UURIMUSTÖÖ MEETODID AP2 Heidi Jakobson Rakvere Kolledz Etnograafiline meetod Tuleb sõnadest etnos-rahvas ja graphia-kirjeldama. Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed igapäevaelus informatsiooni koguvad ning järeldusi teevad. Samas on tegemist selle edasiarendusega ning seejuures erinevad uurija eesmä...
Küll ei uuri antud küsimus otseseid erinevusi m/n vahel vaid on pigem sotsioloogilise taustaga. MEETOD Idee oli uurida inimesi suhtumises karistamisse sellisel, et eristada kindlalt nad oma ülesannete täitmisel, et kas nad siis on seotud oma töös karistamisega või mitte. Plaanis oli uurida inimesi erinevas vanuses alates 18 eluaastast, mille kohaselt eeldasime, et inimene on kas asunud tööle või edasi õppima. Eristasime inimesed soolise kuuluvuse jägi ning soovisime uurimusse kaasata teisalt vastava arvu mehi ja naisi, kes oleksid nö.inimesed tänavalt ja kes moodustaksid nn. kontrollgrupi tulemuste interpreteerimisel. Soovisime kaasata uurimusse erinevate vanuserühmade ja haridusega ning perekuuluvusega inimesi, et saada läbilõikelist hinnangut meeste ja naiste vaheliste erinevuste lõikes. Peamise uuritavate grupi moodustas Justiitsministeeriumi haldusalas toimiva ametkonna töötajaskond, millele lisandus karistamisega
iga kümnes nimekirjast) Stratifitseeritud valim (stratified sampling) populatsioon jagatakse näiteks soo, vanuse jne alusel homogeensetesse rühmadesse, kus iga rühma seest valitakse liikmed edasi juhuslikult garanteerides, et rühmad saavad võrdse esindatuse. Klastervalim (cluster sampling) valimi saamiseks moodustatakse teatud muster. Mittetõenäosuslikud valimid: Mugavusvalim (convenience sampling) valimisse valitakse need, keda lihtne uurimusse saada (õpilased, tuttavad õpetajad). Rangeid üldistusi sel juhul teha ei saa. Kvootvalim (quota sampling) sarnaneb stratifitseeritud valikuga, kus populatsiooni homogeensetele rühmadele määratakse vastav kvoot. Sihipärane valim (purposive sampling) uurija ise valib uuritavad püüdes leida populatsiooni kõige tüüpilisemaid esindajaid.
Kuigi see tundub lihtne ja loogiline protseduur, on see üks levinumaid erimeelsuste põhjusi, millega autorid eetikakomiteede poole pöörduvad. Uurimusesse panustanud autorite hulga kasvades on tekkinud üha suurem vajadus konkreetsete juhiste järele. Näiteks ajakirjas Psychological Sience ilmunud kuue leheküljelises uuringu aruandes autoriteks oli kokku 13 inimest. Üldjuhul on reegliks, et austust jagatakse panuse järgi ehk siis uurimusse enampanustanud uurija nimi on autorite nimekirjas esimene. Need uurijad, kes panustasid uurimusse kõige vähem, näiteks aitasid küsimustike vastuseid kodeerida või andsid kasulikke näpunäiteid, on mainitud artikli ääremärkustes. Näiteks 1970. aasta uurimuses, milles arutleti autorite ja ääremärkuste üle arvati, et uuringus osalemise tähtsus võiks mitme autori töö puhul jaguneda järgnevalt: 1) inimene, kes lõi hüpoteesid ja uuringu ülesehituse 2) inimene, kes kirjutas
Küsitlusele vastamiseks oli aega 3.aprillist 9.aprillini ning ma sain 127 vastust inimestelt vanuses 13-43, vastajate keskmiseks vanuseks tuli 20 aastat. Vastanutest 74 olid naised ning 53 mehed. Uurmistöös esitan tulemused lihtsuse mõttes täisarvudena. Küsitluse tulemused on lisatud ka uurimusse (vt. Lisa 1). Lisaks kasutan ajakirjanduses ilmunud artikleid ning ka ühte meili teel läbi viidud intervjuud tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega. Viimati mainitud intervjuu on lisatud uurimusse (vt. Lisa 2). 1. Rahvamustrid Rahvamustrid on ornamendid ja mustrid, mis esinevad tavaliselt riideesemetel, aga ka muul käsitööl, näiteks keraamikal. 1.1.Käsitöö ja rahvamustrid vanasti Eestis algas rahvakunsti kogumine ja uurimine alles 19. sajandi lõpul. Väga paljud kunagised tähendused olid selleks ajaks kadunud ning neid võib ainult oletada kasutuskohtade ja nimetuste põhjal. 1 Siiski on rahvakunstiuurijad andnud oma parima ning seda teen minagi.
Baulki, Kandelaari, Lamondi, Roachi, Dawsoni ja Fletcheri artikkel toob välja juhtiva uuringu, mille sihiks oli otsene töökoormuse ja ja väsimuse vahelise suhte selgitamine identselt ajastatud 12- tunnistes vahetustes ning hinnata NASA-TLX-i usaldusväärsust, eriti kõrgelt muutuvas töökoormusega keskkonnas. Uurimuse eesmärk oli kindlaks teha seos töökoormuse ja objektiivse/subjektiivse väsimuse vahel regulaarselt vahetuvas töögraafikus. Uurimusse olid kaasatud kakskümmend meessoost vahetustega töötajat metallisulatustehasest. Andmed koguti kahe nädala (14-ne päeva) jooksul, mil osalised jätkasid oma tavapärast töögraafikut ning kohustusi. Kõrge ja madala töökoormusega vahetused olid eraldatud ning neid võrreldi. Jälgiti vasimuse kasvamise trendi koos suureneva töökoormusega. Subjektiivne väsimus oli märgatavalt kõrgem 12-tunnise öövahetuse lõpus (P < 0,05) ja psüühiline ärkvelolek hakkas vaibuma
loendada, mõõta. Ristlõikelisi uurimusi viiakse läbi konkreetsel ajamomendil ja nendele tuleb vaadata kui konkreetset hetke jäädvustavatele uuringutele. 1 Paneel- ehk longituuduurimused jälgivad vastajate gruppi läbi pikema ajaperioodi. Juhuvalim on valik potensiaalsete vastajate hulgast, keda kaasatakse uurimusse. Võimalikud vead küsimustele saadud vastuste representatiivsuses tehakse tasa võimalikult laiapõhjalise valimi moodustamisega. Et õigesti hinnata küsitlusandmeid, on tähtis tähele panna viisi, kuidas küsimused on sõnastatud. Valim ei pea selleks, et olla esinduslik olema suurearvuline. Võib küsitleda ainult võtmerespondente. Vaatlus ja osalusvaatlus on teinekord olulised, et saada reaalset kinnitust, kas inimesed ka nii käituvad, kuidas väidavad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi ETTEVÕTLUS- JA MAJANDUSUURINGUTE VAJALIKKUS NING NENDE LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 1. Strateegiline juhtimine.................................................................................................. 4 a. Strateegilise juhtimise põhiülesanded....................................................................... 4 2. Kvalitatiivne uurimisviis................................................................................................ 6 ...
Sissejuhatus Uurimistöö olulisi osasid on kasutatav strateegia. Strateegia valitakse pärast uurimisküsimuse tõstatamist ning kõige olulisem selle juures, nagu ka iga teise uurimistöö osa juures, on töö aluseks oleva küsimuse toetamine. Flyvbjerg (2004, 428) sõnul põhineb hea töö uurimisküsimusel, mitte meetodil, ning koosneb meetoditest, mis on antud uurimise analüüsimiseks kõige sobilikumad. Strateegia on töö selgroog, millega pannakse paika ülesehitus ja edasine kulg. Saunders et al (2009, 136) toovad sisse plaani mõiste ning väidavad, et strateegia on plaan, mis määrab viisi, kuidas uurimisküsimusele kavatsetakse vastata. Valitud lähenemis- ja mõtteviis peab seega oleme läbimõeldud ning suunatud. 1 Uurimisprotsess Uurimisprotsess koosneb mitmetest eraldi käsitletavatest osadest. Enne strateegia valimist on vaja välja selgitada lähenemisviis. Saunders et al (2009, 138) kirjeldavad kogu protsessi uurimissibula abil. Nad nimetavad olul...
II maailmasõja ajal kaldus Suurbritannia tunnustama NSV Liidu nõuet Balti riikidele vastutasuks Moskva sõjapanuse eest. Vastavasisulise leppe sõlmimise Moskvaga hoidis ära peamiselt Ühendriikide vastuseis. Küsimus sellest, kas lääne riigimeestel, kes kujundasid aastatel 1944/45 uut maailmakorraldust, oli Balti riikide osas ka mõni teine võimalus peale Atlandi harta põhimõtete "allaneelamise", peab kuuluma pigem mõnda ajaloolisse või poliitikateaduslikku uurimusse, mitte rahvusvahelist õigust puudutavasse käsitlusse. Annekteeritud Balti riigid muutusid etturiteks Külma sõja diplomaatiliste lahingute malelaual. Lääneriigid lükkasid tagasi Stalini palve anda Leedu NSV-le lisaks ka Ukraina NSV-le ja Valgevene NSV-le ÜRO täisliikme staatus. 9 Baltimaade eripära NSV Liidus
siis nende ületamiseks töötas Heckathorn (1997) välja uue lähenemise: uuritava juhitud valimi. Viimane erineb lumepallivalimist kahe tunnuse poolest. Esiteks, uuritava juhitud valimi puhul rakendatakse kahest motiveerivat süsteemi (peamine tasu intervjuu andmise eest ja teine tasu uute liikmete värbamise eest). Teiseks, uuritavatel ei paluta identifitseerida omasugust uurija jaoks, vaid palutakse omasugune värvata uurimusse. Ahelvalimitest on uuritava juhitud valim osutunud hästi töötavaks just HIV epideemiaga ja seksuaalse ülekandega infektsioonidega seotud järelvalves, kus vajatakse rahva üldpopulatsioonist alampopulatsioonide väljaeraldamist, et mõista lokaalseid epideemiaid, välja selgitada äkiliselt esile kerkivaid uusi infektsiooniallikaid ja epideemia leviku käitumuslikke ning boiloogilisi faktoreid (Mills et al 2004; Magnani et al 2005).
nõudlus, kasvab ka pakkumine. Et jugapuude paljundamine on lihtne, võib eeldada, et nõudlus, pakkumine ja hind saavutavad peagi tasakaalu. 4. ISESEISEV TÖÖ ja ARVESTUS: 4.1. Õpi määrama käesolevas õppematerjalis käsitletud okaspuuliike ja sorte. 4.2. Omanda nende kohta teoreetilised teadmised; lisaks käesolevale materjalile kasuta E. Laasi dendroloogiaõpikut ning Iluaianduse käsiraamatut. 4.3. Koosta referaat või uurimus okaspuuvormide ja sortide kohta. Haara uurimusse kõikide eelpoolkirjeldatud okaspuuliikide sorte, ühtekokku vähemalt 20 vormi /sorti. 4.4. Koosta 15 x 4 m okaspuupeenra kavand, M 1: 50 (1 cm kavandil vastab 50 cm e. 0,5 meetrit looduses). Vali oma äranägemise järgi peenrale ka taust või sidumine tee, rajatise, hoone fassaadiga vms. Kombineeri okaspuid lillede, kõrreliste, põõsaste, kivide vm. materjaliga. Koosta kõigi kavandis kasutatud okaspuude kirjeldused (võivad sisalduda p.4.3 nõutud referaadis, moodustades osa sellest)
integreeritumaks nt kõik teavad McDonald'sit, Pepsi Colat, jalgpalli jne. toimub pidev ühtesulamine. Moodustub maailmaküla, kus kõigil on ühesugused võimalused, saavutatakse üksteise mõistmine ja peaks saabuma maailma rahu kuid nii see ei ole, sest siiski ei saada maailmast üheti aru. Uus maailm rohkem kasvatab barjääre. Näiteks usus väga raske saavutada ühest mõistmist. See ei levi üle maailma. Kultuurimõiste ümberdefineerimine Refleksiivne analüüs uurimusse lisatud osa, kus teadlane analüüsib ka oma suhet kultuuri/inimestega (lisaks muule uurimisele). Kuidas ta tulemused saavutas (st kuidas pidi kohalikega suhtlema, et saada vajalikku informatsiooni). Ei kirjeldata ainult uurimuse asjaolusid, vaid ka tundeid, mis uurijal on. Need analüüsid kujunevad tihtipeale edulooks, kus alguses ei saavutata kontakti, kuid mingi nipi abil pannakse kohalikud end usaldama. Ainele ja meetodile orienteerumine mis on objekt ja mis meetodeid kasutatakse
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.........................................................
rahvaste kohta. Ilmselt hakkame edaspidi uurima mingeid juppe, osasid mingist kultuurist. See viib erandite juurde, selle juurde mida varem peeti perifeerseks, varem püüti uurida pigem keskseid nähtusi ja olulisi. Tännu sellele, et uuritakse keskseid nähtusi ei uurita perifeerseid nähtusi, avardab uurimisvälja. Leiab, kui jälgime vahetult mingit kultuurikeskkonda on kirevus lõputu ja seda ei saa sellisena mingisesse uurimusse kopeerida. See on ulatuslik kuid seal on ka palju vastuolusid, isegi antropoloogid teevad mingist kultuurist lihtsustatud nägemuse. Samas see mudel ei pruugi olla vale, võib samuti olla adekvaatne, samas on see alati ka lihtsustatud, see mida teadlased kirjutavad mingist rahvast on tema poolt tehtud valikud. Geertz kasutab metafoori: võrdsustab kultuuri tekstiga ja antropoloog on kultuuride vaheline võrdlev tõlk, kes oma ühsikonna jaoks tõlgib mingi teise kultuuri
alustamiseks, hinnates uurimistöö plaani teaduslikku väärtust, uurimuse vajalikkust ja läbiviimise võimalusi, uurimistöö planeeringut, uurijate kompetentsust ning kulutatavate vahendite otstarbekust. 44 Inimese osalemise eelduseks uurimistöös on informeeritud vabatahtlik nõusolek. Informeeritud nõusolek tuleb saada enne uuritava kaasamist uurimusse. See tähendab, et inimene teab uurimistöö eesmärki ja oma rolli selles, uurimistööst tulenevat kasu ja võimalikke tüsistusi, tagajärgi ja ohtusid ning ka seda, et ta on vaba ja võib igal hetkel loobuda uurimistöös osalemisest. Uuritav on informeeritud oma õigustest ja antud riigi seadustest, mis teda aitavad lahendada uurimuse käigus tekkinud probleeme. Uuritav on informeeritud, et ta annab oma nõusoleku antud konkreetse uurimuse jaoks
elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe- ja ajakirjaartiklid ning arvukad intervjuud sündmuste osalistega. Teema puutumatust ja haruldust illustreerib kujukalt see, et ei Riigiarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum ega Eesti Rahva Muuseum ei osanud infopäringu peale antud teema kohta mingitki infot pakkuda. Info vähesuse tõttu on teema uurimine seniste kirjutiste põhjal komplitseeritud, millest tulenevalt on käesolevasse uurimusse koondatud kõik vähegi kättesaadavad antud temaatikat puudutavad teosed. Just kättesaadavate ja avalike allikate ammendumine uurimuse koostamisel oli põhjuseks, miks uurimustöö laiendamiseks ning uurimusküsimustele põhjalikumaks vastamiseks viisin perioodil 22. märtsist 2014. aastal 25. aprillini 2015. aastal läbi kümme intervjuud kokku kümne erineva tollases punkliikumises osalenud isikuga. Kümnest intervjueeritust üheksaga
antud Eesti ajaloo jaoks üks lehekülg? Mida mainida, mida mitte? Aga mis on ekstrapolatsiooniga — küsis Riho Västrik. Loone oli algul häiritud — näib, et loengu segamine talle väga ei meeldi. Kui me oleme allikmaterjalid ning nende usaldusväärsuse kindlaks teinud, kui ajaloolane 3.3. OBJEKTIIVSUS 43 võtab kõik kättesaadava materjali. . . siis on ju kõik korras. Kõigi materjalide haaramine uurimusse on ajaloolase puhul loomulikult kohustus. Kui mingi osa neist välja jääb, tuleb seda märkida, miks nii te- hakse, tunnistada fakti. Mõnede materjalide puhul aga ei ole väljajätmine kuigi oluline fakt, ei avalda konkreetsele uurimusele mõju ning selle välja- jätmine ilmselt eriline probleem ei ole. Püsides antud võimaliku vea piires ei ole kõigil pisiasjadel tähtsust. Teisalt on ju hea, kui üritatakse üles lu- geda kõik detailid. Kirjutamisel peab ju kirjutama ka tausta
saj ja 20. saj alguses baltisakslaste poolt, kes esindasid ühelt poolt baltisaksa maailmavaadet, teisest küljest nende hulgas oli ka koduuurijaid, kes kogusid materjale, asjaarmastajaid, aga kõige suurema jälje jätsid ajaloolased, kes omal ajal kuulusid tippmediavistide hulka kogu Euroopas. 19. saj pandi alus allikakriitilisele postisvistlikule ajaloouurimisele. Oma aja kõige eesrindlikuma metodoloogia tõid ka Liivimaa keskaegsesse uurimusse. Selle metodoloogilise suuna tugevus on fundamentaalsus. Selle suuna nõrkus on teatud kitsus, seda laadi töö jõuab ka pisiküsimuste kallale, millel pole ajaloo mõistmisel mingit tähtsust. Teine kitsaskoht on see, et too baltisaksa ajaloo uurimine oli ideoloogilise suunitlusega, selleks on saksa asi. Saksa misjonärid jõudsid 12. saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud. Üldse keskajal oli baltisaksa iseseisvusajal keskne koht uurimises
Pärast koju naasmist toimusid järgmiste kuude jooksul perekonnas ilmsed muutused. Antud perekonnaliikmetest said ,,üleöö" järsku taimetoitlased ja ,,loodushoiuentusiastid". Hiljem selgus, et kõik näevad ka ühesuguseid unenägude luupainajaid. Neil unenägudel ilmusid neile väikesed jubedate silmadega karvased tundmatud olendid. Tuntud doktor Leonard Wilder hüpnotiseeris mõlemad täiskasvanud ja ilmsiks tuli perekonna kogetu erakordselt üksikasjalik ülevaade. Uurimusse olid kaasatud ka tuntud UFO- eksperdid Andy Collinsi ja Barry King. Mõlemad täiskasvanud tunnistasid, kuidas nad UFO-pardale jõudsid, mis varjus roheka udumassi. Nad kirjeldasid seda, kuidas nende auto valguskiire jõul UFO sisse tõmmati. Seal olles olid röövitud ,,väljaspool enda keha" ja see võimaldas neil hõljuda UFO sees ringi. Nad samas nägid ka enda tõelisi ( endisi ) kehasid, ,,mis" istuvad endiselt veel autos.
Pärast koju naasmist toimusid järgmiste kuude jooksul perekonnas ilmsed muutused. Antud perekonnaliikmetest said ,,üleöö" järsku taimetoitlased ja ,,loodushoiuentusiastid". Hiljem selgus, et kõik näevad ka ühesuguseid unenägude luupainajaid. Neil unenägudel ilmusid neile väikesed jubedate silmadega karvased tundmatud olendid. Tuntud doktor Leonard Wilder hüpnotiseeris mõlemad täiskasvanud ja ilmsiks tuli perekonna kogetu erakordselt üksikasjalik ülevaade. Uurimusse olid kaasatud ka tuntud UFO- eksperdid Andy Collinsi ja Barry King. Mõlemad täiskasvanud tunnistasid, kuidas nad UFO-pardale jõudsid, mis varjus roheka udumassi. Nad kirjeldasid seda, kuidas nende auto valguskiire jõul UFO sisse tõmmati. Seal olles olid röövitud ,,väljaspool enda keha" ja see võimaldas neil hõljuda UFO sees ringi. Nad samas nägid ka enda tõelisi ( endisi ) kehasid, ,,mis" istuvad endiselt veel autos. UFOs uurisid neid väikesed karvased olendid
poole teel olid. Pärast koju naasmist toimusid järgmiste kuude jooksul perekonnas ilmsed muutused. Antud perekonnaliikmetest said „üleöö“ järsku taimetoitlased ja „loodushoiuentusiastid“. Hiljem selgus, et kõik näevad ka ühesuguseid unenägude luupainajaid. Neil unenägudel ilmusid neile väikesed jubedate silmadega karvased tundmatud olendid. Tuntud doktor Leonard Wilder hüpnotiseeris mõlemad täiskasvanud ja ilmsiks tuli perekonna kogetu erakordselt üksikasjalik ülevaade. Uurimusse olid kaasatud ka tuntud UFO-eksperdid Andy Collinsi ja Barry King. Mõlemad täiskasvanud tunnistasid, kuidas nad UFO-pardale jõudsid, mis varjus roheka udumassi. Nad kirjeldasid seda, kuidas nende auto valguskiire jõul UFO sisse tõmmati. Seal olles olid röövitud „väljaspool enda keha“ ja see võimaldas neil hõljuda UFO sees ringi. Nad samas nägid ka enda tõelisi ( endisi ) kehasid, „mis“ istuvad endiselt veel autos. UFOs uurisid neid väikesed karvased olendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
