uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne. kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes) Emic – strateegia, kus lähtutakse uuritava grupi/rahva mõtteviisist/strateegiast jms. (võimaldab paremat mõistmist, kuid ei saa teistega võrrelda) Etic – strateegia, kus võetakse aluseks juba olemasolev strateegia ja selle kaudu/alusel uuritakse gruppi. (see strateegia võimaldab gruppe omavahel võrrelda. Mõlemad on vajalikud, üks pole parem/vajalikum kui teine)
Kuressaare 2010 Lühitutvustus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooni õppejõuks temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis
46. Frazier – kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades 47. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri õppimise teel 48. Kultuuri relativism – seisukoht, et kultuuride erinevusi tule väärtustada ning kultuure ei saa mõõta sama mõõdupuu alusel 49. Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri paremaks ja vaadelda teisi kultuure enda mõõdupuu järgi 50. Emic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonnaliikmete kirjeldustele, seletetekse kultuuri seestpoolt vaadelduna 51. Etic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse sellele, mida uurija tähtsaks peab, kirjeldus ei pruugi sarnaneda inimeste endi kujutelmadele, aga tulevad välja kultuurierinvused sest uurimismeetod on rangelt määratletud 52. Antropoloogia - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist 53
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdru...
KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud Muutujaid on võimalik identifitseerida ja raskesti mõõdetavad ja nende suhteid mõõta „Emic”** „Etic”* Eesmärk: Uurimuses osalejate maailma mõistmine Üldistatavus Konteksti arvestamine Ettenägemine Interpreteerimine – osalejate tõlgenduste Põhjuslikud seletused tõlgendamine Teooriate, hüpoteeside testimine Lugeja veenmine Tõestamine Lähenemisviisid: Induktiivne või abduktiivne lähenemine
neutraalselt. Äärmuses - arvamus et kultuuri tuleb mõõta vaid selle enda mõõdupuude järgi, tegelikkuses aga raske teostada, sest siis saaks kultuuri uurida vaid kohalikud. Vastand etnotsentrism-rahvuskesksus, maailma hindamine ühe kultuuri seisukohalt, oma (Lääne) kultuuri paremaks pidamine (loomulik tunne, väljendab ka oma kultuuri väärtustamist, kuid negatiivne teadlase puhul). Emic- vaade sotsiaalse rühma seest e. lähtudest kohalike vaadetest Etic- vaade väljast, ehk lähtudes uurijast ja sellest mida ta oluliseks peab. (Kumbagi aga ei saa 100 % protsenti rakendada, enamasti jääb kuskile vahepeale.) Võtmesümbolid e. baasväärtused e. kultuurifookus idee et igas kultuuris on kesksed elemendid, mis määravad kogu kultuuri olemuse, avavad suure pildi.. Enkulturatsioon kultuuri õppimine kultuuri sisestamise läbi
Tel: +44 1202 961261 Fax: +44 1202 515707 Email: [email protected] ABSTRACT Scholarship on backpackers speculates some individuals may extend backpacking to a way of life. This article empirically explores this proposition using lifestyle consumption as its framing concept and conceptualises individuals who style their lives around the enduring practice of backpacking as ‘lifestyle travellers’. Ethnographic interviews with lifestyle travellers in India and Thailand offer an emic account of the practices, ideologies and social identity that characterise lifestyle travel as a distinctive subtype within backpacking. Departing from the drifter construct, which (re)constitutes this identity as socially deviant, the concept of lifestyle allows for a contemporary appraisal of these individuals’ patterns of meaningful consumption and wider insights into how ongoing mobility can lead to different ways of understanding identities and relating to place.
kasutada kohalikke ühiskonna mehanisme). Algas rakenduslikust motivatsioonist, mis sai lõpuks etnograafilise väljundi. Tänapäeva rakendus on teistmoodi- kogukonda uuritakse kogukonna rahva jaoks, asjade jaoks, mis on neile endale olulised ja praktilisi probleeme lahendada. Põlisrahvad ise aga kahtlevad antropoloogide vajaduses. Antropoloogide panus. Erinevus teiste teadlastega tuleneb uurimismeetoditest, kus luuakse tihedalt seotud situatsioon. Kogumisfaas on spetsiifiline. Emic-vaate rakendamise oskus, e osatakse vaadata kultuuri sisese pilguga. Baasmeetodid, mis loovad rakendusatropoloogiale omaära- kõiki gruppe, rahvaid ja inimesi käsitletakse võrdväärsena. Kõik need asjad kokku pannes loovad omapärase kimbu, millega minnakse edasi rakendusfaasi. Äriantropoloogias rakendatakse uurimisvõttied, mis on välja arendatud kaugeid aeksootilisi rahvaid uurides (Austraalia kõrbes, arktilistes tundrates, Aafrika džunglis jne
Etnotsentrism – kõiki kultuure mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuuga (elääne ja euroopaliku mõõdupuuga). Võib tunduda,et see pole väga hea kultuur. Varem oli üldnimetus samojeedid, siis otsustati nad jagada erinevateks rahvasteks, kalassaanid. Korraldadi NSV ametnike poolt kalassaanide üldkoosolek. Tulid ainult mehed. Mehed väitsid,et naisi ei kutsutudki. Öeldi,et nüüd on ka naised kalassaanid. Mehed ajasid vastu, et ei saa olla. Nt kõik kauged rahvad on venelased. Emic ja etic – uurimisstrateegiad Emic keskendub kultuurikandjate seletusele ja mõistesüteemidele. Otsitakse seletusi kultuurienomenidele läbi selliste arusaamade, mis eksisteerivad kultuuris endas. Etic – lähtustatakse üldiselt kultuuriteooriast. Selle teooria valguses uuritakse mingist rahvas. Hästi kauge lähenemine. Ei võeta aluseks kohalike termineid, vaid on oma teooria. Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju.
Päritolu – eksempel (ld: eceplum) – näitlikud lood, mida kirikuõpetajad pikkisid oma jutluste sisse, et seda huvitavaks teha. Folkloori žanrisüsteem Žanrisuhetele osutav mõiste - Žanrite sarnasused ja erinevused - Žanrite segunemine - Žanrite Koospüsimine folklooriprotsessis - Žanrite tööjaotus Erinevaid lähenemisi žanritele: - Tekstipõhine vs esituspõhine, - Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic) - Liigitav vs tunnetuslik Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: Teema allub žanri septsiifikale Mis on žanr? Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus) Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) Teatud maailmanägemine Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast)
saaks teatud kultuuri või ühiskonda hinnata ainult selle kultuuri enda mõistete kaudu ja teise kultuuri elanikud ei saaks selle kohta midagi öelda. · Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri maailma parimaks ja vaadelda teisi enda kultuuri mõõdupuu alusel. Kaob püüdlus objektivismile. *Loomulik etnotsentrism kõik ühiskonnad on mingil määral etnotsentristlikud teisi kultuure saab vaadelda enda kultuuriga võrdlemise teel. · Emic uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonna liikmete endi seletustele; see on püüd seletada kultuuri seestpoolt vaadelduna. Uurija ei tohi olla kunagi targem kui uuritavad. · Etic lähtutakse teooriast ja sellest, mida uurija tähtsaks peab. Oht, et kirjeldus ei pruugi olla sarnane inimeste endi kujutelmadele. Plussiks on kindlad uurimisprintsiibid, mida on võimalik kirjeldada ja võrrelda. Sellise meetodiga on hea
Hofstede warns against the ecological fallacy that is, when one looks at two cultures, it should not be assumed that two members from two different cultures must be different from each other, or that a single member of a culture will always demonstrate the dimensions which are the norm of that culture. It is found that about 60% of those living in a collectivistic culture share this trait and 60% of those living in an individual culture are individualistic. Using examples, explain emic and etic concepts. Cross-cultural psychology is concerned with similarities and differences among the world's cultures. There are two distinctive concepts that are used: emic and etic. Emic constructs are specific to a given culture, varying from one culture to another. In contrast, etic constructs refer to universal factors held across all cultures. The notion of family is an example of an etic construct. There are many examples where an emic
Kultuurirelativism – seisukoht, kus väärtustatakse kultuuride erinevusi ja mitmekesisust, ei minda uurima mingit kultuuri nii, et on otsustatud, kas see on hea või halb. Uurima minnakse positiivse suhtumisega ja neutraalselt, hinnatakse kõiki ühiskondi. Etnotsentrism – kõiki kultuuri mõõdetakse oma kultuuri mõõdupuudega, ntks lääne mõõdupuuga, nii et meile võib tunduda, et üks või teine pole hea kultuur, pm vastand kultuurirelativismile emic – uurimisstrateegia, kus lähtutakse põlisrahvaste endi kultuurikategooriatest, eesmärgiks mõista nende endi mõistete ja kohaliku filosoofia kaudu paremini näha nende eripära etic – mingi valitud teooria järgi uuritakse mingit ühiskkonda või isikut, lähtutakse distantsilt Võtmesümbolid e baasväärtused e kultuurifookus – igas kultuuris on kesksed väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse
suhtes. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia jaoks fundamentaalne. Ei esitata hinnanguid ega alaväärtustavaid väiteid. etnotsentrism: enda kultuuri paremaks pidamine, teiste kultuuride hindamine enda kultuuri väärtuste ja mõtteviiside alusel. Pole enam tõepüüdlusega teadus, vaid propaganda. Samas on olemas ka loomulik etnotsentrism, loomulikult peetaks end teistest paremaks. Inimesele pole loomulik olla kultuurirelativistlik. emic: keskendub inimeste endi seletustele ja tähenduskategooriatele, uurib kultuuri seestpoolt. Uurija pole kunagi targem kui uuritavad. Lähtutakse uuritavate enda maailmatunnetusest, viisidest, kuidas asju seletada. Lähtumine kohalikust diskursusest. Võimaldab paremini kohalikku ühiskonda mõista. etic: üldiste tähenduskategooriate rõhutamine, kultuuridevahelistest tähenduskategooriatest lähtumine, pigem väline. Võimaldab paremini läbi viia
Etnoloogia on selle mõiste vastu. Samas on see üsna loomulik suhtumine. Kui me teisi kultuure ei austa on palju probleeme ja arusaame. Loomulikus olekus on paljud ühsikonnad etnotsentristlikud, see ei tähenda radikalismi, kuid tihti hinnatakse tugevalt oma väärtusi. On üsna tavaline, et rahva nimetus, mis tuleneb kohalikust keelest tähendab inimest või meest. Rahva jaoks otsitakse nimetus oma keelest, kuid mõnes keeles pole sõna inimene, seega võetakse rahva nimeks mees. emic etic Need on uurimisstrateegiad üldiselt. Emic, keskendub kultuurikandjate seletustele ja mõistesüsteemidele, otsitakse seletusi kultuurifenomenidele, läbi selliste arusaamadele, mis eksisteerivad selles kulturis endas. Arusaam on sellele, kuidas inimesed mõistavad oma kultuuri. Sellise lähenemise eesmärk on tuvastada rahva eripärastid, läbi nende enda suhtumise, arusaamade on seda parem eristada. Etic, lähtutakse üldisest kultuuriteooriast, teooria valgusest uuritakse mingit
sarnased. Mida tähendab „kultuur“ kultuure võrdlevas psühholoogias? • Etnopsühholoogia (indigenous psychology). • Kultuuripsühholoogia. Märksõnad ja teemad loengust Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: – “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; – käitumise kirjeldamine ja põhjendamine – eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid
Põhiküsimused: Miks? (põhjuslikkus) Mil määral? Mis ulatuses? Mis? Missugune? Kuidas? Miks? Lähteseisukohad Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal meetodid, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud ja raskesti Muutujaid on võimalik identifitseerida ja nende mõistetavad. suhteid mõõta. ,,Emic" teadlastel on uuritavast asjast eri ,,Etic" lähtub teadlase/uurija kontseptsioonist, käsitlus, aga mind huvitavad hoopis nt inimesed, teadusliku teadmise teadmusest. Uurides kogun kes antud nähtusega kokku puutunud on. Mida kokku teaduslikud käsitlused asjast. Mida tähendab uuritavale sihtgrupile. Ei testi enda või tähendab teaduslikele lähenemistele. teiste teadlaste teadmisi, vaid uurin, mida
Proosajutustuse liik Müüt Muistend Muinasjutt Folkloori zanrisüsteem Zanrisuhetele osutav mõiste: o Zanriste sarnasused ja erinevused; o Zanriste segunemine o Zanriste koospüsimine folklooripotsessis; o Zanrite tööjaotus; Erinevaid lähenemis zanritele: o Tekstipõhine vs esituspõhine(70ndatest Ameerikas); o Analüütiline vs rahvapärane (etic vs emic); o Liigutav vs tunnetuslik. Rahvalaul Rahavalaul on laul, mida õpitakse kogemuslikult mõnelt teiselt rühmaliikmelt. Õppimine toimub vabatahtlikult. Rahavalaulu jaoks peab olema mingi rühm, kellele meeldib laulda. 18.-19. Sajandil: o Rahvalaul kui lihtrahvalaul (vastandus kõrgkultuur vs rahvakultuur, professionaalne muusika vs rahavamuusika; kunstipoeesia vs ,,loomulik poeesia"). 20. Sajandil:
3 3) Avalik vastupanu Näiteks Siberi rahvaid sunniti paikseks jääma (enamasti rändleva eluviisiga; kütid, korilased) ja sellega õnnestus nende eluviisi muuta. A+b+c=a assimileerimine (Venemaa tegelik siht) A+b+c=x - uus kultuuriline identiteet (Venemaa deklaratiivne siht, nõukogude inimene, ameerika sulatustiigel) A+b+c=a+b+c kultuurimosaiik tegelik Vene ja Ameerika ühiskond emiline-etiline ehk emic- etic (Kenneth L. Pike) Emilne - üritame seal sees olla, aga vb on mõnda asja parem eemalt näha. (Näiteks Lõuna-India Kerala osariigi Trivandrumi distrikti loomatapud; isasvasikaid vähem: ütlevad, et pullvasikad on nõrgemad, aga eemalt on näha, et isasvasikatel ei lasta emaga koos olla). Universaalne struktuurimuster: * elu perekonnas * tööriistade valmistamine * mingisugune religioon (suhtlemine teispoolsusega)
See ei tähenda , et inimeste vaheline mõistmine areneks. Massiühiskonnaga seonduvalt mõjutatakse inimesi ühiskonna ideoloogiale alluma. Sellele vastanduvalt tekivad subkultuurid. MÕISTED Kultuurirelativism väärtustatakse kultuuride erinevusi. Äärmuslikus olukorras mingit ühiskonda/ kultuuri saab hinnata ainult selle ühiskonna enda väärtushinnangutega ühist mõõdupuud ei ole. Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri paremaks, hinnata teisi kultuure oma mõõdupuuga. Emic uurimisstrateegia, mis keskendub uuritavate inimeste endi seletustele, tähenduskategooriatele. Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise maailma näevad. Etic rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab. Ühiskondi saab võrrelda üldskeemi põhjal. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus ühiskonnas on olemas teatud kesksed väärtused, mis
- suuline ajalugu / pärimuslik ajalugu - diskursuse analüüs - etnopoeetika Tekst: - füüsiline vorm - keelelised tunnused - teksti skeemid - tekstipoeetika kujundid - jutustus Kontekst: - kuulatav / loetav tekst kuulamissituatsioon - teksti kasutusseos ja funktsioon - ajalooline vms üldisem ajastutaust - teised tekstid (sh arhiivikontekst) Objektiive ja subjektiivne: - etic-tüüpi uurimine kultuuri väljaspoolt uurimine - emic-tüüpi uurimine kultuuri seespoolt uurimine Uurija positsioon: uurija loob kaks tekstitasandit 1) aine, mida ta uurib 2) vaatlusviis, kuidas ta seda teeb.
Kui sügavalt suudab mitteusklik (väljasolija) mõista usku, võrreldes usklikuga (seesolijaga)? Isegi inimesed, kes kogevad sama sündmust samal ajal, tõlgendavad oma tausta ja elukäigu tõttu seda kogemust erinevalt. Sellest johtuvalt on osa teadlasi väärtustanud religiooni uurimisel seesolija arvamust või siis vähemalt suuresti toetunud sellele (selle vaatenurga puhul kasutatakse mõnikord mõistet emic). Religiooniuuringute taustaks on dialoog, st et arvestatakse ka seesolija vaateviisi, et mõista sügavamalt uskliku inimese maailmavaadet. Ühtlasi ei pruugi usklik olemine olla religiooni uurimisel takistuseks. Oluline on olla teadlik oma eelarvamustest ja suhestuda neisse kriitiliselt. Religiooni teadusliku käsitluse võimalused: Religiooniteadused (metodoloogiline agnostitsism kuidas uskumused mõjutavad ühiskonda, inimesi jne.
– Kultuuriline pööre: kultuurikontekst, erinevad tähenduste maailmad, jagatud uskumused, representatsioonid – Kvalitatiivne lähenemine: mis on mõõdetav? – Positivistlik, tõde ja püsivust otsiv teadus tunneb “pöörete ajastul” ebamugavust. Teadmine on liiga paljudest asjadest sõltuv! • Sisemine ja väline vaatepunkt – Emic-etic vaatepunkt, seesolija ja välisvaatleja pilk! IMF soovitused Ukrainale, PISA ja õnnetunne! • T.Kuhn ja relativism – Relativistlik teadus? Palju tõdesid – hinnang Eesti haridusele? – Thomas Kuhn's philosophy of science, as expressed in The Structure of Scientific Revolutions is often seen as relativistic (and enthusiastically proclaimed as such within the humanities). He
Throughout her trip, Murphy becomes, in an increasing manner, emotionally involved with the people and places she visits, so much so that she compares her experience to one of `falling in love'. However, this emic, subjective, inside observer side of her account does not eliminate her concern for an `objective', etic stance that she attempts to offer through Perspectives: Studies in Translatology 325
reaalne. - Reaalne: tegelik olukord, vaatlustega selguv, uuritavate poolt viidatav vastuolu normatiivsega. Antropoloogias on vastuolu jaoks välja vaja mõelda uurimisstrateegia. Kas lähtutakse vaatlejast (eetiline) või tegijast (eemiline). Uurimisstrateegiad Emic: Eemiline strateegia lähtub uuritavast: kuidas mõtleb uuritav antud asjast: kuidas ta kategoriseerib maailma, millised on jagatud reeglid nii käitumises kui mõtlemises, mis on tähenduslik, kuidas kujutletakse ja seletatakse toimuvat. Uurija tugineb uuritava maailmale ehk mis on kohaliku jaoks oluline. Etic: Eetiline lähenemine seab uurimuse keskmesse selle, mil moel antropoloog kogeb maailma, kuhu ta sattunud on
Petmine valetamine ja empaatia on tänu eneseteadvusele võimalik sisekõne- broca piirkonna aktivatsioon eneseteadvuse/refl ülesannete puhul. Selle abil reg enda käitumist ISIKSUS-2 Vaadet: indiviidile omased harjumused, käitumismustrid, sügavam olemus Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: "sõltumatu" ja "sõltuv" mina-kontseptsioon; käitumise kirjeldamine ja põhjendamine eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: Suure Viisiku universaalsus kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/"mina" kaks aspekti: eneseteadvus stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel lingvistilised markerid kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid eneseregulatsioon
annaabi.ee 
