UURIMISMEETODID (0)

Teadusliku uurimistöö olemus
Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös . Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi- paradigmad . Sotsiaalteaduste omapära.
Mis on teaduslik uurimus?
• Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti-vastane partei”
• Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida:
– Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus”
– mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti-vastasuse teooria
– Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas
Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne.
– Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega ( kontentanalüüs , diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti-vastasusele leidvaid kohti
– Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimustega (mis on võimalikult neutraalsed) tuvastada eesti-vastaseid hoiakuid.
– Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta, või andmeid (nt. tekstide) tõlgendades selgelt ja veenvalt demonstreerida
Teaduslik uuring on seega:
• Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest
• Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime?
• Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria), kuidas mõõtmistulemusi omavahel suhestada ja seletada ning luua neist loogiline pilt.
TEADUS - faktide seletamine kindlatele reeglitele tuginedes
Teaduslik teadmine on loogiliselt sidus teadmine, mis sünnib süsteemse analüüsi tulemusena ning mis on kinnitatud faktidega (empiirilise materjaliga).
Sotsiaalteaduslik uurimus
• Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks
• Sotsiaalteaduslik uurimus on üks viisidest , kuidas ühiskonnas toimuvat analüüsida ning mõtestada. Püüdes keskenduda sotsiaalselt olulistele nähtustele/ probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida
– Üks viisidest – ajakirjandus , kirjandus, filmid…
– Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin).
– Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust
– Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates , et ei tekiks kallutatuse ohtu.
– Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid
Teadus versus ajakirjandus
• Mõlemad:
– Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid
– Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed
• Ometi on väga olulisi erinevusi:
– Erinev auditoorium
• Ajakirjandus – laiem auditoorium
• Sotsiaalteadused – pigem teised uurijad ja teemast teadlikud praktikud
– Erinev keel
• Ajakirjanduslik keel – lihtne; võib olla kujundlik, slängilik, ebamäärane
• Teaduslik keel – professionaalsete terminite valdamine , teatud tüüpi väljendite kasutamine, korrektne ja selge
– Teooria ja meetodi tähtsustamine
• Ajakirjandus – ei pane rõhku teooriatele ja meetoditele, kuidas andmeid koguti ja analüüsiti. Süsteemne analüüs pole eriti oluline
• Teadus – seos varasemate teooriatega ja täpne andmete kogumise metoodika üliolulised. Andmete analüüs peab olema süsteemne
– Andmete esinduslikku: ajakirjanduses üsna ebaoluline.
Teaduskeel
OUT
• kirjeldan
• Nagu me kõik teame
• Ma loodan, et
• Usutavasti
• “mulle õudsalt meeldis”
• Mulle ei meeldi tema seisukoht
IN
• Analüüsin, uurin
• Analüüs tõestas, et
• Ma väidan, et
• Hüpoteesi kohaselt
• Nõustun lähenemisega
• Raske on nõustuda seisukohaga
Veel teaduslikust uurimisest…
• Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga
• Selge ja täpne
– Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne
• Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole
– Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse
– Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku
• Tegeleb pigem empiiriliste väidetega:
– Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii”
– Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.)
– Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik)
• Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida:
– Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad.
Veel teaduslikust uurimisest…
• Kontrollitav:
– Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse
• Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega
– Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt
– Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada
• Neutraalne ja mitte-kallutatud
– Meie eeldustega vastukäivaid empiirilisi tõendeid ei ignoreerita teadlikult
– Ei püüta tulemusi kallutada või seletada enda ideoloogilistest tõekspidamistest lähtudes
• Teadus ei loe moraali ega mõista kohut
• Eesmärgiks on luua uut teadmist
– originaalsus ei pea olema uue avastamine, vaid ka uute lähenemisnurga leidmine (hinde “A” vääriline BA-töö)
Empiiria ja andmed. Ideed ja teooria
• Tajutavad faktid, nähtused ja protsessid ümbritsevast maailmast on empiirilised tõendid
• Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse. Teaduses muutuvad need andmeteks
• Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada
• Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria
• Veel mõned olulised mõisted:
– Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine
– Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks
– Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine
Teooria
• Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid .
• Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist )
• Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad mingit süsteemi ja loogikat.
• Teooriateta on empiirilised tõendid reeglina kasutud
• Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav
• Teooriad tuleks falsifitseerida:
– Falsifitseerimine: me püstitame hüpoteesi (teoorial põhineva oletuse) ja vaatame kas empiirilised andmed seda kinnitavad.
• Märkus : Teooriaid ei saa sotsiaalteadustes siiski täiesti ümber lükata – võib näidata, et teatud nende elemendid on probleemsed ja ei seleta hästi emp. reaalsust. Teooriad ei sure , vaid teisenevad.
Teooria vajalikkus uurimistöös
• Andmed paljalt võttes on korrastamata ja suhestamata faktide hunnik. Selleks, et nad omaksid mingi süsteemi ja mõtte on neile vaja seletust. Seletuse pakub teooria.
• Milleks on BA-tööks vaja teooriat:
– Teooriad korrastavad meid ideid ja mõtteid
– Pole mõtet jalgratast leiutama: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused .
– Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone
– Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi – muidu meil ei tekigi selgelt ideed, mida täpsemalt uurida.
– Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne.
• Teaduslik uurimus, mis ei suhestu varasema teadmisega on kasutu! Teooriate tundmine on siin abiks
• Teooria olemasolu BA töös – väga pragmaatiline nõue!!!
Alusuuringud ja rakendusuuringud
• Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid :
– Alusuuringud (basic research) – eesmärgiks akadeemilise teadmise edendamine, põhinevad teooriatel ja tihti püüavad neid täiustada või edasi arendada
– Rakendusuuringud (applied research) – orienteeritud mingi kindla praktilise probleemi lahendamisele või analüüsile, teooria lihtsalt annab mõisteparatuuri ja taustateadmised, teooria osa võib olla ka minimaalne
• BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii
uurimisprobleemi/küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel
• Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus
Teooriate ulatus
• Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton ’i klassifikatsioon :
– Suured teooriad (grand theory) – väga abstraktsed, seos igapäevaeluga väike, seletavad suuri süsteeme ja üldisi seaduspärasusi (kuidas ük. töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber , Marx , Easton, Habermas, jt).
– Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne , võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam ’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne).
• BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad”
• Paradigma – suured koolkonnad , mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad.
Riigiteaduste põhiparadigmad
• Biheivorism
• Institutsionalism
• Interpretatiivne lähenemine , ehk konstruktivism
• Ratsionaalse valiku teooria
• Vahel eristatakse ka:
– Marksism - teatud struktuurid (majanduslikud, ühiskondlikud, poliitilised) piiravad võimalusi või vastupidi hoopis soodustavad neid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurimine
– Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias)
• NB: rohkem poliitikateaduste põhiparadigmad (avalikus halduses ja eriti IR-is võib olla ka teissuguseid jaotusi)
Biheiviorism ja ratsionaalne valik
• Biheiviorism:
– Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida
– Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises
– Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised /filosoofilised küsimused kõrvale jätta
– Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv)
– Näited: valimiskäitumine, poliit . kultuur, osalus, jne.
– Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata…
• Ratsionaalse valiku teooria:
– Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid
– Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme
– Näited: rats. valik hääletuskäitumises, reformikavade valikul , jt.
Institutisonalism ja konstruktivism
• Institutsionalism:
– Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse
– Institutsioonid: reeglid, normid, regulaarsed praktikad, jne.
– “Uus institutsionalism”: lai vaade institutsioonidele – pigem reeglid ja normid, mis mõjutavad meie toimimist laiemalt
– Eri suundi: ajalooline instituts., ratsionaalse valiku instituts., jt
– Näited: policy analysis, parlamentarism, valimissüsteemid, jne.
• Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism
– Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu
– Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid
– Uurida, kuidas erinevad grupid/inimesed reaalsust interpreteerivad, seda konstrueerivad ja teatud diskursusi kasutavad ning taastoodavad.
– Näited: poliitikute ja sots. teadlaste diskursused Jääkeldri protsessist
Praktiline pool – paradigmad I
• Biheiviorism:
– Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad… tahad oma tulemusi üldistada
– Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid
– Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts , Vetik ), või avalik haldus (org. käitumine – Lepik)
• Ratsionaalne valik:
– Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme – miks inimesed nii teevad?
– Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant . meetodid
– Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer?, Sootla?)
Praktiline pool – paradigmad II
• Institutsionalism:
– Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid
– Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud
– Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne, Lumi. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl, Lootus) - omapärases võtmes.
• Konstruktivism:
– Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse
– Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs
– Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) – omapärases võtmes.
• Normatiivne lähenemine – Vetik, Selg.
Sotsiaal-teaduste omapära
• Sotsiaalteadused kui debatt – eri koolkonnad ja teooriad pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos).
• Püüab avada sotsiaalset mitmekesisust, seletada ühiskondlikult/ ajalooliselt/kultuuriliselt olulisi nähtusi/protsesse
• Siiski väidatakse (nt. biheivioristid, positivistid), et sots.teaduses tuleb ja saab kasutada samu meetodeid kui loodusteadustes ja see teebki sots. teadused teaduslikuks
• Ometi olulisi erinevusi:
– Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst
– Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks.
– Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus nii keeruline ja mitmekihiline
– Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber
– Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud
2. Teadusliku uurimistöö põhimõisted
Kontsept
• Inglise keeles: concept
• Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses.
• Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste.
• Kontseptid on näiteks: sotsiaalne klass, parteisüsteem, intelligentsus , valimisaktiivsus, kiirus, bürokraatia, proportsionaalne valimissüsteem, karismaatiline liider, sotsiaalne mobiilsus, organisatsiooni kultuur, legitiimsus, demokraatia, avalik sfäär, hegemoonia , võim, huvigrupp, sotsiaalne kapital , jne.
• Kontseptid on teooria ehituskivid
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad.
• Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid
Näiteid seostest kontseptide vahel
Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet
Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem
Industriaalrevolutsioon Klassilõhe
Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist!
Muutujad
• Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv , organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne)
• Võib olla kontsepti arvuline väljendus , kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat
Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid:
- Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
- Sõltuv muutuja ( dependent variable) – muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud. “Sõltuv”, sest sõltub teiste muutujate väärtusest.
Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi
Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
Sõltuv muutuja – nõude puhtuse aste
Sõltumatud muutujad:
- veesurve
- nõudepesuvahendite kvaliteet
- nõudepesija kogemus
- valgus…
Sõltumatud muutujad ja sõltuvad muutujad
(sõltumatud – keeleoskus, kodakondsus , elukoht, haridustase, staatus, vanus; sõltuv – tööalased võimalused)
Veel muutujate liike
• Vahemuutuja (intervening variable) – sõltumatu muutuja mõju sõltuvale on vahendatud kolmanda
muutuja kaudu
• Eel-muutuja (antecedent variable) – eelneb sõltumatule ja sõltuvale muutujale
• Kontrollmuutuja (control variable) – kui meid huvitab muutujatevaheline seos ja me tahame kindlad olla selle seose tugevuses, siis me peaks läbi kontrollima, kas see pole siiski mõjutatud mingist kolmandatest muutujast:
– Näiteks uurime soolist kihistumist ja soovime kindlaks teha, kas naiste madalamad palgad on tingitud nende soost. Et väita kindlalt, et sugu mõjutab palku, tuleb meil kindlaks teha, kas
naiste väiksemad palgad pole mitte tingitud nende madalamast positsioonis tööturul ja osa ajaga töötamisest. Viimased kaks on siinkohal kontrollmuutujad.
• Kontrollmuutujad harilikult – sotsiaal-demograafilised
Uurimisküsimus : Kuidas mõjutab haridustase valimisaktiivsust?
Operatsionaliseerimine
• Abstraktsete kontseptide mõõdetavaks tegemine
• Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks.
• Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas toetus Reformierakonnale mõõdab inimeste parempoolsust või liberaalsust?)
• Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon
• Näiteid:
– Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon;
– Põhiharidus , keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon;
– Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon
– Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. def. (???)
Operatsionaliseerimise 4 sammu
1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame
2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud
3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad )
4. Määrame kindlaks ühikud , milles mõõdame
Operatsionaliseerimise 4 sammu -näide
• Kontsept: poliitiline usaldus
• Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu
• Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu
• Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus:
“Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?”; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan , pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda.
• Mõõtmissühik – protsendid (%)
Veel operatsionaliseerimisest
• Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada:
– Kontsept peab tõesti olema mõõdetav (nt. armastust, ilu ja Jumala headust mõõta ei saa)
– Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu (nt. kas kodanikeühenduste arv näitab tõesti kodanikeühiskonna aktiivsust ja demokraatia tugevust antud riigis?)
– Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitmedimensionaalsed
– Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus , jne) ja millist skaalat täpselt kasutada?
– Mis ühikutes me mõõdame? (kas toetust valitsusele on parem mõõta näiteks 1-7 hinnanguskaala või mõnel muul skaalal?)
• Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Sealt tihti näha, kuidas on kontsepte operatsionaliseeritud…
Mitme-dimesionaalsed kontseptid
1. Kontsept: sotsiaalne kapital
2. Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks; (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks
3. Indikaatorid/mõõdikud: (1) ühendav sots kapital -
suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma lähiringis (perekond, sõbrad), interpersonaalse usalduse määr mittelähiringi kuuluvate inimeste suhtes (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr, interpersonaalse usaldusemäär mitte-lähiringi kuuluvate inimeste suhtes.
4. Instrument: küsitlus
5. Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid
Mõtle, kuidas operatsionaliseerida…
• Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal
• Riigi religioossuse määr
• Erakonna sisedemokraatia
Probleeme mõõtmise juures
• Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus
• Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?”
• Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus…
• Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu
• Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt
aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt)
• Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead:
– Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv
– Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne.
Mis on kausaalne seos?
• Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises
• Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud:
– Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel
– Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x’i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda.
– On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline).
Näiteks: kui me tahame demonstreerida, et puhtalt halb ilm tõi kaasa madala valimisaktiivsuse, siis me peame kausaalse seose puhul tõestama , et: just neis kohtades kus ilm oli halb oli ka väiksem valimisaktiivsus, ei mänginud rolli ei see, et rahvas on poliitikast võõrandunud, et ülepaisutatud
valimiskampaaniad ei tekitas vastikust, et hoopis selle päeva hea TV programm polnud asjas süüdi, jne. • Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat
kausaalset seost tuvastada. Miks?
Veel seost tüüpe
• Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega
(multiple causation):
– Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime.
Mitmik-kausaalsusega oli tegemist ilmselt eelmises valimisaktiivsuse näites.
• Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship)
– Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks.
– Nt. Kurgede ja laste arv (tegelik mõjustaja: asustustihedus)
• Paindlik seos – kui me täpselt ei tea, mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja, siis võib seos välja näha ka:
Pikaajaline tööpuudus ühiskonna kihistatus
(Tihtipeale ongi sotsiaalteadustes rohkem paindlikke seoseid)
Libaseose näide
Vastuvõtlikkus negatiivsele reklaamile
(Kausaal)mudel
• Viime kokku kontseptid/muutujad ja seosed ning seome neid laiemate teooriatega – tulemiks mudelid.
• Kausaalmudel on näitab seoseid kontseptide/muutujate vahel, on graafiliselt väljendatud, ning näitlikustab kas tervet teooriat või mõnda teooria osa.
• Kausaalmudelid visualiseerivad olulisi kausaalseid seoseid teooriates
• Mitte kõik mudelid pole kausaal-mudelid – osa on ka nn. teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid
• Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud.
Näide kausaalmudelist
Näide teoreetilisest mudelist
Näide teoreetilisest mudelist
Hüpotees
• Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide võimuutujate vahel on teatud tüüpi seosed.
• Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel.
• Enamasti on hüpotees formuleeritud:
– Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja.
– Nt. Mida kõrgem on kodaniku haridustase, seda suurema tõenäosusega ta osaleb valimistel.
– Nt. Mida etniliselt killustutum on ühiskond seda väiksema tõenäosusega tekib seal hästitöötav demokraatia
• Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei
Teaduslik uurimistöö: põhiloogika
Töö kirjandusega
Sobiva uurimisdisaini paikapanemine
Uurimisküsimuste/ hüpoteeside formuleerimine
Andmete analüüs
Andmete kogumine
Uurimistöö etapid I:

• uurimisdisain
  
• Uurimisidee
  
• Uurimisprobleem
  
• Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid
  
• Töö kirjandusega
  
• Uurimisküsimuste/ uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine
  
• Teema kitsendamine
  
• Uurimis-strateegia valik ( kvantitatiivne / kvalitatiivne; longituud /läbilõike; võrdlev -/ juhtumiuuring )
  
• Andmekogumis meetodi paikapanek
  
• Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine
  
• Valimi koostamine ja uuringu koha
  
• määratlemine
  
• Uurimisinstrumendi disainimine (nt. küsimustik )
  

Uurimisdisain ehk uurimiskujundus !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
• Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele.
• Uurimisdisain paneb paika, milliseid andmeid on meil vaja uurimisküsimustele vastamiseks, milliste meetodite ja strateegiatega neid koguda ning analüüsida
• Sisaldab:
– Uurimisprobleemi sõnastamist
– Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke
– Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele)
– Uurimisstrateegiat
– Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust
– Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist
– Valimi koostamist ja selle põhjendust
Hea uurimisdisain
• Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik:
– Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku
• Hea uurimisdisain on ka teostatav ja mitte ülemäära ambitsioonikas:
– St. uurijal on piisavalt aega ja ressursse selle teostamiseks
• Näide 1: tahan uurida Narva elanike suhtumist kohalikku demokraatiasse?
• Näide 2: Tahan uurida Narva volikoguliikmete suhtumist kohalikusse demokraatiasse
• Uurimisdisain – BA-töö hindamise olulisim alus
Uurimistöö etapid II:

• andmekogumine
  
• Pilootuuring
  
• Uurimisinstrumendi ja valimi kohendamine
  
• Andmekogumine
  
• Uurimistöö etapid III: andmete analüüs
  
• Andmete kodeerimine .
  
• Andmete redutseerimine ehk (koondamine)
  
• Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine
  
• Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt
  
• Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega
  
• BA-töö kokkukirjutamine
  
• Meetod vs. metodoloogia
  

• Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit
– Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu , vaatlus , tekstianalüüs, jne.
• Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend
Mõistete ülekordamine
• Kontsept - laiem idee mingist nähtusest
• Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt)
• Muutuja – mõõdetav ja varieeruv
• Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud.
• Operatsionaliseerimine – mõõdiku leidmine kontseptile
• Uurimisinstrument – tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada (nt. küsitlus)
• Hüpotees – oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos
• Uurimisdisain ehk uurimiskujundus – loogiline ja sidus plaan, kuidas vastata püstitatud uurimisküsimustele
3. Uurimisteema, uurimisprobleem,
uurimisküsimused, hüpoteesid.
Teema valiku üldised motiivid
• Isiklikud motiivid
– Huvi (võta teema, mis huvitab!)
– Konjunktuur ( populaarsed teemad – äkki müüb…).
• Teaduslikud motiivid – teoreetilisemmõistmise edasiarendamine (väga head BA
tööd, aga enamasti MA-tööd)
• Ühiskondlikud motiivid – soov uurida ja lahendada mingit ühiskondlikku/ halduslikku/poliitilist probleemi.
Praktilisi soovitusi teema valikuks
• Vali teema, mis sind huvitab
• Ära vali liiga laia, kuid ka liiga kitsast (tehnilist) teemat.
• Mõtle, kas varasematest esseedest ja seminaritöödest ei saaks välja kasvatada BA-töö teemat
• Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud
• Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei valda, siis ära küsitluse peale mine)
• Mõtle, kas inimesed/ organisatsioonid , keda tahad uurida, on ligipääsetavad
• Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur?
• Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas
Kust saada ideid BA-töö teemadeks
• Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias:
– Nõuab siiski teema kitsendamist ja teooriatega sidumist
• Isiklikud kogemused – enda töö
– Mõtle, kas see pakub laiemalt huvi ja on uuritav!
• Loengumaterjalid
– Mõtle, mis teemad tundusid huvitavad – vaata loengumaterjalid läbi ja otsi aineprogrammist viiteid kirjandusele
• Õpikud – Riigiteaduste õpik
– Annavad üldise sissejuhatuse teemadesse ja viitavad vastavale kirjandusele, kuid ei saa olla uurimistöö teoreetiliseks allikaks
• ( Populaar )teaduslikumad raamatud/ajakirjad
• Teadusajakirjad
– teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa:
http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223
Teema kitsendamine
• Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Võta üks spetsiifilisem aspekt või lõik suuremast teemast!
• Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi:
• “Eesti erakondade kujunemine” pole hea teema.
• “Eesti suuremate erakondade kujunemine 1988-1995” on uuritav teema.
• BA töö teema ei saa olla liiga lai
• “Eesti avaliku teenistuse areng 1991 – 2010” on utoopiline kirjutada.
• Alati mõelda, kui mahukaks teema võiks kujuneda!
• Teema ei tohiks olla ka liiga kitsas :
- Nt. “Põlva Maaparandusameti maamõõtmisosakonna töötajate töömotivatsioon .” on liiga kitsas ja ebahuvitav.
• Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme (poliitikas, ühiskonnas, valitsemises, rahvusvahelisel areenil, jne.).
• Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus. Mõelge, kellele see huvi võiks pakkuda?
Uurimisprobleem
• Uurimistöö algab uurimisprobleemist!
• Oluline selgitada, miks me valitud teemat uurime – mis on selle olulisus ühiskonna/poliitika/teaduse, jne jaoks
• Uurimisprobleem – ehk uurimuslik intriig !
• Hea uurimisprobleem peaks olema nii uudne, aktuaalne kui ka oluline ning andma tausta peamisele uurimisküsimuse, millele tööga vastust otsitakse.
• Uurimisprobleemi lahtikirjutuse viisid:
– Rõhutatakse probleemi ühiskondlikku olulisust (nt. kaasamise puudulikkus Eestis, ebaefektiivselt töötav organisatsioon , jne.).Iseloomulik “D” ja “C” hinnatavatele BA-töödele.
– Rõhutatakse probleemi teadusliku uurimise olulisust: ebakõlad teooriates, teooria ja empiiria ei lähe kokku, mingi oluline aspekt on teoreetiliselt jäänud puudulikult seletatuks.
Iseloomulik “A” ja “B” hinnatavatele BA-töödele
– Mõlema kombinatsioon - “A” ja “B” BA-tööd
Näide - Rahvakogu
• “C” ja “D” BA-töö uurimisprobleemi lahtikirjutus:
– Rahvakogu kokkutulemine aprillis 2013 pälvis laialdast tähelepanu. Üritust kajastasid kõik meediavälianded. Rahvakogust oodati lahendusi erakondade rahastamise ja poliitikamaastiku suletuse probleemidele. Mõlemad küsimused on saanud Eesti demokraatia arengus olulisteks takistusteks ning lisaks sellele oli Rahvakogu esmakordne katse Eestis arutlevat demokraatiat järgi proovida praktikas. Tänu sellele, et antud ettevõtmine oli Eesti demokraatia arengus nii ainulaadne ja sellega üritati lahendada mitmeid Eesti demokraatia valukohti ongi oluline seda teemat uurida
• “A” ja “B” BA-töö uurimisprobleemi lahtikirjutus:
– Eestis 2013 a. aprillis aset leidnud Rahvakogu oli mitmeski mõttes ainulaadne lähtuvalt arutleva demokraatia teooriast. Kuigi arutlevat demokraatiat (vt. Fishkin, 2003) on kasutatud ka varem, siis väga harva on seda rakendatud erakondade ja valimistega seotud regulatsioonide
muutmiseks. Enamasti on arutelupäevadel keskendutud välispoliitikaga seotud teemadele või kohalikkele küsimustele (Morris, 2009). Samuti pole arutleva demokraatia puhul tavaline, et kodanike diskussiooni tulemit võetaks otseselt arvesse seadusandlikkus protsessis (Hood, 2013). Just viimane
asjaolu teeb Rahvakogu uurimise eriti oluliseks, sest senised analüüsid pole reeglina vaadelnud arutleva demokraatia initsiatiive laiemas poliitilise protsessi ja seadusandluse kontekstis. Küsimus kuidas ja kas kodanike arulelu tulemist saavad seadused on seni jäänud erialakirjanduses tähelepanuta…
Levinud vead uurimisprobleemides
• Liialt kitsas ja väheaktuaalne – ei paku laiemat huvi, ei kõneta suurt kedagi peale uurija enda:
• Lahendus: leida laiem fookus , siduda laiemate probleemidega
• Polegi probleem (ei ühiskondlik, ega poliitiline…)
• Lahendus: leida uus lähedane teema, mis on probleem
• Ebahuvitav teaduslikus mõttes (läbi-uuritud):
• Lahendus: leida mõni uudne aspekt, huvitav teoreetiline seletus
• Võrdleb kas liiga sarnaseid või liiga erinevaid juhtumeid – võrdluses pole erilist poiniti
• Lahendus: leida juhtumid, kus erinevused pole väga suured, aga samas pakuks võrdlus huvitavat materjali.
Uurimisprobleem BA-töös
• Uurimisprobleem ei ole uurimisküsimus!
• Uurimisprobleem kirjutatakse lahti BA-töö sissejuhatuses eraldi selgitava lõiguna, kus selgitatakse:
– Miks probleemi uurimine oluline, vajalik ja mida uut see annab?
• Võimalik uurimisprobleemi lahtikirjutamise struktuur:
– Lühike sissejuhatus teemasse (mis on uuritava nähtuse olemus)
– Miks on teema ühiskondlikult/poliitiliselt oluline?
– Miks on teema teaduslikust vaatevinklist oluline?
– Mida uut antud uuristöö probleemi mõistusesse pakub?
• Uurimisprobleemi lahti kirjutamine on uurimistöö müümine – selle olulisuse, vajalikkuse põhjendamine
• Põhjendused ei saa olla isiklikku laadi à la “Mul on huvi, sest töötan seal…”
• Küsi alati: Kellele see töö huvi võiks pakkuda ja miks?
Uurimisküsimused
• Kõige tähtsam element uurimistöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse – mida sa ikkagi uurid?
• Uurimisküsimus nõuab vastust!
– Uurimisküsimusele tuleb selge vastus anda BA-töö kokkuvõttes!
• Uurimisküsimus tuleneb uurimisprobleemist!
• Küsimuste tüübid:
– “Mis”küsimused – avastamine ja kirjeldamine – mis mustrid esinevad, kes on toimijad, jne.
– “Miks”küsimused – mõistmine ja seletamine – nähtuste põhjused, seosed nende vahel,
– “Kuidas”küsimused – muutmine
Märkus: Saab alati kasutada teisi vorme (millised? kuivõrd? kes?, jne), kuid need on põhitüübid, mida kasutades, saad sa hästi seostada eesmärgid ja küsimused omavahel. Kõiki
ülejäänud küsimusi saab nende kategooriate alla paigutada.
Uurimisküsimus peab olema
KÜSIMUS!
• “Soovin uurida osalusdemokraatia praktikaid Viljandi linna näitel.”
– pole küsimus, vaid uurimiseesmärk…
• “Eurole üleminek oli peamine tegur, mis võimaldas praegusel Ansipi valitsusel võita 2011 a. valimised”
– pigem hüpoteesi moodi…
• “Vähene haldusvõimekus on mõjutanud Tõrva linna efektiivsust avalike teenuste pakkumisel ”
– Pigem konstateering, fakt…
• “Deliberatiivse demokraatia praktikaid on Eestis vähe uuritud ja ka rakendatud.”
– Pigem uurimisprobleemi moodi…
Nõuded uurimisküsimustele I
• Laiemalt huvipakkuv ja aktuaalne
– Uurimisküsimused peavad olema huvipakkuvad ka laiemale ringile inimesele, kui uurija ise
– Annab vastuse mõnele huvitavale teaduslik./ühisk. probleemile
• Teaduslikult relevantne ja teatud mõttes uudne
– Hea BA-töö uurimisküsimused lisavad mingit uut teadmist, uue rakursi ühiskondlik-poliitiliste probleemide senisesse uurimisse ,
– Näitavad seniste teadmiste puudulikkust ja vastuolulisust
• Empiiriliselt uuritav:
– Andmed on saadavad või nende kogumine on realistlik :
• Nt. Millised on Eesti ametnike hoiakud karjääriteenistuse süsteemi osas? (kui peab ise andmeid koguma - pole teostatav)
– Piisavalt kitsad ja BA-töö mahtu arvestavad
• Nt. Millised on 2012. a. poliitilise kriisi põhjused? (pigem MA-töö maht)
– Mitte liiga keerulisi analüüsitehnikaid eeldavad
• Milline olid maksureformi valikute mänguteoreetiline tagamaa (Baüliõpilasele käiks matemaatiline mudeldamine üle jõu)
Nõuded uurimisküsimustele II
• Piisava konkreetsuse asemega (nt. koht, ajavahemik ära märgitud)
– Nt. “Millised on olnud Eesti sotsiaalpoliitika kujunemise põhijooned Euroopa integratsiooni kontekstis 2004-2008”? – Uuritav ja konkreetne!
– “Kuidas parandada Eesti riigi efektiivust?”, ei saa olla uurimisküsimus.
• Vastatav
– Moraalseid küsimusi ja ka esteetika-küsimusi ei saa uurida:
• nt. Kas eutanaasia on eetiline?
• Nt: Kas Keskerakonna käitumine Ida-raha skandaalis oli eetiline?
• Nt: Kas Kaia Iva kleit oli Kadri Simsoni omast ilusam?
• Hästi formuleeritud – arusaadavad, täpne, mitte liialt pikad ja teaduslikke kontsepte sisaldav?
– Milline oli punaprofessorite mõju venelaste mässumeelsusele Pronksiöö ajal ja kuidas suutis Ansipi otsustav tegutsemine nende vastu päästa Eesti Kremli mõju alla sattumisest ning kas küberünnakuid oleks saanud Eestile ära hoida? (slängilik, arusaamatu, lohisev).
• Uurimisküsimus – sisaldagu ÜHTE küsimust korraga!!!
Uurimisküsimused ei tohi olla…
• Ei tohi olla faktiküsimused:
– Nt: Kui palju sotsiaalpoliitika otsuseid võeti vastu 1999 a.?
– Nt: mis on korrelatsioon valimisaktiivsuse ja vanuse vahel
• Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised:
– Nt: Millist osalusdemokraatia diskusust väljendas Riigikogu 23.04. 2012 protokoll ?
– Nt. Kuidas mõjutab inimese demokraatlikke hoiakuid tema vanus?
– Nt. Kui palju tallinlasi pooldab tasuta ühistransporti ja kuidas see jaotub linnaosade kaupa?
• Ei tohi olla “kas” küsimused:
– Nt. Kas “Harta 12” ja sotsiaalteadlaste kiri “Kaks Eestit” on oma diskursiivsetelt rõhuasetustelt erinevad?
– Nt. Kas Vinni ja Kullamaa valdade ühinemine tõi kaasa parema koolihariduse kvaliteedi?
• Ei tohi olla normatiivne
• Nt: Kas Eestis peaks hariduspoliitikas rakendama enam kaasamist?
• Nt: Kas juhitud demokraatia on parem liberaalsest demokraatiast?
• Ei tohi puudutada tulevikusündmusi ja ennustada?
• Nt. Milliseks võiks kujuneda valitsusvõimekus Vinni ja Kullamaa ühisvallas peale nende ühinemist?
• Ei tohi olla kallutatud:
• Nt. Miks on liberaalne ideoloogia parem kui sotsiaaldemokraatlik?
• Ei tohiks olla puhtalt vaid kirjeldavad (kehtib just põhilise uurimisküsimuse kohta)?
• Nt. Kuidas nägi välja tudengiesindajate kaasamise protsess kõrgharidusreformi aruteludesse? (jääb ebahuvitavaks)
• Kui lisada, küsimus: “Miks teatud aruteludesse tudengeid ei kaasatud?” - palju huvitavam.
Põhilised ja alauurimisküsimused
• Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused,
• Alauurimisküsimused – näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse.
• Alauurimisküsimused peavad seostuma põhilise uurimisküsimusega ja seda justkui täiendama.
• Veel nõudeid alauurimisküsimustele:
– Alauurimisküsimused ei tohiks olla liialt tehnilised ja faktiküsimused – pigem üldisemad.
– Ei tohiks omavahel kattuda
– Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus – ehk selle üheselt juba ära vastata
• Alauurimisküsimusi BA-töös mitte üle 6-7!
Miks on uurimisküsimused olulised?
• Neist sõltub:
– Uurimisstrateegia : kvalitatiivne/kvantitatiivne
– Uurimismeetod – andmekogumismeetod (küsitlus, intervjuu, tekstianalüüs…)
– Uurimistöö teoreetilised alused – peavad haakuma uurimisküsimustega
• Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu!!!
• Oluline ka uurimisküsimuste sõnastus – kui segane ja laialivalguv, siis on sellele raske vastata ja lugeja ei saa aru, mida uuriti
Halbu ja häid näiteid
• Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga :
• Halb näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib erakonna tüüpidest (massipartei, kartellipartei…)
• Hea näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib parteide sidusorganisatsioonidest ja nende rollist
• Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga:
• Halb näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel jaoks ja teen küsitluse noortekogude lihtliikmete seas
• Hea näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel ning vaatlen parteide põhikirju, intervjueerin partei juhtkonda, noortekogu juhtkonda.
Uurimisküsimused- 5 praktilist sammu
1. Ajurünnak – pane kirja nii palju küsimusi teemaga seoses, kui palju pähe tuleb
2. Mine raamatukokku loe vastavat kirjandust!
3. Täienda küsimusi, sõnasta ümber, viska mittevajalikud küsimused välja!
4. Formuleeri põhiline uurimisküsimus ja suhesta sellega alauurimisküsimused (vt. eespoolt )
5. Küsi iga uurimisküsimuse puhul
• Kuidas ta seostub põhilise uurimisküsimusega?
• Kas küsimuses kasutatud kontseptid on mulle selged, tean, mida need tähendavad? Kas oskan neid vajadusel operats.?
• Milliste meetodeid kasutades ma saaksin neile vastuse (intervjuu, tekstianalüüs, küsitlus, statistiline analüüs, jne.)
• Kuidas küsimus seostub uurimiseesmärkidega - kirjeldada, uurida seoseid, mõistma sügavaimaid põhjuseid…
Uurimiseesmärk
• On konkreetsem kui teema ja peaks ühtima põhilise uurimisküsimusega. Näitab, mis on meie uurimistöö põhieesmärk - mida me tahame teada saada.
• Algab harilikult sõnadega:
– avastada
– kirjeldada (mis on põhilised karakteristikud?)
– seletada (mis on põhjused?)
– prognoosida (mis juhtub kui kirjeldatud seaduspärasused jätkuvad?)
– mõista (miks on uuritava nähtuse/kontsepti tähendus neile, keda uurime?)
– hinnata (mis on olnud mingi meetme/projekti tagajärjed?)
– muuta
– kindlaks teha sotsiaalne mõju (mis võiks olla väljapakutud meetmete/tegevuste ühiskondlik mõju?).
Uurimiseesmärkide seos uurimisküsimustega
• Märkusi uurimiseesmärkide juurde
– Hindamine, muutmine - pigem rakendusteaduslike uurimistööde eesmärgid
– Seletamisele ja mõistmisele peaks eelnema kirjeldamine
– Prognoosimine – pole enamasti BA-töö ampluaa
• Uurimiseesmärgid peavad seostuma uurimisküsimustega:
– “Mis”küsimusedkirjeldamine ja avastamine
– “Miks”küsimused seoste seletamine, põhjuste otsimine
– “Kuidas”küsimused muutmine
• Hinda kriitiliselt näidet:
• Uurimisküsimus: Millised olid peamised ühiskondlikud sündmused, mis viisid Jääkeldriprotsessini?
• Uurimiseesmärk: Selgitada välja Jääkeldriprotsessi peamised etapid ja selle võtmetoimijad
Näide 1 (väga probleemne)
• Uurimisprobleem
– Ida-Virumaa ja Harjumaa on erinevad maakonnad . Nende kooliharidus ja hariduspoliitika erinevad. Püüame selgitada, millised on peamised erinevused, puudused või head omadused antud maakondade hariduspoliitika elluviimisel üldhariduse tasandil ning kas see toob kaasa ka ebavõrdsust.
• Uurimiseesmärk:
– Analüüsides Ida-Virumaa ja Harjumaa hariduspoliitikat püüame seletada
ning hinnata, millised on peamised erinevused antud maakondade
hariduspoliitikas?Millistest taustateguritest need erinevused tulenevad?
• Peamine uurimisküsimus
– Millised on peamised erinevused ja sarnasused ning nende mõju Harjumaa
ja Ida-Virumaa hariduspoliitikas?
• Alauurimisküsimused:
– Kuidas erineb õpetajate arv ning milline on nende kvalifikatsioon ?
– Kuidas erineb üldhariduskoolide rahastamine maakondades?
– Kas üldhariduskoolide finantseerimine on piisavalt efektiivne ja õiglane?
– Millised hariduspoliitilised otsused on taganud kahe maakonna erinevuse?
– Kui palju õpilasi siirdub edasi ülikooli õppima?
Näide 1 (üsna probleemne)
• Uurimisprobleem:
– Uurimise probleemiks on haldusreformi mittetoimimine Eestis. Valdade ühinemise vajalikkusest on küll aastaid räägitud kuid miskipärast ei ole käivitunud. Juba 2001a. tehti esimene reformikatse. Kirjanduses tuuakse välja: poliitikute tahtmatust reformi läbi viia (kaovad hääled ), kohalike poliitilise eliidi kartust kaotada ühisvallas oma senine positsioon, kohalike elanike hirm ääremaastumise eest ja
teenuste kvaliteedi halvenemise pärast. Mis on protsessi takerdumise põhjused? Kas nad on erinevates valdades sarnased või täielikult erinevad?
• Uurimiseesmärk:
– Uurimise eesmärgiks on välja selgitada põhjused, miks algatatud ühinemisprotsess ei jõua omavalitsuste ühinemiseni Vinni, Risti ja Paunküla vallas.
• Peamine uurimisküsimus – Millised on peamised põhjused miks valdade liitumise protsess on
takerdunud ja kas neid saanuks vältida?
• Alauurimisküsimused:
– Kes on põhilised liitumise vastased ja miks ollakse liitumise vastu?
– Mis on ühinemisega seotud suurimad hirmud nii eliidil kui kodanikel?
– Kas on piisavalt tagatud liitumise käigus võimalike vabanevate ametnike ja juhtide
sotsiaalsed garantiid ?
– Kes valitsuse koalitsioonipoliitikutest ei toeta haldusreformi ja miks?
– Milliseks kujuneb ühinenud omavalitsuste finantsseis peale ühinemist?
Näide III – hea, kuigi ühe veaga…
• Uurimisprobleem:
– IRL identifitseerib ennast kui ühte juhtivat Eesti konservatiivseid väärtusi kandvat parteid. Ometi on erakond sündinud kahe lähedase aga samas erineva partei ühinemisest: rahvuskonservatiivne ja ennast kristlik-demokraatlike vaadetega siduv Isamaaliit ja neokonservatiivsete joontega Res Publica. Ühenderakondade ideoloogia kujunemist on uurinud mitmed poliitikateadlased (Sanders 1996, Smith
1999, Taylor 2008), ometi lähtuvad need analüüsid pigem Lääne-Euroopa
kogemusest. Ida-Euroopas, kus parteid on nooremad ja maailmavaateliselt palju
raskemini määratletavad (Horowitz 2009), on ühenderakondade ideoloogilisi transformatsioone vähem vaadeldud. IRLi ideoloogiline pale on jätkuvalt küsimusi tekitanud ka Eesti meedias ja sisevastuolude käes vaevlevas erakonnas endaski.
• Uurimiseesmärk:
– Uurida IRL-i poliitika vastavust konservatismi ideoloogiale ja selle alavooludele?
• Uurimisküsimus
– Kuivõrd vastavad IRLi 2007. aasta ja 2011. aasta valimisprogrammides välja toodud
valdkonnapoliitikad konservatismi ideoloogiale või tema alavooludele?
• Alauurimisküsimused:
– Millised on IRL-i pere-, haridus - ja sotsiaalpoliitika vastavused konservatismi üldistele alusväärtustele ja alavooludele 2007. a. ja 2011. a. valimisprogrammides?
– Millised ideoloogilised suunitluse muutused on toimunud valimisprogrammide lõikes, kui võrrelda 2007 ja 2011. a programme ?
Hüpoteesid
• Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed.
• Hüpotees pole uurimisküsimus, ega uurimiseesmärk, vaid juba konkreetne väide, mingist seosest, mida me arvame teooriat aluseks võttes andmetest leidvat.
• Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel.
• Enamasti on hüpotees formuleeritud:
– Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja.
• Hüpoteese testitakse . Nad leiavad kas kinnitust või lükatakse ümber (seega fundamentaalne erinevus uurimisküsimustest ja eesmärkidest)
• Eristatakse:
– Uurimishüpoteesid - seosed kontseptide vahel
– Tööhüpoteesid - seosed operatsionaliseeritud muutjate vahel
Veel hüpoteesidest
• Uurimishüpoteese – lähevad kirja BA-töösse!
• Tööhüpoteese – praktilised, sõnastad enda jaoks!
• Eristatakse ka alternatiivhüpoteese või võitlevat hüpoteesi – parim viis testida teooriat
• Hüpoteesid ei saa asendada uurimisküsimusi – peamine uurimisküsimus alati peab olema! Võivad asendada teatud juhtudel alauurimisküsimusi.
• Hüpoteesid tulenegu peamisest uurimisküsimusest!
• Hüpoteesid tulenevad teooriast või varasematest uuringutest ja selle seose näitamine on
ABSOLUUTSELT kohustuslik – Iga hüpoteeside juurde vastav selgitav lõik, kuidas see
teooriast/varasematest uuringutest tuletati.
• Hüpoteesid paigutatakse teooria osa lõppu. Optimaalne arv mitte üle 6-7.
Hea hüpoteesi kriteeriumid
• Empiiriliselt uuritav
• Nt. Eetilisema poliitilise kultuuriga ühiskonnad on demokraatlikumad (pole uuritav!)
• Üldistav –seletama laiemat fenomeni, kui üksikjuhtum
• Nt. tudengite hinnete ja pidutsemise vaheline seos peaks olema laiendatav kõigile Eesti tudengitele
• Viitab seosele, mis võiks reaalselt eksisteerida
• nt. seos demokraatia ja metsade rohkuse vahel absurdne;
• Sõnastatud hüpoteesile kohaselt:
– Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja.
– Kui EI SUUDA HÜPOTEESI KUJUTADA GRAAGILISE MINIMUDELINA (vt. eespoolt) on asi mäda!!!
• Testitav – saab öelda, kas kehtib või ei; pole tautoloogia
• Mida vähem usaldatakse poliitilisi institutsioone, seda vähem ebalegitiimsemad nad on (tautoloogia!)!
!!!!!!!!!!!!!!!!
• Kuldne reegel: ära aja segi, aga ära vii ka lahku!
• Ära aja neid segi…
– Uurimisprobleem – uurimuslik intriig, pikema selgitava lõiguna BA-töö sissejuhatuses
– Põhiline uurimisküsimus – määrab ära töö peamise fookuse, peab olema küsimuse vormis,
– Alauurimisküsimused – põhilise uurimisküsimuse lahtivõtmine uuritavateks ala-dimensioonideks, peavad põhilise seostuma uurimisküsimusega!
– Uurimiseesmärk – peab seostuma uurimisküsimustega ja kas on suunatud kirjeldamisele, seoste otsimisele, mõistmisele…
– Hüpotees – teooria põhjal tehtav oletuslik väide seostest kontseptide vahel, testitakse (kas vale või õige!)
• Ära vii lahku – need kõik peaksid üksteisega olema seotud, üksteisest välja kasvama ja mahtuma üksteise sisse nagu MTRJOŠKA NUKUD!
Mis peab BA-töös olema?
• KOHUSTUSLIK! – BA-töö sissejuhatuses
– Uurimisprobleemi lahti- kirjutus
– Põhiline uurimisküsimus või küsimused
– Uurimiseesmärk
– Soovitavalt ka alauurimisküsimused (mitte üle 6-7, mida kompaktsemad ja selgemad, seda parem)
• ROHKEM VALIKU KÜSIMUS:
– Hüpoteesid – enamasti kasutatakse kvantitatiivsetes töödes, kus selge taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu
Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel
• Teemal puudub riigiteaduslik fookus
• “Põlva maaparandusameti” sündroom – liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem
• “Ühe arvu” sündroom – selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida
• “Maailma uurimise” sündroom – liiga lai uurimisfookus
• Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära
• Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi
4. Uurimisstrateegiad
Uurimisstrateegiad
• Uurimisstrateegia – kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele
• Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest – vahel kutsutakse ka
uurimismetodoloogiateks:
– Kvantitatiivne (quantitative research)
– Kvalitatiivne (qualitative research)
• Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist:
– Läbilõikeuuringud ( cross -sectional)
– Longituud-uuringud ehk ajavõrdlus-uuringud
• Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust
– Juhtumiuuring (case study )
– Võrdlevuuringud (comparative study)
Uurimisstrateegiad – ajaraami järgi
• Läbilõike-uuringud – kogume andmeid siin ja praegu, saame läbilõike ühest ajamomendist.
– Nt. Eesti elanike hoiakud erakondade ja nende rolli osas praegu
• Läbilõikeuuringute miinus : (1) andmed vananevad, (2) raske leida kausaalseid seoseid
• Longituud-uuringud – erinevate ajaperioodide võrdlus
• Longituud-uuringute alaliike:
– Retrospektiivne uuring – lähimineviku sündmuste uurimine (nt. Eesti osalus Iraagi sõjas 2004). Väga levinud riigiteadustes!
– Trendi ehk ajaseeria uuringud – ühe kindla muutuja vaatlemine eri ajaperioodidel (nt. erakondade toetuse muutused kuude kaupa, institutsioonide usalduse muutused 2000 - 2013, jne.)
– Paneel -uuring – ühtesid ja samu inimesi küsitletakse või intervjueeritakse erinevatel ajaperioodidel
– Kohordi-uuring – “kohort” – grupp, kes on sarnase kogemusega, sarnaste joontega (nt. põlvkond, ühes klubis käijad)
Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring
• Juhtumiuuring – väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine
– Juhtum: organisatsioon , poliitika, reform , sündmus, protsess, sotsiaalne grupp, erakond, liikumine…
• Võrdlev uuring – üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on
oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine
– Võib olla suure arvu juhtumite (Large N) analüüs ja laiemaid üldistusi pakkuv võrdlus
– Võib ka olla väiksema arvu juhtumite analüüs (Small N) ja sügavutiminev võrdlus
Uurimisparadigmad I
• Uurimisparadigma – püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele:
– Mis on sotsiaalne reaalsus – kas ta on objektiivselt olemas ja eksisteerib meist sõltumata või ta on meie konstruktsioon / kujutlus (nn. ontoloogilised eeldused)?
– Kuidas me saaks sotsiaalset reaalsust uurida ja seletada – kas sarnaselt nagu loodusteadustes - vahetult tunnetada ja uurida, või on sotsiaalteadustes oma spetsiifilised uurimisviisid (nn. epistemoloogilised eeldused)?
• Sellest lähtudes võiks sotsiaalteadustes eristada kolme uurimisparadigmat:
– Positivistlik lähenemine
– Interpretatiivne lähenemine
– Realism
Uurimisparadigmad II
• Positivistlik lähenemine:
– On olemas meist lahus eksisteeriv objektiivne reaalsus
– Seda saab nagu loodusteadusteski vahetult uurida ja mõõta
– Peamine viis selleks on: (1) esitada hüpoteesid, mis tulenevad teooriast; (2) võtta andmed, (3) kui hüpoteesid leiavad kinnitust, siis on teooria falsifitseeritud, kui ei, siis mitte.
– Sotsiaalteaduste eesmärk on tuua välja teatud regulaarsusi ja testida kausaalseid seoseid. Tuleb uurima väärtusvabalt ja saab esitada vaid empiirilisi, mitte filosoofilisi küsimusi
• Interpretatiivne lähenemine:
– Sotsiaalne reaalsus pole objektiivne, vaid on meie poolt konstrueeritud. On mitmeid reaalsusi, mitte üks.
– Sotsiaalset reaalsust ei saa uurida nagu loodusteadustes – kuna inimesed annavad reaalsusele ise tähendusi ja need tähendused muutuvad ajas. Objektiivne uurimine ja mõõtmine võimatu
– Teadlase eesmärk mõista toimijaid ja nende viise kuidas nad enda jaoks reaalust konstrueerivad ja seda interpreteerivad
Uurimisparadigmad III
• Realism
– Sotsiaalne reaalsus on objektiivne ja meist lahus eksisteeriv
– Ometi ei saa seda alati uurida loodusteaduslike meetoditega nagu positiivisid soovivad: liialt palju on varjatud ja mitte üheselt mõõdetavaid aspekte
– Kõige olulisem on näha põhjuslikke seoseid ja paljastada varjatud mehhanisme , mis mingeid protsesse ja nähtusi mõjutavad
– Need mehhanismid ja seosed pole alati üheselt vaadeldavad ja mõõdetavad – nad on varjatud
– Teadlase eesmärk ongi otsida neid varjatud mehhanisme ja põhjuseid, mis mingeid sündmusi/protsesse ja nähtusi seletavad
• Näide: Globaliseerumine
– Positivism – objektiivselt olemas, uurime selle avaldusvorme ja mõõdame mõju ja (nt. majandusele ja statistiliselt)
– Interpretatiivne – konstrueeritud, uurime globaliseerumise diskursusi
– Realism – otsime varjatud mehhanisme, mis globaliseerumise mõjude taga
Lühike kokkuvõte
• Kvantitatiivne lähenemine
– Positivism - reaalsus lihtsalt on ja ei sõltu meist, kõik on mõõdetav, numbrites kirjeldatav, väärtustevabalt uuritav
• Kvalitatiivne lähenemine
– Interpertivism - reaalsus on meie poolt konstrueeritud ja meid huvitab, kuidas ta on konstrueeritud? Kuidas tähendused muutuvad? Kuidas uuritavad maailma näevad ja mõistavad
• Võib kasutada mõlemat lähenemist:
– Realism – reaalsus on objektiivselt olemas ja uuritav, kuid meid huvitavad teatavad süvamehhanismid ja seosed mis on protsesside taga ning neid ei saa alati numbrite keeles ja mõõdetavatena kirjeldada (vahel aga siiski saab).
Kvantitatiiv vs. kvalitatiiv
• Kvantitatiivne strateegia - paljude juhtumite uurimine ja nende pealt üldistuste tegemine, kasutades statistilisi analüüsitehnikaid
• Kvalitatiivne strateegia - väikese arvu juhtumite süvitsi uurimine, kasutades mitte-statistilisi analüüsitehnikaid
– Kvantitatiiv sobib siis, kui sa soovid oma tulemusi üldistada
– öelda, et kõik Eesti elanikud, kõik ministeeriumi ametnikud, kõik tallinlased, jne arvavad , teevad, mõtlevad... niimoodi .
– Kvalitatiiv sobib nähtuste/protsesside/koosluste sügavuti uurimiseks. Kui tahad teada, kuidas asjaosalised asju mõistavad, kuidas mingid protsessid/sündmused kulgesid, mis on sügavamad põhjused ja mehhanismid? Tahad koguda rikkalikku infot keeruliste teemade kohta.
• Põhimõtteliselt erinevad uurimuslikud lähenemised: üks number kvalitatiivuuringus ei tee seda veel kvantitatiivseks uuringuks!
• Kvantitatiivne strateegia:
– Uurin 100 Eesti vallavanema arusaamu kohalikust demokraatiast ja kaasamisest – ning saan üldise pildi, mida üks keskmine vallavanem demokraatiast ja kaasamisest teab ja milliseid kohaliku demokraatia aspekte tähtsaks peab
• Kvalitatiivne strateegia:
– Valin välja 3 erinevat valda ja uurin, kuidas kaasamisprotsess ja kohalik demokraatia seal tegelikult toimub ning kui kaasavalt ning demokraatlikult vallajuhid reaalses poliitika kujundamise protsessis
toimivad.
Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
andmekogumis- ja analüüsi meetodid
Kvantitatiivsed
• Eksperiment
• Struktureeritud vaatlus
• Küsitlus ( struktueeritud intervjuu)
• Tekstianalüüs: – Kvantitatviivne kontentanalüüs (sisuanalüüs)
• Kvantitatiivsed võrdlevuuringud
• Ametlike ja rahvusvaheliste statistiliste andmebaaside jaoks kogutud statistika
(eraldi andmekogumismeetod?)
Kvalitatiivsed
• Osalusvaatlus ja struktureerimata vaatlus
• Mittestruktureeritud intervjuud e. süvaintervjuud)
• Pool-struktureeritud intervjuud
• Ekspert- ja eliidiintervjuud
• Fookusgrupi intervjuud
• Tekstianalüüs:
– Diskursuse analüüs
– Dokumendianalüüs
– Kvalitatiivne kontetnanalüüs
• Interpretatiivne poliitika
Analüüs
Kvalitatiiv – millal valida? I
• Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti
Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform?
• Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise
• Nt. Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus - ja osalusdemokraatiat?
• Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest
• Nt. Milliseid veenmistehnikaid ja metafoore kasutavad Savisaar ja Ansip oma kõnedes?
• Soovid mõista protsesse – kuidas ja miks miski toimus
• Nt. Kuidas on toimunud energiapoliitika kujundamise protsess Eestis ja millised eri tüüpi huvid on selles mängus olnud?
• Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat – mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti
• Nt. Rohelise liikumise teke ja areng Eestis ja Lätis
• Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused:
• Nt. Miks Rahvaliit ebaõnnestus, aga SDE mitte?
Kvalitatiiv – millal valida? II
• Soovid täiendada mõnda teooriat, mis tundub vildakas või pakkuda uusi lähenemisnurki
• Nt. Ametnike politiseerimise teooriad on Anglo-Ameerika rõhuga ja ei seleta Eesti ja KIE omapära
• Soovid uurida teemat, mida on seni vähe uuritud
• Nt. Millised on kohalike valimisliitude tekke mehaanika ja seesmised võimutasakaalud
• Soovin uurida nähtust kus erinevad faktorid ja mõjurid on niivõrd üksteisega põimunud , et neid saabki analüüsida koos, konfiguratsioonina.
• Nt. Miks USA tungis Iraaki?
• Soovin protsesse uurida nende loomulikus keskkonnas
• Nt. Kuidas reaalselt sünnivad ühe käimasoleva reformipoliitika otsused ministeeriumi tasandil.
• Soovin uurida nähtusi, millel sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured
• Nt. Miks protestantistlikud riigid tulid maj. kriisist paremini toime? Kvalitatiivi märksõnad
• Vähe uuritavaid juhtumeid
• Sügavuti minek
• Varjatud mehhanismid, põhjused
• Tähenduste ja erinevate maailmanägemuste mõistmine
• Mitmetahulised protsessid, sündmused ja nähtused - nende seletamine
• Teooriate edasiarendamine ja kontseptide täpsustamine
• Kontekstuaalsed nähtused – kinni ajaloos, kultuuris, sotsiaalses keskkonnas…
Kvantitatiiv – millal valida?
• Soovin üldistada – näha üldisi mustreid
Nt. Millised on eesti elanike maailmavaatelised eelistused ?
• Soovin demonstreerida seoseid muutujate vahel, nii, et saan seda seost ka üldistada
• Nt. Kuidas on omavahel seotud riigi majandusareng ja demokraatia tase? poliitika suhtes skeptilisemad kui vähem poliitikast teadlikud kodanikud?
• Soovin testida mõnda teooriat – seal olevaid operatsionaliseeritavaid seoseod
• Nt. Putnami teooriat: Kuidas mõjutab sotsiaalse kapitali määr usaldust
poliitiliste institutsioonide vastu Eestis?
• Soovin mitte minna detailidesse, vaid leida seoseid ja seletusi väheste selgelt defineeritud muutujate pealt
• Nt. Mis mõjutab arusaamu, et Eestis on demokraatia kriis: vanus, sugu, sotsiaalne staatus, elukoht, ametialana staatus, dem. väärtuste tugevus…
Kvantitiatiivi märksõnad
• Palju uuritavaid juhtumeid
• Üldistamine – suure pildi nägemine,
• Üldiste mustrite ja seoste välja toomine
• Teooriate testimine läbi hüpoteeside
• Keskendumine muutujatele: sõltuva ja sõltumatute muutuja suhtele
• Mõõtmine ja operatsionaliseerimine
• Statistiline andmeanalüüs
• Arv on argument Sotsiaalteaduste eesmärgid ja uurimisstrateegiad (Ragin 2011)
• KVANTITATIIV
– Tuvastada laiemaid mustreid ja seosed:
• Tuua välja seoseid, mida varem pole märgatud
• Näidata, et need seosed on üldisemat laadi
– Testida ja täiustada olemasolevaid sotsiaalseid teooriaid
– Teha prognoose tuleviku osas:
• Prognoosid pole kunagi täpsed, vaid üldised/tõenäosuslikud
– Avada ühiskondliku reaalsuse mitmekesisust
• KVALITATIIV
– Analüüsida kultuuriliselt või ajalooliselt olulisi fenomene – neid, millel on oluline tähendus (puhtalt sotsiaalteaduste eesmärk!)
– Pakkuda välja uusi teooriaid ja seletusi
– Avada ühiskondliku reaalsuse mitmekesisust
Mõlema plussid ja miinused
• Kvantitatiivsete meetodite suurimad plussid
– Üldistusvõime – tugev üldistav ja teaduslik argument
– Üsna objektiivsel ja väärtusvabal alusel kogutud andmed
• Kvantitatiivsete meetodite suurimad miinused:
– Taandab keerulised seosed ja nähtused puhtalt arvudeks ja statistilisteks seosteks – pakub tihti formaalset, liialt üldistatut ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti
– Ei arvesta uuritavat konteksti – selle ajaloolisi, kultuurilisi, institutsionaalseid, jt. eripärasid
• Kvalitatiivsete meetodite suurimad plussid
– Rikkalik ja sügavutiminev analüüs, mis võimaldab mõista keerulisi protsesse, seoseid ja põhjusi.
• Kvalitatiivsete meetodite suurimad miinused:
– Vähene üldistusvõime – uuritakse liiga vähe juhtumeid
– Uurija subjektiivsed arusaamad võivad mõjutada tõlgendamist
Suurimad väljakutsed BA-tudengitele
• Kvantitatiivi juures:
– Kui pole eelnevalt kogutud andmeid, siis läheb andmekogumiseks palju aega, esinduslikke andmeid on raske koguda. Kui andmebaas olemas, siis lihtne
– Statistiliste andmeanalüüsi tehnikate valdamine
– Analüüsitulemuste tõlgendamine, oskus neid üldistada ja kokku viia teooriatega
• Kvalitatiivi juures:
– Tuleb ise tihti teooriad kombineerida, olla loov ja ise leiutada sobiv analüüsi raam
– Andmekogumine võtab tihti väga palju aega (nt. 12 intervjuu tegemine, mahakirjutamine ja kodeerimine – vähemalt 2-3 nädala jagu täistööpäevi)
– Oskust teooriates orienteeruda, näha seoseid, eristada olulist ebaolulistest, “tunnetada” uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat
Uurimisstrateegiad ja suunad RTIs
Peamiselt ainult kvalitatiiv
Kvalitatiiv (näit.):

• rahvusvaheliste org.
  
• toimimise uurimine,
  
• julgeolekupoliitika ,
  
• geopoliitika
  
• Eesti välispoliitika, jne.
  
• Nii kvalitatiiv, kui kvantitatiiv
  

Kvantitatiiv (näit.):

• rahvusvahelised
  
• andmebaasid (nt. Eurostat),
  
• Organisatsiooni küsitlused, jne.;
  

Kvalitatiiv (näit.): eri valdkonnapoliitikate kujunemine, organisatsioonide ja institutsioonide
siseprotsesside analüüs Nii kvalitatiiv, kui kvantitatiiv
Kvantitatiiv (näit.): demokraatia, poliitilise kultuuri, kodanikuhariduse teemalised küsitlused;
Kvalitatiiv (näit.): erakondade siseprotsesside uurimine, meedia-diskursused, kodanikeühiskond ja kaasamine Rahvusvahelised suhted Politoloogia Valitsemine
Uurimisloogikad
• Lisaks neile võib eristada ka uurimisloogikaid, mis seotud teooria koha ja rolliga uurimistöös
• Induktsioon : alustame andmetest ja genereerime nende põhjal teooria (või empiirilise üldistuse)
• Deduktsioon : alustame teooriast, võtame andmed ja vaatame, kas andmed kinnitavad või lükkavad
teooria ümber.
• Induktsioon – andmed teooria;
• Deduktsioon - teooria hüpoteesid teooria testimine andmete põhjal.
• NB: uurimisloogikat EI PANDA KIRJA BAtöösse! See on sinu enda jaoks, et mõelda läbi, millise üldise loogikaga sa oma tööle lähened
Induktsioon ja deduktsioon
Induktsioon:

• Andmed
  
• Järeldused
  
• Teooria (või laiem üldistus )
  

Deduktsioon:

• Teooria
  
• Hüpoteesid
  
• Andmekogumine
  
• Järeldused
  
• Teooria/hüpoteesid leidsid kinnitust või ei
  

• Induktsioon:
– Putnam uuris Itaalias kodanike ja kohalike võimude suhteid.
– Nägi, et seal kus tugevam kodanikuük. ja sidemed inimeste vahel on ka usaldus võimude vastu suurem.
– Jõudis teooriani, et usaldus võimude vastu sõltub sotsiaalsest kapitalist (kodanikuük tugevus, usaldus)
• Deduktsioon:
– Tahan Putnami teooriat testida Eesti puhul.
– Võtan ta teooria, kogun vastavad andmed inimestevahelise usalduse ja kodanikuük. liikmesoleku kohta.
– Analüüsin andmeid ja ei leia mingit seost võimude usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel.
– Panen Putnam’i teooria kahtluse alla (ja pakun uue seletuse)
Hüpoteesidest taas
• Hüpoteesid seostuvad:
– kvantitatiivse uurimisstrateegia ja
– deduktiivse lähenemisega
• Miks kasutatakse hüpoteese just kvantiatatiivis?
– Tihti olemas selge teooria, mis toob välja selged seosed muutujate vahel. Järelikult on mõistlik neid seoseid hüpoteese kasutades testida
• Kvalitatiivse uurimisstrateegia puhul eriti hüpoteese ei kasutada:
– Siiski on uurijal olemas teatud oletused võimalike seoste kohta (varasema kirjanduse ja teooriate baasil), kuid ta ei pane neid kirja ranges hüpoteesi vormis
• Kvalitatiiv – tihti induktiivne , vahel ka deduktiivne (kuid enamasti ilma hüpoteesideta)
• Kvantitatiiv – enamasti deduktiivne ja hüpoteesidega
Uued mõisted
• Läbilõike-uuring – uurimine nüüd ja praegu
• Longituud-uuring – uurimisse lülitub ajaline dimensioon (ajaperioodide võrdlus, lähiminevik, jne.)
• Juhtumiuuring – enamasti ühe juhtumi sügavuti uurimine
• Võrdlevuuring – juhtumite (nt. riikide) võrdlemine, eesmärgiga tuvastada sarnasusi /erinevusi
• Postitivistlik lähenemine – kõik peaks olema objektiivselt mõõdetav ning teadlane uuribki seaduspärasusi
• Interpretatiivne lähenemine – maailm on meie peades, teadlane uuribki, kuidas erinevad toimijad maailma näevad.
• Kvantitatiivne strateegia – eesmärk üldistada, uurida suurt arvu juhtumeid/inimesi, statistiline analüüs, küsitlus
• Kvalitatiivne strateegia – eesmärk uurida sügavuti, mõista toimijaid või sündmuste tagamaid, väike arv juhtumeid
• Induktiivne uurimisloogika – andmed teooria
• Deduktiivne uurimisloogika – teooria (hüpoteesid) andmed teooria ja andmete ühilduvuse kontroll.
Märksõnad KVANT
•Palju uuritavaid juhtumeid
•Üldistamine – suure pildi nägemine,
•Üldiste mustrite ja seoste välja toomine
•Teooriate testimine läbi hüpoteeside
•Keskendumine muutujatele: sõltuva ja sõltumatute muutuja suhe
•Mõõtmine ja operatsionaliseerimine
•Statistiline andmeanalüüs
•Arv on argument
Kriitika
•Kontakt uurijaga väga distantseeritud - ei uurita sügavamaid hinnanguid, väärtusi ja arusaamu.
•Pakub tihti formaalset, liialt üldistatud ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti - taandab keerulised seosed ja nähtused puhtalt arvudeks ja statistilisteks seosteks.
• Ajaloolis -kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline
•Mõõtmine ja skaalad kunstlikud. Me ei tea, mis respondent teatud väljendite/skaalapunktide all tegelikult mõtleb.
Reliaablus
•Reliability - näitab uurimistöö tulemuste stabiilsust ja konsistentsust (ehk sisulist järjepidevust)
•– Stabiilsus – tulemused ei varieeru ajas, kui kasutatakse sama uurimisinstrumenti ja ei sõltu ka uurija isikust
•– Konsistentsus – vastused eri küsimustele, mis mõõdavad kontseptide eri aspekte, on üksteisega loogiliselt ühilduvad
• Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad. Kontrolli võimalused:
•– Taas-testimine – lasta sama küsimustik, samadel inimestel väikese ajavahe tagant uuesti täita
•– Alternatiivsete küsimuste kasutamine – mõõdame nt. inimese maailmavaadet mitme erinevat tahku mõõtva küsimusega.
•– Kontrollgrupp – võtame kaks sarnase taustaga inimeste gruppi ja vaatame, kas nad vastavad küs
Valiidsus
•Valiidsus – kui adekvaatselt on kontsepte mõõdetud ja kas me saame selle põhjal teha tõepäraseid järeldusi
•Sisemine valiidsus (internal validity) – kas vastav indikaator mõõdab kontsepti, mida me väidame teda mõõtvat?
•Kas kodanikeühenduste arv mõõdab sotsiaalse kapitali taset?
•Kas valimiste korraldamine või mittekorraldamine näitab riigi demokraatlikkuse määra?
•Väline valiidsus (external validity) – kuivõrd me saame tulemusi laiendada kõigile uuritavatele
•Nt. kas me saame tulemusi laiendada tervele organisatsioonile, kõigile Eesti elanikele, jne.imustele enamvähem sarnaselt
Miks on valimit vaja?
•Väärarusaam: kvalitat. meetod (intervjuu) ei vaja valimit
•Iga uurimismeetod nõuab valimi koostamist; vahe on vaid selles, kuidas seda tehakse
•MIKS?

ressursiökonoomia

tulemuste adekvaatsus reaalsusega ( modelleerimine )

uurimuse eesmärkide saavutamine
Põhimõisteid (1)
• Üldkogum (population) – uuritavate objektide hulk, mida iseloomustavad teatud ühisjooned (näit. avalikud teenistujad, kutsekoolide õpilased, mitte-kodanikud)
• Üldkogumi definitsioon peab tulenema uuringu eesmärkidest ja peamistest uurimisülesannetest. See, KEDA me küsitleme, on määratud sellega, MIDA me tahame uurida ja mõõta?’
•valiku ühik (sampling unit). Valiku ühikuks võib olla indiviid, asutus, organisatsioon või aktsioon.
•Valiku ühik on primaaranalüüsi objektiks .
•Mõtle jälle: Mida ma uurida tahan? Mis võib uuritavat objekti mõjutada? On see kollektiivne või individuaalne fenomen ?
•Valikuraam (sampling frame ) on valikuühikute täielik nimekiri
•Valikuraami koostamisel väldi
–Alaesindatus
–Üleesindatus – asjasse mittepuutuvad sees
–Topeltesindatus
•Kust valikuraami saada?
–Registrid
– Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid
• Erand :Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhul
Esinduslikkus ehk representatiivsus
•Uuring on esinduslik , kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim , mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta.
•NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride
–Nt. Uurides Tallinna linnavalitsustei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta.
Kuidas valimit võtta? (TL3 näide)
•Mis on mu:
– uurimisobjekt ? (e-õpe)
–uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium)
–uuringu eesmärk? (analüüsida, kuidas, millisel määral ja millise efektiga kasutatakse e-õpet III taseme hariduses)
•See, KEDA me küsitleme sõltub sellest, MIDA me tahame teada saada?
1.Üldkogumi defineerimine
Sees: 2-5 aasta üliõpilased BA ja MA tasemes
7 e-ülikooli partnerkoolides
Väljas (exclusions)
- kolledžid (annavad diplomiõpet; oluliselt väiksema üliõpilaskonnaga kui ülikoolid; omavad väga väikesearvulist alalist õpejõudude kaadrit)
- I kursuse BA üliõpilased (omavad veel liiga lühiajalist kogemust ülikooliõppega)
- Doktorandid (loengukursuste osakaal kogu stuudiumis on vaid 25%)
Vastavalt ESA andmetele on üldkogumi suurus (N ) 2005 a. 1. sept. seisuga ca. 35 000 tud.
2. Mis võtta valimiühikuks?
• Tudeng ? õpperühm? Eriala?
•Eeldusel, et e-õppe kasutamist mõjutab ülikool, õpitav eriala ja õpperühm, võtsime valimi ühikuks mitte indiviidi, vaid õpperühma.
•Mida on meil järgmiseks vaja?
3. Valimiraami kokkupanek
• kõige töömahukam ja vastutusrikkam osa valimi tegemisel
•Vajalik tulemus: kõigi õpperühmade täielik nimekiri
–Koolide kaupa (kiht)
–Õpperühma suuruse järgi või eriala järgi (klastervalik)
•Statistiline tulem: mitu õpperühma on, kui suured, üldkogumi täpsustatud N
•Isikuandmete probleem
Kui suur peab valim olema?
• Müüdid :
–Mida suurem, seda parem
–10% (5%) üldkogumist
•Tõde: valimi suurus EI OLE seotud üldkogumi suurusega
•Valimi suurust mõjutavad:
–Kas me tahame analüüsida alagruppe?
–Kas analüüsitav objekt (e-õpe) varieerub tugevalt?
–Millise täpsusega andmeid me tahame?
Valimimahu arvutamine
•Varieeruvus: e-õppe kasutajate protsent üldkogumis
–Piloodi põhjal 54%, seega max. (50%) lähedal
•Usaldusintervall (analüüsi täpsus)
–Pluss-miinus 2%; 4%; 5%
•Valimimahu arvutamiseks valem
(1,96)² x (0,54 x 0,46)
n = -------------------------------
(0,04)²
•Tõenäosus x varieeruvusega : usaldusintervalliga.
Usaldusintervalli mõju valimimahule
•Antud näite puhul:
–5% intervalli puhul n = 382 tudengit
–4% intervalli puhul n = 596 tudengit
–2% intervalli puhul n = 2385 tudengit
•Kui kõik vastaks küsimustikule, piisaks 596 tudengi küsitlemisest. Tegelikult seda ei juhtu.
•Seega valimimahtu tuleb suurendada.
Valimimahu arvutamine ( suurendamine )
Valimimahu suurendamiseks peame teadma
2 määravat faktorit :

milline on eeldatav vastamisprotsent?

kas mittevastajad moodustavad kindlate parameetritega grupi?

a)on-line küsimuste r/vahel vastamismäär on ca. 40%, meil piloodis 29%.

b)Korrutades vajaliku vastuste hulga läbi vastamise tõenäosusega saame:
n= 596 x 1,71 = 1019
Niisiis piisab 35 000 tudengi uurimiseks 1019 küsitlemisest.
5. Kuidas valida välja 1019 küsitletavat?
1. Sorteeriti iga üldkogumisse kuuluva kooli õpperühmad õppijate arvu alusel kahanevas järjekorras (probability proportional to size)
2. et otsustada, mitut õpperühma peaks küsitlema, arvuta õpperühma keskmine suurus.(Sest meil on teada, mitut tudengit ühest koolist me vajame)
3. Rühm osutub valituks valimisammu alusel
Valimisamm = pöördarv valimi suuruse (n) ja üldkogumi (N) jagatisest.
Valimisamm oleks 34 , kui valimi suurus =1019 ja üldkogum = 35000 e. N:n
Mõned vihjed ressursiökonoomiast
•Otstarbekas: kui rühm on valitud, on valitud sealt ka kõik tudengid
•Ebaotstarbekas: täielik juhuvalim (1019 tudengit 7 ülikooli tähestikulises järjekorras olevas koondnimistust)
•Otstarbekas:
–Saab kiiremini vajaliku hulga tudengeid täis
–Suuremad on need rühmad, mis sellel koolile on eriala poolest tüüpilisemad
•Täielik mõttetus : küsida igaks juhuks ca. 10% ehk 3500 -4000 tudengit
Selle näite tulem on tüübilt… stratifitseeritud süstemaatiline juhuvalim
Straatum : kool, nimekirjad koolide järgi
Süstemaatiline: valimisamm
Juhuvalim: igal rühmal tõenäosus osutuda valituks; valitud rühmas kõik tudengid valitud.
Põhimõtteid valimitüübi valikuks
Kaks põhimeetodit:
•Tõenäosusvalik: üldkogumi igal ühikul on võrdne ja tõenäone (non-zero) šanss saada valitud.
•Sihiteadlik valik ühikute šanss saada valitud on ebavõrdne (unknown) ja mõnede elementide jaoks on see null.
Meetodi valik oleneb uuringu eesmärkidest:
•Kui eesmärgiks on minna süvitsi, analüüsida, arendada mingit teooriat, siis sobivad paremini väikesed sihiteadlikud valimid
•Kui eesmärgiks on mingeid kategooriaid võrrelda või kirjeldada, sobivad suured tõenäosusvalimid.
Valimite tüübid
Valimi kvaliteedist
•Kvaliteetne valim on kvaliteetse uurimistulemuse üks põhieeldusi.
•Valim peab olema:
a) tasakaalustatud (unbiased)
b) esinduslik, st. peegeldama adekvaatselt üldkogumi proportsioone
Valimi viga ja valimi-väline viga
VVV tuleneb ebatäielikust valikuraamist, kodeerimisvigadest, mitte-vastajate suurest osakaalust, viletsast küsimustikust, asjatundmatust intervjueerijast jne.
VV väljendub statistiliselt standardveana (standard error,SE) ja viitab tasakaalustamata valimile ( biased sample).
Mida väiksem on SE väärtus, seda kvaliteetsem uuring.
Otsesed meetodid kvaliteedi tagamiseks
•vastamismäär (response rate ). Mitte alla 50%
•Kuidas tagada nõutav vastamismäär?
o järelküsitlused
o kvalifitseeritud küsitlejad
o hea küsimustik
•kaalumine (weighting)
oNäit. kui respondentide hulgas on 16-24 aastasi 2x vähem kui peaks olema vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada).
oKaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla
Andmeallikate tüübid
•Primaarsed ehk esmased andmeallikad – uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas
•Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad – uurija kasutab teiste poolt kogutud toorandmeid (nt. teiste uuringute andmefailid, intervjuude mahakirjutused)
•Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad – põhinetakse juba teiste poolt kogutud andmete analüüsile (nt. raportid , akadeemilised artiklid, raamatud).
E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks
PLUSSID

• Jääb ära andmekogumise vaev
  
• Kvaliteet kontrollitud
  
• Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui “ühemehe-uuringud” (rohkem teemasid , suurem vastajaskond, tsüklid)
  

RISKID
Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid:

• ◦Mõõdikuid (mis oleks valiidsed minu UK-le)
  
• ◦Juhtumeid
  
• ◦Aastaid
  

Seega: Kõigepealt tee kindlaks riskide olemasolu.
Riskide maandamine ja andmebaasi kvaliteet
Kvaliteetse andmebaasi tunnuseks on läbipaistvus:

• uuringu rahastaja ja teostaja
  
• metodoloogia ja metoodika
  
• uurimisinstrument
  
• koodiraamat
  
• ( veebileht pole aegunud )
  

Küsitlusviisid

• Postiküsitlus
  
• Näost-näkku standardiseeritud intervjuu
  
• Telefoniküsitlus
  
• Võrguküsitlus
  

Vastamismäär – üha suurem peavalu kõrge vastamismäära saavutamiseks:

•  Küsimustik olgu huvitav ja mitte ebamugavust tekitav
  
•  Küsimustik olgu kultuuriliselt ja keeleliselt mõistetav
  
•  Vastajat tuleb veenda ürituse olulisuses
  
•  Vastaja peab uskuma teostaja professionaalsusse, legitiimsusse
  
•  Küsimustik olgu visuaalselt kena ja hästi loetav/täidetav (ära koonerda!)
  
•  Koolita küsitlejaid, koosta täitmise/küsitluse juhend
  
•  Korduvad meeldetuletused , kuid delikaatselt.
  

Millist infot saab koguda?
SAAB – TOHIB – TULEB

• Respondentide
  
• karakteristikud
  
•  käitumismustrid
  
•  hoiakud
  
•  arvamused, ettekujutused (teadmised)
  

Küsimuste formaat
 Valikvastustega e. suletud küsimused
◦kerge kodeerida ja analüüsida, kuid vastajale on valikud peale sunnitud
◦saab kasutada kui vastuste alternatiivid on teada ja piiratud
◦kui küsitav objekt on piisavalt konkreetne ning võimaldab küsimuse ühtmoodi mõistetavat
formuleeringut. (ei sobi “Kas teile meeldib demokraatia?” – jah/ ei).
 Hinnanguskaalad:
anda ette valikud (täiesti nõus, pigem nõus,…) lisada “ei tea/ei oska öelda”.
 Eelistusjärjekorrad Palun reastage tähtsuse järjekorras; palun märkige 3 olulisemat
 Avatud vastustega küsimused
Õigustatud pilootfaasis, nende alusel tehakse valikvastustega küsimused
Vältida ohtrat kasutamist, sest raske kodeerida ja analüüsida
Mis on see esimene sõna, mis sulle meenub, kui kuuled väljendit “põhjamaine elulaad ”?
Kuidas küsimusi sõnastada?

•  Peamine – uuringu eesmärki silmas pidades
  
•  Küsimused peavad olema relevantsed vastajale
  
•  Vältida erialakeele terminoloogiatKasutage lihtsaid sõnu ja kompaktseid lauseid
  

Küsimuste sõnastamine
 Väldi kallutatud küsimusi
Ei sobi: Kas olete mõelnud Tallinnast lahkumisele ja maale kolimisele vaikuse, rahulikuma elutempo ning puhtama õhu tõttu?
 Ühes küsimuses küsi ainult ühte asja
Ei sobi: Kas Te töötate ja armastate oma tööd?”
 Hüpoteetilisi küsimusi kasuta vaid konkretiseeritud olukorra puhul
Sobib: Kui sa oled täiskasvanud kodanik, kas sa arvad , et käiksid valimas?
Ei sobi: Kas te tahaksite saada suuremat palka?
 Defineeri perioodilisus
Ei sobi: “palju”/ “vähe”, “sageli”/ ”harva”
 Ära sõnasta küsimust liiga otse, eriti hoiakute mõõtmisel
Ei sobi: Kas Sind on diskrimineeritud?
Millises järjestuses küsimused paigutada?

•  Eessõna sh. kontaktandmed . Postiküsitluse puhul ka kuupäev, millal hiljemalt tagastada eesmärk konfidentsiaalsus.
  
•  Täitmise juhend
  
•  Küsimused plokkidena
  
• Sisemine loogika
  
• Vormiline vahelduvus (siis vastaja ei väsi)
  

•  Isikuandmed
  
•  Tänud
  
•  Täitmisaeg reeglina 30 min
  

NÄIDE
Selles küsimustikus leiad Sa küsimusi:
◦enda, oma kodu ja pere kohta;
◦oma tegevuste kohta koolis ja väljaspool kooli;
◦oma vaadete kohta erinevatele poliitilistele ja sotsiaalsetele küsimustele.
Palun loe iga küsimus hoolikalt läbi ja vasta nii täpselt kui saad. Selles küsimustikus tuleb Sul vastamiseks enamasti teha kasti linnuke . On ka mõni küsimus, kus Sul tuleb kirjutada lühike vastus.
Kui Sa teed kasti märkides vea, tõmba linnuke maha või kustuta ning märgi seejärel õige kast. Kui Sa teed vea vastust kirjutades, tõmba see lihtsalt maha ja kirjuta õige vastus selle kõrvale.
Selles küsimustikus ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Vasta seda, mis on kõige õigem just Sinu kohta.
Sa võid küsida abi, kui Sa ei saa millestki aru või Sa pole kindel, kuidas küsimusele vastata.
Sinu vastused pannakse kokku teiste õpilaste omadega, et saada keskmisi ja koondnäitajaid. Nii pole ühegi vastaja isik tuvastatav. Kõik Sinu vastused jäävad saladuseks.
Küsimustiku struktuur: filtrid

•  Filterküsimused sõeluvad välja need vastajad, kes ei saa anda tõest vastust (nt. ei saa hinnata teenuse kvaliteeti, sest ei tarbi seda)
  
•  Filterküsimused vähendavad puuduvate vastuste arvu (kuid ühtlasi ka vastajate arvu)
  
•  Filtrid on tark vahend andmestiku parendamiseks
  
•  Seega: Mõtle põhjalikult, kus ja kui palju filtreid kasutada
  

Kokkuvõtteks
 Eeltöö on äärmiselt oluline lõpptulemuse (kvaliteetsete ja huvitavate andmete) saamiseks:

• Küsimuste relevantsus uurimisprobleemile
  
• Küsimuste relevantsus vastajatele
  
• Korralik küsimustiku struktuur, disain, keelekasutus
  

 Eeltöö puudulikkust ei ole võimalik hiljem korvata või parandada.
KVANTANALÜÜS
Põhimõisted seoses andmetega
Igale uuritavale objektile omistatakese tunnus (variable)
Igal tunnusel on andmebaasis väärtused (values)
◦Tunnus – sugu
◦Väärtused – mees 1, naine 2
Olulised mõisted
Esinduslikkus, õigus üldistsda üldkogumile ◦Eeldab valimi esinduslikkust
Standardhälve (SD) -Näitab vastuste hajuvust. Mida väiksem SD, seda homogeensemad on vastajad/vastused
Statistiline olulisus (statistical significance)-Näitab seose kvaliteeti 2 või mitme muutuja vahel
Stat.olulisus näitab tõenäosust, et valimis ilmnenud seos pole juhuslik ehk kui mõõta sama asja suurema hulga vastajate peal, saama ikka sama tulemuse
Statistiline olulisus: olulisusnivoo
Väite tõestamiseks vajame statistilisi andeid
SSPS mõõdab meie jaoks olulisusnivoo (p)
◦p on väiksem või võrdne 0,01 – seos on juhuslik 1% 100-st
◦p on väiksem või võrdne 0,05 – seos on juhuslik 5% 100-st
Statistiliselt olulisi tulemusi võib üldistada
Kui seos pole stat.oluline, siis üldistada ei saa
Kuidas tõsta statistiliselt olulisuse tõenäosust?
◦Mida suurem on valim, seda lihtsam saavutada statistiliselt olulist seost
Mida andmetega teha saab

• Kirjeldada tunnuste varieeruvust valimis/üldkogumis
  
• Univariatiivne ( ühemõõtmeline analüüs)
  
• Vahendid
  

◦ Sagedustabelid
◦ Keskväärtused

• Keskmine
  
• Mediaan
  
• Mood
  

Mida teha saab – mõõta seoseid

• Mõõta seoseid muutujate vahel
  
• Kahemõõtmeline analüüs
  

◦Kas osaajaga töötajate hulgas on rohkem naisi või mehi?
◦Kas toetus erakonnale oleneb sissetulekust?
Vahend: Risttabel
◦Näitab sõltuva muutuja esinemissagedust sõltumatu muutuja tunnuste lõikes
2-mõõtmeline analüüs
Korrelatsioon
Näitab seose olemasolu, selle tugevust ja olulisust 2 muutuja vahle

• ◦Positiivne seos
  
• ◦Negatiivne seos
  
• ◦Puuduv või väga nõrk
  

Seose tugevus ja stat.olulisus on eri asjad
Ei näita mis mida mõjutab
Mõõta seoseid: mitmemõõtmeline analüüs
Regressioonanalüüs – võimaldab kirjeldada uuritava muutuja ja seda tõenäoliselt mõjutavate muutujate (predictors) vahelisi seoseid
◦Mis mõjutab noorte kodanikukompetentsust?
Faktoranalüüs - eesmärk leida ühisosa omavad tunnused ja moodustada nende põhjal uued kirjeldavad muutujad e. faktorid
Mõõta seoseid: mitmemõõtmeline analüüs
Klasteranalüüs – kasutatakse objektide kui ka tunnuste grupeerimiseks nende omavahelise sarnasuse alusel
Kvantitatiivne kontentanalüüs I
• Tekstide (enamasti meediatekstide kui ka dokumentide) analüüs kvantitatiivsete meetoditega
• Tulemuseks arvud ja sagedustabelid: Näiteks:
– mitu korda mõnda poliitikut mainiti,
– mis märksõnadega seoses teda mainiti ja mitu korda,
– mitu korda teda mainiti uudistes, mitu korda arvamusartiklites,
– mitu korda teda oli mainitud esilehel…
• Sobib kui:
– Kui eesmärgiks on vastata pigem küsimusele “kui palju” ja teha üldistus laiemast hulgast meediakajastuste
– Analüüsitavate tekstide hulk on suur
• näiteks analüüsid sotsiaalpoliitika arutelusid Riigikogu stenogrammides 1999 – 2011 ja kokku on sul u. 200 lk. stenogramme
– Ei huvita tekstide sügavamad struktuurid ja tähendusväljad – soovid teha lihtsat, selget ja formaalset analüüsi
Kvantitatiivne kontentanalüüs I
• Täpselt nagu küsimuse puhul on siingi valim – valimiks tekstid, mille valik peab olema süsteemne:
– Enamasti valitakse välja sobiv tekstitüüp (nt. arvamusartiklid)
– Pannakse paika ajaperiood (nt. teema aktuaalsusega seotud)
• Sobib ka kõnede , Riigikogu stenogrammide, erakonnaprogrammide, seaduste, regulatsioonide, jne analüüsiks
• Praktiline pool:
– Nõuab palju “kuiva käsitööd” – mitukümmend või isegi sadakond teksti tuleb välja otsida ja üksipulgi ära kodeerida
– Üsna ajamahukas, kuigi tulemused huvitavad
– Raske on leida sobivaid koode – tihti tuleb ümber kodeerida
– Sobib tudengile, kes pole “sinasõber” teooriatega ja üsna kehva ühiskonnatunnetus – üsna formaalne ja käsitöönduslik meetod
– Pea ainuke võimalus RTIs kvantitatiivis ise andmeid koguda
• NB: meetodit õpetatakse RTIs kvalitatiivi kursusel!!!
7. Kvalitatiivse uurimistöö alused
Kvalitatiivi märksõnad
• Väike valim
• Sügavuti minek
• Varjatud mehhanismid, põhjused
• Tähenduste ja erinevate maailmanägemuste mõistmine
• Mitmetahulised protsessid, sündmused ja nähtused - nende seletamine
• Erinevad muutujad üksteisega põimunud ja mõjutavad protsesse/tulemeid konfiguratsioonina
• Teooriate edasiarendamine ja kontseptide täpsustamine
• Kontekstuaalsed nähtused – kinni ajaloos, kultuuris, instititsioonides, sotsiaalses keskkonnas…
Väljakutsed kvalitatiivi juures
• Tuleb ise tihti teooriad kombineerida, olla loov ja ise leiutada sobiv analüüsi raam
• Andmekogumine võtab tihti väga palju aega
• Oskust teooriates orienteeruda, näha seoseid, eristada olulist ebaolulistest,
• Oskus tunnetada “tunnetada” uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat
• Sobib tudengile, kes:
– Kes tahab midagi teha uudses vormis, olla loov ja mitte teha asju etteantud rangete raamide järgi
– Kes viitsib näha vaeva andmekogumisega
– Kellel on üsna hea ühiskonnatunnetus
– Kellel on üsna hea analüütiline võimekus ja oskus orienteeruda teooriates ning näha “laiemat pilti” ja seoseid
Kvalitatiiv-uuringute kvaliteet
• Protseduuriline reliaablus:
– Analüüs on korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud ning uurija ei suru oma subjektiivseid seisukohti peale, vaid lähtub materjalist ning on neutraalne
– Empiirilised andmed on korrektselt ja täies mahus ära toodud, nii et on võimalik kontrollida järelduste paikapidavust
• Valiidsus – uurija tõlgendab tulemusi valesti ja näeb seoseid seal, kus neid pole.
Valiidsuse liike:
– Usaldusväärsus (credibility – kvant. sisemine valiidsus) – Uurija mõistab konteksti, uuritavat teemat ja kontsepte
– Ülekantavus (transferability – kvant. väline valiidsus) – kas saab laiendada ka teistele kontekstidele? Kas teised sarnased uuringud on andnud ligilähedasi tulemusi?
– Kinnitatavus (confirmability) – uurija objektiivsuse küsimus - kuivõrd tulemused on mõjutatud uurija enda väärtustest ja subjektiivsusest?
Kvalitatiivse uurimistöö kriitika
ja üldistamise võimalusi
• Kriitika:
– Subjektiivne – mis on oluline, mis mitte, uurija enda otsustada
– Raske korrata
– Vähene läbipaistvus – kuidas tulemusteni jõuti, valim koostati
– Pole esinduslik – pole esinduslikku valimit,
• Üldistamise võimalused:
– Empiiriline üldistamine – ei saa tulemusi laiendada statistilisel alusel, kuid on võimalik eripalgelisi juhtumeid põhjalikult uurides tulemusi teatud piirini üldistada, kasutades seejuures teoreetilisi teadmisi ja ka varaseimad uuringuid
– Teoreetiline üldistamine – näidata, kuidas uuring suhestub varasema teoreetilise teadmistega ja aitab antud teoreetilisi teadmisi laiendada või meie arusaama uuritavast probleemist parandada
Valim kvalitatiivuuringus
• Uuritavaid väike arv. Statistilisi protseduure ei kasutada
• Kasutatakse sihiteadlikku valimit – ehk valimi koostamist juhivad uurimiseesmärgid/küsimused või
teooria (teoreetiline valim).
– Oluline pole mitte juhuslikkus printsiip (juhuvalim) vaid valimi sobivust hinnatakse, kuivõrd aitab uurimisküsimustele vastata ja uuritavat teemat mõista.
• Valimi kvaliteedi kriteeriumiks pole mitte statistiline esinduslikkus ja arv, vaid variatiivsus ja läbilõikelisus, kuid seda mitte-statistlilises võtmes:
– Võimalikult erineva taustaga (sotsiaaldemograafiline näitajate, ametipositsiooni, elukogemuse, jne. poolest) inimeste uurimine (nt. intervjuude puhul)
– Võimalikult erinevat tüüpi ja tonaalsusega meediatekstide/dokumentide analüüsimine, mis näitaksid seisukohtade paljusust ja variatiivsust
Kvalitatiivsed meetodidriigiteadustes
• Andmekogumismeetodid
– Kvalitatiivne intervjuu:
• Eliidi- ja ekspertintervjuud
• Fookusgrupi intervjuud
• Kogemusintervjuud
– Dokumendianalüüs
– Meedia- monitooring
– Vaatlus:
• pool-struktureeritud otsevaatlus
• osalusvaatlus
• Andmeanalüüsi meetodid
– Kvalitatiivne kontentanalüüs
– Diskursuseanalüüs
– (Poliitika-analüüs)
– ( Põhistatud teooria , jt.)
Ka kvalitatiivi puhul võib kasutada eri tarkvarasid: nt. NVivo, Atlas .ti
Kvantitatiivsed meetodid riigiteadustes
• Andmekogumismeetodid
– Küsitlus
– Meedia-monitooring
– Statistilised vaatlused (ametlike ja rahvusvaheliste Statistiliste andmebaaside jaoks kogutav statistika)
• Andmeanalüüsi meetodid
– Statistiline andmeanalüüs
– Kvantitatiivne kontentanalüüs
– Matemaatiline mudeldamine (nt. majandus, ratsionaalne valik, jne.).
Andmekogumismeetod Andmeanalüüsimeetod
Intervjuude liigid
• Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud:
– Struktureeritud intervjuud
– Pool-struktureeritud intervjuud
– Struktureerimata ehk süvaintervjuud
• Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse:
– Individuaal -intervjuud
– Rühma, ehk fookusgrupi intervjuud
• Vastavalt intervjuu spetsiifikale:
– Kogemusintervjuud
– Ekspert- ja eliidiintervjuud
• Neid eri liike saab ka vahel kombineerida. Nt:
– Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu
– Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal-intervjuuna
Intervjuude struktureeritus
• Struktureeritud intervjuu – samad küsimused, samas järjekorras, etteantud vastusevarijantidega. Klassikaline kvantitatiivne küsitlus
• Pool-strtuktureeritud intervjuu – ees teatud küsimused, võib järjekorda muuta, juurde küsida. Vastaja vastab vabas vormis. Fokuseeritud teatud teemadele, kõigil intervjueeritavatele esitatakse üldjoontes samu küsimusi.
Sobib võrdluse tegemiseks. Kõige levinum intervjuude tüüp riigiteadustes!
• Mitte-struktureeritud intervjuu (süvaintervjuu) – pigem vaba vestlus . Uurijal ees väga üldised teemad. Uuritav juhib suures osas vestlust. Ei sobi võrdluse tegemiseks.
Kvalitatiivne intervjuu - üldine
• Kvalitatiivne intervjuu sobib:
– Huvitab teatud toimijate arusaamad (nt. poliitikute, aktiivsete kodanike) uuritavatest sündmusest või protsessidest.
– Soovitakse mitmekülgset/rikkalikku materjali teema kohta
– Dokumendid ja meediatekstid on ebapiisavad, et aru saada, miks teatud protsessid toimusid, miks teatud valikuid tehti, milline oli tegelik sündmuste kulg, jne. (nt. mis ikkagi viis Rahvakogu ideeni; kuidas haridusreformi välja töötati?)
– Taotletakse süvaanalüüsi esinduslikkuse ja suurtele elanikkonnarühmadele üldistamise asemel
• Intervjuu läbiviimine :
– Eelnevad kokkulepped ja ligipääs
– Intervjuu läbiviimine ja salvestamine (kui on luba)
– Intervjuu mahakirjutamine (1 tund intervjuud = 6-8 tundi mahakirjutamiseks; 10 intervjuud – 7-8 täistööpäeva)
– Analüüs – samuti üsna töömahukas
Ekspert- ja eliidi intervjuud I
• Eri tasandi eksperte:
– Spetsialist – tunneb antud valdkonda, kuid pigem praktikuna ja ei oma enamasti väga tugevat autoriteeti ega tea strateegiliselt olulist informatsiooni (nt. ametnikud, õpetajad)
– Ekspert – ekspert teatud valdkonnas, kellel on autoriteet ja laiem pilt valdkonnast (teadlased, tippametnikud, jne.)
– Eliit – võimalus mõjutada otsustusprotsesse ( poliitikud , juhid, tippametnikud, jt.)
• Igaühtel midagi unikaalset pakkuda – ei saa summeerida
• Millal antud meetod valida?
– Sind huvitavad mõne valdkonnapoliitika kujundamise protsess või otsustusprotsess (nt. hariduspoliitika, julgeolekupoliitika)
– Soovid mõista, miks teatud oluliste otsustajate/võtme-toimijate väärtusi, hoiakuid, otsuste tagamaid (nt. miks osa poliitilisest eliidist suhtub vaenulikult Jääkeldri protsessi?)
– Dokumentidest ja meediatekstidest analüüsiks ei piisa
Ekspert- ja eliidi intervjuud II
• Praktilisi aspekte:
– Nõuab eeltööd teemaga – muidu näite ebakompetentsed
– Nõuab eeltööd teemaga intervjueeritavate tausta uurimisega
– Ligipääsetavuse probleem – eriti eliidi, vähem ekspertide ja spetsialistide puhul
– Staatusevahe probleem – noort tudengit ei võeta tõsiselt ja intervjueeritav haarab ohjad enda kätte (eriti eliidiintervjuud)
– Enda paremas valguses näitamine ja valede väidete esitamine - eriti just eliidiintervjuud
– Järjekorra probleem - prominentsed figuurid jätta lõpupoole - olete kogenum! ( Liikuda : spetsialistid _ eksperdid _ eliit)
• Väga nõudlik meetod – ei sobi neile, kes ei viitsi teha tugevat eeltööd teema ja intervjueeritavate taustaga
• Mitte-kompetentsele ja kogenematule tudengile hakatakse lihtsalt loengut pidama , üritatakse neid mõjutada ja “sõidetakse üle”
• Enamasti viiakse läbi näost-näkku intervjuuga!!!
Kogemusintervjuud
• Pigem tavaliste inimestega, kes ei kuulu ei eliidi/spetsialisti/ekspertide kategooriasse
• Harilikult intervjueeritavate arv suurem, kui eliidi-interv.
• Eesmärgiks kaardistada inimeste: arusaamu, kogemusi, tõlgendusi, väärtusi, probleeme, jne. Näiteid:
• Sind huvitab kuidas saavad erakondade noortekogude aktivistid/liidrid aru poliitikast ja demokraatiast
• Sind huvitab, kuidas näevad üksikemad oma probleeme ja mis on senistes poliitikates läinud nende meelest valesti
• Intervjuude praktiline pool – üldine:
– Väga töö- ja ajamahukas meetod – nii läbiviimine, analüüs, mahakirjutamine
– Eeldab korralikku eeltööd teooria ja uuritava kontekstiga, sest muidu ei suuda küsida asjalikke küsimusi
– Kõige raskem intervjueeritavaid välja valida ja kätte saada
– Eeldab ka teatud komm . oskusi – kogemus tuleb ajapikku
Fookusgrupi intervjuu
• Fookusgrupi intervjuu ehk grupiintervjuu – grupp inimesi vestleb moderaatori (intervjueerija/
grupidiskussiooni juhi) juhendamisel etteantud teemal
• Millal kasutada:
– Huvitab erinevate ühiskonnarühmade sügavamad arusaamad ühiskondlikest ja poliitilistest probleemidest
– Võimaldab saada väga “ehedat” materjali tavakodanike arusaamade kohta poliitikast ja ühiskonnas toimuva kohta. Ehk siis, kuidas erinevad grupid konstrueerivad enda jaoks sotsiaalset reaalsust ja mis diskursusi kasutavad
– Võimaldab kaardistada probleeme ja puudujääke, mis on tekkinud mingite poliitikate ja reformide rakendamisel (nii tavakodanike, kui ka töötajate/ametnike vaade)
• Tudeng reeglina fookusgrupi intervjuud ise läbi ei vii, vaid põhineb juba läbiviidud intervjuude analüüsile
– RTIs – rahvussuhete ja kohaliku valitsemise fookusgrupid
Kvalitatiivsed tekstianalüüsi meetodid
• Arusaam, et tekstid kannavad endas olulisi tähendusi ja infot sotsiaalsete/poliitiliste protsesside/nähtuste mõistmiseks
• Riigiteadustes kahte liiki tekste :
– Meediatekstid – trükimeedia, raadio, TV, internet (uudisteportaalid, blogid, jne.).
– Dokumendid – enamasti avalikud dokumendid (valitsuse istungite protokollid , seaduseelnõude tekstid, Riigikogu stenogrammid, rahvusvaheliste org. dokumendid, jne.)
• Meetodid analüüsiks (kui tekstid on kokku kogutud):
– Kontentanalüüs (kvalitatiivne/kvantitatiivne)
– Diskursuseanalüüs
– (Dokumendianalüüs)
Kvalitatiivne kontentanalüüs
• Erinevalt kvantitatiivsest kontentanalüüsist ei sobi suurte teksti-massiividega töötamiseks
• Tulemiks pole mitte arvud (kui palju midagi mainiti) vaid süsteemsem ja rühmitatum ülevaade teksti sisust, ehk siis mida täpsemalt erinevate teemade all räägiti…
• Eesmärgiks pigem keskenduda sisule ja kontekstile
• Sobib kõige paremini kvalitatiivsete intervjuude analüüsiks, kuid ka dokumentide, meediatekstide
analüüsiks
• Enamasti leitakse sobivad sisu süstematiseerivad ja kokkuvõtvad koodid või märksõnad ning hakatakse siis nende alla tõstma vastavaid tekstilõike või tsitaate
• Võimaldab saada ülevaadet tekstide/intervjuude sisust ja neid hiljem süsteemselt analüüsida
Kvalitatiivse analüüsi näide -
intervjuud
- Intervjueeritav 3 ( ametnik ) – vastav tsitaat intervjuust
- Intervjueeritav 2 (kodanikeühenduse liige) – vastav tsitaat
intervjuust
- Intervjueeritav 5 ( poliitik ) – vastav tsitaat intervjuust
- Intervjueeritav 6 (ametnik) –vastav tsitaat intervjuust, jne
- Intervjueeritav 1 (kodanikeühenduse liige) – vastav tsitaat
intervjuust
- Intervjueeritav 4 (ametnik) – vastav tsitaat intervjuust
- Intervjueeritav 5 (poliitik) – vastav tsitaat intervjuust, jne
Kodeerimine kvalitatiivuuringutes
• Veidi teine eesmärk kui kvantitatiivsete meetodite puhul: koodid on sisulised ja
sõnalised, mitte lihtsalt numbrid andmebaasi lülitamiseks.
• Koodiks nimetatakse kvalitatiivuuringutes lühidaid sõnalisi fraase või märksõnu, mis annavad täpselt ja kokkuvõtlikult edasi asja tuuma.
• Koodid aitavad meil andmeid süstematiseerida ja kategoriseerida ning lihtsustavad analüüsi
Dokumendianalüüs I
• Dokumendid – kõik “jäljendid” mis loodud sotsiaalses keskkonnas: filmid, raamatud, kunstiteosed, jne.
• Riigiteadustes huvi avalike ja poliitikat- valitsemist puudutavate dokumentide vastu:
– Ametlikud dokumendid: memod, statistika, kõned, komisjonide raportid, eelarved, presentatsioonid , arengu-strateegiad, stenogrammid, protokollid, aastaraamatud, jne.
– Pool-amentlikud: ametialane kirjavahetus, blog’id, jne.
– Privaatsed: poliitikute päevikud, elulood , memuaarid
• Dokumentide hindamise olulisimad kriteeriumid:
– Audentsus – kes on autor, kas on “ehtne” dokument?
– Usaldusväärsus – kas dokument pole kallutatud, sisaldab moonutatud infot, kuivõrd on kirjapandu usaldusväärne ?
– Esinduslikkus – kas dokument “tüüpiline”, võimaldab üldistust?
– Tähendus – mida dokumendis öeldakse, kas saad sellest aru?
Dokumendianalüüs II
• Dokumendianalüüs võib olla:
– Täiesti eraldi meetod, kus igat dokumenti (tema sisu, tähendust, loomise konteksti ja autorlust) analüüsitakse eraldi
– Lisa-meetod näiteks lisaks kvalitatiivsetele intervjuudele
– Dokumente võib analüüsida: diskursuse- ja kontentanalüüsiga
• Millal antud meetodit valida?
– Valdkonnapoliitikate ja poliitiliste otsuste analüüs
– Seadustekstide ja regulatsioonide (nt. rahvusvahelised) analüüs
– Soovid analüüsida institutsionaalseid diskursusi
– Soovid teha organisatsiooni-analüüsi ja interv. jääb väheseks
• Praktiline pool:
– Sobilike dokumentide leidmine probleem: mitte kõik pole internetis, tuleb minna arhiivi. Eeldab süsteemsust/kannatlikkust
– Eeldab erialase bürokraatliku sõnavara tundmist
– Eeldab eeltööd teemaga ja kontekstiga, muidu ei saa dok. Aru
– Dokument pole alati usaldusväärne – alati teatud kallutatuse oht
Diskursuseanalüüs I
• Diskursus – asjadest rääkimise viis
• Diskursuseanalüüs huvitub:
– Kuidas väljendatakse/genereeritakse mingit suhtumist ja konstrueeritakse tekstide kaudu reaalsust (kuidas poliitikud konstrueerivad avalikkuse jaoks “moodsat ja avatud eestlust”)
– Ei huvita arvud (kui palju midagi öeldi), vaid kuidas öeldi – alltähendused, sõnavalik, metafoorid, lause-konstruktsioonid
– Kuidas erinevad diskursused väljendavad ideoloogiaid, võimu, toodavad ebavõrdsust, väljendavad domineerivaid kultuurilisi ja ajaloolisi tähendusi (nt. Eesti meespoliitikute dikursus
maskuliinsete võimusuhete kinnistamiseks).
• Tekste peab olema üsna vähe – valitakse võtmetekstid
• Mida uuritakse: sõnavalikut, metafoore, laetud väljendid, “meie” ja “nemad” konstrueerimist, kellele viidatakse, argumentide ülesehitust, konteksti asetamist, jne.
Diskursuseanalüüs II
• Diskursuseanalüüsiga saab uurida:
– Meediatekste, poliitikute kõnesid, intervjuusid, internetifoorume, blogisid, Riigikogu stenogramme, dokumente, jne.
• Millal antud meetodit kasutada:
– Sind huvitab, kuidas erinevad poliitilised toimijad või ühiskonnarühmad reaalsust konstrueerivad (nt. mida tähendab osalusdemokraatia valitsuspoliitikutele ja kodanikeühiskonna liidritele)
– Sind huvitavad institutsionaalsed diskursused (nt. diskursused Riigikogus, valitsusliikmete diskursused, jne.)
– Sind huvitavad ideoloogilised sõnumid ja nende avaldumine läbi tekstide (nt. minimaalriigi diskursus Ansipi sõnavõttudes)
• Praktiline pool:
– Valmis retsepte pole – analüüsiraam tuleb ise vastavalt uuritavate tekstide ja teooriale luua (paras väljakutse !)
– Nõuab head teksttunnetust ja võimekust näha “tekstide taha”
– Võimaldab aga tulla välja huvitavate ja uudsete tulemustega
Poliitikaanalüüs
• Poliitika kujunemine, cost-and-benefits analüüs, poliitika alternatiivide analüüs, jne.
• Enamasti lähtutakse kindlast poliitika-analüüsi teooriast (nt. eeskostekoalitsioonid, agenda-setting)
• Andmekogumismeetod: eliidi-intervjuud + dokumendianalüüs
• Harilikult uuritakse:
– Poliitika kujunemise protsessi põhisisu ja võtmesündmusi
– Eri toimijate (ametnikud, poliitikud, huvirühmad, jne). Rolle poliitikakujundamise protsessis,
– Eri toimijate väärtusi ja eesmärke
– Eri toimijate argumente ja poliitika õigustamise viise, jne.
• Väga levinud meetod RTIs valitsemise suunal. Eeldab:
– Tugevat tööd antud poliitika sisu ja teooriaga
– Eliidi-intervjuude ja dokumendianalüüsi meetodite valdamist
Ülesanne: milliseid andmekogumis ja andmeanalüüsi meetodeid kasutada?
• Soovin uurida peamisi takistusi haldusreformiläbiviimise protsessis
• Soovin uurida, kuidas Eesti poliitikud kõnelevad meedias sotsiaalset õiglusest
• Soovin uurida, kuidas põhjendavad valitsuspoliitikud Euro-päästmiseks ette võetud
samme Riigikogu ees
• Soovin uurida kodanikeühenduste katuseorganisatsioonide liidrite arusaamu ja ootusi seoses Rahvakogu ja Jääkeldri protsessiga.
Teisi meetodeid
• Vaatlus:
– Uuritavate protsesside/kontekstide vahetu vaatlemine ja süsteemsete vaatlustulemuste hilisem analüüs
– Kasutatakse riigiteadustes harva, sest enamasti ligipääsuprobleem (otsusareenid kinnised)
– Kasutatav organisatsooni- analüüsis ja eeldab organisatsiooni “sulandumist” – nn. osalusvaatlus
– Reeglina BA-tudeng ei kasuta – väga ajamahukas, nõuab kogemust, head teooria tundmist, tööd kontekstiga
• Põhistatud teooria:
– Induktiivne meetod, kus kogutud andmed kodeeritakse, liigitatakse kategooriate alla ning tulemuseks on uus teooria
– Andmeid kogutakse juurde seni, kuni vormub teatud seletusjõuga teooria ja formuleeritakse uued kontseptid
– BA-tasemel liialt nõudlik meetod
• Veel meetodeid: hermeneutika, narratiivi-analüüs
Seega, on andmetega üsna hästi kaetud järgmised teemad:
• Kohaliku valitsemise ja haldusreform
• Hargmaisus ja mitmik-kodakondsus
• Rahvussuhted ja integratsiooniprobleemid
• Populism
• Küsimus: miks pole vaba ligipääsuga kvalitatiivseid andmebaase, nagu leidus neid suurel hulgal kvantitatiivsete meetodite puhul?
Meetodite kombineerimine
• Võimalik meetodeid kombineerida:
– Kvalitatiivse või kvantitatiivse uurimisstrateegia sees:
• Nt. kvalitatiivsed intervjuud ja dokumendianalüüs
• Nt. kvantitatiivne kontentanalüüs ja küsitlus
– Kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid omavahel
• Nt. küsitlus ja kavalitatiivsed intervjuud
• Nt. diskursuseanalüüs ja kvantitatiivne kontentanalüüs
• BA-töö puhul kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimist reeglina EI KASUTATA!!!
– Maht piiratud – mõlema meetodiga analüüsitud materjali ei suudeta korralikult läbi analüüsida
– Oskused – BA-tudengi ei valda enamasti nii hästi mõlemaid, nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid,
andmeanalüüsi tehnikaid
Meetodite kobineerimine - võimalusi
• Triangulatsiooni strateegia: tulemused, mis on saadud ühe meetodiga kontrollitakse üle teise meetodiga. Üks meetoditest peab olema prioriteetne, teine kontrolliks või lisaseletuste pakkumiseks. (Näit. enne teeme küsitlus ja selleks, et tulemuste usaldusväärsust vaadata või lisaselgust saada, teeme kvalitatiivsed intervjuud)
• Kaasaaitamise strateegia (faciliation): üks meetod aitab ette valmistada teise meetodiga läbiviidavat uurimust. (Näit. kvalitatiivsed intervjuud on lähtekohaks küsitlusankeedi koostamisel. Või
kõigepealt tehakse küsitlus, et üldse probleemidest aimu saada ja selle põhjal alles kvalitatiivintervjuud)
• Komplementaarne strateegia: üks või teine meetod toob välja eri aspekte fenomeni kohta. Prioriteedilt võrdsed