hajutatud põhimõttel. Föderatiivse riikliku korralduse juhul algab kohahalduse süsteem alates osastisriigi tasandist, kusjuures eri osariikides võib kehtida märgatavaid erisusi süsteemi osas. I - lokaalne; II - subregionaalne; III - supraregionaalne; IV - osariigi tasand; V - föderatsioon.
sõjaõhusõidukid antud riigi õhuruumis tema territooriumi kohal (nt kui nad käsutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris; nende omavoliline sisenemine antud riigi õhuruumi on taas käsitatav agressiooniaktina); · teised teatud õigusliku reziimiga alad nii ajalooliselt (nt konsulaarjurisdiktsioon) kui ka kaasajal. Sõltumata sellest, kas riikliku korralduse vormi osas on kaasajal tegemist unitaarse ehk ühtse või föderatiivse ehk liitriigiga, jaotatakse riigi territoorium avaliku võimu hajutatud teostamiseks kohtadel n haldusjaotuse üksusteks, millised moodustavad riigi piires seostatud hierarhilise süsteemi. 2. Rahvas Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike
· Teiste riikide sõjalaevad riigi territoriaalvetes ja sadamates (nt kui need on visiidil); · Teiste riikide sõjaõhusõidukid riigi õhuruumis tema territooriumi kohal (nt kui nad kasutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris); · Teised teatud õigusliku reziimiga alad nii ajalooliselt (konsulaarjurisdiktsioon) kui tänapäeval. Sõltumata sellest, kas riikliku korralduse vormi osas on kaasajal tegemist unitaarse ehk ühtse või föderatiivse ehk liitriigiga, jaotatakse riigi territoorium avaliku võimu hajutatud teostamiseks kohtadel nn haldusjaotuse üksusteks (haldusüksusteks). Haldusjaotuse üksused moodustavad riigi piires seostatud hierarhilise süsteemi 66. Rahva poliitiline tähendus. on riigi territooriumil alaliselt või ajutisel elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi ülemvõim ehk siis jurisdiktsioon. Rahvas on kui etnograafiline mõiste ja kui
riikide sõjaõhusõidukid antud riigi õhuruumis tema territooriumi kohal (nt kui nad käsutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris; nende omavoliline sisenemine antud riigi õhuruumi on taas käsitatav agressiooniaktina); · teised teatud õigusliku reziimiga alad nii ajalooliselt (nt konsulaarjurisdiktsioon) kui ka kaasajal. Sõltumata sellest, kas riikliku korralduse vormi osas on kaasajal tegemist unitaarse ehk ühtse või föderatiivse ehk liitriigiga, jaotatakse riigi territoorium avaliku võimu hajutatud teostamiseks kohtadel n haldusjaotuse üksusteks, millised moodustavad riigi piires seostatud hierarhilise süsteemi. 2. Rahvas Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Kaasaegseid riike määratletakse sõltumata tekkimise alusest ning riigi vormist kui rahvusriike. Rahvusriigi
pealinnaga Peterburis (Petrogradis), hiljem Moskvas), Armeenia, Gruusia, Aserbaid?aan, Kubanimaa, Siber, Kaug-Ida, Krimm, Põhja-Vene (pealinn Arhangelsk) Loode-Vene (ajutine valitsus Eesti pinnal), Valgevene jt. Liitumine (diffusio) Liitumine (vastand dismembratiole) võib toimuda unitaar- või liitriigiks (föderatsiooniks).Näited liitriigi tekkest: USA (1789) ja Saksa keisririigi (1871) teke, NSV Liit (1922), Brasiilias tekkis 1889.a. revolutsiooni tagajärjel unitaarse monarhia asemele föderatiivne vabariik. Näited unitaarriigi tekkest: mitmete Apenniini poolsaare riikide liitumine Itaalia unitaarseks kuningriigiks 1859-1870. § 2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 1. Faktiline lõppemine:1) füüsiline hävimine - st riigi maa-ala või elanikkonda võib tabada ülisuure ulatusega looduskatastroof (nt Maa kokkupõrge komeediga), või hävib kogu elanikkond (sh kodanikkond) epideemia tagajärjel (see on teoreetiline alus, praktikas ei ole esinenud);
riikliku järelevalvega. Riiklik järelevalve on see, mis seob omavalitsust keskvalitsusega. KOV ja keskvalitsuse suhte nurgakiviks on detsentralisatsiooniprintsiip, mis näitab ühtlasi seda, missugune on ühiskonna demokratiseerituse aste. TERRITORIAALSUSE TUNNUS Sõltuvalt riikliku korralduse vormist on tegemist kas unitaarsete või föderatiivsete riikidega, mille territoorium on täidesaatva võimu teostamise korraldamiseks jaotatud nn haldusjaotuse üksusteks. Unitaarse korralduse juhul on riigi territoorium jaotatud nendeks üksusteks vahetult. Föderatiivse korralduse juhul liigendub föderatsioon kõigepealt reeglina föderatsiooni subjektideks (osariigid, liidumaad vms) ja neist alates toimib haldusjaotuse üksuste hierarhiline süsteem. Haldusjaotuse üksused moodustavad levinult hierarhilise regionaalse ja lokaalse tasandi, mis võivad omakorda diferentseeruda. Näiteks regionaalne võib jaotuda sub-
annaabi.ee 
