Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused (0)

Q: Mida uuritakse bibliomeetrilise uurimuse korral?

Vastus leiad õppematerjalist: Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Pedagoogika uurimismeetodid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida uuritakse bibliomeetrilise uurimuse korral?

Kordamisküsimused uurimismeetodites

Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid.
Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel.
Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna . Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile.
Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest.

Uurimistöö metodoloogia : kvalitatiivne, kvantitatiivne , kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused.
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist.
Kvalitatiivne uurimus

Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras
Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest
Kasutatakse induktiivset analüüsi – järeldamine üksikult üldisele
Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid ( intervjuu , vaatlus , dokumentide analüüs)
Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina
Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus
Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid

Kvalitatiivne

naturalistlik (millegi jälgimine)

andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid )

tegelemine progressiga
ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut

Eeldused: muutujate keerukus , muutujate mõõtmise keerukus, aine tähtsus, tegelikkuse sotsiaalne konstruktsioon
Uurija roll: isiklik osalemine, empaatia ja arusaamine
Eesmärgid: osalejate vaatepunktide mõistmine, interpreteerimine, konteksti leidmine
Kvantitatiivne uurimus

Järeldused varasematest uurimustest
Varasemad teooriad
Hüpoteeside esitamine
Mõistete määratlemine
Vaatlusandmed peavad sobima kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks
Katseisikute või uuritavate isikute valimine, valimid
Muutujate moodustamine tabeli kujul, andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks
Järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes

Kvantitatiivne

Võtab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes.
Uurib üldkogumit või valimit, mis esindab üldkogumit.
Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda.
Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest.

Kombineeritud uurimus
Kombineeritud meetodiga on tegemist juhul, kui uurimuses kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Kombineeritud uurimustele on iseloomulik:

nii etteplaneeritus kui ka kujunemine protsessi käigus
kombineeritud meetodite põhjendus
saadud andmete integreeritus uurimuse eri etappides
kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt
nii kinnised kui ka lahtised küsimused
erinevad andmekogumisviisid
statistiline ja tekstianalüüs

Kombineeritud meetodid jagunevad:

Jätkuprotseduurid - Tegemist on mitme alamosaga kombineeritud disainiga. Uurija töötleb ühe meetodiga saadud andmeid teise meetodiga. Näiteks üks meetod on läiblõikemeetod kombineerituna juhtumiuuringuga, mis annab läbilõikeuuringusse detailsemat infot. Tehakse kaks eraldi uurimust , kus üks tuleneb teisest, näiteks enne kvalitatiivne uuring ja siis kvantitatiivne või vastupidi.
Samaaegsed protseduurid - Üheosalised disainid, kus kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid kogutakse samaaegselt ning uurija tõlgendab neid koos. Kasutusel on üks strateegia, näiteks juhtumiuuring.
Teisendavad protseduurid - üheosalised disainid, kus kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid aspekte kasutatakse erinevatel uuringu metodoloogilistel etappidel. Uurija kasutab teatud teoreetilist vaatenurka, et kavandada nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmeid sisaldav uurimus. Näiteks eksperiment, kus andmed tulevad struktureerimata kujul, valikmeetod kvalitatiivne.

Kombineeritud uuringumeetodeid kasutatakse, et saada ülevaatlik pilt kusjuures ei eeldata, et tulemused on sarnased. Teine eesmärk on saavutada objektiivsus – erinevalt kogutud andmed peaksid kinnitama üksteist.

Teooria tähtsus uurimuse kavandamises
Uurimuse kontekst e uurija abinõud enne andmete kogumist.
Probleemiseade

Kui täpselt määratlen probleemi
Kuidas liigendan probleemi
Kuidas formuleerin probleemi selgesti ja mõistetavalt
Teadusfilosoofilised valikud
Kuidas saan aru uuritavast objektist (ontoloogiline küsimus)
Kuidas loodan saada teadmisi (epistemioloogiline küsimus)

Meetodite valimine

Missugused meetodid annavad kõige parema lahenduse püstitatud probleemile
Missugused on alternatiivsed võimalused
Kuidas põhjendan oma valikut
Missuguseid andmeid on oluline koguda

Teoreetiline käsitlus

Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga
Missugune on uurimuse suhe teooriaga
Mis on uurimuse võtmemõisted
Kuidas määratlen mõisted
Kas uurimuses tulevad arvesse hüpoteesid
Kuidas püstitan võimalikud hüpoteesid

Probleemiseade ja teadusfilosoofiliste arutluste järel on olulised järgmised toimingud :

Uuritav nähtus tuleb asetada mingisse teoreetilisse suunda
Tuleb määratleda kesksed mõisted
Tuleb püstitada hüpoteesid, kui see on arukas

Teadusliku uurimise põhieesmärk on teooria loomine.
Teooria

Pakub otsetee kommunikatsioonile
Korrastab ideesid ja võib samas paljastada varjatud oletusi
Loob uusi ideesid
Võib tuua esile probleemi keerukuse
Loob seletusi ja ennustusi
Võib osutada näiliselt erinevate probleemide ühtekuuluvusele

Teooria roll uurimuse mõisteaparatuuri jaoks.
Mõistete ja teooria loomise taotlused:

Lihtsus – ülesehituse lihtsus kui ka kasutamiskõlblikkus
Selgus – ühemõttelisus, täpsus, lisab informatiivsust
Üldisus – lausete loogiline vorm, lisab informatiivsust
Tõesus – lausete sisu kohta, tegelikkuse kohta käiv info

Uurija töövahendid on mõisted. Uurimus luuakse mõisteliste otsustuste ja tähenduste tõlgendamise varal .
Definitsioone on vaja, sest neil on mitu ülesannet. Definitsioon:

Piiritleb ja täpsustab mõistet
Annab mõistele tähenduse või esitab keelelise kokkuleppe
Loob mõiste kasutamise normi
Seob ühte mõiste ja selle nimetuse (termini)

Kui teoreetiline mõiste peab saama uurimuse ja mõõtmise objektiks , tuleb mõisted operatsionaliseerida.
Operatsionaliseerimine on tõlgendamine, see ei too esile termini tähendust.

Hüpoteesi püstitamine
Püstitatud probleemidele on võimalik ennustada lahendusi või seletusi. Selliseid arvamusi võimalike erinevuste, suhete või põhjuste kohta nimetatakse hüpoteesideks. Probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel e hüpoteesil. Hüpoteesid esitatakse väidetena.
Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:

hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel tuginev, kuid tõestamata teaduslik oletus ;
hüpotees on probleemi üks võimalikke lahendusi, probleemis püstitatud küsimuse võimalik vastus;
hüpotees on oletus, mitte tõde;
hüpoteese saab nii tõestada kui ka kummutada (ümber lükata);
hüpotees peab olema kontrollitav

Teaduslikus uurimuses eeldatakse, et hüpoteesid on põhjendatud. Tavaliselt leitakse põhjendused teooriast, teoreetilistest mudelitest või varasematest uurimustest. Kui midagi sellist ei leita, on soovitav hüpoteeside püstitamisest loobuda .
Üldine praktika on, et

Hüpoteese kasutatakse seletavas ja võrdlevas uurimuses
Hüpoteese ei kasutata kirjeldavas ja kaardistavas uurimuses

Hüpoteeside liigid:
Suunda osutavad hüpoteesid – väljendavad positiivset või negatiivset sõltuvust uurimise objektiks olevate nähtuste vahel
Statistilised e null-hüpoteesid – uuritavate nähtuste vahel ei ole seost või katsetes ei leita erinevusi uuritavate vahel
Tööhüpoteesid – väljendavad uurija ootusi uurimuse tulemuste kohta, põhinevad teoorial või varasemal uurimusel, esitamise viis võib olla väga „näpuga osutav”

Uuringustrateegia / disain – etnograafia jne.
Uurimusstrateegia tähendab uurimuse menetlusliku lahenduse tervikut. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist.
Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet.
3 traditsioonilist uurimisstrateegiat:

Katseline uurimus – mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk „ ehtsad ” ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid
Ülevaateuurimus – inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil
Juhtumiuurimus – üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain , millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on reaalsed ning seotud aja ja tegevuse kaudu (ajaloolised, organisatsioonilised, võrdlevad juhtumid)

Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumiuurimus.

Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi ), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi-struktureeritud intervjuu, vestlus , elulugude kogumine, ankeet , testid jt.
Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega
Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast
Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine.

Vaatlusmeetod
Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses. Vaatluseks peab luba olema.
Vaatluse liigid:
Süstemaatiline/struktureeritud vaatlus Osalusvaatlus
* Süstemaatiline, liigendatud * Kujuneb vabalt vastavalt olukorrale
* Vaatleja on kõrvalseisja * Vaatleja osaleb rühma tegevuses
* Pigem kvantitatiivne meetod * Pigem kvalitatiivne meetod
* Eelnevalt määratakse tunnused, mida vaatluse käigus registreerida
Struktureerimata vaatluse eelised:

Sündmust vaadeldakse tervikuna
Saadakse palju erinevaid tunnuseid
Sündmused registreeritakse vahetult toimumise ajal
Loomulik keskkond
Uurija saab reguleerida oma osaluse määra
Andmeid saab kontrollida tegelikkuses
Saab vaadelda rühmi, kes intervjuudeks hästi ei sobi

Struktureerimata vaatluse puudused:

Uurija kohalolek muudab olukorda
Eetilised (eraelulised) probleemid
Uurimisväärsed sündmused pole ette teada
Kõiki olukordi ei saa vaadelda (kas võtab liialt aega või toimub liiga kiiresti)
Uurija subjektiivsus (näeb seda, mida tahab näha)

Vaatleja suhe toimuvaga

Mittesekkuv vaatleja – registreerib sündmusi, kontakte pole
Vaatleja kui osaleja – teatud määral suhtleb uuritava subjektiga, näit. küsimused segaseks jäänud asjade kohta
Osaleja kui vaatleja – sekkub igapäevakulgu rohkem, abistab, konsulteerib
Täielik osaleja – täisväärtuslik rühma liige, kes osaleb sündmuses, ühtlasi vaatleb ja registreerib, näit. primitiivsete hõimudega kooselu

Vaatlusprotsessi korraldamine

Püüda siseneda keskkonda võimalikult sujuvalt ja lihtsalt
Oma koha leidmine ruumiliselt
Olla avatud ja sõbralik
Olla vastuvõtlik teiste arvamuste ja ideede suhtes
Olukorrale vastav riietumine ja käitumine

Fookusgrupp – valimi moodustamine, läbiviimine, kombineerimine teiste meetoditega, eelised, puudused jms.
Fookusgrupp (rühmavestlus) - Kvalitatiiv-uuringu vorm, kus valitud sihtrühma esindajaid (ühes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija ( moderaator ), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi-ideede arengut.
Valimi moodustamine:
Eesmärgipärane valim – otstarbest lähtuvalt
Võimalikult erinevate tunnustega osalejad (teoreetiline valim) – ei tohiks olla omavahel tuttavad
Läbiviimine:
Küsimuste ettevalmistamine
Pilootarutelu läbiviimine
Vestluse korraldamine - ettevalmistus sama mis intervjuul – leppida kokku aeg, koht jne
Kasutamine:
Uurimuse algjärgus – aitab selgitada tausta
enne küsitlust hüpoteeside genereerimiseks
arvamuse ja suhtumise uurimiseks
keelekasutuse, sõnavara uuringuteks
uurimuse lõppjärgus – andmete tõlgendamiseks, üldistamiseks
Eelised:
Lühikese ajaga terve grupi arvamus, suur hulk andmeid
Kõik saavad sõna – mitme inimese arvamus
Läbipaistev
Interaktsioon – omavaheline suhtlemine , rikastav mõttevahetus
Paindlikkus – tulevad välja seisukohad, mida ei prognoositud
Mitteverbaalne kommunikatsioon
Puudused:
Kellegi domineeriva isiksuse mõju grupiarvamusele
Sobiva ühise aja leidmine
Grupipsühholoogia – soove teistega nõus olla, mitte erineda
Liiga palju materjali korraga, mida on raske töödelda
Kombineerimine teiste meetoditega:
Võib teha kogu uurimuse ainult selle meetodiga
Võib kombineerida küsimustikuga, intervjueerimisega (enne ja pärast)
Andmete salvestamine :
Diktofoniga
Vestluse ajal märkmed
Videosalvestus
Online-keskkonnas – chat , msn jne

Intervjuu
Kvalitatiivse uurimuse peamine meetod. Suulise küsitluse puhul kogutakse andmeid vahetu sihipärase vestluse abil. Võib toimuda nii ühe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja küsimustikud võimaldavad kiiret infokogumist ning võrrelda. Ei sobi neile, kes ei mõista kõnet (väikesed lapsed) ning vastajate ausus on küsitav.
Eelised:
Laialdaselt kasutusel
Vahetu ja vastastikune
Paindlik, saab küsida selgitusi, ümberformuleerida küsimusi
Info saadakse kohe
Võimaldab koguda detailseid ja põhjalikke teadmisi
Tavaliselt uuritavad nõustuvad intervjuuga
Puudused:
Liiga isiklik
Kaob kriitilisus, objektiivsus
Läbiviimine võtab palju aega
Ettevalmistamine võtab palju aega
Intervjueerijal vajalikud intervjueerimisoskused
Intervjueerija mõju subjektile, tekivad vead (mõjutab olekuga , suunavad küsimused jne)
Subjekti kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid
Subjekt soovib jätta endast eeskujuliku inimese muljet
Kallivõitu, kui peab kuhugi kohale sõitma
Mahukas ja tüütu - lindistus+kirjalik versioon - andmeid raske töödelda
Kasutatakse:
Inimene – subjekt – on uurimuses tähendusi loov, aktiivne osapool
Kõne all on väheuuritud, tundmatu valdkond , kus vastuste suunda on raske prognoosida
Tulemused – kõne – soovitakse paigutada laiemasse konteksti: võimalus näha intervjueeritava näoilmeid, žeste jne
On teada, et uurimuse teema kohta on oodata palju erinevaid vastuseid
Soovitakse saadud vastuseid täpsustada
Soovitakse saada põhjalikku teavet (saab kasutada lisaküsimusi)
Soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid
Intervjuu liigid:

Struktureeritud ehk ankeetintervjuu – eelnevalt koostatud küsimused esitatakse planeeritud järjestuses
Teemaintervjuu – ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, küsimused pole eelnevalt täpselt sõnastatud ega järjestatud
Avatud intervjuu – vaba, süva, informaalne, mitteametlik, juhtimata, struktureerimata intervjuu. Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema võib vestluse käigus muutuda. Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda.

Läbiviimine:
Individuaalintervjuuna – kõige levinum
Paariintervjuuna – rühmaintervjuu alavorm, näit. kasvatusteadustes lapse ja vanema koosintervjueerimine
Rühmaintervjuuna – kui uuritakse rühmade kultuure, vt fookusgrupp

Dokumentide analüüs
Andmete kogumine mõtestatult. On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod. Eesmärgiks võib olla väga erinevate kättesaadavate dokumentide/andmekandjate analüüs (õpilastööd, kirjad, käsikirjad, tööplaanid, protokollid , joonised/joonistused, fotod, helisalvestused, videolindid, arvutikettad jmt).
Andmestik :
Autobiograafiad - elulood : objektiivsed, subjektiivsed, narratiivid
Päevikud – suur tõlgendamisvabadus
Kirjad
Mälestused
Ametlikud dokumendid – riigi, firmade, organisatsioonide kõik dokumendid, enamasti autentsed ja tähenduslikud. Usutavusega kahtlasem: kallutatus kasulikkuse suunas…
Dokumentide analüüsimisel tuleb jälgida, kas on:
Autentne – ehtne, originaalne
Usutav – vaba vigadest, moonutustest
Esindav – on omas laadis tüüpiline või käsitleb ainult üht sündmust
Tähenduslik – selge ja arusaadav sisu ja kuidas see on presenteeritud

Mida uuritakse bibliomeetrilise uurimuse korral?
Bibliomeetria on teadusharu , mis uurib teaduslike publikatsioonide arvulisi ehk kvantitatiivseid seaduspärasusi.
Selle suhteliselt noore teadusvaldkonna pioneeriks on Eugene Garfield, kes veidi rohkem kui 50 aastat tagasi rajas 500-naelase laenu abiga asutuse, millele pani nimeks Institute for Scientific Information ehk Teadusliku Informatsiooni Instituut. Instituut asus esialgu Garfieldi kodus garaaˇ zis, kus ta hakkas koopiamasina abiga paljundama äsja trükist ilmunud keemiaajakirjade sisukordasid ning saatma neid asutustele ja teadlastele. Selgus, et üha suurenevas informatsioonitulvas oli tekkinud vajadus selle järele, et keegi hakkaks pidama arvet, mis üldse ilmub teadusajakirjades.
Bibliomeetriline uurimus - publikatsioonide arvu ja tsiteeritavuse mõõtmine
Bibliomeetria – eesmärgiks on infoleviprotsesside erinevate strukturaalsete ja funktsionaalsete aspektide kvantitatiivne töötlemine ja analüüs. Matemaatiliste ja statsistiliste meetodite rakendamine raamatuile ja teistele kirjaliku kommunikatsiooni vormidele (viiteanalüüs, kogude analüüs, lugejauuringud). Bibliomeetrilised näitajad on vähemalt alusuuringute puhul mitte üksnes kõige lihtsamad kasutada, vaid ka kõige usaldusväärsemad.

Viiteanalüüsi kaks vormi.
Bibliomeetria analüüsimeetod.
Teadustöö tulemuslikkust ja kvaliteeti saab hinnata mitmete näitajate põhjal. Teadust võib näiteks hinnata teadusliku
viljakuse (publikatsioonid), mõjukuse (viited töödele), tunnustuste (Nobeli jt preemiad) või siis praktiliste rakenduste
(patendid ja litsentsid) põhjal.
Teaduslik viljakus – avaldatud publikatsioonide arv
Teaduslik mõjukus – viidete arv - mõõdetakse artiklite ja viidete omavahelise suhtearvuga
NB! Mõisted, mis korduvad eksamist eksamisse 

Reliaablus - näitab, mil määral mingi mõõtmistulemus on vaba juhuslikest vigatekitavatest komponentidest. On aja, instrumendi ning uuritava grupi muutumatuse ja sarnasuse sünonüüm. Tulemuste stabiilsus sõltumata uurijatest.
Valiidsus - on meetodi paikapidavus, kehtivus, kehtivus, tõesus, adekvaatsus. Näitab, mil määral mõõdab metoodika ( instrument ) seda, mida ta on plaanitud mõõtma

Sisemine - Andmekogumismeetodite vahelise kooskõla ulatus st. kuivõrd on sama meetodiga saadud erinevad andmed sarnased
Väline - Näitab, mil määral on tulemused üldistatavad erinevatele populatsioonide olukordadele
Sisu - näitab, kuivõrd mõõdab instrument seda, mida ta on mõeldud mõõtma

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 179 allalaadimist

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused #1

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused #2

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused #3

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused #4

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused #5

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

179 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miamigirl Õppematerjali autor

Kordamisküsimused eksamiks

uurimismeetodid pedagoogika kvalitatiivne kvantitatiivne reliaablus valiidsus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat

Sotsioloogia

pdf

Äriuuringute alused

ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, teiste tehtud uurimis

Majandus

docx

KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA

väliskatsete ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse samm- sammulist protseduuri, mida järgitakse andmete kogumisel ja analüüsil, et leida vastuseid uurimisküsimustele. Tehnikad tegelevad rohkem sellega, kuidas teha asju, kui sellega, mida või miks teha. Äriuuringutes kasutatakse tavaliselt niisuguseid tehnikaid, nagu struktueeritud, poolstruktueeritud või struktueerimata intervjuud, küsitlused ja vaatlused. 1 KVALITATIIVSED VS KVANTITATIIVSED UURIMISMEETODID Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris. Kvalitatiivses uurimuses ei jõuta tulemusteni statistiliste meetoditega või muude kvantifitseerimisprotseduuridega. Erinevus kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite ning lähenemiste vahel ei ole üksnes kvantifitseerimisküsimus, vaid samuti teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus. Võib uurida sündmusi, organisatsiooni talitust, sotsiaalseid

Õiguse alused

doc

KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA..................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................7

Eesti keel

doc

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1.loeng - sissejuhatus.................................................................................................................. 2 2. loeng........................................................................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs..................................................................................................

Ainetöö

doc

Uurimismeetodid infoteaduses - kordamisküsimused

1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet pos

Dokumendihaldus

docx

Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM

UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria nin

Sotsioloogia

doc

Lühikonspekt - sotsioloogia meetodid

Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle teema kohta ei ole meie kursuses eraldi loengut, aga ma eeldan, et te allpool kirjas olevat ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) ülevaateuurimuse kõige rangem vor

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid