ANDMEALLIKAD JA ANDMETE KOGUMINE Andmeallikad: · Esmased originaalandmed, mis kogutakse just antud projekti käigus (vaatlus, eksperiment, küsitlus) · Teisesed varem teistel eesmärkidel kogutud andmed, mida saab kasutada vaadeldava probleemi uurimisel (aruandlus, avalikud allikad) Uuringu põhireegel: enne kui hakata koguma esmaseid andmeid, tuleb ära kasutada teiseste kui tunduvalt odavamate andmete kõik võimalused. Esmased allikad: Vaatlus on uurimismeetod, kus andmeid kogutakse inimeste tegevuse vaatlemise teel. Eksperiment on uurimismeetod, kus vajaliku info saamiseks muudab uurija kontrollitavas keskkonnas ühte näitajat ja jälgib tulemust. Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu
keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega · Fenomenoloogiline uurimus - kvalitatiivse lähenemisega meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast · Põhistatud teooria - uuringustrateegia, kus eesmärgiks on seatud teooria loomine. 7. Vaatlusmeetod Vaatluse abil saame teada, mis tegelikult juhtub. Vaatlus kui meetod on laialt kasutusel infoteaduses
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat
.. Uurimisküsimused sõnastatakse selleks, et ... Millises uurimistöö osas tuleb tuua välja uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused? - Teooriaosa lõpus esitatakse lähtuvalt sissejuhatuses püstitatud uurimisprobleemist ja töö eesmärkidest uurimisküsimused ja/või hüpoteesid. 39. Mis on content-analüüs? kontentanalüüs, sisuanalüüs, kommunikatsiooni objektiivseks, kvantitatiivseks ja süstemaatiliseks uurimiseks kasutatav uurimismeetod (võib uurida näiteks mingite väidete või sõnade esinemise sagedust presidendi ametlikes sõnavõttudes mingil perioodil). MILLEKS? Toodete/teenuste oluliste omaduste leidmine; Kaubamärgi, toote, organisatsiooni, firma kuvandi analüüs; Vaadeldava probleemi spontaanse tajumise kaardistamine; Reklaamide mõju sisuline järelhindamine jmsKUIDAS?Meetod on vajalik juhtudel kui uuringu käigus kogutakse kirjeldavaid tekste või spontaanseid märksõnu (lahtised küsimused)
tekstide alusel. Koonda tekstilõike ühte. Analüüsi mustrite regulaarsust ja varieeruvust. 8) Formuleeri võimalikud hüpoteesid. 9) Kontrolli usaldusväärsust ja põhjendatust, tuues välja hälbivaid juhtumeid, osalejate arusaamisi ja selgitusi. 10) Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud. Etnograafia Etnograafia kui teadusharu antropoloogia uurib inimest tema elukeskkonnas, kohaliku kultuuri. Uurimismeetod sotsiaalteadustes. Rahvaluule ja folkloori tähenduses: etnoloogia. Juured: Funktsionalistlik sotsiaalantropoloogia Suurbritannias (Malinowski), Prantsuse strukturalistlik antropoloogia (Lévi-Strauss), Chicago Ülikooli sotsioloogia osakonna etnograafilised uurimused (Goffmann, Becker). Etnograafia on pikaajaline, üksikasjalik, otsene osalusvaatlus välitöö näol, uuritava kultuuri, institutsiooni seestpoolt tundma õppimine.
; - Dokumentaalvaatlus, kui vaatlusandmete kaudse allikana kasutatakse mitmesuguseid dokumente (aruanded, lindistatud intervjuud, ülesse võetud vaatlus e. videovaatlus mingi aja või tegevuse sooritamise jooksul, raamatupidamisregistrid jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT. Eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga (näiteks herilaste toitumise sõltuv muutuja uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett sõltumatu muutuja . Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta).
ANDMETE KOGUMISE VIISID Küsimustikud ja intervjuud Struktureeritud küsimustikud Küsimuste esitamine ja sõnastamine Skaleerimine Intervjuud ja intervjueerimine E-uurimuste eripärad Uurimused loomulikes raamistustes Vaatlus Arhiiviandmed Laboratoorsed uurimused Eksperimentaalsed uurimisplaanid Küsitlus. Küsitlemisel arvestada: Sotsiaalne ihaldatavusega, verbaalne võimekusega, hoiakutega. Struktureeritud küsimustikud (structured questionnaires) 1) Kirjalikud küsimustikud (written questionnaires) Eelised: Odav Intervjueerija mõju on minimaalne Ajalimiit pole väga piiratud Anonüümsuse tunne Puudused: Vastuseprotsent Valim Vastuste täpsus ja täielikkus Vastamine sõltub küsimustiku pikkusest Puudub kontroll küsimustele vastamise järjekorra üle Vastamise
arusaamu sotsiaalse reaalsuse uurimise kaudu, sest just nad ise on osake tervikust. Oma uurimismetoodikat süvendades ja laiendades analüüsivad nad omakorda ühiskonda ,,täiuslikumalt ja adekvaatsemalt". Kaasaegsete sotsioloogiliste uuringute puhul, nagu humanitaarteaduste (ühiskonnateaduste) puhul üldse, on see ringikujuline muutumine ja igavesti kestev protsess. 1.8.1 Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid KVANTITATIIVSED MEETODID on sellised uurimismeetodid, kus uuritavaid muutujaid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus
Kõik kommentaarid