Kvalitatiivsete meetodite üldkursus (0)

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus
1.Sissejuhatus
Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004)
Argielu tunnetamine ja selle puudused:
Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus
Teoreetiliste teadmiste puudumine
Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine
Analüütilisuse puudumine
Emotsioonid segavad
Teadusliku käsitluse üldised nõuded
Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline
Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus
Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel
Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist
Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus
Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta
Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid
Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen , nähtus või sündmus, mida uurime?)
Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?)
Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?)
TEOORIA (kr.k. – vaatlus , uurimus, õpetus)
♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004)
♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest
♥ Teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta.
♥ Teaduslike mõistete, väidete, mõtteliste eksperimentide ja tõestuste terviklik süsteem, mis kirjeldab ja seletab mingit tegelikkuse valdkonda; mis tahes mõtlemistulemuste terviklik loogiline süsteem, õpetus.
MEETOD (kr.k.) – uurimise tee, tundmaõppimise viis)
Teadlik ja järjepidev eesmärgi saavutamise viis
Looduse ja ühiskonna nähtuste tundmaõppimise ja uurimise viis eesmärgiga luua põhjendatud teadmiste süsteemi
Uurimismeetodid sotsiaalteadustes
Sotsiaalteadusliku teadmise loomise ja põhjendamise viis
Andmekogumise, töötlemise ja analüüsimise operatsioonid , konkreetsed järjestikused tegevused
Metoodika
- Teatud tegevuse eesmärgipäraseks täitmiseks kasutatud meetodite, viiside kogum
- Sotsiaalteadustes - operatsioonide , protseduuride, tegevusviiside süsteem, mille abil määratletakse sotsiaalseid fakte, neid süstematiseeritakse ja analüüsitakse
Metodoloogia
on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine
Uurimismeetodid ning nende teoreetiline/maailmavaateline põhjendus
Teadus meetoditest
Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem
Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum
Paradigma
(kr – lat k.: muster, näidis)
Paradigma on üldine ja ühine vaade uuritava tegelikkuse iseloomule ja selle uurimisviisidele
Paradigma varustab teadlasi eeldustega, mida nad peavad silmas oma uurimusi planeerides ja läbi viies
Ühine vastus ontoloogia ja epistemoloogia küsimustele
Kolm maailma käsitlust:
1. Premodernne
Universum on muutumata hierarhiline kord: kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel on enam vähem kindel ja vastav koht maailmas ning eesmärk
Inimese käitumine on üleüldise universumi loodusliku ja moraalse struktuuri osa.
Teadmine põhineb usul : eksisteerib see, mida usutakse eksisteerivat.
2. Modernne
Tõde on üks ja ei sõltu erinevatest tõlgendustest.
Tõlgenduste väärtus on hinnatud vastavalt sellele, mis on kõige lähemal oletatavale tõele.
Teaduslik tunnetamine võrreldes teiste tunnetamisviisidega omab ainukest eesmärki: avastada üksainust tõde uuritavast objektist lähtuvalt objektist endast.
Positivism : ainult positivistlik teaduslik tunnetamine lubab ühtainust tõde tunnetada.
3. Postmodernne
‘Objektiivset’ reaalsust, mis oleks vaba inimeste poolt sellele omistatud tähendustest, pole olemas. On vaid teatud versioonid, keeles väljendatud ‘subjektiivsed’ tähendused, mis kõik koos kujundavad reaalsust.
Postmodernne käsitlus paneb uurija kriitilise dilemma ette: kuna me kõik oleme inimesed oma subjektiivsete elukogemuste ja vaadetega ja keegi meist ei ole võimeline astuma välja sellest, siis polegi võimalik öelda täpse kindlusega, mis on see üksainus tõde, vaid on võimalik rääkida erinevatest subjektiivsetest seisukohtadest, tõlgendustest, tõdedest.
Traditsiooniline positivistlik sotsiaalteadus
Interpreteeriv sotsiaalteadus
Arusaamine ühiskonnast
Sotsiaalne tegelikkus (ühiskond) eksisteerib
objektiivsena ning allub inimtegevusest
sõltumatutele seaduspärasustele.
Ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena,
mida inimesed omavahelistes suhetes loovad ja
taasloovad.
Tundmaõppimise/uurimise objekt
Objektiivne ühiskond oma seaduspärasustega.
Konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus
tekkinud tähendused.
Sotsiaalteaduslikku uurimuse eesmärk
Saada võimalikult adekvaatne pilt objektiivsest
reaalsusest objekti sisemiste seaduspärasuste välja
selgitamise kaudu.
Uurida protsesse, mille käigus konstrueeritakse
ühiskondlikke nähtusi ja tähendusi, ning
analüüsida inimeste tõlgendusi.
Tõe mõistmine
Kuna objektide olemus asetseb objektides,
sellepärast ka sotsiaalteaduslik uurimus võib anda
vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene
uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust
inimtõlgendustest sõltumata.
Kuna sotsiaalne tegelikkus on inimeste poolt
toodetud produkt ja sõltub nende tegevusest,
teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde
tõlgendustes.
2. Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon )
Tundmaõppimise viisid
Deduktsioon
Induktsioon
Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud
teoorias )
KVANTITATIIVNE UURIMUS
KVALITATIIVNE UURIMUS
Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis ulatuses?
Mis? Missugune? Kuidas?
Miks? (A. Strauss )
Lähteseisukohad:
Esikohal on meetod, instrument
Muutujaid on võimalik identifitseerida ja nende suhteid mõõta
„Etic”*
Esikohal protsess, uuritav fenomen
Muutujad on keerulised, läbipõimunud ja raskesti mõõdetavad
„ Emic ”**
Eesmärk:
Üldistatavus
Ettenägemine
Põhjuslikud seletused
Teooriate, hüpoteeside testimine
Tõestamine
Uurimuses osalejate maailma mõistmine
Konteksti arvestamine
Interpreteerimine – osalejate tõlgenduste tõlgendamine
Lugeja veenmine
Lähenemisviisid:
Deduktiivne lähenemine
Algab teooriate ja hüpoteesidega
Manipuleerimine ja kontroll
Formaalsed instrumendid
Komponentide analüüs
Konsensus ja normatiivsus
Andmeid taandatakse numbrilistele indikaatoritele
Induktiivne või abduktiivne lähenemine
Teooriate ja hüpoteeside genereerimine
Esilekerkimine ja kirjeldamine
Otsitakse „mustreid”
Pluralism ja komplekssus
Numbrilised indikaatorid vähe kasutusel, kui on, siis põhirõhk on nende analüüsil ja tõlgendamisel, statistika võib olla kasutusel konteksti tutvustamise eesmärgil
Uurija roll:
Eraldatus ja osavõtmatus
Objektiivne portreteerimine
Kontrollija
Personaalne osalemine
Empaatiline mõistmine
Uurija kui õpilane ja instrument
* Etic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uurija poolt konstrueeritud tähendussüsteemile.
** Emic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uuritava subjekti poolt antavale tähendussüsteemile.
Terminid pärinevad lingvistikast: phonetic – foneetika ; phonemic – foneem .
Kvantitatiivne uurimus
Hüpoteesi testimine
Numbrilise andmestiku kasutamine
Protseduuriline objektiivsus
Üldistatavus
Süstemaatiline mudelite identifitseerimine – statistilised tehnikad on kasutusel selleks, et kirjeldada andmestikus leitavaid mudeleid põhjus-tagajärg seostes, mitte juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi
Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross- case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil
Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta
Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal?
Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal
Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi
Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus
Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant . uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
Soov näha inimest, inimese elu tervikuna , mitte ainult kategooriatesse jagatuna
Soov kätte saada inimese ainulaadset kogemust, tema eluilmast sõltuvalt
Kvalitatiivne uurimus
Paindlik ja andmestiku poolt juhitud lähenemine
Suhteliselt struktureerimata andmestik
On märgatav subjektiivsuse teatud aktsepteerimine ja isegi „pühitsemine“
Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas
Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs
Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs
Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile
Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis .
Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil.
Põhjendage, kuidas see teema on seotud kvalitatiivse traditsiooniga. Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit
3. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momenti ( Denzin & Lincoln)
Kvalitatiivsete meetodite praktika ja metodoloogia arengulugu
Kvalitatiivse uurimuse üheksa momendi on verstapostid metodoloogia arengus
Nad on osaliselt seotud konkreetse ajaga , kuid pigem märgistavad teatud traditsioone
Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest
1. Traditsiooniline etnograafia
20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni .
Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine
Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism
Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele
Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat
Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise metodoloogia jaoks sotsioloogias
2. Modernism
II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni
Positivistlik realism ja naturalism – vaatlus kui dokumenteerimise viis
Iseloomulik on loovus , püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduslikkuse nõuetele (kvant.uurimustes järgitav valiidsus ja reliaablus ).
1967 ilmub: Glaser , B. & Strauss, A. The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research.
Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse dokumenteerimine
3. Ähmased žanrid’ (blurred genres) (1970-1980)
Iseloomulik on erinevate žanrite ja teooriate paljusus
Eesmärgid: võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu
Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine (H. Becker (1977). Sociological Work ) Õpiku formaadis
Positivistliku ja naturalistliku paradigma alusel sündinud põhistatud teooria edasiarendamine (Corbin ja Strauss)
Sotsiaalantropoloogias ilmus Clifford Geertzi uus vaade etnograafiale – interpreteeriv etnograafia
Uus žanr – teaduslik esse
Autor muutub nähtavaks
4. Reaalsuse representeerimise kriis
Kahtlus reaalsuse ‘objektiivse’ dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena
Van Maanen: realistlik , tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine
Kolmekordne kriis:
isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus
valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis – kus on esitletav tegelikkus
teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule
5. Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood (1980-90)
Püüd ületada kriisi
Autoetnograafia ilmumine : uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng
Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine,
Diskussioon mõistetest ‘objektiivsus- subjektiivsus ’, ‘deduktsioon-induktsioon’, ‘makro- mikro ’ tase ja nende vaheliste suhete ümberhindamine
Postmodernism
Sotsiaalse konstruktsionismi metateooria areng
6. Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus
Süveneb arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab maailma
Tekivad uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele
Mida teha uurimuse käigus saavutatud teadmisega?
Esiplaanile kerkivad uurimusega seotud eetilised probleemid
7. Uus aastatuhat
Globaliseerumisega seotud uued probleemid, teooriad ja meetodid
Uute teooriate tekkimine ja arendamine (rassi teooriad, post-koloniaalsed teooriad; migratsiooni uuringud ja teooriad, HIV/AIDS uuringud, Queer -teooria jt)
Maailma mitmekesisus ja ühtsustamine: sarnasused ja erinevused
Üks keel – erinevad tähendused
Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised väljundid
Alates 1995 ilmub ajakiri Qualitative Inqury SAGE Pub. (USA Illinois University)
Alates 2001 Ilmub ajakiri Qualitative Research SAGE Pub. (UK Cardiff University)
Seitsmes moment
Kvalitatiivne sotsiaaltöö-uurimus:
sotsiaaltöö kui inimõiguste ja sotsiaalse õigluse teostamise eesmärgil tegutsev eriala
sotsiaaltöö kui narratiiv (Vt Norman Denziniart. Social Work in the Seventh Moment.QSW.2002,1(1):25-38.)
Mikro- ja makrotasandil teostatud uurimused ja nende väljundid praktilises töös: uurija ja praktiku ühistegevus Arusaam, et nd on ühte õimunud ning ei saagi lahutada
Globaalne etnograafia – inimeste isiklike kogeuste alusel võrreldakse riiklike poliitikaid ja süsteeme (M.Burawoy 1999; Fangen jt 2011)
Alates 2002 ilmub ajakiri Qualitative Social Work, SAGE Pub.
8. Kaheksas ja üheksas moment
Uurija poliitiline vastutus
Uuritavate aktiivsus – osalus-tegevusuuring (participatory action research) Et poleks ainult passiivne objekt. Uurimused kavandatud nii, et uurimuse käigus midagi muutuks nende inimeste elus, keda uuritakse.
Uurimus kui pidev protsess ja selle seos tegelikkuse arendamisega
Alates 2005 toimub regulaarselt iga aasta mai kuus International Congress of Qualitative Inquiry Urbana-Champaign-s, Illinois-is, sel aastal on 10.
5. Eetika ja uurija roll kvalitatiivuuringus
Kujutage ette, et olete kutsutud osalema kvalitatiivses uurimuses
Teie esimene reaktsioon kutsumisele
Mis veenaks teid osalema?
Uurimisteema?
Uurimuse läbiviimise meetod?
Muu?
Mida ootate uurijalt?
Uurimusest?
Kvalitatiivse uurimuse ja humanistlike väärtuste ühised põhimõtted (M.Pattoni järgi)
Iga isik ja kogukond (community) on ainulaadne.
Iga isik või kogukond väärib lugupidamist. Kuidas lugu pidada kurjategijast?
Võrdsus, ausus ja vastastikune lugupidamine peab olema iga inimestevahelise interaktsiooni aluseks.
Muutuse protsessid (ka uurimus) peavad olema arutletud ja kooskõlastatud ning ühtemoodi mõistetud, mitte ühepoolselt peale surutud ja nõutud.
Igaüks avaldab lugupidamist teisele, kelle vaateid ja arusaamisi ta tundma õpib ja kes on selles protsessis isiklikult kaasatud.
Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest.
Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted.
Muutuse esilekutsuja ( change agent ), terapeut , uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/ jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist.
Inimesed ja kogukonnad peavad olema mõistetud kontekstist lähtuvalt ja terviklikult (holistically).
Tegevus (kuidas protsess kulgeb) on sama oluline, kui tegevuse tulemus (saavutus).
Tegevus ja vastutus on võrdselt jagatud, tuleb vältida ühepoolset tegevust.
Informatsioon peab olema siiralt läbiräägitud ja ausalt avalikustatud, mis viitab vastastikusele lugupidamisele ja avatusele kui omaette väärtusele.
Uurimiseetika nõuded
Uurijal on eetiline vastutus uurimissubjektide ees
Suhted uurija ja uurimissubjektide vahel on erilise vaate all: Haavatavus !
informatsiooni valdamine kui võim
võimusuhted uurimuses
Uurimissubjekt või osaleja peab teadma, et teda uuritakse
Erandid puudutavad vaatlust:
kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik , teater), kus inimene arvestab sellega, et teda vaadeldakse
Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus , vaatlus kaubanduskeskuses jms
Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid nähtus, eluvaldkond, institutsioon , käitumine jne, mida uuritakse
Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants).
Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: “uuritav”, “ intervjueeritav ”, “vaatlusalune”, “katseisik” (kasutatakse kui tegemist on katsega!)
Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks – koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps
Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava teema suhtes (nt kodutu võib olla pädevam KOV-i sotsiaaltöötajast)
Igal osalejal on õigus küsida uurimuse kohta
Inimene jääb alati olulisemaks kui ükskõik missugune uurimus, samas iga uurimus peab teenima nende inimeste huvisid, kes uurimuses osalevad*
Igal uuritaval on õigus keelduda andmete andmisest (eriti kui see puudutab tema isikliku elu fakte)
Uurija on võrdne uurimuse teiste osalejatega – uurija haavatavus näost-näkku andmekogumise olukorras
* Kuidas kaitsta kurjategija , vägivallatseja, pedofiili jne huvisid uurimuses? Põhimõte on selles, et iga inimese huvides on olla ühiskonna täisväärtuslik liige, seega ka kurjategija huvides on leida seadusekuuleka toimetulekut ning loobuda kuritegevusest. Kui uurimuse käigus õnnestub tal endal mõista seda, see on hea tulemus. Kuid see ei tähenda, et uurija ülesanne oleks teda hinnata. Uurija tekitab võimalust subjektil endal mõista oma olukorda.
Suhted uurija ja teise osalejate vahel
Iga uurimus on sotsiaalne interaktsioon ja uurija on selle aktiivne osaleja
Uurija peab olema teadlik sellest, mida ta teeb ja vastutada tagajärgede eest
Uurija peab vahet tegema enda ja uurimuse teiste osalejate vaadete vahel, austada nende arvamust
Selgelt eristama oma ja informandi arvamust ja tõlgendusi
Fookuses peab olema osaleja tõlgendus ja tähendussüsteem (emic)
Uurija peab olema teadlik ja võtma arvesse, et ta ise mõjutab uuritavate subjektide arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (nt intervjuu ajal)
Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda tõlgendus
Uurija refleksiivsus
Uurija ise on ka uurimise subjekt ja “objekt” – ta peab olema sellest teadlik
Uurija jälgib oma mõtteid, seisundeid, tundeid, reaktsioone ja analüüsib neid (eriti osalusvaatluse puhul)
Uurija refleksiivsus on osa analüüsist
Teadlikkus mõjutusest tulemustele lisab usaldusväärsust uurimusele
Informatsiooni haldamine , omandamine, hoidmine
Mida tohib, mida ei tohi avaldada?
Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju?
Suhted uurimuse tellijaga: mida võib ja mida ei tohi “müüa”?
Algandmete hoidmine, töötlemine ja vajadusel ka hävitamine
6. Uurimiskava koostamine
Uurimisprotsessi faasid
1 faas: uurimise planeerimine ja ettevalmistamine
2 faas: andmete kogumine ja korrastamine
3 faas: analüüs ja interpretatsioon, uurimisaruande kirjutamine
Esimese faasi tegevused
Teema valik ja sõnastamine
Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine
Bibliograafia koostamine
Uurimisprobleemi täpsustamine
Uurimiskava koostamine
Uurimiskava sisu
Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?)
Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse?)
Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik
Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel)
Uurimisküsimused (või hüpoteesid )
Meetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus
kuidas teemat uuritakse?
miks just need meetodid on valitud?
Valimi/sihtgrupi (uurimissubjektide) kirjeldus ja vajadusel ka põhjendus
kelle abil/kaudu objekti uuritakse?
miks just need inimesed või tekstid?
Uurimise läbiviimise ajakava
Teise faasi tegevused
Andmete kogumine/tekitamine
Andmete korrastamine ( intervjuude transkribeerimine , vaatluspäeviku kirjutamine ja täiendamine; andmestiku teksti kodeerimine ja liigitamine jne)
Andmete esmane kommenteerimine - esialgne analüüs
Kolmanda faasi tegevused
Analüüs, interpretatsioon ja esitamine
Andmetes peituvate varjatud tähenduste ilmseks tegemine – tähenduste selgeks tegemine, andmete ‘ tõlkimine ’
Saadud informatsiooni konteksti arvestav tõlgendamine
Saadud tulemuste kokkuvõtmine s.o kontrollimine seoses uurimisküsimustega (eriti hüpoteeside puhul)
Uurimuse puudulikkuste hindamine (Mis jäi uurimusest välja, miks, missugused uued probleemid on tekkinud uurimuse käigus?)
Vihjete tegemine uuele uurimusele – uute uurimisprobleemide pakkumine seoses andmetega või hüpoteeside esitamine (nt põhistatud teooria arendamise puhul)
Ülesanne: uurimisplaani koostamine
Koostage uurimiskava eelnevalt valitud teemal
7. Kvalitatiivse uurimisviisi põhilised suunad/traditsioonid
Põhilised suunad ja analüüsimeetodid
Viis traditsiooni või põhisuunad J. Creswell ’i (1998/2007) järgi:
Põhistatud teooria
Etnograafia
Juhtumiuurimus-
Fenomenoloogia
Narratiiviuurimus
Kvalitatiivne sisuanalüüs
Diskursusanalüüs
Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs)
Retoorikaanalüüs
Osalustegevusuuring
Põhistatud teooria (Grounded Theory)
PT ilmumise ja arengulugu
1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas
Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research.
Glaser, B. (1992) – arendab edasi positivistliku PT
Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistliku PT
Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT
Uurimus – analüüs on tundmaõppimise protsess, mille käigus teoreetilist teadmisi uuritavast objektist
Avastatakse (Glaser ja Strauss, 1967)
Genereeritakse (Strauss ja Corbin 1990)
Konstrueeritakse (Charmaz, K. 2006)
PT kui uurimismetodoloogia iseärasused

• Uurimisobjekt kui juhtum - analüüsitakse üksikjuhtumit, millel on oma arengulugu ja loogika , mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud teatud teoreetilise eesmärgiga
  
• Sotsioloogiline interpretatsioon – teooria genereerimise protsess sarnaneb kunstniku loominguga, kus peavad olema ühendatud kaks konfliktset lähenemist - üks on erapooletu /objektiivne vaade, teine reaalsuse teaduslik kujundamine
  
• Jätkuvus (continuity) – objekti tundmaõppimise protsess on pidev samm-sammuline tegevus.
  
• Järgmised sammud selles protsessis põhinevad eelmistel avastustel
  
• Andmekogumine pole rangelt ettekirjutatud, kuid sõltub objekti järgjärgulisest tundmaõppimisest
  
• Rõhk on andmete kodeerimisel ja teooria genereerimisel, mis võib eeldada jooksvalt uute andmete kogumist
  
• Avatus sotsiaalteaduslikus mõttes: PT pole varustatud ühegi ümberlükkamatu teooriaga
  
• Terminid, mõisted, kategooriad, oletused, mida ta genereerib, peavad korduvalt demonstreerima nende kõlblikkust reaalsuse teaduslikku kodeerimise jaoks
  

Andmekogumine
Puuduvad erilised nõudmised andmekogumise suhtes (intervjuu, kirjalikud tekstid, vaatlusandmed, toimikud jne).
Esimeste andmete alusel eraldatakse mõisted, mida arendatakse edasi kategooriateks ja selle alusel kogutakse andmeid juurde (teoreetilise valimi võtmine ‘theoretical sampling’).
Andmete kogumine, analüüsimine ja teooria loomine toimub paralleelselt.
Teoreetilise valimi moodustamine
Algab uurimise planeerimisest
Uurijal on teatud kontseptsioon , mida ta uurida tahab – teema, uurimisprobleem
Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi
Uurimisprotsess on paindlik – uurija lubab andmetel end “viia”
S.t jooksvalt võib muutuda uurimisplaan , tekkida vajadus koguda lisaandmed, muuta valimit jne.
Mõisted ja kodeerimine
Andmeid kodeeritakse mõistetesse
Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse
Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused
Kodeerimisprotsess
Kodeerimine on induktiiv -deduktiivne protsess: kodeerija liigub andmestiku ja kategooriate/kodeerimisperede vahel, loob uusi kategooriaid ja testib olemasolevaid
Kodeerimine on mitmetasandiline protsess:

• Avatud kodeerimine ( open coding)
  

Andmete lõikamine , kontrollimine, võrdlemine, mõistmine ja kategoriseerimine
Teksti interpreteerimise esimene samm
Eesmärgiks on luua mõisted, mis ilmnevad andmetest ja uurija teadmisest kontekstist
Uurija otsib vastuseid küsimustele:
Mida teksti lõik – analüüsi ühik – ütleb? Millest on jutt?
Missugust kategooriat eeldab/moodustab antud ühik?

• Telgkodeerimine ( axial coding)
  

Teine samm: avatud kodeerimisel saadud kategooriate vaheliste suhete uurimine, mis on koodide pideva võrdlemise tulemus.
Kategooriate rikastamine näidetega.
Otsitakse vastused küsimustele:
Missugustes tingimustes toimuvad sündmused, mida sisaldavad kategooriad?
Kuidas on võimalik kirjeldada interaktsioone toimijate vahel, mida kategooriad sisaldavad?
Missugused strateegiad ja taktikad võivad olla määratletud?
Mis on sündmuste tagajärjed?
“Memode” kirjutamine
Oluline analüütiline instrument: uurija kirjutab üles ideid, oletusi, seoseid, mis tal kodeerimise käigus tekivad.
Loeb paralleelselt kirjandust ja võrdleb memodes fikseeritud ideedega.

• Selektiivne kodeerimine (selective coding)
  

Eesmärk: olulisema e. tuumkategooria eristamine
Uurija vastab järgmistele küsimustele:
Mis on uuritava ala kõige silmatorkavam iseärasus ?
Mis on käsitletu kõige suurem probleem?
Mis on loo kõige olulisem teema?
Mis fenomen kerkib üles andmetest jälle ja jälle?
Teoreetilise valimi koostamine näidete alusel
T.V. võib olla kohaldatud kodeerimise kõigil kolmel etapil:
‘avatud näited’ (open sampling) iseloomustab avatus, ja on väiksema ulatusega, mis on avatud kodeerimise eripära
suhete ja erinevuste näited eesmärgiga tuua välja kõige ekstreemsemad erinevused dimensioonide tasemel, telje-kodeerimisel
‘erandlikud näited’ (‘discriminating sampling’) eesmärgiga kinnitada põhilised teemad ja hüljata väheolulisi kategooriad selektiivkodeerimisel.
Teooria loomine
Tervet uurimust läbiv protsess
Liikumine konkreetsest abstraktse poole
Teooria ehituskivid on mõisted, mida pidevalt ja erineval tasandil võrreldakse, rühmitatakse (telgkodeerimine) ja tõlgendatakse/ kirjeldatakse (memod).
Tulemuseks kesktaseme teooria (teatud seaduspärasus , mis kehtib antud tingimustes) või põhistatud hüpoteesid (selektiivne kodeerimine)
Hästi tehtud PT uurimus peab silmas järgmisi küsimusi
Mis alusel oli valim selekteeritud? Andmestiku kirjeldus.
Missugused põhikategooriad on nähtavale ilmunud?
Mis olid need sündmused, tegusid , jooned, mis iseloomustavad põhikategooriaid?
Mis kategooriate alusel on teoreetilised näited tekkinud? Kui representatiivsed need näited on?
Missugused on hüpoteetilised suhted kategooriate vahel? Mis alusel need on formuleeritud ja testitud?
Mis on siis, kui hüpotees ei leia kinnitust andmetes? Kuidas erandid on arvesse võetud? Kas nad mõjutavad hüpoteesi?
Kuidas ja miks oli tuumkategooria eraldatud? Kas selekteerimine oli juhuslik või astmeline, raske või kerge? Mis alusel olid viimased analüütilised otsused tehtud?
Teine küsimuste ring, mida tuleb silmas pidada
Kas kontseptsioonid või hüpoteesid on genereeritud?
Kas kontseptsioonid on süstemaatilistelt seotud üksteisega?
Kas on palju kontseptuaalset seost ja kas kategooriad on hästi arendatud? Kas kategooriatel on kontseptuaalne tihedus?
Kui palju erandeid omab teooria?
Kas laiemad tingimused, mis võivad mõjutada fenomeni on arvesse võetud seletuse juures?
Kas on ‘protsess’ arvesse võetud?
Kas teoreetilised leidud on tähtsad/olulised ja mil määral?
Suunad PT arengus: objektivistlik ja konstruktivistlik PT
Objektivistlik PT käsitleb uuritavat objekti kui sõltumata fenomeni, sisemiste omadustega ning analüüsi eesmärk on avastada varjatud omadusi.
Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse.
Vastavus traditsioonilisele teaduslikkusnõudele
Strauss & Corbin (1990): PT peab vastama traditsioonilistele teaduslikkusnõudele:

• Üldistatavus – tulemus peab võimaldama üldistust laiemale populatsioonile.
  
• Kordusuuring/kordusanalüüs samal meetodil teise uurija poolt peab andma samad tulemused
  

K. Charmaz (2006):

• Ei pea ega saa täpselt vastata traditsioonilistele teaduslikkusnõudele, kuna andmeid mõjutab uurimisprotsess, mis on kordumatu ja kordamatu.Iga järgmine uurija on mõjutatud eelnevast teadmisest ja muutunud olukorrast ning seega ei saa tulemused olla täpselt samasugused.
  

Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus
Vaatluse ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted

• Ontoloogiline vaade tegelikkusele: inimeste interaktsioonid ja tõlgendused on mõistetud uurija poolt kui uurimise faktiline materjal
  
• Epistemoloogiline põhimõte: faktilise materjali kogumise/produtseerimise kaudu on sotsiaalne tegelikkus tundma õpitav ja mõtestatav
  

Uuritavad, vaadeldavad nähtused
- Massikäitumine – kuidas inimesed „suhtlevad“ avalikus sfääris
- Argirutiin: verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon

• Vestlustes kasutatud keel – retoorika
  
• Kõnemaneerid, käitumistüübid
  

- Suhtluskeskkonnad: erinevate institutsioonide füüsiline ja „inimlik“ keskkond (nt kohtusaal , haigla, kohvik, kaubanduskeskus, klassiruum, turuplats, linnaväljak jpm)
Epistemoloogiline positsioon
Sotsiaalse tegelikkuse faktid ja nende tundmaõppimine toimub loomulikus situatsioonis
Tundmaõppimine toimub uurija isikliku osalemise käigus
Uuritava objekti/nähtuse tundmaõppimine toimub uurija isikliku kogemuste alusel
Kriitilisus ja teadlikuks olemine sellest, et sama nähtust võivad erinevad inimesed kogeda erinevalt
Vaatluse eesmärk
Inimeste tegevuse tundmaõppimine loomulikus elu-, töö- või vabaajaveetmise keskkonnas
Inimestevaheliste interaktsioonide tundmaõppimine – kuidas inimesed omavahel suhtlevad
Tähenduste taasloomise protsessi tundmaõppimine – kuidas inimesed olemasolevaid tähendusi kasutavad, tõlgendavad, taasloovad igapäevastes interaktsioonides
Sügavate ja komplekssete teadmiste genereerimine vaatlusobjektist
Tihe kirjeldus, mis sisaldab vaatleja seletust ja tõlgendust
Uurija aktiivsus andmete genereerimisel ja refleksiivsus
Vaatlus on reeglina üks mitmetest andmeloomise meetoditest, mida kasutatakse integreeritult teistega nt intervjuu või dokumentide kogumisega
Eetilised aspektid – eetilisem on uurija isiklik osalemine
Terminoloogia!
Kvalitatiivse vaatluse (aga ka teiste kval. meetodite) ajal andmeid ei koguta, vaid genereeritakse või produtseeritakse või luuakse (Mason 2001)
Vihje uurija aktiivsele osalemisele andmete kogumisel
Samas on arvesse võetud nö faktiliste objektide olemasolu
Mis vahet on kvant. ( standardiseeritud ) ja kval. (mittestandardiseeritud) vaatluse vahel?
Vt http://samm.ut.ee/vaatlus
Vaatluse ettevalmistamine
Vaatlusobjekti valik
Vaatlustehnikad
Valmistumine interaktsiooniks vaatluskohas – sisenemine eeldab teatud käitumismaneeri, keeležanri kasutamist, tuleb valmis olla seletuste andmiseks
Suhtlemine vaatluskohas on teistele osalejatele nende päriselu
Lahkumine vaatluskeskkonnas on samuti raske
Osalus vs vaatlus
Rõhuasetus võib olla kas vaatlusel või osalusel olenevalt uurija aktiivsusest
Passiivne osalus – aktiivne vaatlus
Passiivne vaatlus – aktiivne osalus
Tasakaalustatud osalus ja vaatlus
Vaatluse varjamine ei tähenda mitteosalemist!
Täielik mitteosalev vaatlus
Olemasolevate videote/ filmide /dokumentide vaatlemine – kas vaatlus või analüüs?
Vaatleja rollid, staatus
Kellena me ennast vaatluse ajal esitleme?
Ratsionaalsed valikud ja meie enda staatus
Vaatluse – uurimuse varjamine ja eetika küsimused
Vaatluse objektid
Füüsiline keskkond ja sotsiaalne kontekst Kus tegevus aset leiab?
Tegevus
Mis toimub?
Sotsiaalsed rollid – inimesed, kes neid täidavad
Kes on põhilised toimijad (social actors)?
Andmekogumine/produtseerimine
Osalusvaatlus – ‘konkreetne’ empiiriline andmekogumise viis
Näost-näkku interaktsioonide dokumenteerimine
Uurija ise on selle protsessi osaleja ja aktiivne produtseerija – tema valikud, vaatenurgad jm mõjutab andmed
NB! See ei tähenda, et ta võib vabalt vaatluse fakte moonutada!!!
Vaatluse tehnikad
Struktureerimata vaatlus – fikseeritakse kõike, mida märgatakse
Poolstruktureeritud vaatlus – vaadatakse valikuliselt lähtuvalt uurimisküsimustest.
Struktureeritud/standardiseeritud vaatlus – pigem kvantitatiivne meetod. Selle kursuse raamidesse ei mahu
VAATLUSE EESMÄRK ON SOTSIAALSETE TÄHENDUSTE VÄLJA SELGITAMINE
KVALITATIIVSE VAATLUSE EESMÄRK EI OLE TEATUD OBJEKTIDE KOKKU LUGEMINE!!!
Vaatluse fikseerimine – vaatluspäevik
Esimene etapp:
tehakse võimalikult põhjalikku füüsilise keskkonna kirjeldus (seejuures oluline on mitte numbriliste näitajate fikseerimine, vaid sotsiaalne tähendus)
otsitakse materjale konteksti kirjeldamiseks
Konteksti mõiste kohta loe: Strömpl 2012: 32-34
fikseeritakse vaadeldu kohe esimesel võimalusel
kirjutatakse üles märksõnu, omapärased väljendid
tulemuseks käsitsi kirjutatud päevik-märkmik või vihik
Teine etapp
Päevikusse tehtud sissekanded kirjutatakse ümber arvutisse
Lisatakse detailid, mis ümberkirjutamise käigus meelde tulevad
Eristatakse esimene sissekande teisest; mälu järgi lisatud andmed võivad olla petlikud , need kuuluvad pigem tõlgendamise juurde
Iga sissekande juurde märgitakse kuupäev ja aeg
Kolmas etapp
Lisatakse vaadelduga seotud kommentaarid: vaatleja tunded, mõtted, seletused, tõlgendused
NB! Vaatleja tunded ja mõtted peavad olema selgelt eristatud vaadeldud subjektide sõnades, tegevuses väljendatud tunnetest, välja öeldud mõtetest ja arvamustest või mitteverbaalselt väljendatud märkidest, mis viitavad emotsioonidele
Neljas etapp
Autor loeb uuesti ja korduvalt oma päeviku sissekandeid, kodeerib ja lisab uusi seletusi ja tõlgendusi – analüüsi esimesed sammud.
NB! Päevikus peab olema selgelt eristatav vaatlemismaterjal vaatleja arvamustest, hinnangutest ja tõlgendustest.
Ülesanne: Minivaatlus
Kasuta esimesel seminaril sõnastatud uurimisteema
Leia vaatluskoht
Määratle oma roll vaatlejana (passiivne osalus, aktiivne vaatlus või vastupidi)
Täida vaatluspäeviku
Vaatluse aeg miinimum 30 min. kuni 1 tund
Võimalusel tee mõned fotod vaatluskohast
Pildistamisel jälgi, et inimesed fotol ei oleks identifitseeritavad (pildista ruum ilma inimesteta või inimesi selja tagant)
Vaatluspäevik (3 lk)
Füüsilise keskkonna kirjeldus
Inimesed ja nende välised iseloomustused
Inimeste tegevuse kirjeldus
Tõlgendused (tähenduste otsimine, omistamine):
Mida selline füüsiline keskkond taotleb?
Mis on selle sotsiaalne tähendus?
Kuidas füüsiline keskkond suunab inimeste käitumist, suhtlemist?
Põhjenda oma tõlgendusi:
Millel põhinevad tõlgendused?
Reflekteeri:
Kuidas vaadeldu mõjub?
Kuidas ja miks see, mida ma näen, on mulle oluline?
9. Intervjuu
Uurimisobjekt ja andmed
Ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted
Mis on intervjuu eesmärk kvalitatiivses uurimuses?
Kuidas põhjendame intervjueerimist kui andmekogumise/genereerimise meetodit?
Intervjuude vormid osalejate arvust ja läbiviimise viisist lähtuvalt
Individuaalintervjuu
Paariintervjuu või väikerühma (3 in. koos küsijaga)
Rühmaintervjuu (6-12 in.)
Näost-näkku, telefoni-, internetiintervjuu
Suuline või kirjalik
Kvalitatiivsete intervjuude tüübid intervjuu kava struktureeritusest lähtuvalt
Struktureerimata süvaintervjuu
Etnograafiline intervjuu
Narratiivi-intervjuu
Eluloointervjuu
Poolstruktureeritud
Struktureeritud kvalitatiivne intervjuu
Struktureeritud kvantitatiivne intervjuu
Intervjuu tüübid
Etnograafiline – uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi
Fenomenoloogiline – uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid
Narratiivne – uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist
Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika:
Laste ja teismeliste intervjueerimine
Naiste, meeste intervjueerimine
Vähemuste ja haavatavate gr. kuuluvate inimeste intervjueerimine
Eakate , puudega inimeste, patsientide intervjueerimine
Eliidi intervjueerimine
Ekspertintervjuud
Fookusgrupi intervjuud
Millal võib või tasub kasutada fookusgrupi intervjuud?
Kui teema on piisavalt üldine, et seda arutada grupis
Kui grupp on piisavalt homogeenne , nt õpetajad, ühe tegevuse või ühe asutusega seotud inimesed – horisontaalne homogeensus
Kui intervjueeritavad kuuluvad staatuse poolest rõhutud gruppi, nt lapsed, vähemused , kuid mitte eakad või haiged
Kui uurimise objektiks on ühes sfääris töötavate või homogeensete rühmadesse kuuluvate inimeste jaoks olulise teema käsitlemine (nt meie uurimused: õpetajad perekonna tähendusest; Helsingis töötavad eesti/vene prostituudid tervisest, teismelised vägivallast, (rahvus)vähemused diskrimineerimisest)
Kui tegemist on mingi tootega , mille kohta tahetakse erinevate tarbijate arvamust või erinevate inimeste definitsioone – tähendusi, nt plastmassitooted minu elus (1994); või toodete reklaamimise tähendused, kuidas reklaam mõjub; kunstiteose (filmi, luulekogu, romaani, ehitise, skulptuuri vm) kohta inimeste arvamuse uurimine
FGI käigus uuritakse antud grupis lävinud diskursusi, juhtivat narratiivi, tõlgendusrepertuaare ja suhted inimeste vahel, mitte subjektiivseid arvamusi
Fookusgrupi suurus ja intervjuude arv
Suurus sõltub osalejate spetsiifikast (nt lapsed, vähemused: 2-5; täiskasvanud: 6-8-10)
Grupi suurus sõltub ka teema delikaatsusest
Tähelepanu keskmes on suhted grupis, levinud diskursuste, süžeede taasloomine
Rühmaintervjuud reeglina ei tehta eesmärgil, et korraga koguda rohkem subjektiivseid arvamusi
6-liikmeline fookusgrupp ≠ 6 ind. intervjuu
Intervjuu kui aktsioon ja interaktsioon
Iga intervjuu on ainulaadne ja kordumatu
Intervjuu kulgemist mõjutavad selle toimumise kontekst ning osalejad
Kõik osalejad mõjutavad üksteist, k.a. intervjueerija
Intervjueerija peab olema teadlik oma mõjust
Intervjuukava koostamisel tuleb arvesse võtta küsimuste mõju vastustele
Kolm põhilist protsessi suhete arengus intervjuu käigus
”Sees-olemine” “Being-In” ” – sisenemine teise maailma, “Ma ei vali, ei tõlgenda, ei õpeta, ei suuna... kuulan lihtsalt seda, mida räägitakse”
“Jaoks-olemine” “Being-For” – toetava seisukoha võtmine teise suhtes, olemine tema jaoks
“Koos-olemine” “Being-With” – endana kohalolek suhtes teise isikuga , oma teadmiste ja kogemuste toomine suhtesse
Praktilised nõuanded poolstruktureeritud intervjuu läbiviimiseks
Valmista ette intervjuu küsimused (10-12 avatud küsimust ühe intervjuu kohta)
Ära unusta diktofoni (eriti juhul, kui tegemist on vaid ühekordse kohtumisega). Kontrolli diktofoni enne kasutamist
Küsi salvestamiseks luba
Võta kaasa uurimiskava lühikokkuvõte kõige olulisema informatsiooniga
Intervjuuks ettevalmistatud küsimusi võib näidata eelnevalt intervjueeritavale
Püüa küsimused ja nende järjekord meeles pidada ja ära loe neid paberilt
Seo küsimusi omavahel; kui tekib vajadus, esita lisaküsimusi
Ära sega intervjueeritava juttu , ole kuulaja
Aita intervjueeritaval vastata, kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid
Pea teemast kinni, ära lase vastajal teemast väga kaugele eemalduda, samas ole valmis vastu võtma lisainformatsiooni
Lõpus küsi, kas on midagi, mida intervjueeritav oluliseks peab, aga intervjueerija pole küsinud
Täna intervjuu eest
Alati küsi, kas tohid tulevikus veel kontakti võtta, kui tekivad lisaküsimused
Andmete fikseerimine
Intervjuude salvestamine diktofoni või kaamera abil
Transkribeerimine
Lisamärkuste tegemine intervjuu kulgemise kohta intervjuu ajal (eriti oluline fookusgrupi intervjuu puhul)
Vahetult pärast intervjuu toimumist – reflekteeri intervjuu toimumist (kirjuta üles oma üldmuljeid märkusi, mõtteid seoses intervjuuga)
Nõuanded grupi modereerimiseks
Hea ja halva moderaatori jooned
Hea moderaator : Oskab käivitada diskussiooni (grupi liikmed suhtlevad omavahel), Reguleerib grupi tegevust: kõik saavad sõna, hoiab vaos üliaktiivseid, turgutab tagasihoidlikuid grupi liikmeid, Hoiab arutluse niidist ja intervjuu eesmärgist kinni, Ei kaota oma juhtivat rolli
Halb moderaator
on segaduses, hirmunud, autoritaarne, kõikelubav, dikteerib ‘õiget’ arvamust asjast , liiga aktiivne, halva “kuulmisega”, liiga kompetentne, liiga naiivne
naljategija: naudib publiku lõbustamist, ekshibitsionist: kasutab gruppi
enesekehtestamiseks, võrgutaja, haiglaslikult uudishimulik
Grupiliikmete rollid
moderaatori abilised
tagasihoidlikud grupi liikmed – võivad osutuda kõige olulisemateks infokandjateks
häbelikud, ebakindlad
Moderaatori tegevused
Balansseerimine
konstruktiivse liidri toetamine
liigse vaidluse kontrolli all hoidmine
võitlus destruktiivsete liikmetega
aktiivne kuulamine :

• tagasipeegeldamine
  
• lühikokkuvõtete tegemine (oluliste sõnade fikseerimine ja kasutamine, oluliste mõtete juurde tagasijuhtimine)
  

mõistetest arusaamise kontrollimine
tagasiside küsimine
Intervjuu kava
Intervjuu küsimused peavad olema seotud uurimisküsimustega
Kvalitatiivse poolstruktureeritud intervjuu kava koosneb põhiliselt avatud küsimustest või teemade loetelust
Kava sisaldab sissejuhatust, põhiosa- ja lõpuküsimusi
Poolstruktureeritud intervjuu kava
1.Sissejuhatus – soojendus (küsimused peavad olema kerged ja meeldivad)
Tutvustan ennast ja uurimuse ja intervjuu eesmärki, küsin luba diktofoni kasutamiskeks
Tutvun interjuus osalejaga, s.t esitan paar küsimust soojenduseks: vanus, kust ta pärit on, mida õpib, mitmendal kursusel, kuidas on oma erialavalikuga rahul, kuidas talle ülikoolielu meeldib jms (5 min.)
Uurin, kas on intervjueeritaval endal küsimusi minule enne intervjuu algust
2. Põhiosa- küsimused
3. Lõpetamine
Tänan , Sa aitasid mind väga selle teema uurimisel !
Kas soovid öelda veel midagi olulist seoses arvutikasutamisega, mida ma ei ole küsinud?
Kas võin ma tulevikus veel ühendust võtta juhul kui tekivad lisaküsimused?
23