puuduvad ka kodaniku õigused ja kohustused, puudub ka valimisõigus · ALALINE ELANIK e PÜSIELANIK- inimene, kes elab kogu aeg ühes kohas, elamiskoht ei ole muutuv · ELAMISLUBA- tähtajaline või pikaajaline luba, mis väljastatakse välismaalasele, et ta ei viibiks pikaajaliselt riigis illegaalina · KODANIKUÕIGUSED- õigused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · KODANIKUKOHUSTUSED- kohustused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · NATURALISATSIOON- kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik
Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse nt jrgmistel juhtudel: abiellumine, lapsendamine, muu. Eesti kodanikuks on vimalik saada snniga(1 vanem vhemalt Eesti kodanik), naturalisatsiooni korras, eriliste teenete eest. PHISEADUS- Phiseadus ehk konstitutsioon mrab ra riigi korralduse ning inimeste igused ja kohustused. Eesti phiseadused: 1920.a Asutav Kogu, hleigus 20, hekojaline 100 liiget, riigivanem, rahvaalgatus, vimuharude tasakaalustamatus 1933
Kõik võivad juhtida. Esindusdemokraatia Rahva valitsemine oma esindajate kaudu. 5. Kuidas kodakondsuse saad ? ( Päikeseõigus ja vereõigus ) Päikeseõigus Mis riigis sünnid, selle kodakondsuse saad ( USA ) Vereõigus Saad selle kodakondsuse, mis vanematel. 6. Kodakondsus võetakse ära - - Oled toime pannud raske kuritöö - Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon - Elanud Eestis 5.aastat - Peab olema vähemalt 15.aastane - Sooritama eesti keele tundmiseksami - Kodakondsuse ja põhiseaduse tundmiseksam - Kirjutama avalduse, eet jääb ustavaks Eesti riigile 8. Miks valib presidendi Eesti rahva esinduskogu, mitte rahvas ? - Sest Eestis on parlamentaarne riigikord, mitte presidentaalne nagu USA's. 9. Mis on koalitsioon, mis opositsioon ? Kes kuuluvad neisse praeguses parlamendis ?
Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- välja kujunenud poliitiline eliit. Naturalisatsioon- kodakondsuse taotlemine. Tolerantsus- sallivus Süütuse presumptsioon- keegi pole süüdi enne, kui kohtuotsus on välja kuulutatud. Apellatsioon- edasikaebamine II astme kohtusse. Kassatsioon- edasikaebus III astme kohtusse. Tava- traditsioon, komme, mida jälgitakse harjumusest Etikett- käitumisreeglid teatud olukordades, ka hea toon käitumises. Diplomaatiline protokoll- käitumisreeglid välispoliitikas Moraal- käitumisnormide ja põhimõtete süsteem. Valitsemine- võimu teostamine.
AKLIMATISATSIOON Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala.Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm.) NATURALISATSIOON Liigi viimisel sarnastesse tingimustesse loodusliku areaaliga võib ta seal täielikult kohaneda ja anda ka vabalt looduslikku uuendust. Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks. Naturaliseerunud liigid võivad vahel ka metsistuda ja kasvada iseseisvalt . Eestis on näiteks naturaliseerunud mitmed enelaliigid, punane leeder, läikv tuhkpuu. Introduktsiooni ajalugu ulatub rohkem kui 2000 aasta.taha. meie ajaarvamise algul
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed ...
I kontrolltöö Naturalisatsioon mittesünnijärgse kodakondsuse omandamine vastava protseduuri alusel Plagiaat loomevargus, teise isiku loodud teose või selle osa avaldamine oma nime all Tsensuur massimeedias avaldatava läbivaatamine riigiasutuste või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni Ajakirjandusvabadus - võimalus vabalt oma ideid, arvamusi ja veendumusi ajakirjanduses väljendada Eesti kodakondsuse saamine: Sünnijärgne Naturalisatsiooni korras Eriliste teenete eest riigi ees Kodakondsuse taotlemine Eestis: Elada siin vähemalt 5 aastat, sooritada nii riigikeele kui ka põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda loojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. Õigused Eesti kodanikul: Õigus ja kohustus teenida kaitseväes Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis Õigus...
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..)
RIIGI RAHVAS KODANIKUD VÄLISMAALASED VÄLISRIIKIDE KODAKONDSUSETA KODANIKUD ISIKUD Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus (ükskõik, mis rahvusest) Eestlane isik, kellel on eesti rahvus (ükskõik, mis kodakondsusega) Eesti rahvas kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata kodakondsusest ja rahvusest Kodakondsuse saamise võimalused 1. kodanikuks sündimine 2. naturalisatsioon "vere õigus" õigus riik kehtestab kodakondsusele on seadusega tingimused sellel, kelle vanematest kodakondsuse vähemalt üks on riigi omandamiseks (nt kodanik. Nt Eesti keele oskus, ajaloo ja seaduste ja kultuuri "maa õigus" õigus tundmine jne) kodakondsusele on kõigil, kes on riigi territooriumil sündinud. 3. Kodakondsuse saamine
* Naturalisatsiooni käigus( 5a elanud, keele eksam, PS tundmine, lojaalsuse avaldus... alates 15 a saab taotleda) 8.Millised õigused on EV’s ainult kodanikel(4)?? *Kandideerida ja valida RK *Töötada riigiasutustes *Kuuluda erakonda *Osaleda rahvahääletusel 9.Nimeta peamised registrid EV(4) *Maaregister *Äriregister *Autoregister *Rahvastikuregister 10.Selgita mõisted: * topeltkodakonsus- inimene kellel on kahe riigi kodakondsus * naturalisatsioon-kodakonsuse saamine õigusliku protseduuri läbimisel * välismaalane- inimene kellel ei ole riigi kodakondsust aga elab riigis alaliselt
või need moodustab parlament. Parlament- valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ. Otsene demokraatia- valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia- valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Kodakondsus- inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Valitsuskoalitsioon- erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. Opositsioon- parlamendi erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda välja uusi lahendusviise. Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu
sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas. Kodakondsus inimese õiguslik suhe ühe või kahe riigiga, mis tagab talle õigused ja vabadused ning paneb peale kohustused. Naturalisatsioon õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik inimene, kes omab riigiga õiguslikku suhet. Mittekodanik inimene, kes elab riigis alaliselt ja omab mõne teise riigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane välisriigi kodanik, kodakondsuseta Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel
Või tuleb kirjutada vastav kiri, millele asutus on kohustatud vastama. 16. Kuidas on tagatud inimese isiklike andmete/informatsiooni kaitse? V: Selle tagab isikuandmete kaitse seadus. Niisuguseid andmeid omastav asutus vastutab selle eest, et need ei satuks igaühe kätte. Et tagada isikliku informatsiooni saladust, on keelatud kuulata pealt telefoni- kõnesid, lugeda võõraid kirju, avalikustada eraisikute pangaarveid. 17. Mõisted: Naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine läbi vastava õigusliku protseduuri läbimise. Kodanik- Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Topeltkodakondsusega isik- tähendab, et isikul on kaks kodakondsust. Seda luba- vad näiteks USA ja Venemaa
nendele lisandusid samuti Eesti Kongressi valijad, kes said endale kodakondsuse erandkorras. Aastaks 2000 oli Eesti kodanike arv kasvanud 61,5 protsendilt 67,9 protsendini(Statistikaamet, 2000(1.3)), see juhtus tänu üheksakümnendate alguses toimunud mitte-eestlaste väljarände tulemusena, kui ka naturaliseerimise käigus omandatud kodanike lisandumise abil. Ülejäänud Eesti elanikud, kes määratleti kui välismaalased ning neil tuli kodakondsuse saamiseks täita naturalitsiooni nõuded. Naturalisatsioon Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.(Wikipedia 2008(3)) Kuna taasiseseisvumise järel elas Eestis palju isikuid, kes ei olnud Eesti riigi sünnijärgsed kodanikud, kuid kes soovisid Eesti riigi kodanikuks saada seega pidid nad läbima neile ettenähtud naturalisatsiooni protseduurid, mis tulid peamiselt tollal kehtivast kodakondsuseseaduse nõuetest
Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus
relvastust, samuti riigireservi ning raha ja väärtpaberite emissiooni. MÕISTED Integratsioon e. lõiming- rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad( rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära. Illegaalid- isikud, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Naturalisatsioon- õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses. Topeltkodakondsusega isik- inimene, kellel on kahe riigi kodakondsus. Erakond e. partei- kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia.
Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud valivad Riigikogu valitsuskoalitsioon erakondade liit,mille loovad enamasti 2 või mitu parteid valitsuse moodustamiseks
väiksem. Schelfordi reegel Ehk tolerantsuse reegel, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud limiteerivate tegurite suhtes. - Lai ühe teguri suhtes, kitsas teise - Lai paljude tegurite suhtes, lai levik - Üks faktor mõjutab teist - Looduses levimine ei ole seotud ptimaalsete aladega - Paljunemisperioodid on tavaliselt organimidele kriitilised Aineringe Alkimatisatsioon ja naturalisatsioon Aklimatsisatsiooniks nim Inimorganismi kohanemiust uute elutingimustega Võõrliikide kohanemist keskkonnaoludega uues kasvukohas vüi elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat Aklimatisatsioon on aluseks adaptatsioonidele ja naturaliseerumisele Naturalisatsioon võõrliikide aklimatisatsiooni kõirgem aste ( Eestis enamasti need, kes talve suudavad üle elada) Reaktsioonid millega vastu saada Käitumine, Füsioloogiline, morfoloogiline
Vastava riigi territooriumil Laps omandab sündides oma ° Kodakondsuse seaduse sündinud inimene omandab selle vanemate kodakondsuse. tingimuste alusel. riigi kodakondsuse. ° Kodakondsuse saamine eriliste teenete eet Kodakondsuse kaotamine: vabastamine või äravõtmine Naturalisatsioon mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. EUROOPA KODAKONDSUS ° Kehtestati Maastrichti lepinguga. ° EL kodanikuks on liikmesriigi kodakondsusega isik. ° EL kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondust. Õigus vabalt liikuda ja elada EL liikmesriigi alal. Õigus hääletada ja kandideerida EP valimistel. õigus saada
· Peab olema väh. 15 aastat vana · Peab olema alalise elamisloa alusel elanud Eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakontsuse taotlemist · Peab oskama eesti keelt ettenähtud tasemel · Peab omama seaduslikku püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise · Peab tundma ettenähtud tasemel Eesti põhiseaduse ja kaodakondsusseaduse aluseid · Peab olema lojaalne Eesti riigile, andama allekohase vande Naturalisatsioon mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Vereõigus- laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse Päikseõigus- riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakontsuse Välismaalane teise riigi kodanik Kodakontsuseta isik isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust Illegaal ebaseaduslikult riigis viibiv isik
*USA-l 5% *kaitseministeerium teostab tsiviilkontrolli sõjaväe üle. *Eesti julgeolek:1)kaitsejõududega 2)välispoliitikaga *Sõdur ja allohvitser peab olema reservis kuni 50 eluaastani, ohvitser 60 eluaastani. Kodakondsus: *Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud. *üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest *lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata *Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Kodanike ja mittekodanike õiguste erinevused: *põhiõigused e. inimõigused kehtivad kõigile *Eesti kodanike kohustus-õigus on sõjavägi, mittekodanikel pole *tähtsates riigiametites võivad töötada vaid kodanikud
Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses; saadakse naturalisatsiooni korras; (Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.) taastatakse inimestele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Laps
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20
Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust. Maksukoormus-kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust.
mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Peamised inimõigustealased dokumendid on:ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon,Euroopa inimõiguste konventsioon,Euroopa sotsiaalharta. 9. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik. 10. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks,kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane,kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik.
2007a kinnivarahinnatõus lõppes, majanduskasv pidurdus. Järgnes majanduslangus, mida süvendas finantskriis. (masu). Seda iseloomustas pankrottide laine, suurenev tööpuudus, maksulaekumise vähenemine riigieelarvesse. Surutisega toimetulekuks tuli Eesti valitsusel kärpida avaliku sektori kulutusi. Maapinna õigus – vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Vereõigus – laps omandab sündides vanemate kodakondsuse Naturalisatsioon - kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik isikutunnistus - ID-kaart pass - reisidokument MTÜ – vabatahtlik ühendus, eesmärk pole tulu saada. Sihtasutus – eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsing - isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks.
*Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. *Õigus kuuluda erakonda. *Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel. Eesti kodanik kui Euroopa liidu kodanik. Eesti kodanik omab ühtlasi ka Euroopa Liidu kodakondsust. Lisaks õigusele reisida, elada, töötada ja õppida teistes EL liikmesriikides, võimaldab EL-i kodakondsus laiaulatuslikku diplomaatilist kaitsed kolmandates riikides. NATURALISATSIOON - mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. Ideoloogiad: liberaalne, sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne, roheline ideoloogia jne LIBERAALNE SOTS. DEM. KONSERVATIIVNE ROHELINE *Ülim väärtus indiviidi *Keskseks väärtuseks *Tugineb traditsioonidele, *Väärtustab vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset.
Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõigused? iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldises ja kehtivad kõigi kohta. (õigus elule, õigus vadabusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusmõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Kodakodsuse omandamise võimalused, eriti Eesti Vabariigis? Sünd (sünnikoha või vanemate järgi) Naturalisatsioon (tuleb täita teatud tingimused nt. Elada 5 aastat eestis ja osata selle maa keelt ja kultuuri) Erilised teened (teed suured annetused, investeeringud, eurovisioon jne) Eesti e-riigina- edu või ebaedu? Too näiteid! Edu, kuna seal on olemas kõik andmed ka tavainimestele. Saab leida kodu aadresse ka inimeste kohta. Riiklikud registrid ja statistikaamet? Maakaster seal on kirjas kõik eesti maaomanikud nimepidi. Äriregister saab kontrollida, kas see äri on olemas ja
vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus omandatakse kas sünniga või hilisema õigusliku toimingu läbi (nt naturalisatsioon). Sünnijärgse kodakondsuse omandamisel lähtuvad riigid kas päritolu- järgsest kodakondsuse edasikandumisest (ius sanguinis) või sünnikohast (ius soli). Esimene tähendab, et iga sündinu omandab oma vanemate kodakondsuse, sõltumata sünnikohast (sellest lähtub ka Eesti), teine aga, et sündinu omandab sünnikohamaa kodakondsuse, sõltumata vanemate kodakondsusest (nt USA ja Ladina-Ameerika riigid). Põhiõiguste adressaadid e. Kohustatud pool-seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võimu
Advokaat- ehk kaitsja - jurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Kaasistuja- erapooletu inimene, kes jälgib kohtumõistmist ja saab ka otsuses sõna sekka öelda Haldus- inimene, kaebab vallaasutuse kohtusse või vastupidi Ambutsman- ehk õigusvahemees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asustuste suhtes Kaasus- kohtuasi , millega tegeletakse Kodakondsus- ühe või kahe riigi õiguslik suhe inimese ja riigi vahel Naturalisatsioon- õiguslik protseduur, mille läbi inimene saab oma kodakontsuse Kodanik-ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi Mittekodanik-riigis alaliselt elav isik, kes omab välisriigi kodakontsust või on kodakontsuseta Välismaalane. Kindlalt teise riigi kodanik, kes läheb kodumaale tagasi Topeltkodakondsusega isik- kahe riigi kodakondsusega isik Kaitsejõud-riigi sõjaväeliselt korrastatud struktuurid Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon
inimõiguste konventsioon(1950),euroopa sotsiaalharta(1961),inimõigused on:üksikisikutel,gruppide(perekond);rahval;inimkonnal. Põhilised inimõigused on :õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 4-Kodanikkond-elanikud,kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku suhet, kodanikuõigused ja-kohustused Eesti Vabariigis-. 5.Kodakondsus Eesti Vabariigis. Naturalisatsioon-saab taotleda vähemalt 15 a isik, kes 1.pikaajaline elamisluba või alaline elamisluba 2.sooritanud eesi keele oskuseksami 3. on sooritanud EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami 4. omab legaalset püsivat sissetulekut 5. omab registreeritud elukohta eestis 6. on lojaalne eesti riigile 6-Majandussüsteemid (4)1. tava ehk naturaalmajandus-kõik, mis toodetakse ja tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks
Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Ühiskonda uurivad ajalugu, sotsioloogia, majandusteadus, polütoloogia, demograafia, etnograafia. Sotsioloogia- uurib sotsiaalsete gruppide , inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. 4. Kodakondsus. Eesti Vabariigi kodakondsus. Kodakondsuse saab kodanik, kellele riik tagab teatud /kindlad õigused ja kellele on riigi ees kindlad kohustused. Kodakondsuse saab: I-vereõiguse järgi(vanemad) II-päikeseõigus(koha järgi). Naturalisatsioon-kodakondsuse saamine/taotlemine=2 eksamit/esta/ühiskond. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. Heaoluriigi ül. Inimeste sotsiaalne kaitse, püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülessandeid ja reguleerib majandust, ühishüvede pakkumine.
Suuremad firmad ja suurema sissetulekuga inimesed maksma rohkem makse . Keskerakond , SDE. Parempoolsed parteid klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Toimetuleku ja käekäigu eest vastutama eeskätt inimene ise, innustada inimest töötama täie pingega, mitte karistama edukamaid suuremate maksudega. Reformierakond, Isamaa ja Res publika liit (IRL). Tsentriparteid vahel siin, vahel seal. Rahvaliit . Naturalisatsioon : elada 5 aastat, osata eesti keelt algtasemel, sooritada riigikeele ja põhis. Tundmise eksam. Tööluba neile, kellel on kehtiv elamisluba.
abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Kui isik taotleb kodakondsust, peab ta läbima järgmised tingimused: *Tegema keeleeksami. *Tegema põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami. *Peab olema kehtiv ealmis- ja tööluba. *Peab olema elanud riigis vähemalt 5 aastat. *peab lubama olla lojaalne Eesti riigile. *Ise saab taodelda, kui oled vähemalt 15aastane. NATURALISATSIOON mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. KODAKONDSUS isiku ja riigi õiguslik seoas, mille kaudu on määratud pooltse vastastikused õigused ja kohustused. TOPELTKODAKONDSUS seaduslik kuumine kahe või enama riigi kodakondsusesse. INTEGRATSIOON rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Poliitilised õigused kodanikel. *Õigus elule. *Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele
peaminister, sest tema moodustab valitsuse. ( näit. USA ) Demokraatia selline valitsemisvorm, kus rahvas valib oma esindajad ja selle kaudu võtab riigi valitsemisest osa. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad võimu teostama. Kodanik on mingi riigi alam. Kodakondsus inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole õigused ja kohustused ( võib öelda ka mingi riigi kodanikuks olemine ) Naturalisatsioon kodakondsuse omandamine kas * selle riigi kodanikuga abielludes( Eestis ei kehti!) * lapsendamine * kodakondsuse taotlemine Topeltkodakondsus mitme riigi kodanikuks olemine . Kodakondsusest ilma jäämine inimene sureb; võetakse ära näit. riigi reetmine, välisriigi kasuks spioneerimine, katse muuta riigi põhiseaduslikku korda
suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära panemisega, koostöö on nõrkuse varjundiga, mitte positiivne). Kodanikud ja kodakondsus Võib omandada kahel viisil: 1. kodanikuks sünnitakse (aluseks sünnikoht või vanemate kodakondsus) 2. kodanikuks saadakse (naturalisatsioon. Selleks tuleb teha keeleeksam (Eestis. Reeglid on riigiti erinevad) ja eksam seaduste kohta. Abielludes eesti kodanikuga ei saa automaatselt eesti kodakondsust. Samuti saab kodakondsust kohe taodelda, kui on osutatud riigi jaoks oluline heategu. Seda tüüpi kodakondsust saab ka ära võtta! Kodakondsus ei ole seotud rahvusega) Mittekodanikud: välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta inimesed. Illegaalid ja põgenikud.
· Illegaalid Kodanikud on need inimesed riigis, kes on oma riigiga veidi tihedamalt seotud kui teised, kellel on natuke rohkem õigusi ja kohustusi. Kodanikuks saamisel sünniga on samuti kaks teed: vereõigus kui üks vanemaist on riigi kodanik; päikeseõigus kui sünnib laps riigi kodanikuga, siis sellest lapsest saab riigi kodanik. Võimalik on saada kodanikuks ka eriliste teenete eest (10 in/a), ka taotlemine ehk naturalisatsioon. · Vähemalt 15 a vana · Elanus Eestis alaliselt vähemalt 5 a elamisloaga · Keeleeksam · Tundma põhiseadust ja kodakondsusseadust · Legaalne sissetulek · Vanne Üldjuhul on topeltkodakondsus keelatud, erand enne 1944. Välismaale põgenenud. Sünnipäraselt eestlaselt kodakondsust ära võtta pole kombeks. Ise võib aga loobuda. Kellele on antud eesti kodakondsus, neilt võib vabariigi valitsus järgmistel juhtudel: 1
ÜHENDUSTESSE kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. RIIGIKOGU KANTSELEI koosneb ametnikest, kelle peamine ülesanne on Riigikogule tema põhiseadudlike dunktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu. IV Indiviid ja ühiskond 1. Kuidas saadakse Eesti Vabariigi kodanikuks? 2. Mis on naturalisatsioon? Millised tingumused tuleb täita, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust? 3. Oska võrrelda kodanikuks saamise tingimusi neljas Euroopa riigis: Šveitsis, Rootsis, Taanis ja Suurbritannias. 4. Mis on integratsioon? 1. Suurem osas inimesi saab Eesti kodanikuks sünnijärgselt, see tähendab, et lapse sündimise hetkel on üks tema vanematest Eesti kodakondsuses. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik taotleda ka juhul,
Eesti riigpiir on kindlaks määratud Tartu Rahu lepinguga (02.02.1918). 1945 aastal muutis NSVLiit VeneNFSV ja EestiNSV vahelist admi-nistratiiv piiri. Rahvas (elanikond). Suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, lisaks neile võib maal asuda välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ning topeltkodakondsusega isikuid. Kodakondsus omandadakse sünniga. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Peamiseks mooduseks on naturalisatsioon. Selle korras võib riik oma kodakondsuse anda välismaalasele kui ta: 1. Abiellub selle riigi kodanikuga. 2. Lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt. 3. Taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon - Välismaalasele või kodakondsuseta isikule kodakondsuse andmine tema avalduse põhjal või perekonnaseisu alusel. Selleks on vajalik eeltingimuste täitmine. Optsioon - teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel.
c. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis d. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes e. Õigus kuuluda erakonda f. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel g. Õigus osaleda rahvahääletusel h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b. Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks c. Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga d. Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta e. Välismaalane välisriigi kodanik f. Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) 53) Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle? a. Vajalik on elamisluba
Mida kaugemale areneb ühiskond, seda suuremaks muutub tema mõjuvõim keskkonna üle. Inimtegevuse areng on toimunud loodusressursside ulatuslikuma kasutuselevõtuga Pärilik kohanemine e. adaptsioon põhineb geenipärilikel omadustel ja püsib muutumatuna kogu elu jooksul. Pärilike omadusi antakse edasi põlvest põlve. Aklimatsioon e. kohanemine arenevad isendi eluajal uutele tingimustele vastuvõtlikuse tõttu. Ei saa edasi pärandada Naturalisatsioon aklimatsiooni kõrgem aste. Taimed on võimelised kohastuma saastatud õhuga. (pappel suurtes tööstuspiirkondades). Taimed maavarade otsimisel. Looduslik valik eelistab alati isendeid, mis on keskkonnamürkidele vastupanuvõimelised. Inimene ei saa looduslikku valikut juhtida. Sellest tulenevalt ongi paljud "kahjurliigid" pärilikult kohanenud taluma nende tõrjumiseks kasutatud mürke. Putukad kohanevad nende tõrjeks kasut. preparaatidega. BIOINDIKATSIOON
aastast. Ei tohi kehtestada lisapiiranguid. 3. Valimised on ühetaolised - valijate hääled on ühe kaaluga 4. Valimised on salajased - hääletamine on salajane. 12 valimisringkonda **Kui vana peab olema, et kandideerida... 18aastane - kohalike omavalitsustesse kandideerimine, valimisõigus 21a - ka parlamenti 40a - presidendiks + vanemad kodakondsuselt eestlane. **Kodakondsuse saamine *sünnijärgselt 1. Jus sangvinis(vereõigus) 2. Jus solis(päikese õigus) *taotlemine e. naturalisatsioon -alaline elamisluba -keeleoskus -põhiseaduse tundmine -eriliste teenete eest(Valitsuse otsusega) 4.6 Valimissüsteemid(LK 71) Majoritaarne valimissüsteem - (enamus valimised) Igast rindkonnast pääseb parlamenti 1 kandidaat(kandideerib 4-6), mille otsustab lihthäälte enamus. Võitja saab kõik. Ei esinda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Suurparteid saavad parlamendis rohkem kohti. Proportsiaalne valimissüsteem - (võrdelised valimised) Jagab saadikukohad parteide vahel
San Fransiscos 78% ning Salt Lake Citys 65%. Ka ei pea paika sagedane arvamus nagu jäänuks sisserändajad pidama linnadesse mitmetes maapiirkondades, nagu Minnesotas, Dakotades, Montanas ja Arizonas, olid samuti ülekaalus sisserännanud. Selline suur hulk sisserändajaid on pannud inimesi küsima mis on see, mis seob ameeriklasi? Aastal 1790 võttis esimene Kongress vastu seaduse ühise naturalisatsioon protseduuri kohta ning 1802. aastal selle täiendatud variandi, mis seadustas vaid viie aastase katseaja. Selle kohaselt võis kodakondsuse saada iga inimene, kes oli vandunud truudust Ühendriikide konstitutsioonile, seega kuulutatakse ameerika rahusesse ideoloogiliselt. Usuti, et Ühendriigid seisavad vabaduse, võimaluste, usuvabaduse, representatiivse valitsuse ning parema tuleviku eest, seega tugineb ta oma kodanikele ning mõistab hukka hierarhia. Kõik, kes sellesse
Kodakondsus omandatakse sünniga kodakondsust omavaist vanemaist või naturalisatsiooni (kodakondsuse andmise) teel, mille üksikasjalik kord sätestatakse kodakondsusseadusega. Kodakondsuse saamiseks on vajalik täita teatud tingimused, millest oluliseimad on riigikeele oskus, põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine, samuti legaalse elatusallika olemasolu, topeltkodakondsuse välistatus ja lojaalsusvanne Eesti Vabariigile. Võimalik naturalisatsioon ka lihtsustatud korras eriliste teenete eest. Kodakondsusest vabastamise ja kodakondsuse saamise tehnilise korralduse ja selle alused määrab kodakondsuse seadus. Alates Euroopa Liiduga liitumisest omandatakse Eesti kodakondsusega üheaegselt ka Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikke ei loeta välismaalasteks. 23.Välismaalaste Eestis viibimise alused. Sätestatakse Välismaalaste seaduse, Euroopa
.. printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps 13. at the request of the child's legal guardian lapse seadusliku esindaja/hooldaja nõudel/palvel 14. guardianship agency eestkosteasutus 15. to acquire (apply for?) Estonian citizenship taotlema Eesti kodakondsust 16. unless kui just 17. to receive saama/omandama 18. to receive Estonian cs. through naturalisation naturalisatsioon/(i) alusel kodakondsuse saamine 19. provides conditions näeb ette tingimused 20. an alien välismaalane 21. on the basis of a permanent residence permit alalise elamisloa alusel 22. prior to the date enne tähtaega 23. submitted esitatud 24. the date of registration of the application avalduse esitamise tähtaeg/aeg 25. in accordance with kooskõlas millegagi 26
1. Riigi kodanikud. Kodakondsus. Rahvusvähemused. Integratsioon. Kodakondsus on isiku ja riigi õiguslik seos, mille kaudu on määratud pooltel vastastikused õigused ja kohustused. Õigusriigis kuulub kodanikkonnale kõrgeim poliitiline võim, mida rakendatakse valimistel ja hääletamistel. Kodakondsuse saamine toimub mitmet moodi: KODANIK KODANIKUKS SÜNDIMINE KODANIKUKS SAAMINE LUS SOLI – MAAPINNA LUS SANGUINIS – VER NATURALISATSIOON – ÕIGUS, vastava riigi ÕIGUS, laps omandab mittesünnijärgselt terriootiumil sündinud sündides vanema kodakondsuse laps saab selle kodakondsuse omamine kodakondsuse Abiellumine Lapsendamine Taotleb kodakondsus Osutunud riigile
17.3 Euroopa Liidu kodanik Isik, kes on muu Euroopa Liidu liikmesriigi kui Eesti kodanik. Samas on ka Eesti kodanik tänapäeval Euroopa Liidu kodanik. Senine EL kodaniku seadus läheb peatselt muutmisele, et seaduse sõnastus haakuks paremini tänapäevaga. Euroopa Liidu kodaniku õigused laienevad kogu Euroopa Liidu territooriumile 17.4 kodakondsuse omandamise viisid 1). sünniga (vanemate kodakondsust tulenev; sünnikohajärgse riigi alusel; segapõhimõte) 2). naturalisatsioon (abiellumine, lapsendamine, aukodanik, isiklik taotlus). 17.5 topeltkodakondsus Eesti õigus keelab topeltkodakondsusena ehk mitmekordse kodakondsuse andmist. Kuid paljud riigi lubavad oma kodanikel olla paralleelselt ka mõne teise riigi kodanik. Isiku määratlemisel tuleb arvestada siiski mõlema või enama riigi kodakondsusega ning reeglina ei saa sellist isikut nimetada välismaalaseks riigis, mille kodakondsusele omab isik ka mõne teise riigi kodakondsust. 18. Põhiõigused 18
2 Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus
kodakondsuseta isikud Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule mitmeid õigusi (valimised), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus). Rahva õigusliku reziimi, sh kodakondsuse aluste kehtestamine kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Vs maailmakodanikud, EL-i kodakondsus. Kodakondsuse tekkimine: sünd (juriidilise fakti alusel) kodakondsusse võtmine e. naturalisatsioon (õigusliku toimingu alusel) Kodakondsuse muutmine, kodakondsusest lahkumine ja topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud siseriikliku õigusega ja erineb riigiti. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused Kodakondsus tähendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ühiskonda ja allumist seal kehtivale õiguskorrale
2. Faktiline suhe: riik on abstraktsioon. Abstraktsiooniga ei saa faktilist suhet pidada. 3. Staatusteooria: õiguslik omadus, territoriaalkorporatsiooni riik-liikmelisus. III Eesti kodanik/eestlane Eristamise alus tuleb välja §36 lg3/1. kodakondsusel on integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamine Sünd: ius sanguinis (verega) VS ius soli (territoriaalpm). Ius sanguinis on põhimõte §8 alusel. Ius soli puhul Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada, on eestlane. Naturalisatsioon: kvoot VS erilised teened. V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt kodakondsus või sünniga omandatud kodakondsus. VI EL kodakondsus Ei ole eraldiseisev, vaid kaasneb riigiga. §28 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus: 3.ptk, §§60, 105, 106, 15.ptk II Mõiste Ajaloolised: rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele. Tõlgendati kui varanduseta pööblit
annaabi.ee 
