Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kvalitatiivse uurimis traditsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid
Kvalitatiivse uurimis traditsioonid #1 Kvalitatiivse uurimis traditsioonid #2 Kvalitatiivse uurimis traditsioonid #3 Kvalitatiivse uurimis traditsioonid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariondemus1 Õppematerjali autor
Aine "Sissejuhatus kvalitatiivsetesse meetoditesse" kodune ülesanne. Seletatud on etnograafia, juhtumiuurimus, tegevusuuring, põhistatud teooria ja narratiivuurimus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
46
docx

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis. Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil. Põhjendage, kuidas see teema on seotud kvalitatiivse traditsiooniga. Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit 5 3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti (Denzin & Lincoln) Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga, kuid pigem märgistavad teatud traditsioone Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1

Sotsioloogia
thumbnail
30
doc

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

....26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus · Mida tean kvalitatiivsetest meetoditest? Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi ­ see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon ­ sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused. · Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus · Teoreetiliste teadmiste puudumine

Ainetöö
thumbnail
6
doc

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused

imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses. Vaatluseks peab luba olema. Vaatluse liigid: Süstemaatiline/struktureeritud vaatlus Osalusvaatlus

Pedagoogika uurimismeetodid
thumbnail
31
pdf

Äriuuringute alused

· uurimisobjektide/uuritavate valimine eesmärgiga koguda võimalikult rikkalikku andmestikku uuritava nähtuse või protsessi kohta. · valimi koostamise kriteeriumid tulenevad sisulistest kaalutlustest · valimi moodustamise põhimõtteid on võimalik uuringu käigus korrigeerida, lähtudes esmase analüüsi tulemustest Valimi moodustamise põhimõtted on alati seotud uurimuse eesmärgiga ja sellega, millist üldistatavust taotletakse. Sagedasemad üldistamise viisid kvalitatiivse uurimuse puhul: · Teoreetiline / analüütiline üldistatavus ­ tulemuste kasutamine süvitsi minevate teadmiste täiendamiseks väheuuritud nähtuste kohta ja/või teoreetiliste mudelite täiustamiseks · Tulemuste ülekantavus ­ teadmiste loomine, mis on ,,ülekantavad" ehk kasutatavad teiste analoogsete situatsioonide, protsesside või organisatsioonide analüüsimiseks Oma olemuselt ei püüdle kvalitatiivne uurimus statistilisele üldistatavusele.

Majandus
thumbnail
28
docx

Teadusliku uuurimistöö metoodika konspekt

täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele. Tõesus on õige tulemuse saamine, täpsus selle korduv tabamine. 3) Kirjelda kvantitatiivse ja kvalitatiivse paradigma olemust. Kvalitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi, luues mitmetahulise ja tervikliku pildi sõnade abil esitades infoallikate detailseid vaateid loomulikus keskkonnas. Konstruktivistlik, naturalistlik ja tõlgendav. Pilt võib olla millest tahes. See ei pea olema „pilt“ vaid andmed näiteks maakonna ajaloost, rahvastiku uuringust vmt millest “silmade ette luuakse pilt”

Sport
thumbnail
3
doc

Uurimismeetodid infoteaduses - kordamisküsimused

1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet pos

Dokumendihaldus
thumbnail
38
docx

Äriuuringute kontspekt eksamiks

Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation Õppimine: 1. harjutades ja korrates teadmisi, oskusi, vilumusi omandama (koolis käies, kellegi juhendamisel v. iseseisvalt); harjutades, treenides mingit konkreetset oskust omandama. Õpib algkoolis, gümnaasiumis, õhtukoolis

Ärijuhtimine
thumbnail
45
docx

Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM

Teadmishuvi aluseks: · Orientatsioon - vajadus orienteeruda ümbritsevas maailmas, teada, mis ja kuidas on · Ennustamine - vajadus ennustada tulevikku, näha ette, mis juhtub · Planeerimine& kontroll - enamgi veel, nimesed soovivad kujundada maailma oma soovide ja ettekujutuste järgi · Uudishimu - soov maailmast aru saada, seda mõista 14.Millised on põhilised töösammud sotsioloogilise uurimuse läbiviimisel? Selgitage kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisparadigma erinevusi töösammude ja nende järgnevuse suhtes.- 1. Uurimisprobleemi valik 2. Uurimisküsimuse täpsustamine 3. Teoreetilise perspektiivi määratlemine 4. Empiiriliste meetodite (andmekogumismeetodite) valik 5. Mõistete täpsustamine, uurimisküsimuse operatsionaliseerimine 6. Valimi moodustamine 7. Empiirilise materjali kogumine 8. Kogutud materjali analüüs 9. Tulemuste kokkuvõtmine ning tõlgendamine 10. Tulemuste publitseerimine

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun