Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane
ee . Küsitlus oli üleval 12.11.11 - 12.12.11. Käesoleva uurimistöö mõte on uurida 69 informandi vastuste põhjal, kuidas nad kujutavad ette sataniste ja kui turvaliselt nad tunnevad end seoses satanismiga. Samuti on minu eesmärk uurida, kas on levinud mingi kindel ettekujutus satanismist. Minu uurimistöö mõte ei ole välja selgitada, kas satanism peaks olema Eestis riiklikult tunnistatud usund, kuigi sellele siiski mõned küsimused viitavad. Ma proovin välja selgitada, kas informandid tunnevad end piisavalt turvaliselt, et lasta satanistidel oma usku avalikult praktiseerida. Minu küsitlus koosnes 15 küsimusest. Kokku sain vastuseid 69 inimeselt, kellest 88,9% olid naisterahvad ja 11,1% olid meesterahvad. Populaarseim vanusegrupp oli 14 20-aastased, mis moodustas vastanute hulgast 66,7%. Teine grupp, kes vastas, oli vanuses 21 - 30, nemad moodustasid vastanute hulgast 33,3%. Sataniste oli vastanutest
Douglas Biber kogus kokku keelelised variaablid, mis olid leitud kõnes ja kirjas erinevate variantidena. 8 tekstitüüpi: intiimne, infosuhtlus, teaduslik seletamine, õpetatud seletamine, situatiivne reportaaz, kujutuslik narratiiv, üldine jutustav seletamine, veenmine. VESTLUSANALÜÜS Sotsiaalse elu nähtus. Eesmärk leida vestluse ehituse mehhanismid ja neid juhtivad reeglid ja normid. Materjalide kogumiseks on informandid, salvestised, taustaandmed, transkriptsioon. Suhtleja voor toetub sellele, kuidas ta analüüsib partneri eelnevat vooru. Kõik jooned on tähenduslikud üneemid, pausid, intonatsioon. Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus,
keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda. Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod. Süvaintervjuud 1. Struktureeritud – teemad on paigas 2. Pooleldi struktureeritud – püütakse juhtida vestlust kindlatele teemadele 3. Struktureerimata – vaba vestluse vormis. Nii saab kõige paremini inimesi tundma õppida. Informandid – kellelt saadakse välitöödel infot Võtmeinformandid – kellelt saadakse kõige rohkem infot. Keegi, kes mõistab, mida uurija teada tahab, mida ta uurib. Peab uuritava kultuuri kohta palju teadma. Poliitiliste süsteemide jagunemine Elman Service’i järgi: 1. Salk/rühm 2. Klann/sugukond/hõim 3. Territoriaalne hõimuliit/pealikuvalitsus 4. Riik Üldised suundumused liikudes salgast riigini: 1
Meetodid - D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega. murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, seetõttu on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond, seetõttu on tihti kombineeritud D ja VAmeetod. D eripära informantide valik, küsimustik, keelekaardid. Informantide valik otsiti puhast murret, mis oleks vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata. Informandid ehk mitteliikuvad vanemad meessoost maainimesed. Oluline oli ka vähene haridus, lugemus ja sotsiaalsed kontaktid. Eestis on 4/5 informantidest naised. Ülejäänd vanemad inimesed, väheste kontaktidega, ainult maal elanud. Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid? Küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad sõpradeks, kogujateks tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele.
jaoks. Intervjuu: minnes kohe inimestega intervjuud võtma esimesel päeval ei avata end uurijale täielikult või ei pruugi üldsegi midagi öelda. *Struktueeritud küsimustik – konkreetsed küsimused *Poolstruktueeritud küsimustik – teemad, millest tahaks vestelda *Struktueerimata intervjuu – täiesti random rääkimine Elulugude uurimine – eraldi uurimisvaldkond ja sellest uuritakse erinevaid strateegiaid, räägivad juhtumeid ja selle kaudu arutatakse mingi teiste asjade üle Informandid – need, kellelt info saadakse, ka ''välitööde partner'' Võtmeinformant – see, kellega hea suhelda, räägib palju ja tunneb etnograafi tööd Margaret Meadi ja Derek Freemani vastuolu – Mead viibis saartel, testis et murdeea kriis on bioloogiline asi, sai kuulsaks väitega, et kõigis ühiskondades seda pole. Freeman käis seda teooriat kontrollimas, pühendas sellele palju aega, aga tema väitas, et see pole tõsi, Meadile tehti tünga.
· murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA · D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid Informantide valik: · otsiti puhast murret = võimalikult vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata · Informandid: NORM (nonmobile older rural males) ehk mitteliikuvad vanemad meesoost maainimesed · Oluline ka vähene haridus, vähene lugemus ja vähesed sotsiaalsed kontaktid · Eestis: 4/5 informantidest naised sest mehed rändavad tööasjus · vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud · Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt
lähtuda mingitest kindlatest pidepunktidest. c) Struktureerimata süvaintervjuu. Uurijal peab sellise intervjuu puhul olema juba mingi kompetents. Peab oskama küsida ja ka ise vastata, sest ette ei ole tehtud kava. Hea meetod, et aru saada, mis on inimestele endale tähtis (kuna ei anta ette teemasid, millest rääkima peab). Kõige spontaansem ja vahetum. Kuid vahepeal ei saada aru kui tähtsa asjaga tegeletakse, sest kui asi on paberil siis see tundub soliidsem. 6. loeng Informandid inimesed, läbi kelle ühiskonda uuritakse. Pisut iganenud termin peegeldab suhtumist, et tegemist on informatsiooniallika, mitte võrdväärse vestluspartneriga · Kontakti saavutamine. Usalduse saavutamiseks on teatud metodoloogilised reeglid, kuid kontakti saavutamise edukus sõltub siiski teadlase enda oskustest. Üks tavalisemaid toiminguid kontakti saavutamisel on ühise söömaaja pidamine (eriti põhjapoolsematel, karmi kliimaga aladel)
Erandid puudutavad vaatlust: o kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda võidakse vaadelda. o Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms. · Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid mingi nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne. (võib-olla psühholoogias võib ka inimene olla) · Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). · Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: "uuritav", "intervjueeritav", "vaatlusalune", "katseisik" (kasutatakse kui tegemist on katsega!). · Võrdsus: Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps. Tavaelu hierarhia ei rakendu
Üldiselt ollakse taunival seisukohal kui asi puudutab hiiepuid ja nende mahavõtmist. See on justkui keelatud tegevus, mis võib enesega õnnetuse kaasa tuua. Välja arvatud juhul, kus see on kristlikule maailmavaatele jalgu jäänud ning kunagise püha puu langetamises nähakse pigem head tegu. Folkloristikas on teada, et jutustamise situatsioon ja selles osalejad mõjutavad jutustatavat; seetõttu on täiesti võimalik, et olenevalt koguja meelestatusest informandid `unustasid ära' pühapaikadega seotud traditsioonilised normid ning püüdsid esitada neutraalset seisukohta või koguni võtta omaks koguja vaated. Ka ei tohtinud purustada või muul moel kahjustada hiiekivisid. Näiteks kirjutab Balthasar Russow 1578. aastal: "Ka pidasid nad mõningaid salusid pühadeks, kust ühtki puud ei tohtinud raiuda. Ning selles pettekujutluses uskusid nad, et see, kes arvatud pühamikus ühe puu ehk põõsa maha raiub, jalamaid sureb
informatsiooni valdamine kui võim võimusuhted uurimuses Uurimissubjekt või osaleja peab teadma, et teda uuritakse Erandid puudutavad vaatlust: kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda vaadeldakse Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne, mida uuritakse Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: “uuritav”, “intervjueeritav”, “vaatlusalune”, “katseisik” (kasutatakse kui tegemist on katsega!) Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks – koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava teema suhtes (nt kodutu võib olla
· Süvaintervjuu - Struktureeritud: küsimused täpselt ette valmistatud. - Poolstruktureeritud: koostatud on küsimuskava, milles on välja toodud teemavaldkonnad, probleemide ring (uuritavatele on meeldivam vähem-formaalne situatsioon) - Struktureerimata: vaba vestlus; spontaanne kujunemine, inimene räägib mida tahab. Võimaldab saada intiimsemaid vihjeid inimeste mõttemaailma kohta. Informandid: · Kontakti saavutamine · Eetilised küsimused informandiga suhtlemisel (selgitamine, miks andmeid vaja on, tihti ei saada aru) · Võtmeinformant: annab keskmisest rohkem infot, vb isegi põhilise info. Mõned inimesed ons elleks eriti sobilikud, kuna mõistavad teadlase soovi; mõnega on hea kontakt lihtsasti saavutatav. Teat rolli mängib vb uuritava edevus meeldib oma teadmisi välja näidata
jagata kultuuri kaheks osaks – eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. 17.03 Ajalooline antropoloogia ☼ kultuuriline “teise”- uurivad kaugemaid nähtusi, ajalugu - ajaliselt kauge, antropoloogia - ruumis kauge ☼ erinevused: antropoloogid- informandid - info kogumine, uurimine inimestelt, kellelt nad uurivad, suuline; ajaloolased: kirjalikud dokumendid ☼ 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo E.E. Evans-Pritchard (1902-1973) ☼ “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.”1961 - 2 distsipliini dialoogi kaitse
aga liiga kaugele minnakse, siis tuuakse teemade juurde tagasi. Kestavad kauem, aitab välja tuua inimeste isiklikke arvamusi. Saab teha võõrastega. c) Struktureerimata pole küsimustikku, toimub vabavestlus. Räägitakse maailma asjadest, mingi teemasuunitlus muidugi on. Oluline on inimese arvamuste dokumenteerimine. Saab teha nende inimestega, kellele meeldib jutustada või on uurijaga juba tuttavad/sõbrad. Kõige intiimsem vorm. Informandid on inimesed, kes annavad uurijale infot. Nendega peab olema saavutatud kontakt, selleks on oluline oskus inimestega suhelda, kultuurilised teadmised. Eetilised küsimused informandiga suhtlemisel: inimene peab teadma, milleks andmeid kasutatakse, kuhu need lähevad. Intervjuust keeldumise õigus, nime mitte kasutamise õigus. Tagasiside mis andmetest saab, inimesi peab tulemusest teavitama. Võtmeinformant suurem osa andmeid tuleb üksikute inimeste käest, põhiline osa infost
-struktureerimata – vaba suhtlemine, pole küsimustikku, kui midagi huvitavat tuleb välja, siis küsitakse juurde jne. See on hea selleks, et seda saab teha mõnusas emotsionaalses olukorras, nii saab hästi teada, mis on inimeste jaoks oluline, sest me pole otsustanud, mis me teada tahame. *elulood Enne tuleks ennast tutvustada, natuke rääkida ja suhelda jne. Teist korda minnes võetakse inimene juba palju paremini omaks. Informandid – need, kellelt saame andmeid oma uurimise jaoks *Oluline on saada hea kontakt inimestega *Eetilised küsimused informantidega suhtlemisel – ei tohi neid eetiliselt kahjustada, anonüümsuse tagamine. Inimesed peaksid midagi tagasi saama, nt tutvustame oma uurimustulemusi jne *Võtmeinformant – inimesed annavad infot erineval määral. Kujunevad mõned üksikud inimesed, kellega suhtleme hästi palju. Neile meeldib suhelda, nad mõistavad etnograafi tööd. See inimene peab palju teadma
tekitada isandale maj kahju. Orje nähakse siiski ka inimesena, mõningal määral allusid siiski riigi ja religioossetele seadustele. Seadusi orjadele võisid anda ainult isandad, kuid mõningad aspektid üh olid, kus h kui riik võis sekkuda isanda ja orja suhetesse aka isandal ei olenud piiramatut võimu orjade üle. Isandal ei olnud õigus tappa oma orja, kui ori võis anda välja riigile isanda kuriteod. Orjad ei saanud olla ametlikud tunnistajad , vaid informandid. Isand ei saa piiramatult oma suvast lähtuvalt orja tappa,kuna sellisel juhul saastab ta ennast religiosselt. Seda on nähtud ka teistest allikatest, et kreekas on hakatud üha enam tabuks pidama kui isand heast peast orje tapab. Draconi seadustes on see juba sisse kirj( 7 saj), mida aksepteeris ka Solon ( teatud kaitse omavolilise tegevuse eest). Ori võis põgeneda templitesse, kus templisse põgenev ori või
annaabi.ee 
