Kvalitatiivsete meetodite üldkursus (0)

loeng - sissejuhatus

• Mida tean kvalitatiivsetest meetoditest ?
  

• Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus
  
• Teoreetiliste teadmiste puudumine
  
• Süsteemsuse ja järjepidevuse puudumine – suurim probleem!
  
• Analüütilisuse puudumine
  
• Emotsioonid ! Sügav roll. Neidki uuritakse, aga see on teine tase.
  

• Teaduslik tunnetamine toimub teatud teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline
  
• Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt väljaarendatud meetodite alusel
  
• T-liku tunnetamisprotsessi tulemuseks on teadmine uuritavast objektist, mis on tõestatav – olgugi, et tõestatavus, seda nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses uurimuses, on suhteline.
  
• Teaduslik teadmine on objektiivne. Samas – objektiivsus on kokkuleppe küsimus: vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele.
  
• Teadusliku uurimuse eesmärgiks – saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta.
  

• Sidus, ühtne rühm kontrollitud väiteid, mida üldiselt peetakse tõesteks ning mida saab kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene. Näiteks: Einsteini relatiivsusteooria .
  
• Teaduse või kunsti haru, mis tegeleb selle põhimõtete või meetoditega – eristatuna selle praktikast. Näiteks muusikateooria .
  

• Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine
  
• Teadus meetoditest
  
• Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem
  
• Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum.
  

• Premodernne – universum kui muutumata hierarhiline kord. Kõigel on eesmärk, inimene on struktuuri osa. Teadmine põhineb usul .
  
• Modernne – on olemas üks tõde, mis ei sõltu tõlgendustest. Väärtus sõltub lähedusest tõele. Eesmärk – avastada uuritavast objektist seda ühtainust tõde, lähtudes objektist endast. Positivism – arusaam, et ainuõige on teaduslik lähenemine.
  
• Postmodernne – objektiivset reaalsust pole olemas – sellist, mis ei sõltuks inimesest endast, keelest jms – vähemalt ei saa me seda tunnetada. Keelelisel tähendusel suur roll. Seega pole ka ühtainust tõde, on subjektiivsed seisukohad, tõlgendused, tõed.
  

2. loeng

• Deduktsioon
  

• Induktsioon
  

• Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias )
  

• Abduktsioon (C. S. Peirce )
  

3. loeng – Kvalitatiivsete meetodite areng

• isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; -tekst kui minu konstruktsioon
  
• valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis;
  
• teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule
  

4. loeng

Põhistatud teooria (PT) – grounded theory

• Objektivistlik PT käsitleb uuritavat objekti kui sõltumata fenomeni, sisemiste omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi.
  
• Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse.
  

• Uurimisobjektid kui juhtumid – uurimise aluseks. Eesmärgiks hüpoteesi genereerida. Uurija ei pea objektist midagi teadma – õpib tundma nii nagu on, eelarvamustevabalt. Praktiliselt aga võimatu. Analüüsitakse üksikjuhtumite kogumit, millel on oma arengulugu ja loogika , mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud teatud teoreetilise eesmärgiga.
  
• Sotsioloogiline interpretatsioon – teooria genereerimise protsess, mis sarnaneb kunstniku loominguga, kus peavad olema ühendatud kaks konfliktset lähenemist - üks erapooletu /objektiivne vaade, teine reaalsuse teaduslik kujundamine.
  
• Jätkuvus (continuity) – objekti tundmaõppimise protsess on pidev samm-sammuline tegevus. Järgmised sammud selles protsessis põhinevad eelmistel avastustel.
  
• Andmekogumine pole rangelt ettekirjutatud, rõhk on andmete kodeerimisel. Intervjuu , vaatlus, olemasolevate tekstide alusel...
  
• Avatus sotsiaalteaduslikus mõttes: PT pole varustatud ühegi ümberlükkamatu teooriaga. Terminid, mõisted, kategooriad ja hüpoteesid, mida ta genereerib, peavad korduvalt demonstreerima nende kõlblikkust reaalsuse teaduslikku kodeerimise jaoks
  

• Esimeste andmete alusel eraldatakse mõisted, mida arendatakse edasi kategooriateks ja selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine ‘theoretical sampling’).
  
• Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt – pidev arendamine, uue infoga arvestamine jne. ..
  

• Paindlikkus .. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta.
  
• Algab uurimise planeerimisest.
  
• Uurijal on teatud kontseptsioon , mida ta uurida tahab – teema, uurimisprobleem.
  
• Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi.
  
• Uurimisprotsess on paindlik – uurija lubab andmetel end “viia”.
  
• S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne.
  

• Andmeid kodeeritakse mõistetesse – nii vaatluspäevik, intervjuu jne.
  
• Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse. Mis on see, millele reageeritakse.
  
• Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused.
  

• Induktiiv-deduktiivne protsess: analüütik liigub andmestiku ja kodeerimisperede vahel, loob uusi kategooriaid ja testib olemasolevaid.
  
• Aeganõudev ja mitmetasandiline protsess, oluline kodeerimise käigus memosid, mõtteid üles kirjutada, lisaks paralleelselt kirjanduse lugemine, võrdlemine memodes fikseeritud ideedega:
  

• Avatud kodeerimine, märksõnad
  
• Andmete lõikamine, kontrollimine, võrdlemine, mõistmine ja kategoriseerimine
  
• Teksti interpreteerimise esimene samm
  
• Eesmärgiks on luua mõisted, mis ilmnevad andmetest ja uurija teadmisest kontekstist
  
• Uurija otsib vastuseid küsimustele:
  
  • Mida teksti lõik – analüüsi ühik – ütleb? Millest on jutt?
    
  • Missugust kategooriat eeldab/moodustab antud ühik?
    

• Telgkodeerimine
  
• Teine samm: avatud kodeerimisel saadud kategooriate vaheliste suhete uurimine. Koodide pideva võrdlemise tulemus.
  
• Kategooriate rikastamine näidetega.
  
• Missugustes tingimustes toimuvad sündmused, mida sisaldavad kategooriad?
  
• Kuidas on võimalik kirjeldada interaktsioone toimijate vahel, mida kategooriad sisaldavad?
  
• Missugused strateegiad ja taktikad võivad olla määratletud?
  
• Mis on sündmuste tagajärjed?
  

• Valikuline kodeerimine
  
• Eesmärk: olulisema(te) e. tuumkategooria(te) eristamine
  

• Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus.
  
• Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud?
  
• Mis olid need sündmused, tegusid , jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid?
  
• Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on?
  
• Missugused on hüpoteetilised suhted kategooriate vahel? Mis alusel need on formuleeritud ja testitud?
  
• Mis on siis, kui hüpotees ei leia kinnitust andmetes? Kuidas erandid on arvesse võetud? Kas nad mõjutavad hüpoteesi?
  
• Kuidas ja miks oli tuumkategooria eraldatud? Kas selekteerimine oli juhuslik või astmeline, raske või kerge? Mis alusel olid viimased analüütilised otsused tehtud?
  

Diskursusanalüüs

• Diskursusanalüüs uurib keelt kasutuses, kõnet kui tegevust – verbaalset protsessi, mille kõigus tähendusi omandatakse, muudetakse, kaotatakse ja uusi tähendusi tekitatakse. Keelevahendite piiratud ja väljendatavate tähenduste piiramatus tingib selle, et keel on pidevas muutumises.
  
• Keel peegeldab, kuid samas on ka loov ja viitav vahend ja tingimus, keelest arusaamine eeldab ka teadmist kontekstist. Bahtin rääkinud keele dialoogilisusest ja kõnežanritest.
  
• Analüüsi eesmärk on avastada keeles fikseeritud mustreid ja praktikaid .
  

• Rõhuasetus keelel, mida kasutatakse – keel kui diskursuse loomise materjal.
  
• kasutamise protsessil ( interaktsioon , dialoog , vestlus) – kuidas materjali kasutatakse,
  
• protsessi tulemusel tekkinud mustritel (väljendid, metafoorid ) – konstrueerimisprotsessi tulem keeles,
  
• sotsiaalsetel nähtustel, keele kaudu konstrueeritud sotsiaalsed objektid.
  

Etnograafia

• Kuidas on tekst kirjutatud? Stiili, žanri uurimine
  
• Kes on autor? Mis on tema sotsiaalne jm (sugu, rass, etnos , amet jne) positsioon?
  
• Kes on lugeja? Kelle on tekst suunatud?
  
• Missuguse eesmärgiga on tekst loodud?
  
• Missugused efektid on tekstis?
  
• Mis on kirjutatud? Mida pole?
  
• Mis on tekstis enesestmõistetav? Mis on lugejale enesestmõistetav?
  
• Mida peaks lugeja teadma, et mõista teksti?
  

5. loeng - Eetika

• Iga isik ja kogukond (community) on ainulaadne.
  
• Iga isik või kogukond väärib lugupidamist.
  
• Võrdsus, ausus ja vastastikune lugupidamine peab olema iga inimestevahelise interaktsiooni aluseks. Ei saa suhtlust alustada üleolevalt vms.
  
• Muutuse protsessid (ka uurimus) peavad olema arutletud ja kooskõlastatud ning ühtemoodi mõistetud, mitte ühepoolselt peale surutud ja nõutud.
  

• Igaüks avaldab lugupidamist teisele, kelle vaateid, maailma ja arusaamisi ta tundma õpib ja kes on selles protsessis isiklikult kaasatud.
  

• Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest.
  

• Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted.
  
• Muutuse esilekutsuja ( change agent ), terapeut , uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist.
  

• Oluline on kontekstist lähtumine ja holistlikkus, terviklikkus. Konteksti arvestamata on valearusaam kerge tekkima .
  
• Tegevus (kuidas protsess kulgeb) on sama oluline, kui tegevuse tulemus (saavutus).
  
• Tegevus ja vastutus on võrdselt jagatud, tuleb vältida ühepoolset tegevust. Ka osalejad, intervjueeritavad peavad olema teadlikud, mis toimub ja võtavad vastutust – seega räägib seda, mida on valmis avalikustama.
  
• Informatsioon peab olema siiralt läbiräägitud ja ausalt avalikustatud, mis viitab vastastikusele lugupidamisele ja avatusele kui omaette väärtusele.
  

• Uurijal on teatud eetiline vastutus uurimissubjektide ees.
  

• Suhted uurija ja uurimissubjektide vahel on erilise vaate all:
  

• informatsiooni valdamine kui võim. Võimusuhted sõltuvad infost ja selle valdamisest. Ilmselge: kui teame midagi kellegi kohta, on tema üle ka teatav võim.
  
• võimusuhted uurimuses. Kahetised: ühelt poolt, kui viid läbi mingis institutsioonis, siis oled ise ka teataval määralt alluvas rollis – kellelgi kõrgemal on õigus uurimuse läbi viimise osas mõjutada.
  

• Uurimissubjekt või osaleja peab teadma, et teda uuritakse.
  

• kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda võidakse vaadelda.
  
• Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms.
  

• Uurimis objektiks ei ole inimene, vaid mingi nähtus, eluvaldkond , institutsioon , käitumine jne. (võib-olla psühholoogias võib ka inimene olla)
  
• Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants).
  
• Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: “uuritav”, “ intervjueeritav ”, “vaatlusalune”, “ katseisik ” (kasutatakse kui tegemist on katsega!).
  
• Võrdsus: Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks – koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps. Tavaelu hierarhia ei rakendu
  
• Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava objekti/probleemi suhtes.
  
• Igal osalejal on õigus küsida uurimuse kohta.
  

• Inimene jääb alati olulisemaks ja väärtuslikumaks kui ükskõik missugune uurimus, samas iga uurimus peab teenima nende inimeste huvisid, kes uurimuses osalevad*.
  
• Igal uuritaval on õigus keelduda andmete andmisest (eriti kui see puudutab tema isikliku elu fakte).
  
• Uurija on võrdne uurimuse teiste osalejatega – uurija haavatavus näost-näkku andmekogumise olukorras. On oluline, et inimesed kohtuvad omavahel. Tänapäeval elektrooniliselt väga lihtne, aga olulisem oleks ikkagi näost-näkku..vastajal võib tekkida emotsioone jne.. Elektroonselt on uurija hästi kaitstud, ta ei riski millegagi. Kohaleminevale intervjueerijale saab aga omakorda küsimusi esitada jne.
  

• Iga uurimus on sotsiaalne interaktsioon ja uurija on selle aktiivne osaleja.
  
• Uurija peab olema teadlik sellest, mida ta teeb ja vastutada tagajärgede eest.
  
• Uurija peab vahet tegema enda ja uurimuse teiste osalejate/subjektide vahel, austada nende arvamust.
  
• Selgelt eristama oma ja informandi arvamust ja tõlgendusi.
  
• Fookuses peab olema osaleja tõlgendus (emic).
  
• Uurija peab olema teadlik ja võtma arvesse, et ta ise mõjutab uuritavate subjektide arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (intervjuu ajal).
  

• Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda uuritava objekti tõlgendus.
  

Uurimiskava koostamine

• Teema valik ja sõnastamine – selge sõnastamine! Protsessi käigus võib ka muutuda, aga sellest hoolimata tuleb alguses ka sõnastada.
  
• Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine. Peame teadma, miks midagi uurida, et saaks edukalt alustada.
  
• Bibliograafia koostamine. Et ei leiutaks jälle jalgratast, uurida – mis on juba varem tehtud.
  
• Uurimisprobleemi täpsustamine
  
• Uurimiskava koostamine
  

6. loeng

Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus.

• Meid huvitab inimeste tegevus, meie eesmärk on inimeste tegevuse tundmaõppimine otseselt, mitte mingite vahendajate kaudu, vaid loomulikus elu- või töökeskkonnas. Nende jaoks loomulik keskkond, keda uurime – nad viibivad seal argipäevaselt.
  
• Inimestevaheliste interaktsioonide tundmaõppimine – kuidas inimesed selles loomulikus keskkonnas omavahel suhtlevad.
  
• Tähenduste taasloomise protsessi tundmaõppimine – kuidas inimesed kasutavad ehk tõlgendavad olemasolevaid tähendusi.
  

• Füüsiline keskkond ja sotsiaalne kontekst – kus tegevus aset leiab?
  

• Tegevus – eesmärk uurida: mis toimub?
  

• Sotsiaalsed rollid – inimesed, kes neid täidavad – kes on põhilised toimijad ( social actors)?
  

• Struktureerimata vaatlus – fikseeritakse kõike, mida märgatakse. Ilmselgelt võimatu fikseerida reaalselt kõike, tegelikkuses tehakse siiski valik, ja see pole ka halb. Hiljem sellest lähtuvalt teeme valikuid, sõnastame ümber uurimisküsimusi vastavalt sellele, mis mind kõige rohkem huvitab.
  

• Poolstruktureeritud vaatlus – vaadatakse valikuliselt, lähtuvalt eelnevalt paikapandud uurimusküsimustest.
  
• Struktureeritud vaatlus – pigem kvantitatiivsele uurimisele omane.
  

• tehakse võimalikult põhjalik keskkonna kirjeldus (seejuures oluline on mitte numbriliste näitajate fikseerimine, vaid sotsiaalne tähendus)
  
• otsitakse materjale konteksti kirjeldamiseks
  
• fikseeritakse vaadeldu kohe esimesel võimalusel;
  
• kirjutatakse üles märksõnu, omapärased väljendid;
  
• tulemuseks käsitsi kirjutatud päevik-vihik.
  

• Päevikusse tehtud sissekanded kirjutatakse ümber arvutisse .
  
• Lisatakse detailid, mis ümberkirjutamise käigus meelde tulevad. – paratamatult jääb nagunii midagi üles fikseerimata, kuitahes palju ka ei fikseeritaks.
  
• Eristatakse esimese sissekandeid teisest. Mälu järgi lisatud andmed võivad olla petlikud , need kuuluvad pigem tõlgendamise juurde. Kasvõi tabelina – esimeses tulbas esmane kirjutus, teises meenunud detailid, vajadusel ka näiteks kolmas, kommentaaride jaoks.
  
• Iga sissekande juurde märgitakse kuupäev ja aeg.
  

• Lisatakse vaadelduga seotud kommentaarid: tunded, mõtted, seletused, tõlgendused.
  

• Autor loeb uuesti ja korduvalt oma päeviku sissekandeid, kodeerib ja lisab uusi seletusi ja tõlgendusi – analüüsi esimesed sammud.
  

7. loeng

Andmekogumismeetodid: intervjuu

• Individuaalintervjuu
  
• Paariintervjuu või väikerühma – kaks vastajat
  

• Rühmaintervjuu ( eristus võimalik ka fookus- ja lihtsalt rühmaintervjuu vahel)
  

• Näost-näkku, telefoni-, internetiintervjuu. Võimalusi tekib aina juurde, nüüd ka Skype jne.. PS, kaob transkribeerimise vajadus. Näost-näkku on aga olulised emotsioonid jms paralingvistline info. Kuigi ka vastuseid analüüsides saab teha järeldusi, nt kas räägib tõtt või mitte. PPS, tõe küsimus on veel omaette teema.
  
• Suuline või kirjalik
  

• Struktureerimata süvaintervjuu
  

• Etnograafiline intervjuu
  

• Narratiivne intervjuu
  

• Eluloointervjuu
  

• Poolstruktureeritud – ette valmistatud avatud küsimused, intervjuu käigus esitatakse veel küsimusi, kui vaja.
  
• Struktureeritud kvalitatiivne intervjuu – ette valmistatud avatud küsimused ja neist hoitakse kinni. Mitte kas-küsimused. Igasugused kvalitatiivsed võrdlusuuringud, nt sama teema aga erinevates riikides (reeglina ei õnnestu, erinevates riikides võid esitada samu küsimusi, aga vastused väga erinevad ja pole võrreldavad)
  
• Struktureeritud kvantitatiivne intervjuu – täpselt ette antud küsimused, suletud, kas-küsimused, enamik küsimusi on valikuvariantidega. Arvamusuuringud nt.
  

• Etnograafiline – uurib kultuuri, institutsionaalsed , grupilisi iseärasusi
  
• Fenomenoloogiline – uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid
  
• Narratiivne – uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist
  
• Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika:
  
  • Laste ja teismeliste intervjueerimine
    
  • Naiste, meeste intervjueerimine
    
  • Eakate , puudega inimeste, patsientide intervjueerimine
    
  • Eliidi intervjueerimine
    
  • Ekspertintervjuud
    
• Fookusgrupi intervjuud
  

• Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis
  
• Kui grupp on piisavalt homogeenne (nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega seotud inimesed)
  
• Kui intervjueeritavad kuuluvad staatuse poolest rõhutud gruppi (nt lapsed)
  
• Kui uurimise objektiks on see, kuidas ühes sfääris töötavad või homogeensete rühmadesse kuuluvad inimesed nende elu jaoks olulise teema käsitlevad (nt meie uurimused: õpetajad perekonna tähendusest; Helsingis töötavad eesti/vene prostituudid tervisest, teismelised vägivallast, (rahvus)vähemused diskrimineerimisest)
  

• Kui tegemist on mingi tootega , mille kohta tahetakse erinevate tarbijate arvamust või erinevate inimeste definitsioone – tähendusi, nt plastmassitoodete osa minu elus; või toodete reklaamimise tähendused, kuidas reklaam mõjub; kunstiteose (filmi, luulekogu , romaani, ehitise, skulptuuri vm) kohta inimeste arvamuse uurimine jne. Kujuneski välja ju tooteuuringutest... tarbimisuurimused.
  

• Suurus sõltub osalejate spetsiifikast (nt lapsed, eakad : 2-5; täiskasvanud: 6-8-10)
  
• Tähelepanu keskmes on suhted grupis, levinud diskursuste, süžeede taasloomine
  
• Rühmaintervjuud ei tehta eesmärgil, et korraga koguda rohkem arvamusi
  
• 6-liikmeline fookusgrupp ≠ 6 ind. intervjuu
  

• ”Sees-olemine” “Being-In” ” – sisenemine teise maailma, “Ma ei vali, ei tõlgenda, ei õpeta, ei suuna... kuulan lihtsalt seda, mida räägitakse” . Väga oluline on aktiivse kuulamise tehnika.
  
• “Jaoks-olemine” “Being-For” – toetava seisukoha võtmine teise suhtes, olemine tema jaoks. Annate märku sellest, et mõistate teda, olete koos temaga.. nt ei tasu hakata kaklemisest rääkinud poisi peale pahandama (ega ka heaks kiita!) aga näidata, et mõistate juhtunut , olete tema jaoks olemas ja huvitatud. Mõistmine avab inimesi. Niikaua kui ei leia mõistmist, ei edene ka produktiivne töö. Peab tekkima ühisosa.
  
• “Koos-olemine” “Being-With” – endana kohalolek suhtes teise isikuga, oma teadmiste ja kogemuste toomine suhtesse. Oma isiksusena viibite kohal. Kui olete intervjueerija ja püüate oma isikut, arvamust, identiteeti varjata/teeselda – vale lähenemine. Ei pea oma arvamust peale pakkuma, aga kui küsitakse, ja piisavalt kaua on intervjuu juba kestnud, siis peab olema ja ongi õigus öelda välja oma arvamus. Mitte pealesurumine ..
  

• Valmista ette intervjuu küsimused (10-12 avatud küsimust ühe intervjuu kohta).
  
• Ära unusta diktofoni (eriti juhul, kui tegemist on vaid ühekordse kohtumisega). Kontrolli diktofoni enne kasutamist.
  
• Küsi salvestamiseks luba.
  
• Võta kaasa projekti lühikokkuvõte kõige olulisema informatsiooniga. Intervjuuks ettevalmistatud küsimusi võib näidata eelnevalt intervjueeritavale.
  
• Püüa küsimused ja nende järjekord meeles pidada ja ära loe neid paberilt. Seo küsimusi omavahel; kui tekib vajadus, esita lisaküsimusi.
  
• PAUSE EI TASU KARTA
  
• Ära sega intervjueeritava juttu , ole kuulaja .
  
• Aita intervjueeritaval vastata, kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid
  
• Pea teemast kinni, ära lase vastajal teemast väga kaugele eemalduda, samas ole valmis vastu võtma lisainformatsiooni
  
• Lõpus täna intervjuu eest
  
• Alati küsi, kas tohid tulevikus veel kontakti võtta, kui tekivad lisaküsimused
  

• Intervjuude salvestamine diktofoni või kaamera abil
  
• Transkribeerimine
  
• Lisamärkuste tegemine intervjuu kulgemise kohta intervjuu ajal (eriti oluline fookusgrupi intervjuu puhul) – väga oluline! Esmalt tundub küll, et nagunii jääb meelde, aga tegelikult mitte. Seega hea, kui näiteks iga intervjuu ees märkmeid – kes osales, muljed, õhkkond jne.
  
• Vahetult pärast intervjuu toimumist üldmulje jm märkuste, mõtete fikseerimine
  

8. loeng – helisalvestuse transkribeerimine

• Mõtleb
  
• Küsimus on ebameeldiv
  
• Väldib silmsidet jne.
  

• Kus, millal, kes osales intervjuus
  
• Üldise intervjuu situatsiooni iseloomustus (lühike)
  
• Osale(ja)te nime(de) kodeerimine/ asendamine
  
• Vajadusel võib lisada muud andmed osaleja(te) kohta (vanus, amet, tööhõiveseisund, haridustase, perekondlik seis, laste olemasolu jms)
  

9. loeng – kvalitatiivsete andmete analüüs

• Seotus
  
• Tähenduslkkus
  
• Tahtlikkus
  
• Informatiivsus
  
• Vastuvõtmine (kellelegi suunatus)
  
• Seos kontekstiga (situatiivsus)
  
• Seos teiste tekstidega ( intertekstuaalsus )
  

• tegelikkuse representeerimine
  
• suhete ja identiteetide konstrueerimine
  
• keelelise esituse vormistamine
  

• esitatavale informatsioonile
  
• osaliste nimetamisele
  
• protsesside ja osaliste rollide analüüsile
  

• Loe teksti ja vii läbi avatud kodeerimist alustades sõnasõnalisest ning jätkates rida-realt ja lausete kaupa
  

• Rühmita koodid ja loo nende alusel kategooriaid
  
• Uuri kategooriatevahelisi hierarhilisi suhteid (kategooriad ja alakategooriad)
  
• Kategooriate rikastamine – oluliste teksti lõikude ( tsitaatide ) leidmine ja grupeerimine
  
• Kirjuta memo kategooriate kohta (memo – kategooriate lühike analüütiline tõlgendus)
  

• Erista kõige olulisema kategooria – tuumkategooria, mis on andmetes läbiv ja mis on kategooriate hierarhia tipus
  
• Võrdle kategooriaid korduvalt omavahel, kontrolli, kas tuumkategooria eristamisel on võimalik luua põhistatud teooria või hüpoteese
  
• Kodeerimine lõpeb siis, kui edasine kodeerimine, kategooriate rikastamine ( saturatsioon ) ei anna uut teadmist
  

Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine

• Valiidsus ja reliaablus on traditsioonilised teaduslikkusenõuded, s.t nende alusel hinnatakse uurimuse teaduslikku adekvaatsust
  
• Valiidsuse ja reliaabluse hindamisel taotletakse uuritava objekti/fenomeni objektiivset esitamist uurimuses
  
• Mõisted on välja töötatud loodusteadusliku uurimuse hindamiseks.
  

• Kas andmed on kogutud korrektselt ehk vastavalt uurimuse eesmärgile?
  
• Kas andmeid on piisavalt?
  
• Kas uurimuse käigus kogutud andmed on tõesed? Kas vastajad olid pädevad informandid? Kas analüüsitud tekstid olid sobivad teema uurimiseks? jne
  
• Kas analüüs põhineb andmetel?
  
• Kas järeldused on tehtud analüüsi alusel?
  

• Uurimust viiakse läbi mitmekesi (uurijatriangulatsioon) – seda paremini tuleb välja see üks, mis on ühine. Näiteks eraldi sama teksti kodeerimine.
  
• Uurimistulemusi arutatakse läbi kolleegidega, juhendajaga, kes annavad kriitilist tagasisidet
  
• Kui tekivad kahtlused, kogutakse veel andmeid, kogutakse teistmoodi, nt kvant.m. (metodoloogiline triangulatsioon – andmete kogumine muudel meetoditel, võib olla ka mingi muu kvalitatiivne uurimus. Nt intervjuule lisaks meediauuring , koguda ajakirjandustekste, viia läbi vaatlus või viia läbi kvantitatiivne uurimus.)
  
• Uurija tõlgendusi arutatakse uuritavatega enne töö esitamist – väga hea ja vajalik meetod, aga sageli ei ole see realiseeritav.
  
• Distantseerumine – uurija võtab aega maha ja siis vaatab üle oma analüüsi/tõlgendusi. Tihti sellegi variandi võimalikkus reaalsuses on küsitav. Aja planeerimine on väga oluline!
  
• Retsenseerimised
  
• Uurimisaruanne peab olema teadusliku diskussiooni osa, dialoog teiste autorite töödega samas valdkonnas. Oma andmete teiste autorite andmetega võrdlemine.
  
• Lugeja veenmine toimub üksikasjaliku ja selge informatsiooni andmise kaudu uurimisprotsessi kohta
  
  • Kuidas ja miks just niimoodi toimus andmekogumine?
    
  • Missugused andmetöötlusmeetodid olid kasutatud?
    
  • Kuidas analüüs toimus?
    
  • Mis kaalutlustel olid valitud lõplikud uurijapoolsed tõlgendused?
    

• Uurija hoiab lugejat kursis oma tegevustest
  
• Analüüsib iseenda kui uurija tegevust, mõtteid, reaktsioone, valikuid, kahtlusi , otsuseid parima andmete tõlgendamise valiku kohta
  

• Analüüsi toetamine “faktide” esitamise kaudu – ps, mis on fakt? Tekstid, intervjuu-, vaatlus-, meediatekstid . Muutumatud (helisalvestis nt.)
  
• Faktid on tsitaadid andmebaasist, mis kinnitavad analüüsi adekvaatsust
  
  • Vastuolud andmete esitamise ja osalejate konfidentsiaalsuse kaitse vahel
    
• Analüüs peab põhinema andmestikul ja olema veenev
  
• ANONÜÜMSUS...
  
• Uurija esitab ja interpreteerib teiste inimeste tõlgendusi, arvamusi ja peab selgelt eristama oma interpretatsiooni uuritavate subjektide interpretatsioonidest – polüfoonia printsiip
  
• Uurija põhjendab oma interpretatsiooni, hoides kinni refleksiivsuse printsiibist, s.t ta on teadlik ja arutab, miks ta uuritavate subjektide nägemusi just selliselt interpreteerib ning kaalub ka teisi tõlgendamisvõimalusi
  

• Uurija võimaldab lugejal esitatud faktide alusel teha omad järeldused, esitades piisavalt palju ja selgeid väljavõtteid andmestikust
  
• Kuid see ei tähenda, et ainult tsitaadid võivad asendada analüüsi
  
• Üldiselt suhe analüüsi ja tsitaatide vahel on ¾ analüüs : ¼ tsitaadid.