kohta, kuna tekstid võivad sisaldada palju muid rõhuasetusi kui vaid tühipaljas kordamine (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Newbold on nõus, et kvantitatiivne kontentanalüüs ei suuda tabada konteksti, milles meediatekst tähenduse omandab (Newbold, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvalitatiivne kontentanalüüs uurib teksti ja selle tõenäolise publiku tekitatud tähenduse vahelisi suhteid, tuvastades, et meediatekstid on mitmetähenduslikud erinevad lugejad omistavad tekstile erinevaid tähendusi ning üritab välja selgitada, millist tähendust antud tekst tõenäoliselt publikule edastab. Enamasti on kvalitatiivne lähenemine väga keerukas, mahukas ja aeganõudev ning ta põhineb peamiselt uurija tekstitõlgendusel, seega ei pruugi teaduslik usaldusväärsus võimalik olla. Kvantitatiivne lähenemine vastab teaduslikule meetodile ning toodab usaldusväärseid leidusid
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus )
Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal. · (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad koolide ühendmisel kohvrid (uudis) siin räägitakse sellest, et Narvas on 2 kooli (Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool) ja neid tahakse
kompleksses ühiskonnas oluline kogu selle komplekssuse haaramiseks ja struktureerimiseks (lk 65). Rühl väidab, et meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses. Seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (lk 66) Erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil ja selle mõjul, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti (otsides vastust küsimusele, miks üht või teist meediateksti toodetakse). Põhilisteks meetoditeks on erinevad kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodid, nt diskursuseanalüüs jne.
+ tõstatab küsimuse poliitilistest ja majandushuvidest massimeedias (kelle reaalsust meedia pakub?) ning sotsiaalsest ebavõrdsusest meediarepresentatsioonides (milliseid gruppe meedias kajastatakse?). > lähenemine aitab dekonstrueerida iseenesest mõistetavaid väärtusi ja arusaamu, eesmärgiga ,,paljastada" nende aluseks olevaid ideoloogiaid. + erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti. > autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted. marksistlik suund on metodoloogiliselt nõrk: suurem osa teooriatest on ilma empiirilise katteta. tegu on ideoloogilise ideoloogiakriitilise käsitlusega, mis on üsna dogmaatiline.
Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste või erinevate sündmustega, mis on edasiminekuks vajalikud. Raadio kuulub suulise tekstivaramu hulka, sest me ei näe, vaid kuuleme. Raadiouudis on tänane uudis, seal ei kasutata sõna ,,eile". Raadiouudis on alati mõne tunni või mõne
mõistuse kohane .Birminghami kultuuriuuringud .Halli kodeerimise-dekodeerimisemudel Ringlevad koodid: 1. võimuga seostuvad domineerivad tähendused. 2. kokkuleppeline 3. .opositsiooniline Naiste vähene esindatus meedias, stereotüüpide loomine, soorolli sotsialiseerumine. Paljud meediatekstid on soolise kaldega, tavaliselt eeldatava auditooriumi vaadete kohaselt. Seebiooperid annavad feminiinsele kultuurile vahendid selleks, et pidevas võitluses domineeriva patriarhaadi vastu end kehtestada ja oma mõju laiendada. Tooted tehtud meeste .poolt, neile suunatud teemadering .Eliidi maitsest massist on raske eristada
Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal- intervjuuna Intervjuude struktureeritus Struktureeritud intervjuu Pool-strtuktureeritud intervjuu Mitte-struktureeritud intervjuu (süvaintervjuu) Kvalitatiivne intervjuu üldine Kvalitatiivne intervjuu sobib: Huvitab teatud toimijate arusaamad uuritavatest sündmusest või protsessidest. Soovitakse mitmekülgset/rikkalikku materjali teema kohta Dokumendid ja meediatekstid on ebapiisavad, et aru saada Intervjuu läbiviimine: Eelnevad kokkulepped ja ligipääs Intervjuu läbiviimine ja salvestamine (kui on luba) Intervjuu mahakirjutamine (1 tund intervjuud = 6-8 tundi mahakirjutamiseks; 10 intervjuud 7-8 täistööpäeva) Analüüs samuti üsna töömahukas Ekspert- ja eliidi intervjuud Eri tasandi eksperte: Spetsialist Ekspert Eliit
Ajakirjandus on ühiskonna avaliku mõtte protsess avalike tekstide vahendusel. Tekst ja avalik tekst Tekst on kultuuris/ühiskonnas praegu kindlasti üks enim kasutatud mõisteid. Tekstid peegeldavad kultuure, inimeste mõtteviise ja olukordi, samas ka kujundavad neid. Kõige üldisemalt võime tekste nende funktsioonide järgi jagada privaatseteks tekstideks (kommunikatsioon inimeste vahel või väikese grupi sees) ja sootsiumis ringlevaiks avalikeks tekstideks (sotsiaalne kommunikatsioon, meediatekstid jm). Avalikke sotsiaalseid tekste iseloomustab nende üldisus, seotus aja ja kohaga teatud viisil ning selle seotuse väljendumine otseselt või kaudselt. Neid tekste võib käsitada kui üht liiki avaliku elu vormi ning need osalevad avalikus elus oma rollide ja funktsiooni kaudu. Selleks aga tekstist üldiselt, vaatleme ajakirjandusteksti kui avalikkuses esitatavat märki. Ajakirjandustekst omakorda representeerib ja tähendustab oma keskkonda; määratleb selle tähendusi. Kultuuriuuringud
• Mitte-struktureeritud intervjuu (süvaintervjuu) – pigem vaba vestlus. Uurijal ees väga üldised teemad. Uuritav juhib suures osas vestlust. Ei sobi võrdluse tegemiseks. Kvalitatiivne intervjuu - üldine • Kvalitatiivne intervjuu sobib: – Huvitab teatud toimijate arusaamad (nt. poliitikute, aktiivsete kodanike) uuritavatest sündmusest või protsessidest. – Soovitakse mitmekülgset/rikkalikku materjali teema kohta – Dokumendid ja meediatekstid on ebapiisavad, et aru saada, miks teatud protsessid toimusid, miks teatud valikuid tehti, milline oli tegelik sündmuste kulg, jne. (nt. mis ikkagi viis Rahvakogu ideeni; kuidas haridusreformi välja töötati?) – Taotletakse süvaanalüüsi esinduslikkuse ja suurtele elanikkonnarühmadele üldistamise asemel • Intervjuu läbiviimine: – Eelnevad kokkulepped ja ligipääs – Intervjuu läbiviimine ja salvestamine (kui on luba)
kirjutada, ja põhjendada, miks üks või teine tõlgendus. Eneserefleksioonil väga suur roll! Kvalitatiivse uurimuse valiidsus on eneserefleksioon: · Uurija hoiab lugejat kursis oma tegevustest · Analüüsib iseenda kui uurija tegevust, mõtteid, reaktsioone, valikuid, kahtlusi, otsuseid parima andmete tõlgendamise valiku kohta Andmete ja analüüsi esitamine · Analüüsi toetamine "faktide" esitamise kaudu ps, mis on fakt? Tekstid, intervjuu-, vaatlus-, meediatekstid. Muutumatud (helisalvestis nt.) · Faktid on tsitaadid andmebaasist, mis kinnitavad analüüsi adekvaatsust o Vastuolud andmete esitamise ja osalejate konfidentsiaalsuse kaitse vahel · Analüüs peab põhinema andmestikul ja olema veenev · ANONÜÜMSUS... · Uurija esitab ja interpreteerib teiste inimeste tõlgendusi, arvamusi ja peab selgelt eristama oma interpretatsiooni uuritavate subjektide interpretatsioonidest polüfoonia printsiip
annaabi.ee 
