Uurimismeetodid infoteaduses - kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA

Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid.
Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on ( ankeet )küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk- arutelud , dokumentide analüüs, vaatlus .
Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod . Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija
soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis.
Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet posti teel; küsitlus e-posti teel või veebis , küsitluse läbiviimine intervjueerija poolt.
Küsimuste tüübid
Avatud küsimused ehk struktureerimata küsimused – lubavad osalejatele vabalt vastamist. Eriti sobivad uurimusliku töö korral, mille teema on keeruline ja uurijat huvitab , kuidas protsess toimub või kuidas vastaja probleemi sõnastab. Võib saada lõputult erinevaid vastuseid, mida on raske kategooriatesse jaotada ja analüüsida. Neile vastamine võtab vastajalt ka palju aega ja mõnikord ei vaevutagi vastama. Seetõttu soovitatakse neid ankeetides kasutada nii vähe kui võimalik.
Etteantud vastustega ehk struktureeritud (kinnised) küsimused–neile vastates saavad vastajad valida teatud etteantud alternatiivide hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid “jah ja “ei”ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist. Puudus – oht, et ükski etteantud vastuste variandid ei lange kokku vastaja seisukohaga. Lisades “Muu” vastus, saab seda probleemi küll leevendada, kuid tavaliselt vastajad piirduvad etteantud vastuste kasutamisega.

Intervjuu , selle erinevad vormid, eelised ja puudused.
Intervjuu olemuselt isiklik ja sõbralik andmete kogumise meetod. Isikud, kes ei taha kvantitatiivses küsitluses osaleda, võivad nõustuda intervjueerimisega. Samuti on see oluline küsimuste korral, mis on loomult konfidentsiaalsed, piinlikkust tekitavad vms. Intervjuu käigus on võimalik koguda rikkalikult andmeid, kusjuures selleks kulub küllalt vähe aega.
Struktureeritud e. küsitluse käigus kasutatav intervjuu sisaldab küsimusi , kus küsimused ja vastuste kategooriad on intervjueerija poolt ette määratud. Kirjalikult fikseeritud küsimused loetakse ette alati samas sõnastuses ja vastused kodeeritakse etteantud kategooriatesse. Põhimõtteliselt kvantitatiivne metodoloogia . Struktureerimata intervjuu kujutab endast nn süvaintervjuud, eesti keeles termin “avatud intervjuu”. Küsimused pole ilmtingimata täpses sõnastuses ette kavandatud ega vastused ette määratud, kuigi on otstarbekas alustada ettevalmistatud küsimuste komplektiga. Interaktiivne intervjuu vormub protsessi käigus. Jaguneb omakorda standardiseeritud avatud intervjuu (küs.sed valmistatakse ette täpse sõnastusega ja teatud kindlas järjestuses. Vastatakse samadele küsimustele samas järjekorras, mis muudab intervjuudes saadud vastused hõlpsasti võrreldavaks. Seetõttu kaob teatud osa paindlikkusest. Erinevalt struktureeritud intervjuudest on siin vastused avatud, st iga vastaja ütleb oma sõnadega, mida arvab ). Kava alusel toimuv intervjuu (määratakse eelnevalt kindlaks teemad fikseerimata nende täpset sõnastust. Intervjueerijal on lihtsam reageerida vastuste sisule ja koguda detailsemaid andmeid. Samas aga küsitakse erinevatelt isikutelt veidi erinevaid asju ja neid on raskem võrrelda). Mitteformaalne interv .(küsimused sünnivad vestluse käigus ja intervjueerija laseb end vestluse käigust juhtida. Olemuselt uurimuslik intervjuu ning andmete organiseerimine ja süntees sellise intervjuu alusel pole lihtne ja sirgjooneline. Eeldab uurijalt teatud kogemust).
Struktureerimata ja struktureeritud intervjuu tunnuseid kombineerivad poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuu käigus esitatakse nii kinniseid kui avatud küsimusi. Kinnised küsimused võivad olla näiteks suunatud küsimused, mis eeldavad vastusena kas nõustumist või mittenõustumist.

Fookusgrupi intervjuu kui meetod andmete kogumiseks.
Fookusgrupp (e. rühmaarutlus, rühmaintervjuu). Selle meetodi puhul viiakse diskussioon läbi väikese liikmete arvuga grupis (6-12 in, ideaalne 4-8), uurija juhib vestlust. Eesmärgiks uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses – siit ka meetodi nimetus. Lihtsaim meetod andmete kogumiseks rühma käest, kuid siiski tuleb arutelu hoolikalt ette valmistada ja läbiviimist soovitavalt pilootarutelu käigus katsetada. Fookusgrupi puhul oluline, et analüüsi ühikuks on rühm, mitte indiviidid , kes diskussioonist osa võtavad. Nii ei ole see viis intervjueerida mitmeid inimesi samaaegselt, vaid uuritakse seisukohtade moodustumist grupi kontekstis, sotsiaalse suhtlemise kaudu, kommunikatiivses protsessis. Saadakse teavet
mitte ainult selle kohta, mida inimesed mõtlevad, vaid ka kuidas nad mõtlevad ja miks. Fookusgrupi puhul saab välja selgitada ka selliseid suhtumisi, mis ei pruugi otsestele küsimustele vastates sõnaselgelt välja tulla. Ka saab haarata neid, kes ei soovi intervjuud anda, või neid, kes tunnevad , et neil pole midagi öelda, kuid diskussioonis siiski osalevad. Sel meetodil sobib uurimiseks: teema üldise tausta väljaselgitamine; asutuste/firmade kohta arvamuste genereerimine; varem saadud kvantitatiivsete andmete tõlgendamine. Võib uurida näiteks kasutajate vajaduste rahuldamist, arvamust teeninduse tasemest või organisatsioonilisi küsimusi – personali või liikmete arvamusi ja vaatekohti. Uurimused, kus soovitakse leida hoiakuid ja suhtumisi teatud probleemidesse. Põhimõtteliselt sobib see nii teoreetiliste kui praktiliste küsimuste tarvis. Enamjagu on tegemist eesmärgipärase valikuga või ekspertvalimiga - valitakse need, kes on uuritava teemaga tihedalt seotud. Uurija ei saa fookusgrupi liikmete põhjal teha järeldusi, et teatud tunnustega inimeste arvamused on omased kogu üldkogumile, siit on pigem näha, kuidas valitud gruppi kuuluvad indiviidid räägivad ühest või teisest teemast.
Uurijale on oluline vestluse ohjamine, et kõik osalised saaksid sõna võtta ja et tõepoolest räägitakse etteantud teemadest . Esmalt valmistatakse küsimused ette, vajadusel korraldatakse pilootarutelu, grupi vestlust salvestatakse või tehakse märkmeid. Fookusgrupi käigus saadud andmete analüüsiks ei ole spets .meetodeid. Puudused: grupiliikmetele sobiva aja leidmine, domineerivad isikud rühmas, nõudmised juhile, informatsiooni raske analüüsimine.

Kontent-analüüs ja selle erinevad variandid.
Kontent-analüüs e. sisuanalüüs on uurimistehnika kommunikatsiooni sisu objektiivseks, süstemaatiliseks ja kvantitatiivseks kirjeldamiseks. Sisuanalüüsi süstemaatilisus - analüüsitav sisu peab olema valitud selgelt
sõnastatult ja järjekindlalt rakendatud reeglite alusel – valim peab moodustuma kindlaid protseduure järgides, nii et igal objektil oleksid võrdsed võimalused valimisse sattumiseks.
Objektiivsus viitab asjaolule, et uurija enda eelistused ja suhtumised ei tohi mõjutada materjali töötlemist ega järeldusi. Mõistete definitsioonid ja sisu klassifitseerimise reeglid peavad olema sõnastatud ühemõtteliselt, nii et teine uurija võiks neid järgides jõuda samade tulemusteni. See eeldab valiku läbipaistvust. Kontentanalüüs on kvantitatiivne, sest eesmärgiks on anda arvulisi tulemusi materjali kohta – nt et teatud teema oli teatud perioodi jooksul suurima meedia tähelepanu objektiks , millistes väljaannetes ilmus enim artikleid jms. Kontent.anal. on tegemist kvantitatiivse lähenemisviisiga, mille tulemusena saadakse sisu kvantitatiivne iseloomustus eelnevalt väljatöötatud sisukategooriate alusel. Hiljem on tema mõistet laiendatud, nii et see haarab igasuguseid sõnumeid, ületades massikommunikatsiooni valdkonna.
Kontentan. eeldab uurimisküsimuste täpset sõnastamist. Tuleb otsustada, kas uuritakse teksti ennast või teksti kaudu mingeid muid nähtusi või seoseid . Kui tahetakse uurida teksti, võib ülesandeks olla kirjeldada sisu ja selles ilmnevaid muutusi ning arenguid teatud ajavahemiku jooksul.
Kontentanalüüs on väga selge ja läbipaistev meetod. Selge kodeerimisskeemi ja valimi puhul on lihtne teha uurimusele järge või korrata samalaadset uurimust mujal. Meetod sobib ka longituud -uurimuseks, mille käigus selguvad aja jooksul toimunud muutused. Meetod ei eelda uurija sekkumist nähtuse kulgu . Väga paindlik meetod – seda võib kasutada väga erineva struktureerimata informatsiooni uurimisel , lisaks meediaanalüüsile võib seda rakendada ka mujal. Järelduste sisukus sõltub kasutatud dokumentide sisukusest, nende autentsusest, usutavusest ja representatiivsusest. Kodeerimise puhul aga pea võimatu hoiduda teatud tõlgendustest. Kontent-analüüsi kaudu on raske leida vastuseid “Miks?” küsimustele.

Vaatlus – struktureeritud ja struktureerimata.
Vaatlusel põhinevas uurimuses selgitatakse nähtuse olemus välja mitte küsimuste esitamise, vaid
jälgimise teel.
Struktureeritud vaatlus – tegemist formaalse tehnikaga , mida sageli kasutatakse kvantitatiivsetes uuringutes, et saada järjekindel tulemus või kontrollida hüpoteesi. Sündmust või tegevust vaadeldakse teatud ettemääratud kriteeriumidest lähtudes, kasutades eelnevalt ette valmistatud vormi, mille kategooriatesse uurija paigutab tegevuse toimumise aja, korduvuse jne. Nt. päringute arv vms. Hästi ettevalmistatud vorm näeb ette ka ootamatute tegevuste registreerimise. Olulisim siin vaatluskategooriate valik – selle kindlaksmääramine, mida hakatakse mõõtma, määratledes vaatluse kestuse ja toimumisaja, tehes oletusi vaadeldavate sündmuste toimumise kohta.
Vaatluse eeliseks asjaolu, et tegevust saab vahetult jälgida erinevalt näiteks küsitlusest, mis toetub uuritavate endi väidetele. Selle vaatluse puhul on kesksel kohal vaatlustabel või kodeerimisskeem. Selles täpsustatakse käitumise kategooriad, mida kavatsetakse vaadelda ning kuidas käitumissituatsioonid tuleks kategooriatesse paigutada. Vaadeldavate isikute valimi moodustamisel võib kasutada tõenäosuslikku meetodit, kui see ei ole võimalik, siis mittetõenäosuslikke valimeid. Meetodit kritiseeritud selle võimetuse tõttu paljastada käitumise motiive , samuti suure hulga detailide väljaselgitamise pärast, millest võib olla raske luua tervikpilti ja leida tähenduslikku infot.
Kvalitatiivse lähenemise korral kasutatakse andmete kogumiseks laialdaselt osalusvaatlust. Terminiga struktureerimata vaatlus tähistatakse ilma etteantud kategooriateta sooritatud vaatlusi, milles uurija ei osale vaadeldavas tegevuses. Uurija registreerib igasuguse käitumise või sündmuse, mis on uurimisküsimuste seisukohalt relevantne. Uurimuse algjärgus on uurija mittesekkuv, püüdes mõista, kuidas ta võiks sobituda keskkonda ja saada aktsepteerituks. Hiljem võib osaluse määr kasvada. Uurija vahetu kohalviibimine võib uurimuse algul osalejates ebamugavust tekitada. Aitama peaks uurija asjatundlikkus ja tundlikkus, mis lubab tal muutuda võimalikult vähem märgatavaks. Märkmeid võiks teha üksi jäädes, mitte vahetult subjektide ees. Nende sisu on konfidentsiaalne. Märkmed peavad olema põhjalikud – uuritavate vanus, sugu, kehakeel jms.
Struktureerimata eelised: lubab uurida objekti erinevatest aspektidest; orienteeritud sündmuste registreerimisele siis, kui need vahetult toimuvad; lubab uurida inimesi, kes võib olla ise ei saa esitada aruannet oma tegevuse kohta. Miinused: inimesed, kes teavad, et neid vaadeldakse võivad käitumist muuta; eetilised probleemid, konfidentsiaalsuse küsimus; vaatlus võib olla väga aeganõudev, isegi kui on valitud teatud üritused ja olukorrad.

Kvalitatiivsed andmed: märkmed, päevikud.
Kvalitatiivse uurimuse käigus kogutud andmed dokumenteeritakse välitöö märkmete abil, mille eesmärgiks on talletada sotsiaalsest keskkonnast kogutud informatsioon, et selle põhjal mõista ja tõlgendada uurimuses osalejate käitumist ja vastastikuseid suhteid. Kogutud andmed peaksid aitama seal kogetu rekonstrueerimist. Välitöö tähistab viibimist vahetult uurimisobjekti asukohas , kus viiakse läbi vaatlus või tehakse intervjuusid. Välitöö märkmed sisaldavad aruannet sellest, mida uurija näeb, kuuleb , kogeb ja mõtleb andmete kogumise käigus. Need kirjeldavad inimesi, ruume, tegevust, suhteid, dialoogi. Siia märgitakse ka uurija ideed, mõtted ja tähelepanekud. Enamasti on need olemuselt kirjeldavad ja neis ei sisaldu hinnangut. Märkmete tegemine on oluline, sest see aitab tähelepanekuid formaliseerida. Välitöö märkmed võivad koosneda poolikutest lausetest ja olla nö jämedakoelised, kuid ülesmärkimine on oluline probleemi sügavama mõistmise seisukohalt.
Välitöö märkmed võivad olla kas kirjeldavad – koht, inimesed, tegevused, vestlused või
analüütilised – ideed, küsimused, mis vaatluse käigus tekivad.
Vaatluse märkmetes peegeldatakse 5 aspekti:
• inimesed – nende välimus, riietus, kõnemaneer ja käitumine; • koht – mööbel, uksed, aknad, riiulid, teadetetahvel; • uurija – st andmed enda kohta : mida ütlesite ja tegite; • sõnad – kes mida ütles, millise tooniga, žestid, näoilmed ; • tegevus – mis juhtus, millises järjekorras, kes tegi mida.
Uurimispäevik aitab uurimisprotsessi dokumenteerida ja reflekteerida. See osutub eriti vajalikuks juhul, kui uuringusse on haaratud mitu uurijat ning soovitakse saavutada märkmete võrreldavust. Uurimispäeviku pidamine aitab vältida olukorda, kus uurimuse sõnastuses ei peegeldu uurimuse käik koos selle juurde kuuluvate probleemide ja tagasilangusteta.
Päevik sisaldab: • uurimistegevusi koos vastavate kuupäevadega; • andmed selle kohta, mida uurija on lugenud; • andmete kogumise üksikasjad; • andmeanalüüsi käigu kirjeldus; • isiklikud reageeringud; • juhendaja soovitused ja arvamused.

Vestlusanalüüs, selle iseloomulikud jooned.
Vestlusanalüüsi all peetakse silmas verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suunda, milles tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastu, kasutades selle uurimiseks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset analüüsi. Vestlusanalüüsi kontekstis pole kõne mitte ainult kommunikatsioon, vaid tegevus. Vesteldes on inimesed haaratud sotsiaalsetesse tegevustesse. Vestlusanalüüsi kaudu püütakse dokumenteerida ja selgitada, kuidas jõuavad vestlejad kõnevoorude vahetamise kaudu arusaamiseni üksteise tegevusest ja kuidas nad oma kõnevoorude ülesehitamisel reageerivad eelmistele kõnevooridele. Transkribeeritud vestluste analüüsi lähtepunktiks on selgitada, millise sotsiaalse tegevusega on vestlus seotud: mida inimesed vesteldes teevad? Sellisel tegevusel on alati sotsiaalne iseloom.
Vestluse eripära institutsioonis võib avastada:
1) Vooruliigenduse kaudu - tavalises vestluses on väga vähe sellest, mida öeldakse, eelnevalt kindlaks määratud. Vestluse kulg äraarvamatu. Mõne interaktsiooni vormi puhul on aga käsitletavad teemad, esinejate järjekord jms eelnevalt rangelt kindlaks määratud. See hõlmab erilisi vooruliigenduse protseduure ning nende eiramisele võivad järgneda sanktsioonid. Kõige rohkem on uuritud institutsionaalset vooruliigendust kohtutes, ajakirjanduslikes intervjuudes ja klassiruumides, nõustamistegevuses.
2) Vestluse üldine struktuur -kui uurija on kindlaks teinud, kas teda huvitavas vestluses kasutatakse mingit erilist vooruliigendust, on tema järgmine ülesanne koostada interaktsiooni üldine kaart ja leida selle tüüpilised faasid ja osad. I on vestluse avamine , kus teatatakse, kes vestluses osalevad, sellele järgneb probleemi püstitamine. Järgneb lahenduse osa, kus kooli
töötaja teatav saadud teabe valguses, mida osapooled peaksid ette võtma. Viimane on vestluse sulgemine , kus vestlus lõpetatakse.
3) Sekventsiliigendus - vestlus on üles ehitatud järjendite ehk sekventsidena, mis koosnevad lähestikku asetsevatest sisult seotud voorudest. Järjendite analüüsimisel uuritakse, kuidas teatud
tegevusi algatatakse ja edasi viiakse ning kuidas avatakse või suletakse teed järgmisteks kõnevoorudeks.
4) Kõnevooru kavandamine – rääkides kõnevooru kavandamisest, siis peetakse silmas kõneleja poolt tehtavat valikut: tegevuse valikut, mida soovitakse kõne abil sooritada ja vahendite valikut selle tegevuse sooritamiseks. Kõnevoor võib olla kavandatud näiteks selleks, et end kaitsta, et vestlejaga nõustuda vm.
5) Sõnavara valik - igapäevases kõnepruugis võidakse küll kasutada kõnekeelseid sõnu, kuid ametlikus olukorras valitakse, sõnavara, mis toob institutsionaalsesse konteksti.
6) Interaktsiooni ebasümmeetrilisus - institutsionaalne vestlus on tavaliselt ebasümmeetriline. Viimane väljendub selles, et ametiisik haarab vestluses initsiatiivi, esitab küsimusi ning otsustab, millest ja kui pikalt räägitakse. Ametiisiku ja kliendi vestluse ebasümmeetrilisus tekib osapoolte erinevatest teadmistest, õigustest ja ligipääsust teabele.
Need kõne institutsionaalsuse erinevad tasemed on omavahel tihedalt seotud.

Narratiivi analüüsi olemus.
Narratiivi analüüs on lähenemine, milles analüüsitakse andmeid, mille puhul on oluline ajaline järgnevus, mida infot edastanud inimese oma jutustustes välja toovad. Sel juhul rõhk ei lange mitte sellele, mis juhtus, vaid sellele, kuidas inimesed juhtunut tajuvad ja tõlgendavad. Narratiivi analüüsi pooldajad väidavad, et inimesed tajuvad oma elu ja selle sündmusi jätkuva protsessina ning katsed mõista sotsiaalset elu, mis seda tõsiasja ignoreerivad, ei võta arvesse uurimuses osalejate vaatekohta.
Rõhk konteksti leidmisele ning sellele, kuidas inimesed tajuvad oma rolli mingis olukorras.
Eristatakse 4 mudelit: • temaatiline analüüs - rõhk pigem teemale , st sellele, mida öeldakse, mitte niivõrd sellele, kuidas öeldakse. • strukturaalanalüüs teeb rõhu viisile, kuidas lugu seostatakse ; • interaktsiooniline analüüs asetab rõhu dialoogile rääkija ja kuulaja vahel; • performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja žestide kasutamist loo edastamisel.
Infot, mida edastatakse intervjuudes, käsitletakse kui lugusid , narratiive. Selle lähenemise võib valida kas kohe uurimust alustades või ka hiljem, suhtuda juba kogutud intervjuudesse kui lugudesse. Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik.

Diskursusanalüüs.
Diskursusanalüüs e. kriitiline tekstianalüüs kui uurimismeetod tähendab teatud lähenemisviisi probleemile ja sellest mõtlemise viisi. Pole ei kvantitatiivne ega kvalitatiivne meetod, vaid nende mõlema eelduste kahtluse alla seadmine . Ei anna selgeid vastuseid teadusliku uurimuse käigus esilekerkinud probleemidele, kuid võimaldab projekti aluseks olevate ontoloogiliste ja epistemoloogiliste oletuste käsitlemist ja nende teemal väitlemist.
Diskursusanalüüs peab aitama leida teksti varjatud motiive või teatud teksti tõlgendamiseks valitud meetodi valiku motiive.
Kuna mingeid kvantitatiivseid tõendeid ei esitata, siis kerkib üles usaldusväärsuse ja valiidsuse küsimus.
Selle analüüsi objektiks on tekst kui tunnetuse ja suhtlemise vahend ning eesmärgipärase ühiskondliku praktika väljenduse või kõneaktide jada. Selle poolt kasutatud andmestik on kõne, mitte see, millest käib jutt, vaid kõne ise – intervjuud, tekstid, helisalvestised.
Diskursuse analüüs sobib kasutamiseks iga subjekti ja olukorra puhul. Meetod annab uusi vaatenurki, lubades suurt loomingulisust. Kuid meetod ei anna konkreetseid vastuseid, see
pole täppisteadus, vaid teadmine, mis põhineb pideval väitlusel ja argumentatsioonil ning eeldab teatud filosoofilist lähenemislaadi.
- 3 -

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 6 allalaadimist

Uurimismeetodid infoteaduses - kordamisküsimused #1

Uurimismeetodid infoteaduses - kordamisküsimused #2

Uurimismeetodid infoteaduses - kordamisküsimused #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p6944 Õppematerjali autor

Kvalitatiivuurimuse meetodid

Uurimismeetodid infoteaduses Kvalitatiivuurimuse meetodid infoteadus dokumendihaldus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Äriuuringute alused

ANDMEALLIKAD JA ANDMETE KOGUMINE Andmeallikad: · Esmased originaalandmed, mis kogutakse just antud projekti käigus (vaatlus, eksperiment, küsitlus) · Teisesed varem teistel eesmärkidel kogutud andmed, mida saab kasutada vaadeldava probleemi uurimisel (aruandlus, avalikud allikad) Uuringu põhireegel: enne kui hakata koguma esmaseid andmeid, tuleb ära kasutada teiseste kui tunduvalt odavamate andmete kõik võimalused. Esmased allikad: Vaatlus on uurimismeetod, kus andmeid kogutakse inimeste tegevuse vaatlemise teel. Eksperiment on uurimismeetod, kus vajaliku info saamiseks muudab uurija kontrollitavas keskkonnas ühte näitajat ja jälgib tulemust. Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu

Majandus

doc

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused

keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses

Pedagoogika uurimismeetodid

docx

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat

Sotsioloogia

docx

Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse eksamiküsimused

..  Uurimisküsimused sõnastatakse selleks, et ... Millises uurimistöö osas tuleb tuua välja uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused? - Teooriaosa lõpus esitatakse lähtuvalt sissejuhatuses püstitatud uurimisprobleemist ja töö eesmärkidest uurimisküsimused ja/või hüpoteesid. 39. Mis on content-analüüs? kontentanalüüs, sisuanalüüs, kommunikatsiooni objektiivseks, kvantitatiivseks ja süstemaatiliseks uurimiseks kasutatav uurimismeetod (võib uurida näiteks mingite väidete või sõnade esinemise sagedust presidendi ametlikes sõnavõttudes mingil perioodil). MILLEKS? Toodete/teenuste oluliste omaduste leidmine; Kaubamärgi, toote, organisatsiooni, firma kuvandi analüüs; Vaadeldava probleemi spontaanse tajumise kaardistamine; Reklaamide mõju sisuline järelhindamine jmsKUIDAS?Meetod on vajalik juhtudel kui uuringu käigus kogutakse kirjeldavaid tekste või spontaanseid märksõnu (lahtised küsimused)

Uurimismeetodid

doc

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

tekstide alusel. Koonda tekstilõike ühte. Analüüsi mustrite regulaarsust ja varieeruvust. 8) Formuleeri võimalikud hüpoteesid. 9) Kontrolli usaldusväärsust ja põhjendatust, tuues välja hälbivaid juhtumeid, osalejate arusaamisi ja selgitusi. 10) Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud. Etnograafia Etnograafia kui teadusharu antropoloogia uurib inimest tema elukeskkonnas, kohaliku kultuuri. Uurimismeetod sotsiaalteadustes. Rahvaluule ja folkloori tähenduses: etnoloogia. Juured: Funktsionalistlik sotsiaalantropoloogia Suurbritannias (Malinowski), Prantsuse strukturalistlik antropoloogia (Lévi-Strauss), Chicago Ülikooli sotsioloogia osakonna etnograafilised uurimused (Goffmann, Becker). Etnograafia on pikaajaline, üksikasjalik, otsene osalusvaatlus välitöö näol, uuritava kultuuri, institutsiooni seestpoolt tundma õppimine.

Ainetöö

docx

KÜSITLUS

; - Dokumentaalvaatlus, kui vaatlusandmete kaudse allikana kasutatakse mitmesuguseid dokumente (aruanded, lindistatud intervjuud, ülesse võetud vaatlus e. videovaatlus mingi aja või tegevuse sooritamise jooksul, raamatupidamisregistrid jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT. Eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga (näiteks herilaste toitumise sõltuv muutuja uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett sõltumatu muutuja . Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta).

Andme-ja tekstitöötlus

docx

Uurimistöö meetodid

ANDMETE KOGUMISE VIISID  Küsimustikud ja intervjuud Struktureeritud küsimustikud Küsimuste esitamine ja sõnastamine Skaleerimine Intervjuud ja intervjueerimine E-uurimuste eripärad  Uurimused loomulikes raamistustes Vaatlus Arhiiviandmed  Laboratoorsed uurimused Eksperimentaalsed uurimisplaanid Küsitlus. Küsitlemisel arvestada: Sotsiaalne ihaldatavusega, verbaalne võimekusega, hoiakutega.  Struktureeritud küsimustikud (structured questionnaires) 1) Kirjalikud küsimustikud (written questionnaires) Eelised:  Odav  Intervjueerija mõju on minimaalne  Ajalimiit pole väga piiratud  Anonüümsuse tunne  Puudused:  Vastuseprotsent  Valim  Vastuste täpsus ja täielikkus  Vastamine sõltub küsimustiku pikkusest  Puudub kontroll küsimustele vastamise järjekorra üle  Vastamise

Organisatsioonipsühholoogia

doc

Uurimustöö alused

arusaamu sotsiaalse reaalsuse uurimise kaudu, sest just nad ise on osake tervikust. Oma uurimismetoodikat süvendades ja laiendades analüüsivad nad omakorda ühiskonda ,,täiuslikumalt ja adekvaatsemalt". Kaasaegsete sotsioloogiliste uuringute puhul, nagu humanitaarteaduste (ühiskonnateaduste) puhul üldse, on see ringikujuline muutumine ja igavesti kestev protsess. 1.8.1 Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid KVANTITATIIVSED MEETODID on sellised uurimismeetodid, kus uuritavaid muutujaid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus

Uurimistöö alused ja metoodika

Rohkem sarnaseid