Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane
ee . Küsitlus oli üleval 12.11.11 - 12.12.11. Käesoleva uurimistöö mõte on uurida 69 informandi vastuste põhjal, kuidas nad kujutavad ette sataniste ja kui turvaliselt nad tunnevad end seoses satanismiga. Samuti on minu eesmärk uurida, kas on levinud mingi kindel ettekujutus satanismist. Minu uurimistöö mõte ei ole välja selgitada, kas satanism peaks olema Eestis riiklikult tunnistatud usund, kuigi sellele siiski mõned küsimused viitavad. Ma proovin välja selgitada, kas informandid tunnevad end piisavalt turvaliselt, et lasta satanistidel oma usku avalikult praktiseerida. Minu küsitlus koosnes 15 küsimusest. Kokku sain vastuseid 69 inimeselt, kellest 88,9% olid naisterahvad ja 11,1% olid meesterahvad. Populaarseim vanusegrupp oli 14 20-aastased, mis moodustas vastanute hulgast 66,7%. Teine grupp, kes vastas, oli vanuses 21 - 30, nemad moodustasid vastanute hulgast 33,3%. Sataniste oli vastanutest 11,1%, ateiste 66,7%, kristlasi 11,1% ning muu usu esindajaid 11,1%
Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. 8 tekstitüüpi: intiimne, infosuhtlus, teaduslik seletamine, õpetatud seletamine, situatiivne reportaaz, kujutuslik narratiiv, üldine jutustav seletamine, veenmine. VESTLUSANALÜÜS Sotsiaalse elu nähtus. Eesmärk leida vestluse ehituse mehhanismid ja neid juhtivad reeglid ja normid. Materjalide kogumiseks on informandid, salvestised, taustaandmed, transkriptsioon. Suhtleja voor toetub sellele, kuidas ta analüüsib partneri eelnevat vooru. Kõik jooned on tähenduslikud üneemid, pausid, intonatsioon. Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus,
keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda. Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod. Süvaintervjuud 1. Struktureeritud – teemad on paigas 2. Pooleldi struktureeritud – püütakse juhtida vestlust kindlatele teemadele 3. Struktureerimata – vaba vestluse vormis. Nii saab kõige paremini inimesi tundma õppida. Informandid – kellelt saadakse välitöödel infot Võtmeinformandid – kellelt saadakse kõige rohkem infot. Keegi, kes mõistab, mida uurija teada tahab, mida ta uurib. Peab uuritava kultuuri kohta palju teadma. Poliitiliste süsteemide jagunemine Elman Service’i järgi: 1. Salk/rühm 2. Klann/sugukond/hõim 3. Territoriaalne hõimuliit/pealikuvalitsus 4. Riik Üldised suundumused liikudes salgast riigini: 1
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
· murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA · D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid Informantide valik: · otsiti puhast murret = võimalikult vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata · Informandid: NORM (nonmobile older rural males) ehk mitteliikuvad vanemad meesoost maainimesed · Oluline ka vähene haridus, vähene lugemus ja vähesed sotsiaalsed kontaktid · Eestis: 4/5 informantidest naised sest mehed rändavad tööasjus · vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud · Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt
2) Pruudirööv seotud pruudilunaga. Mõnes ühiskonnas peab peig maksma pruudi perele tasu, et naine saada. Kui ei jõuta maksta , siis varjutakse teatud ajaks, et luna mitte maksta. Enamasti siiski rituaalne. 3) Pruudiluna 4) Pruuditeenistus tuleb töötada pruudi peres, sest võtab tööjõulise liikme ära · Seksuaalsed vormid Varieeruvad ühiskonniti, kindlad seaduspärasused puuduvad. Kindlad andmed puuduvad, sest sel teemal informandid väga avatud ei ole. 61% ühiskondadest harrastavad mehed abieluvälist regulaarselt. Naiste puhul 57% ühiskondadest. 54% maailma ühiskondadest lubavad meestele abieluvälist seksi, naiste puhul oli see 11%. - Peter Fre.. veetis 100 aastat tagasi Gröönimaal aega ja hiljem kirjutas sellest raamatu. Kirjeldas eskimote seksuaalkultuuri tal oli vaja sõita ühest külast teise, üks kohalik pakkus
Erandid puudutavad vaatlust: o kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda võidakse vaadelda. o Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms. · Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid mingi nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne. (võib-olla psühholoogias võib ka inimene olla) · Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). · Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: "uuritav", "intervjueeritav", "vaatlusalune", "katseisik" (kasutatakse kui tegemist on katsega!). · Võrdsus: Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps. Tavaelu hierarhia ei rakendu
Üldiselt ollakse taunival seisukohal kui asi puudutab hiiepuid ja nende mahavõtmist. See on justkui keelatud tegevus, mis võib enesega õnnetuse kaasa tuua. Välja arvatud juhul, kus see on kristlikule maailmavaatele jalgu jäänud ning kunagise püha puu langetamises nähakse pigem head tegu. Folkloristikas on teada, et jutustamise situatsioon ja selles osalejad mõjutavad jutustatavat; seetõttu on täiesti võimalik, et olenevalt koguja meelestatusest informandid `unustasid ära' pühapaikadega seotud traditsioonilised normid ning püüdsid esitada neutraalset seisukohta või koguni võtta omaks koguja vaated. Ka ei tohtinud purustada või muul moel kahjustada hiiekivisid. Näiteks kirjutab Balthasar Russow 1578. aastal: "Ka pidasid nad mõningaid salusid pühadeks, kust ühtki puud ei tohtinud raiuda. Ning selles pettekujutluses uskusid nad, et see, kes arvatud pühamikus ühe puu ehk põõsa maha raiub, jalamaid sureb
informatsiooni valdamine kui võim võimusuhted uurimuses Uurimissubjekt või osaleja peab teadma, et teda uuritakse Erandid puudutavad vaatlust: kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda vaadeldakse Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne, mida uuritakse Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: “uuritav”, “intervjueeritav”, “vaatlusalune”, “katseisik” (kasutatakse kui tegemist on katsega!) Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks – koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava teema suhtes (nt kodutu võib olla
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
jagata kultuuri kaheks osaks – eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. 17.03 Ajalooline antropoloogia ☼ kultuuriline “teise”- uurivad kaugemaid nähtusi, ajalugu - ajaliselt kauge, antropoloogia - ruumis kauge ☼ erinevused: antropoloogid- informandid - info kogumine, uurimine inimestelt, kellelt nad uurivad, suuline; ajaloolased: kirjalikud dokumendid ☼ 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo E.E. Evans-Pritchard (1902-1973) ☼ “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.”1961 - 2 distsipliini dialoogi kaitse
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
tekitada isandale maj kahju. Orje nähakse siiski ka inimesena, mõningal määral allusid siiski riigi ja religioossetele seadustele. Seadusi orjadele võisid anda ainult isandad, kuid mõningad aspektid üh olid, kus h kui riik võis sekkuda isanda ja orja suhetesse aka isandal ei olenud piiramatut võimu orjade üle. Isandal ei olnud õigus tappa oma orja, kui ori võis anda välja riigile isanda kuriteod. Orjad ei saanud olla ametlikud tunnistajad , vaid informandid. Isand ei saa piiramatult oma suvast lähtuvalt orja tappa,kuna sellisel juhul saastab ta ennast religiosselt. Seda on nähtud ka teistest allikatest, et kreekas on hakatud üha enam tabuks pidama kui isand heast peast orje tapab. Draconi seadustes on see juba sisse kirj( 7 saj), mida aksepteeris ka Solon ( teatud kaitse omavolilise tegevuse eest). Ori võis põgeneda templitesse, kus templisse põgenev ori või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
