Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvalitatiivsete meetodite üldkursus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liku, intervjuu, vaatlus, kodeeri, reet, subjekt, hüpoteesraaf, fenomen, kodeerimine, subjektid, kvant, diskursus, interaktsioon, uurimine, osalejate, kvalitatiivset, reaalsus, lähtu, graafia, hüpoteesid, küsimusi, fookus, interaktsiooni, intervjueeritav, põhistatud, osalusvaatlus, abduktsioon, teoreetilise, uurimust, valim, vaate, vastajaTeadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning
nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige
Mõõtmissühik protsendid (%) Operatsionaliseerimisest Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: Kontsept peab tõesti olema mõõdetav Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitme-dimensionaalsed Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? Mis ühikutes me mõõdame? Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Mitme-dimensionaalsed kontseptid Kontsept: demokraatia Muutuja: demokraatia indeks (Freedom House) Indikaatorid/mõõdikud: (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus (2) valimised - võrdsed ja vabad (3) kodanikeük - sõltumatus, (4) meedia - meediavabadus,
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks
armastust, ilu ja Jumala headust mõõta ei saa) – Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu (nt. kas kodanikeühenduste arv näitab tõesti kodanikeühiskonna aktiivsust ja demokraatia tugevust antud riigis?) – Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitmedimensionaalsed – Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? – Mis ühikutes me mõõdame? (kas toetust valitsusele on parem mõõta näiteks 1- 7 hinnanguskaala või mõnel muul skaalal?) • Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Sealt tihti näha, kuidas on kontsepte operatsionaliseeritud… Mitme-dimesionaalsed kontseptid 1. Kontsept: sotsiaalne kapital 2. Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks; (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks 3. Indikaatorid/mõõdikud: (1) ühendav sots kapital -
Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu toiminguid. Uurija eriliseks rollis etnograafilises uurimuses on õppija olek,
juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem hulk objekte, mida uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades andmetöötluseks matemaatilisi meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist. Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine, andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata või on need teisejärgulised. Kvantitatiivsed meetodid on aga juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul kui kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt analüüsitavaks, on võimalik sisult kvalitatiivseid andmeid kvantifitseerida. Teisest küljest on paljud kvantitatiivsete meetodite statistiliselt analüüsitud andmete sügavam tõlgendamine ju sisuliseltt kvalitatiivne. Enamgi veel: kui eirata statistilistest andmetest vaid üldisi
uurimisküsimuste täpsem fookustamine, mis võib viia muutusteni üldises arusaamises analüüsitavatest tekstidest. 25. Mis vahe on üldkogumil ja valimil ja kuidas need kaks on omavahel seotud? Vt lehelt- küs 17 26. Palun kirjelda, mis vahe on sagedustabelil ja risttabelil. Vt küs-lehel 24. Sagedust näitab mitu korda tunnuse mingi väärtus v väärtuste klass antud tunnuses esineb. Risttabel võimaldab koostada kokkuvõtteid mitme tunnuse järgi. 27. Nimeta intervjuu kuldreegleid (vähemalt 2). Elementaarne viisakus on intervjueerija puhul esmatähtis: enese järel oodata laskmine ei ole aktsepteeritav, sest iga ebameeldiv nüanss suurendab võimalust hea intervjuu ära rikkuda – teist võimalust aga ei pruugi saabuda.Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada lühidalt enda ja oma uuringu tausta, kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus
Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
3) Juhtumiuurimus (case study), mida võib teostada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. (2004: 125126) Kvantitatiivsete uurimuste traditsioonilised tüübid on eksperimentaalse uurimuse eri liigid ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine. Küsitlus on peamine survey- uurimuse meetod. Küsitlusmeetod on hea, sest kaasata saab palju inimesi, neilt rohkelt küsimusi esitada, aja planeerimine on tõhus ning kui on hea küsitlus saab arvuti abil ka kiiresti tulemused teada. Küsitlusmeetodil on ka negatiivseid pooli: inimesed ei pruugi täpselt vastata ega teemast suurt midagi teada. Küsitluses saab andmeid koguda peamiselt kahel viisil: posti- ja võrguküsitlus ja kontrollitud küsitlus
) Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik);
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
Vähene uuritavate hulk. Sellel on narratiivne iseloom ning on tähtis uurija positsioon. Mikromaailma uurimine. Mida? Kuidas? Mil viisil? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? . Kasutatakse intervjuud vaatlust, videoanalüüsi, tekste ja piltide analüüse. 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktureeritud intervjuu (küsimustiku intervjuu). Poolstruktureeritud (teemaintervjuu, semi-structured interview). Avatud intervjuu. Vestlus teatud teemal. Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust? Kui eesmärgiks on uurida maailma ja saada informatsiooni tegeliku olukorra ning inimeste käitumise kohta loomulikus keskkonnas. 7
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib uurimuse tulemusrikkust oluliselt langetada
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation Õppimine: 1
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
seda saaks hindamisel ja analüüsimisel efektiivselt kasutada ning samuti projekti tulemuste esitlemisel laduda argumendina kasutada. Kui praktika on sinu põhilise, uurimuseks vajaliku tõendusmaterjali osa, tuleb seda kvaliteetselt dokumenteerida: andmeid tuleb vastavalt uurimisportsessi etappidele eesmärgipäraselt organiseerida. Erinevat tüüpi informatsiooni kiireks tuvastamiseks on lihtne kuid kasulik strateegia teabe värvide kaupa kodeerimine. Sarnaselt värvide kaupa kodeerimisele on võimalik luua ka oma ikoonide või sümbolite kogu. Uurija päevik peaks olema põhiline vahend planeerimiseks, kirjutamiseks, hindamiseks, oma uurimuse kohta käivate mõtete ja tunnete kokkuvõtmiseks. Bibliograafiline andmebaas vajab ilmselt regulaarset läbivaatamist ning selle tulemusena tuleb uuendada ka kontekstuaalset arvustust. On tähtis regulaarselt oma konteksti üle vaadata, et leida uusi arenguid, mis võivad sinu
oleks võimalikult väike, uuritav peab oma igapäevases elus läbielatuid kogemusi esitama vabalt ja sudimatus õhkkonnas; 2. Küsimused peavad olema võimalikult avatud, struktrueerimata. Oluline on, et küsimus annaks uuritavale võimaluse lisada vastusele oma kujutlusi ja elamusi. (Laherand 2008: 88) Andmeid kogutakse peamiselt intervjuude või avatud küsimustega kirjalikult, mõlemal moodusel on oma plussid ja miinused. Intervjuu puhul võib olla oht, et uurija mõjutab oma kohalolekuga uuritava vastuseid. Küsimustike puhul aga ei ole uurijal võimalik vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi. Veel kasutatakse vestlust, osaleja või tegevuse vaatlemist ja tekstide analüüsi. Põhiprintsiibiks on küsimuste minimaalne struktureeritus ja maksimaalne ,,sügavus". Kõikidel juhtudel esitatakse andmed kirjalikul kujul nii, et tekiks sõnasõnaline protokoll (va küsimustik puhul). (Gorden 1987: 7; Laherand 2008: 89)
Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .......................................
Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus. Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike. Mõlemal andmete kogumise viisil on omad plussid ja miinused. Intervjuu puhul ei pruugi uuritav vastata esitatud küsimustele ausalt, uurija võib mõjutada vastuseid juba oma kohaloluga. Sellise olukorral puhul oleks mõistlik kasutada anonüümselt täidetavat avatud küsimustega küsimustiku. Samas pole kirjaliku andmekogumisviisi korral võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Intervjueeritavate arv võib fenomenoloogilises uurimuses olla erinev. Tuleb meeles pidada, et fenomenoloogilises uuringus järgitakse kvalitatiivset
Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul
Sarnase info küsimine teises sõnastuses Võimalusel lisada oluliste küsimuste hulka kontrollküsimus. Läbi viia pilootküsitlus, mille käigus on võimalik kontrollida: Üksikute küsimuste arusaadavust ja vajalikkust uuringus Välja selgitada ebavajalikud, samuti puuduvad küsimused Testida andmeanalüüsi võimalikust ja asjakohasust Ankeedi täitmisele kuluv aeg Soovitatav küsimuste järjekord - Suuline · Vaatlus · Katse ja/ehk ekperiment · Töö arhiivimaterjalide ja kirjalike allikatega
Sisemised allikad Välised allikad Tegevusalade liidud Riiklikud asutused Äriinfofirmad 4. ESMASTE ANDMETE KOGUMISE MEETODID Esmaste andmete kogumiseks kasutatakse kolme põhimeetodit: küsitlus (survey) vaatlus (observation) eksperiment (experiment). Küsitlus on soovitud andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil, kas siis otse, telefonitsi, posti teel või arvuti abil. Eeliseks on , et info saadakse otse inimeselt. Küsitlusel on järgmised piirangud: vea võimalused küsimustiku koostamisel ja intervjueerimisel; küsitlus võib olla kulukas ja aeganõudev; raske leida soovitud vastajaid.
uuritakse korduvalt teatud ajaperioodide järel • Samad uuritavad, meetodid; või ka erinevad (nt üks kohort) PLUSSID: • Võimaldab uurida muutusi aja jooksul • Head just arengu uurimiseks • Individuaalseid erinevusi saab uurida MIINUSED: • Aeganõudev • Kallis • Enamasti väike valim • Suured kaod perioodi jooksul • Tulemuste üldistamisprobleemid VAATLUS Mida väiksem laps seda enam Näeb tegelikku käitumist Kaks põhitüüpi: Struktureeritud vaatlus • Mingi spetsiaalselt ettevalmistatud olukord • + Kontrollitud tingimused (nö laboratoorne vaatlus) • + Palju uuritavaid samades tingimustes • + Saab võrrelda • - Mitte-loomulikud tingimused • - uuritav teab, et teda uuritakse Loomulik vaatlus • Uuritakse tavalises, loomulikus keskkonnas, igapäevaelu tingimustes • + Näeb loomulikku käitumist • + Häirib kõige vähem lapse igapäevatoimetusi • + Saab uurida
Paradigmaks nim. üldtunnustatud teooriat, millele rajatakse selle teadusharu uuringud (N: Keynesi teooria või Friedmanni teooria). Tõde objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. 14. Esmased ja teisesed andmeallikad - nende olemus, liigitus, eelised, puudused näited. Esmased andmed andmed, mis on saadud käesoleva uuringu käigus. N: vaatlus, suhtlus, eksperiment Eelised : Puudused : kulub palju aega ja raha Teisesed andmed andmed, mis on kogutud varem ja teistel eesmärkidel või on pidevalt olemas. N: Statistikaamet, aastaaruanded, paneeluuringud, monitorid jne. Eelised : aja ja raja kokkuhoid, sobiva meetodi leidmine, võrdlusandmed Puudused : andmed on kogutud teiste eesmärkidega uuringu jaoks, kui soovime võrrelda andmeid, siis tuleb
Koosneb nii avatud kui ka suletud küsimustest. 21. Millised on ankeetküsitluse eelised võrreldes intervjuuga? Andmeid on võimalik koguda suhteliselt kiiresti Korraga on võimalik koguda suurt andmestikku Ajakava ja kulutused on võimalik üsna täpselt ette planeerida Andmete töötlemiseks on olemas mitmesuguseid statistilisi analüüsi-ja aruandeviise, mistõttu uurijal pole vaja hakata neid ise välja mõtlema 22. Millised on intervjuu eelised võrreldes ankeetküsitlusega? Vahetu, usaldusväärsus on suurem. Intervjueeritavad on enamasti ikkagi asjaga kursis, ankeetiküsitlusele vastajate puhul see ei pruugi nii olla. Intervjuu puhul on võimalik saada enemati kõik loodetavad vastused, ankeedi puhul mitte. 23. Millised on ankeetküsitluse puudused? Ei ole võimalik kontrollida, kui tõsiselt vastajad uurimisse suhtuvad. Pole teada kas vastaja on kõnealuse teemaga kursis või selles kogenud. Vastamata jäänud
” Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada õpetajate kogemused ja kokkupuuted lastega, kes on kaotanud lähedase pereliikme. Selgitada välja koolis töötavate õpetajate valmisolek ja võimalused lähedase pereliikme kaotanud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Uurida infovajadust lähedase kaotanud lapse toetamiseks haridusasutustes. Kuna tegemist on üsna isikliku ja hella teemaga, siis on kõige sobivam viis uurimustöö läbiviimiseks silmast silma intervjuu, kus saan vahetult tagasisidet mind huvitavatele küsimustele, saan täpsustada küsimusi kui selleks on vajadus ja saan otse näha inimeste emotsioone antud teema suhtes ja näha, kuivõrd neid see teema üldse puudutab. Seega sobib minu uurimustöösse kvalitatiivne uurimismeetod. Ülevaade kvalitatiivsest uurimusmeetodist. Kvalitatiivsete uuringute all mõistetakse tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit Kvalitatiivsed
vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktueeritud intervjuu-küsimustiku intervjuu Poolstruktueeritud (teemaintervjuu) Avatud intervjuu-vestlus teatud teemal Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust?
sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus (sõltumatu) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine (selgitamine, kas hüpotees vastab tõele või mitte). 3. Andmete kogumine Hüpoteesi testimiseks tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise viisid: 1. Küsitlus a) Ankeetküsitlus b) Intervjuu Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: a) Populatsioon e. üldkogum - Inimeste hulk, kelle kohta küsitlus käib. KOOLIASJAD onenote Page 5 käib. b) Valim - osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks. c) Valimi representatiivsus e. esinduslikkus - näitab, kui hästi valim
annaabi.ee 
