• Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/
Sissejuh. Sotsioloogiasse Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs
Kui seda võtta koolipedagoogika seisukohast ning jätta välja kodune kasvatus, siis selle eesmärgid kattuvad väga paljus teaduse omadega. Ka kasvatusel on uurimisobjekt laps, keda kasvatatakse. On olemas igasugused meetodid, nt waldorfpedagoogika, montessori pedagoogika jms, mis on kõik ju teaduslikul teel välja töötatud selleks, et aidata lapsel kõige paremini teadmisi omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega võib kasvatustegevust pidada teaduseks kasvatusteaduseks ehk pedagoogikaks. Kunst on midagi sellist, mida inimene on loonud vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks
"teadlase" roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused). Samasuguse definitsiooni võib anda ka kunstile, religioonile, perekonnale jne. Teadus on institutsioon mille staatus on uusajal Euroopalikus kultuuriruumis kasvanud, sellepärast ongi kooliharidus eelkõige teaduse-keskne; religiooni staatus on pigem langenud. Teaduse põhikomponendid 1. Empiiria, empiiriline uurimistöö uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja
seaduspärasustele, mis on avastatud lõpliku hulga vaatluste tulemusel. Newtoni füüsikas saavad uurimisobjektideks meeleliselt tajutavad kehad, mis ei ole samased ruumiga ja on allutatud jõudude toimele. Newton püüdles ühetähenduslikkuse poole, ta luges oma vaateid sageli lihtsalt faktikonstateeringuteks. Newton oli sündinud teoreetikuks, tema teaduslik temperament vastas ühemõttelise maailmapildi loomisele. Teoreetilise mõtlemise ja empiiria vahekorra probleemile 17.sajandi filosoofias ja teaduses heidab valgust Einsteini filosoofia- ja teadusajalooline kontseptsioon: ''Enne kui inimkond sai küpseks teaduse jaoks, mis haaras tegelikkuse, oli vajalik teine fundamentaalne saavutus, milleni ei jõudnud Kepleri ja Galilei eelne filosoofia. Puhtloogiline mõtlemine ei saanud anda meile mingit teadmist empiirilise maailma kohta. Kogu reaalsuse tunnetamine lähtub kogemusest ja pöördub selle juurde tagasi...''
Riigikohtu kõnepruuki Rait Maruste 1996. aastal oma eriarvamuses Riigikohtu üldkogu 1996. aasta 25. septembri otsusele (3-1-1-97-96), rääkides proportsionaalsuse printsiibist kui karistuse mõistmise aluspõhimõttest... Käesolevas artiklis tuleb esmalt vaatluse alla põhiseaduse aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Liigendatud sisuosa (teooria ja empiiria): "Õiguskirjanduses pakutud kataloogid", "Rait Maruste kataloog", "Heinrich Schneideri kataloog", "Kalle Meruski kataloog", "Uno Lõhmuse kataloog", "Taavi Annuse kataloog", "Robert Alexy kataloog"- Teooria "Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma kataloog"- Teooria "Inimväärikus, demokraatia, õigusriik, sotsiaalriik, rahvusriik"- Empiiriast kõnelev peatükk Kokkuvõte:
Magus 1 2 3 4 5 hapu Märg 1 2 3 4 5 kuiv Tühi 1 2 3 4 5 täis UURIMISMEETOD • Meetod - andmekogumise ja järeldamise protseduurid. Standardvõtted. • Meetodivaliku põhimõtted: – Minimaalsus – Korratavus – Vastavus eesmärgile ja hüpoteesile UURINGUTE LIIGID • Teoreetiline uuring vs empiiriline uuring. Teooria ja empiiria. • Teoreetiline uuring: referaat, teoreetiline analüüs, mõtteline eksperiment • Empiiriline uuring: sisaldab uue andmestiku kogumist TEOREETILINE UURING • Uuringu aine: olemasolevad teooriad, lähenemised, mudelid, järeldused • Ei sisalda uue empiirilise materjali kogumist • Näited teoreetilisel uuringul põhinevatest üliõpilastöödest: haridusinnovatsiooni
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas
Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid. Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, perekonna jms. kohta. Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kultuuriruumis uusajal kasvanud, seepärast ongi kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni staatus pigem langenud. Teaduse põhikomponendid: 1. Empiiria - uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. 2. Teooria - olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta KOOLIASJAD onenote Page 2 Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida
põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga Selge ja täpne Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole Tegeleb pigem empiiriliste väidetega Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida Kontrollitav Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega Neutraalne ja mitte-kallutatud Teadus ei loe moraali ega mõista kohut Eesmärgiks on luua uut teadmist Empiiria ja andmed Empiirilised tõendid Andmed Teooria Veel mõned olulised mõisted: Analüüs uuritava nähtuse lahtivõtmine Süntees erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine Interpreteerimine nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt
mingi koosluse? (rühma sisene kommunikatsioon, idenditeet, huvid, väärtused & normid jne.) => sellisest .sotsioloogilisest. perspektiivist vaadates on arvulised andmed tihtipeale ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist, seadmist laiemasse konteksti. -teooriad: seletused, seosed, ennustused: sulatuspott vs salat (multikulturalism). - võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust. Näeme asju, mida me tahame näha vs isepäised faktid. * muidugi ei saa ka teooria läbi ilma faktideta, aga faktid iseenesest ei ütle mitte midagi. Neid lugeja alati tõlgendab. Ohuks on see, et ta tõlgendab neid sügavalt järele mõtlmata, n-ö. tavatarkusest. # Kanepi kasutamine noorte seas -> Parem: teadlik suhtumine, faktide tähenduse otsimine läbi selle, et nad seatakse teoreetilisse konteksti.
endast, keelest jms vähemalt ei saa me seda tunnetada. Keelelisel tähendusel suur roll. Seega pole ka ühtainust tõde, on subjektiivsed seisukohad, tõlgendused, tõed. *Mis on see reaalsus, millel puudub tähendus? 2. loeng Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga Tundmaõppimise viisid: · Deduktsioon Alustada teooriast, hüpoteesist, siis pöörduda empiiria poole eesmärgiga hüpoteese ja teooriaid kontrollida. Üldiselt üksikule. Testime olemasolevaid teooriaid. Positivistid. · Induktsioon Alustab empiirilisest, andmekogumisest, analüüsist, selle töö käigus tekivad uued teooriad. Genereerime hüpoteese, teooriaid, uut teadmist. Fenomenoloogid kritiseerisid positiviste, et need ei uuri fenomene, vaid oma kontseptsioone. · Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias)
Millisel tasandil ühiskonda uurida? kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni Mikrosotsioloogia-sotsioloog peab uurima inimeste staatus pigem langenud. vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti. Makrosotsioloogia-Peab uurima suure-mastaabilisi Teaduse põhikomponendid: nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, 1. Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta tsivilisatsioone. ja nende analüüsimine. 3.Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? 2. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja Holism-sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, süstematiseerimine. kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui
“teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused). Samasuguse definitsiooni võib anda ka kunstile, religioonile, perekonnale jne. Teadus on institutsioon mille staatus on uusajal Euroopalikus kultuuriruumis kasvanud, sellepärast ongi kooliharidus eelkõige teaduse-keskne; religiooni staatus on pigem langenud. Teaduse põhikomponendid 1. Empiiria, empiiriline uurimistöö – uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Ütleb kuidas asjad tegelikult on. 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Teooria – uute ideede loomine, olemasolevate ideede analüüs ja süstematiseerimine. Ütleb kuidas
Teaduse eesmärgid sotsioloogias. Kirjeldamine ehk uuritava objekti oluliste omaduste kindlaks tegemine. Teiseks etapiks on seletamine ehk põhjuste väljaselgitamine. Järgmiseks ennusamine objekti tuleviku kohta järelduste tegemine kuidas uuritav eeldatavasti tulevikus käitub jne. Mõjutamine maailma muutmine endale soovitavas suunas. Teaduslik mõjutamine on efektiivsem kui igapäevane mõjutamine. Teaduse komponendid: Empiiria ütleb, mis tegelikult maailmas toimub. Uute andmete kogumine ja nende analüüs.ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria mis teooria järgi maailmas peaks toimuma. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Teadlaste hulgas on empiirikud ja teoreetikud. Teaduslike uurimuste tüübid:
annaabi.ee 
