Uurimismeetodid (0)

1. LOENG – TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS
Mis on teaduslik uurimus?

• Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti-vastane partei”
  
• Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida:
  
  • Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eesti-vastasus”.
    
  • Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava.
    
  • Kasutame näiteks erakonna programmi.
    
  • Küsitleme erakonna liikmeid.
    
  • Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta.
    

Seega, mis on teaduslik uurimus …

• Teaduslik uuring on seega:
  
  • Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest
    
  • Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime?
    
  • Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria).
    

Sotsiaalteaduslik uurimus

• Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks
  
• Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid...
  
• Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise.
  
• Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust.
  
• Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu.
  
• Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid
  

Teadus versus ajakirjandus

• Mõlemad:
  
  • Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid
    
  • Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed
    
• Ometi on väga olulisi erinevusi:
  
  • Erinev auditoorium
    
  • Erinev keel
    
  • Teooria ja meetodi tähtsustamine
    
  • Andmete esinduslikkus
    

Teaduskeel
OUT
IN
Kirjeldan
Analüüsin, uurin
Nagu me kõik teame
Analüüs tõestas, et
Ma loodan, et
Ma väidan, et
Usutavasti
Hüpoteesi kohaselt
“mulle õudsalt meeldis”
Nõustun lähenemisega
Mulle ei meeldi tema seisukoht
Raske on nõustuda seisukohaga
Teaduslik uurimistöö

• Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga
  
• Selge ja täpne
  
• Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole
  
• Tegeleb pigem empiiriliste väidetega
  
• Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida
  
• Kontrollitav
  
• Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega
  
• Neutraalne ja mitte-kallutatud
  
• Teadus ei loe moraali ega mõista kohut
  
• Eesmärgiks on luua uut teadmist
  

Empiiria ja andmed

• Empiirilised tõendid
  
• Andmed
  
• Teooria
  
• Veel mõned olulised mõisted:
  
  • Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine
    
  • Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine
    
  • Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine
    

Teooria

• Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid .
  
• Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist )
  
• Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav
  
• Teooriad tuleks falsifitseerida:
  

Teooria vajalikkus uurimistöös

• Milleks on BA-tööks vaja teooriat:
  
• Teooriad korrastavad meie ideid ja mõtteid
  
• Pole mõtet jalgratast leiutada: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused .
  
• Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone
  
• Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi – muidu meil ei tekigi selget ideed, mida täpsemalt uurida.
  
• Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne.
  

Alusuuringud ja rakendusuuringud

• Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid:
  
  • Alusuuringud ( basic research)
    
  • Rakendusuuringud (applied research)
    
• BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel
  
• Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus
  

Teooriate ulatus

• Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele . USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon :
  
• Suured teooriad (grand theory)
  
• Keskmise ulatusega teooriad ( middle rage theory)
  
• BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad”
  
• Paradigma – suured koolkonnad , mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad.
  

Riigiteaduste põhiparadigmad

• Biheivorism
  
• Institutsionalism
  
• Interpretatiivne lähenemine , ehk konstruktivism
  
• Ratsionaalse valiku teooria
  
• Vahel eristatakse ka:
  
  • Marksism
    
  • Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias)
    

Biheivorism ja ratsionaalne valik

• Biheiviorism :
  
  • Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida
    
  • Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises
    
• Ratsionaalse valiku teooria:
  
  • Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid
    

Institutsionalism ja konstruktivism

• Institutsionalism:
  
  • Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse
    
• Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism
  
  • Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu
    
  • Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid
    

Praktiline pool – paradigmad

• Biheiviorism:
  
  • Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad ... tahad oma tulemusi üldistada
    
  • Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid
    
  • Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots , Idnurm, Saarts , Vetik), või avalik haldus (org. käitumine – Lepik)
    
• Ratsionaalne valik:
  
  • Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme – miks inimesed nii teevad?
    
  • Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant . meetodid
    
  • Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer, Sootla)
    
• Institutsionalism:
  
  • Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid
    
  • Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud
    
  • Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai , Lääne. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl ) - omapärases võtmes.
    
• Konstruktivism:
  
  • Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse
    
  • Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs
    
  • Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson , Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) - omapärases võtmes.
    

Sotsiaalteaduste omapära

• Sotsiaalteadused kui debatt – eri koolkonnad ja teooriad → pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos).
  
• Ometi olulisi erinevusi:
  
  • Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst
    
  • Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks.
    
  • Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline
    
  • Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber
    
  • Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud
    

2. LOENG – TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED
Teadusliku uurimistöö põhimõisted

• Kontseptid
  
• Muutujad
  
• Sõltuvad ja sõltumatud muutujad
  
• Seoste liigid – kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed
  
• Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused
  
• Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika
  
• Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused
  

Kontsept

• Inglise keeles: concept
  
• Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses
  
• Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste
  
• Kontseptid on teooria ehituskivid
  
• Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid
  

Näiteid seostest kontseptide vahel
Sotsiaalne kapital → Demokraatia kvaliteet
Proportsionaalne valimissüsteem → Mitmeparteisüsteem
Industriaalrevolutsioon → Klassilõhe
Muutujad

• Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav
  
• Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid:
  
  • Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse
    
  • Sõltuv muutuja ( dependent variable) – muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud
    
• Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi
  
• Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
  

Näide

• Sõltuv muutuja – nõude puhtuse aste
  
• Sõltumatud muutujad:
  
  • Veesurve
    
  • Nõudepesuvahendite kvaliteet
    
  • Nõudepesija kogemus
    
  • Valgus
    

Tunne ära sõltuv ja sõltumatu muutuja

• Uurime vanuse mõju inimeste ideoloogilistele eelistustele
  
• Uurime kuidas riigi demokraatlikkuse aste sõltub riigi SKP-st
  
• Uurime kuivõrd individualistlikud ja ilmalikud väärtused vormivad antud riigi poliitilist kultuuri
  
• Suletud klassistruktuur ja riigi kõrge majandusliku sõltuvus naaberriikidest on olulisteks eeldusteks, et riigis võiks puhkeda revolutsioon .
  
• Negatiivne meedikajatus viis Reformierakonna reitingu langustrendi. Lisaks mängis rolli ka Harta 12 tehtud kriitika valitsusparteide aadressil.
  

Sõltumatud muutujad ja sõltuvad muutujad

• Sõltuv muutuja – tööalased võimalused
  
• Sõltumatud muutujad:
  
  • Rahvus
    
  • Eesti keele oskus
    
  • Kondakondsusestaatus
    
  • Elukoht (Tallinn, Ida-Virumaa, muu Eesti)
    
  • Haridustase
    
  • Sotsiaalne staatus või ametialane staatus
    
  • Vanus
    

Eel-muutuja, vahemuutuja, kontrollmuutuja
Vanemate haridustase (eel-muutuja)→ Haridustase (sõltumatu muutuja) → Informeeritus parteide seisukohtadest (vahe-muutuja) → valimisaktiivsus (sõltuv muutuja) vanus (kontrollmuutuja)
Operatsionaliseerumine

• Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks.
  
• Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon
  
• Näiteid:
  
  • Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon;
    
  • Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon;
    
  • Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon
    
  • Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. definitsioon
    

Operatsionaliseerumise 4 sammu
1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame
2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud
3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad )
4. Määrame kindlaks ühikud , milles mõõdame
Operatsionaliseerumise 4 sammu – näide

• Kontsept: poliitiline usaldus
  
• Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu
  
• Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu
  
• Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: “Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?”; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan , pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda.
  
• Mõõtmissühik – protsendid (%)
  

Operatsionaliseerimisest

• Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada:
  
• Kontsept peab tõesti olema mõõdetav
  
• Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu
  
• Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitme-dimensionaalsed
  
• Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus , jne) ja millist skaalat täpselt kasutada?
  
• Mis ühikutes me mõõdame?
  
• Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse!
  

Mitme-dimensionaalsed kontseptid

• Kontsept: demokraatia
  
  • Muutuja: demokraatia indeks ( Freedom House)
    
  • Indikaatorid/mõõdikud:
    
    • (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus
      
    • (2) valimised - võrdsed ja vabad
      
    • (3) kodanikeük - sõltumatus ,
      
    • (4) meedia - meediavabadus,
      
    • (5) kohalik dem – valitsemise läbipaistvus ja efektiivsus, detsentraliseeritus;
      
    • (6) kohtusüsteem – sõltumatus, inim- ja vähemuste õigused;
      
    • (7) korruptsioon – keskvõim , KOV,
      
  • Instrument : ekspertküsitlus
    
  • Mõõduühik: skoorid 1-7.
    
  • Vt. http://www.freedomhouse.org/report/na tions- transit -2011/methodology
    

• Kontsept: sotsiaalne kapital
  
  • Muutujad:
    
    • (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks;
      
    • (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks
      
  • Indikaatorid/mõõdikud:
    
    • (1) ühendav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma lähiringis (perekond, sõbrad),
      
    • (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr,
      
  • Instrument: küsitlus
    
  • Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid
    

Mõtle, kuidas operatsionaliseerida

• Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal
  
• Riigi religioossuse määr
  
• Erakonna sisedemokraatia
  

Probleeme mõõtmise juures

• Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida .
  
• Võib mõjutada küsimuse sõnastus.
  
• Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus...
  
• Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu
  
• Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru
  
• Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead:
  
  • Süstemaatiline viga
    
  • Juhuslik viga
    

Kausaalne seos

• Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises
  
• Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud:
  
  • Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel
    
  • Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x’i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda.
    
  • On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline).
    
• Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks?
  
• Igasugune seos pole kausaalne seos – too näiteid!
  

Veel seoste tüüpe

• Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation):
  
  • Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime.
    
• Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship )
  
  • Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks.
    
• Paindlik seos – kui me täpselt ei tea, mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja, siis võib seos välja näha ka:
  
  • Pikaajaline tööpuudus ←→ ühiskonna kihistatus
    

(Kausaal)mudel

• Viime kokku kontseptid/muutujad ja seosed ning seome neid laiemate teooriatega – tulemiks mudelid.
  
• Kausaalmudel näitab seoseid kontseptide/muutujate vahel, on graafiliselt väljendatud, ning näitlikustab kas tervet teooriat või mõnda teooria osa.
  
• Mitte kõik mudelid pole kausaalmudelid – osa on ka nn. teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid
  
• Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud.
  

Näide kausaalmudelist – mudel, kuidas majandusvabadus mõjutab riigi demokratiseerumist
Näide kausaalmudelist – varajane Michigani hääletuskäitumise mudel
Näide teoreetilisest mudelist – sotsiaalne liikumine kui organisatsioon
Hüpotees

• Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed.
  
• Enamasti on hüpotees formuleeritud:
  
  • Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem...on üks muutuja, seda kõrgem / madalam / suurem / väiksem... on teine muutuja.
    
• Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei
  

Teaduslik uurimistöö: põhiloogika
Uurimistöö etapid: uurimisdisain

Uurimisidee

Uurimisprobleem

Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid

Töö kirjandusega

Teema kitsendamine

Uurimisküsimuste / uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine

Uurimis -strateegiavalik ( kvantitatiivne / kvalitatiivne; longituud / läbilõike; võrdlev -/ juhtumiuuring )

Andmekogumis meetodi paikapanek

Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine

Uurimisinstrumendi disainimine (nt. Küsimustik)

Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine
Uurimisdisain ehk uurimiskujundus

• Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastused püstitatud uurimisküsimustele.
  
• Sisaldab:
  
  • Uurimisprobleemi sõnastamist
    
  • Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke
    
  • Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele)
    
  • Uurimisstrateegiat
    
  • Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust
    
  • Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist
    
  • Valimi koostamist ja selle põhjendust
    

Hea uurimisdisain

• Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik:
  
• Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku
  
• Hea uurimisdisain on ka teostatav ja mitte ülemäära ambitsioonikas:
  
• Uurimisdisain – BA-töö hindamise olulisim alus
  

Uurimistöö etapid: admekogumine
Pilootuuring → uurimisinstrumendi ja valimi kohendamine → andmekogumine
Uurimistöö etapid: admete analüüs
Andmete kodeerimine , andmete redutseerimine ehk ( koondamine ) → andmete analüüs → tulemuste tõlgendamine → tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt püstitatud uurimisküsimustega / eesmärkide hüpoteesidega → BA-töö kokkukirjutamine
Mõistete kordamine

• Kontsept - laiem idee mingist nähtusest
  
• Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt)
  
• Muutuja – mõõdetav ja varieeruv
  
• Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse.
  
• Sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud.
  
• Operatsionaliseerimine – mõõdiku leidmine kontseptile
  
• Uurimisinstrument – tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada.
  
• Hüpotees – oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos
  
• Uurimisdisain ehk uurimiskujundus – loogiline ja sidus plaan, kuidas vastata püstitatud uurimisküsimustele
  

3. LOENG – UURIMISKÜSIMUSED
Teema valiku üldised motiivid

• Isiklikud motiivid
  
• Teaduslikud motiivid
  
• Ühiskondlikud motiivid
  

Praktilisi soovitusi teema valikuks

• Vali teema, mis sind huvitab
  
• Ära vali liiga laia, kuid ka liiga kitsast (tehnilist) teemat.
  
• Mõtle, kas varasematest esseedest ja seminaritöödest ei saaks välja kasvatada BA-töö teemat
  
• Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud
  
• Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei valda, siis ära küsitluse peale mine)
  
• Mõtle, kas inimesed/ organisatsioonid , keda tahad uurida, on ligipääsetavad
  
• Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur?
  
• Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas
  

Kust saada ideid BA-töö teemadeks?

• Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias:
  
• Isiklikud kogemused
  
• Loengumaterjalid
  
• Õpikud
  
• (Populaar)teaduslikumad raamatud/ ajakirjad
  
• Teadusajakirjad
  
  • teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223
    

Teema kitsendamine

• Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida.
  
• Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi:
  
• BA töö teema ei saa olla liiga lai
  
• Teema ei tohiks olla ka liiga kitsas :
  
• Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme.
  
• Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus. Mõelge, kellele see huvi võiks pakkuda?
  

Uurimisprobleem

• Uurimistöö algab uurimisprobleemist!
  
• Uurimisprobleem – ehk uurimuslik intriig! Miks on selle probleemi uurimine oluline, vajalik või mida uut see annab?
  
• Uurimisprobleemi tüübid:
  
  • Ühiskondlik-poliitilised
    
  • Uurimuslikud
    
  • Nende kombinatsioon
    

Vead uurimisprobleemides

• Liialt kitsas ja väheaktuaalne
  
• Polegi probleemi
  
• Ebahuvitav teaduslikus mõttes
  
• Võrdleb kas liiga sarnaseid või liiga erinevaid juhtumeid
  

Uurimisprobleem BA-töös

• Uurimisprobleem ei ole uurimisküsimus!
  
• Uurimisprobleem kirjutatakse lahti BA-töö sissejuhatuses eraldi selgitava lõiguna,
  
• Uurimisprobleemi lahti kirjutamine on uurimistöö müümine
  
• Põhjendused ei saa olla isiklikku laadi .
  
• Põhjendused peavad lähtuma kas ühiskondlik- poliitilisest aktuaalsusest või teaduslikest tagamaadest!
  
• Uurimisprobleem ei tohi olla liiga kitsas – peab pakkuma laiemat vaadet ja seostuma laiemate küsimustega!
  
• Küsi alati: Kellele see töö huvi võiks pakkuda ja miks?
  

Uurimisküsimused

• Kõige tähtsam element uurimistöö puhul
  
• Uurimisküsimus nõuab vastust!
  
• Uurimisküsimus tuleneb uurimisprobleemist!
  
• Küsimuste tüübid:
  
• “Mis”küsimused
  
• “Miks”küsimused
  
• “Kuidas”küsimused
  

Uurimisküsimus peab olema KÜSIMUS

• “Soovin uurida osalusdemokraatia praktikaid Viljandi linna näitel.”
  
  • pole küsimus, vaid uurimiseesmärk...
    
• “Eurole üleminek oli peamine tegur, mis võimaldas praegusel Ansipi valitsusel võita 2011 a. valimised”
  
  • pigem hüpoteesi moodi...
    
• “Vähene haldusvõimekus on mõjutanud Tõrva linna efektiivsust avalike teenuste pakkumisel ”
  
  • Pigem konstateering, fakt...
    
• “Deliberatiivse demokraatia praktikaid on Eestis vähe uuritud ja ka rakendatud.”
  
  • Pigem uurimisprobleemi moodi...
    

Nõuded uurimisküsimusele

• Laiemalt huvipakkuv ja aktuaalne
  
• Teaduslikult relevantne ja teatud mõttes uudne
  
• Empiiriliselt uuritav
  
• Piisava konkreetsuse astmega
  
• Vastatav
  
• Hästi formuleeritud
  
• Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga
  

Uurimisküsimused...

• Ei tohi olla faktiküsimused
  
• Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised
  
• Ei tohi olla “kas” küsimused
  
• Ei tohi olla normatiivne
  
• Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada
  
• Ei tohi olla kallutatud
  
• Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad
  
• Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem
  

Põhilised ja alauurimisküsimused

• Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused,
  
• Alauurimisküsimused – näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse.
  
• Veel nõudeid alauurimisküsimustele:
  
  • Alauurimisküsimused ei tohiks olla liialt tehnilised ja faktiküsimused – pigem üldisemad.
    
  • Ei tohiks omavahel kattuda
    
  • Ei tohiks olla suuremad, kui põhiline uurimisküsimus – ehk selle üheselt juba ära vastata
    

Miks on uurimisküsimused olulised?

• Neist sõltub:
  
  • Uurimisstrateegia : kvalitatiivne/kvantitatiivne
    
  • Uurimismeetod – andmekogumismeetod
    
  • Uurimistöö teoreetilised alused – peavad haakuma uurimisküsimustega
    
• Seetõttu on uurimisküsimused BA-töö selgrooks, kui need on vildakad, siis läheb kõik viltu !!!
  

Halbu ja häid näiteid

• Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga :
  
  • Halb näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib erakonna tüüpidest ( massipartei , kartellipartei...)
    
  • Hea näide: uurin erakondade noortekogusid ja teooria osa räägib parteide sidusorganisatsioonidest ja nende rollist
    
• Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga:
  
  • Halb näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel jaoks ja teen küsitluse noortekogude lihtliikmete seas
    
  • Hea näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel ning vaatlen parteide põhikirju, intervjueerin partei juhtkonda, noortekogu juhtkonda.
    

Uurimisküsimused
1) Ajurünnak
2) Mine raamatukokku loe vastavat kirjandust!
3) Täienda küsimusi , sõnasta ümber, viska mittevajalikud küsimused välja!
4) Formuleeri põhiline uurimisküsimus ja suhesta sellega alauurimisküsimused (vt. eespoolt )
5) Küsi iga uurimisküsimuse puhul

• Kuidas ta seostub põhilise uurimisküsimusega?
  
• Kas küsimuses kasutatud kontseptid on mulle selged?
  
• Milliste meetodeid kasutades ma saaksin neile vastuse?
  
• Kuidas küsimus seostub uurimiseesmärkidega?
  

Uurimiseesmärk

• On konkreetsem kui teema ja peaks ühtima põhilise uurimisküsimusega.
  
• Algab harilikult sõnadega:
  
  • avastada
    
  • kirjeldada
    
  • seletada
    
  • prognoosida
    
  • mõista
    
  • hinnata
    
  • muuta
    
  • kindlaks teha sotsiaalne mõju
    

Uurimiseesmärkide seos uurimisküsimustega

• Uurimiseesmärgid peavad seostuma uurimisküsimustega:
  
  • “Mis”küsimused → kirjeldamine ja avastamine
    
  • “Miks”küsimused → seoste seletamine, põhjuste otsimine
    
  • “Kuidas”küsimused → muutmine
    

Hüpoteesid

• Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed.
  
• Enamasti on hüpotees formuleeritud:
  
• Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem...on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem... on teine muutuja.
  
• Hüpoteese testitakse .
  
• Eristatakse:
  
  • Uurimishüpoteesid - seosed kontseptide vahel
    
  • Tööhüpoteesid - seosed operatsionaliseeritud muutjate vahel
    

Uurimishüpoteesid – näide
Tööhüpoteesid – näide
Veel hüpoteesidest

• Uurimishüpoteese – lähevad kirja BA-töösse!
  
• Tööhüpoteese – praktilised, sõnastad enda jaoks!
  
• Hüpoteesid tulenegu peamisest uurimisküsimusest!
  
• Hüpoteesid tulenevad teooriast või varasematest uuringutest ja selle seose näitamine on ABSOLUUTSELT kohustuslik
  
• Hüpoteesid paigutatakse teooria osa lõppu.
  

Hea hüpoteesi kriteeriumid

• Empiiriliselt uuritav
  
• Üldistav –seletama laiemat fenomeni, kui üksikjuhtum
  
• Viitab seosele, mis võiks reaalselt eksisteerida
  
• Sõnastatud hüpoteesile kohaselt:
  
  • Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem...on üks muutuja, seda kõrgem / madalam / suurem / väiksem... on teine muutuja.
    
• Testitav – saab öelda, kas kehtib või ei; pole tautoloogia
  
  • Mida vähem usaldatakse poliitilisi institutsioone, seda vähem eba- legitiimsemad nad on (tautoloogia!)!
    

Kuidas see kõik kokku käib …

• Kuldne reegel: ära aja segi, aga ära vii ka lahku!
  
• Ära aja neid segi ...
  
  • Uurimisprobleem
    
  • Põhiline uurimisküsimus
    
  • Alauurimisküsimused
    
  • Uurimiseesmärk
    
  • Hüpotees
    
• Ära vii lahku – need kõik peaksid üksteisega olema seotud, üksteisest välja kasvama ja mahtuma üksteise sisse
  

Uurimisprobleemi, uurimisküsimuste ja eesmärkide omavahelised seosed
Mis peab BA-töös olema?

• KOHUSTUSLIK! – BA-töö sissejuhatuses
  
  • Uurimisprobleemi lahti- kirjutus
    
  • Põhiline uurimisküsimus või küsimused
    
  • Uurimiseesmärk
    
  • Soovitavalt ka alauurimisküsimused (mitte üle 6-7, mida kompaktsemad ja selgemad, seda parem)
    
• ROHKEM VALIKU KÜSIMUS:
  
  • Hüpoteesid – enamasti kasutatakse kvantitatiivsetes töödes, kus selge taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu
    
  • Alauurimiseesmärgid – mõnikord kirjutatakse ka need lahti või need asendavad ala-uurimisküsimusi – pole aga RTI BA-töödes eriti levinud praktika
    

Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel

• Teemal puudub riigiteaduslik fookus
  
• “Põlva maaparandusameti” sündroom – liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem
  
• “Ühe arvu” sündroom – selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida
  
• “Maailma uurimise” sündroom – liiga lai uurimisfookus
  
• Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära
  
• Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi
  

4. LOENG – UURIMISSTRATEEGIAD
Uurimisstrateegiad

• Uurimisstrateegia – kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele
  
• Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest – vahel kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks
  
• Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist
  
• Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust
  

Uurimisstrateegiad – ajaraami järgi

• Läbilõike-uuringud – kogume andmeid siin ja praegu.
  
• Longituud-uuringud – erinevate ajaperioodide võrdlus
  

Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring

• Juhtumiuuring – väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine
  
• Võrdlev uuring – üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine
  

Uurimisparadigmad

• Uurimisparadigma – püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele
  
  • Sellest lähtudes võiks sotsiaalteadustes eristada kolme uurimisparadigmat:
    
    • Positivistlik lähenemine
      
    • Interpretatiivne lähenemine
      
    • Realism
      

Uurimisparadigmad
Uurimisparadigma
Põhiidee
Uurimisstrateegia
Riigiteaduste paradigma
Positivism
Objektiivne reaalsus, kõik mõõdetav ja vahetult uuritav
Kvantitatiivne
Biheivorism, Ratsionaalne valik
Interpretatiivne lähenemine
Reaalsus on konstrueeritud, peamine mõista ja tõlgendada
Kvalitatiivne
Konstruktivism, Institutsionalism
Realism
Otsida varjatud põhjusi ja mehhanisme
Kvalitatiivne / kvantitatiivne
Marksism (Institutsionalism)
Kokkuvõte

• Kvantitatiivne lähenemine
  
  • Positivism - reaalsus lihtsalt on ja ei sõltu meist.
    
• Kvalitatiivne lähenemine
  
  • Interpertivism - reaalsus on meie poolt konstrueeritud ja meid huvitab, kuidas ta on konstrueeritud?
    
• Võib kasutada mõlemat lähenemist:
  
  • Realism – reaalsus on objektiivselt olemas ja uuritav, kuid meid huvitavad teatavad süvamehhanismid ja seosed mis on protsesside taga ning neid ei saa alati numbrite keeles ja mõõdetavatena kirjeldada (vahel aga siiski saab).
    

Kvantitatiiv vs kvalitatiiv

• Kvantitatiivne strateegia - paljude juhtumite uurimine ja nende pealt üldistuste tegemine, kasutades statistilisi analüüsitehnikaid
  
• Kvalitatiivne strateegia - väikese arvu juhtumite süvitsi uurimine, kasutades mitte-statistilisi analüüsitehnikaid
  
• Põhimõtteliselt erinevad uurimuslikud lähenemised: üks number kvalitatiivuuringus ei tee seda veel kvantitatiivseks uuringuks!
  

Tsitaate meetodite õpikutest …

• “Kvantitatiivne uuring on selgelt struktureeritud, esinduslik uurimus, mis kasutab statistilisi protseduure” (Silbergh, 2001)
  
• “Kvantitatiivse uuringu tegijad töötavad pigem nagu demograafid. Nad ei tegele sotsiaalse reaalsusega, vaid numbritega” (Blaikie, 2010)
  
• “Kvalitatiivuuringu eesmärgiks pole mitte luua standartiseeritud ranget üldist käsitlust mingist nähtusest/probleemist, vaid selle nähtuse sügavuti uurimine” (Blaikie, 2010)
  

Kvantitatiiv ja kvalitatiiv – uuritavate aspektide ja juhtumite suhe
Üks näide

• Kvantitatiivne strateegia:
  
  • Uurin 100 Eesti vallavanema arusaamu kohalikust demokraatiast ja kaasamisest – ning saan üldise pildi, mida üks keskmine vallavanem demokraatiast ja kaasamisest teab ja milliseid kohaliku demokraatia aspekte tähtsaks peab
    
• Kvalitatiivne strateegia:
  
  • Valin välja 3 erinevat valda ja uurin, kuidas kaasamisprotsess ja kohalik demokraatia seal tegelikult toimub ning kui kaasavalt ning demokraatlikult vallajuhid reaalses poliitika kujundamise protsessis toimivad .
    

Kvantitatiivne
Kvalitatiivne
Numbrid , statistilised seosed
Sõnad, tekst, diskursused
Uuritavate subjektide arv: suur
Uuritavate subjektide arv: väike
Üldistab – läheneb laiuti ja ei arvesta eriti konteksti
Läheb sügavuti ja arvestab konteksti
Linnu vaatenurk
Vihmaussi vaatenurk
Makroperspektiiv – üldistame, vaatame suuri kooslusi
Mikroperspektiiv – lähme detailidesse, vaatame väikesi kooslusi
Teooriat testitakse
Teooriaid arendatakse edasi
Kirjeldab ja otsib statistilisi seoseid – üldised trendid, mustrid, seosed
Mõistab – vastajate sügavamad arusaamad, maailmanägemisviis, protsesside loogika
On vaid üks reaalsus
On mitu reaalsust
Üritab läheneda väärtustevabalt
Väärtusvaba uurimine pole eesmärgiks
Ranged statistilised protseduurid
Vähem ranged ja mitte-statistilised
Uurija uuritavatest kaugel
Uurija uuritavatele lähedal
Uurimine mitteloomulikus raamistus
Uurimine loomulikus raamistus
Kõva
Pehme
Kvantitatiivne strateegia
Kvalitatiivne strateegia
Teooria roll
Testida teooriaid läbi kindlate hüpoteeside, kus selged seosed muutujate vahel
Seletada paremini teooriates toodud seoseid, arvestades sots. reaalsuse keerukust. Teooriaid täiendada, paremini määratleda kontsepte
Valim
Suur arv juhtumeid ja nende statistiline uurimine
Väike arv juhtumeid ja nende sügavuti uurimine
Andmed
Numbrilised ja statistilised: andmetabelid, graafikud
Intervjuude mahakirjutused, tekstid, dokumendid , vaatlusandmed
Andmete analüüs
Kogun andmeid ja analüüsin neid standardsete statistiliste tehnikatega: statistilise olulisuse testid, korrelatsioonianalüüs jt
Andmete kogumine ja analüüs käivad tihti paralleelselt: mitte-statistilised analüüsitehnikad, mis on mitmekesised ja sõltuvad, mida uurin ja teada tahan
Mida hinnatakse
Statistiline üldistamisvõime, nõuete-kohane statistiline analüüs
Võime reaalsust adekvaatselt tõlgendada / seletada. Argumenteeritult oma uurimuslikke valikuid põhjendada ja siduda tulemusi teooriaga ja varasema kirjandusega
Kvantitatiivne uurimistöö

Teooria, kus konkreetsed muutujad ja seosed

Hüpoteeside / uurimisküsimuste tuletamine teooriast

Andmete kogumine (nt küsitlus)

Sobivate muutujate väljavalimine ja operatsionaliseerimine

Hüpoteeside testimine , uurimisküsimustele vastamine statistilist andmeanalüüsi kasutades

Tulemuste statistiline üldistamine ja järeldused
Kvalitatiivne uurimistöö

Kirjanduse, teooriate, varasemate uurimuste põhjal uurimisküsimuste formuleerimine

Andmete kogumine (nt intervjuud, tekstid)

Andmete kategoriseerimine, kodeerimine

Andmete analüüs

Kontseptide täpsustamine, teooria täiendamine

Järeldused – viiakse kokku andmed ja teooria, tehakse üldistusi või pakutakse uut lähenemist
Kumba valida?

• Üks metodoloogia või strateegia pole parem kui teine: kvantitatiiv pole kvalitatiivist parem või teaduslikum, või ka vastupidi...
  
• Kõik sõltub sinu uurimisküsimustest, uurimiseesmärkidest, uurimisprobleemist
  
• Ära kunagi vali uurimisstrateegiat enne, kui oled uurimisküsimused, uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi enda jaoks paika pannud
  
• RTIs aktsepteeritud nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed tööd!
  
• NB: Alljärgnevad näited pole ammendav loetelu võimelikest uurimisküsimustest
  

Kvalitatiiv – millal valida?

• Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti
  
• Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise
  
• Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest
  
• Soovid mõista protsesse – kuidas ja miks miski toimus
  
• Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat – mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti
  
• Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused
  

• Soovid täiendada mõnda teooriat, mis tundub vildakas või pakkuda uusi lähenemisnurki
  
• Soovid uurida teemat, mida on seni vähe uuritud
  
• Soovin uurida nähtust kus erinevad faktorid ja mõjurid on niivõrd üksteisega põimunud, et neid saabki analüüsida koos, konfiguratsioonina.
  
• Soovin protsesse uurida nende loomulikus keskkonnas
  
• Soovin uurida nähtusi, millel sügavad ajaloolised ja kultuurilised juured
  

Kvantitatiiv – millal valida?

• Soovin üldistada – näha üldisi mustreid
  
• Soovin demonstreerida seoseid muutujate vahel, nii, et saan seda seost ka üldistada
  
• Soovin testida mõnda teooriat – seal olevaid operatsionaliseeritavaid seoseid
  
• Soovin mitte minna detailidesse, vaid leida seoseid ja seletusi väheste selgelt defineeritud muutujate pealt
  

Sotsiaalteaduste eesmärgid ja uurimistrateegiad ( Ragin 2011)

• KVANTITATIIV
  
  • Tuvastada laiemaid mustreid ja seosed:
    
    • Tuua välja seoseid, mida varem pole märgatud
      
    • Näidata, et need seosed on üldisemat laadi
      
  • Testida ja täiustada olemasolevaid sotsiaalseid teooriaid
    
  • Teha prognoose tuleviku osas:
    
    • Prognoosid pole kunagi täpsed, vaid üldised/tõenäosuslikud
      
  • Avada ühiskondliku reaalsuse mitmekesisust
    
• KVALITATIIV
  
  • Analüüsida kultuuriliselt või ajalooliselt olulisi fenomene – neid, millel on oluline tähendus (puhtalt sotsiaalteaduste eesmärk!)
    
  • Pakkuda välja uusi teooriaid ja seletusi
    
  • Avada ühiskondliku reaalsuse mitmekesisust
    

Mõlema plussid ja miinused

• Kvantitatiivsete meetodite suurimad plussid
  
  • Üldistusvõime – tugev üldistav ja teaduslik argument
    
  • Üsna objektiivsel ja väärtusvabal alusel kogutud andmed
    
• Kvantitatiivsete meetodite suurimad miinused:
  
  • Taandab keerulised seosed ja nähtused puhtalt arvudeks ja statistilisteks seosteks – pakub tihti formaalset, liialt üldistatut ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti
    
  • Ei arvesta uuritavat konteksti – selle ajaloolisi, kultuurilisi, institutsionaalseid, jt. eripärasid
    
• Kvalitatiivsete meetodite suurimad plussid
  
  • Rikkalik ja sügavutiminev analüüs, mis võimaldab mõista keerulisi protsesse, seoseid ja põhjusi.
    
• Kvalitatiivsete meetodite suurimad miinused:
  
  • Vähene üldistusvõime – uuritakse liiga vähe juhtumeid
    
  • Uurija subjektiivsed arusaamad võivad mõjutada tõlgendamist
    

Suurimad väljakutsed BA-tudengitele

• Kvantitatiivi juures:
  
  • Kui pole eelnevalt kogutud andmeid, siis läheb andmekogumiseks palju aega, esinduslikke andmeid on raske koguda. Kui andmebaas olemas, siis lihtne
    
  • Statistiliste andmeanalüüsi tehnikate valdamine
    
  • Analüüsitulemuste tõlgendamine, oskus neid üldistada ja kokku viia teooriatega
    
• Kvalitatiivi juures:
  
  • Tuleb ise tihti teooriad kombineerida, olla loov ja ise leiutada sobiv analüüsi raam
    
  • Andmekogumine võtab tihti väga palju aega (nt. 12 intervjuu tegemine, mahakirjutamine ja kodeerimine – vähemalt 2-3 nädala jagu täistööpäevi)
    
  • Oskust teooriates orienteeruda, näha seoseid, eristada olulist ebaolulistest, “tunnetada” uuritavaid protsesse ja nende konteksti spetsiifikat
    

Uurimisstrateegiad ja suunad RTIs
Politoloogia
Valitsemine
Rahvusvahelised suhted
Kvalitatiiv & kvantitatiiv
Kvalitatiiv & kvantitatiiv
Peamiselt ainult kvalitatiiv
Kvalitatiiv (nt): erakondade siseprotsesside uurimine, meedia-diskursused, kodanikeühiskond ja kaasamine
Kvalitatiiv (nt): eri valdkonnapoliitikate kujunemine, organisatsioonide ja institutsioonide siseprotsesside analüüs
Kvalitatiiv (nt): rahvusvaheliste org. toimumise uurimine, julgeolekupoliitika , geopoliitika, Eesti välispoliitika , jne
Kvantitatiiv (nt): demokraatia, poliitilise kultuuri, kodanikuhariduse teemalised küsitlused
Kvantitatiiv (nt): rahvusvahelised andmebaasid (nt Eurostat ), organisatsiooni küsitlused, jne
Uurimisstrateegiate kombineerimine
Põhiline uurimisstrateegia
Strateegia ajaraami järgi
Näide
Kvantitatiiv
Läbilõike
Teeme küsitluse ja uurime Eesti elanike usaldust poliitiliste institutsioonide suhtes praegu (kevadel 2015)
Kvantitatiiv
Longituud
Teeme küsitluse ja uurime Eesti elanike usaldust poliitiliste institutsioonide suhtes ja võrdleme 2014a andmeid 2008a omadega
Kvalitatiiv
Läbilõike
Intervjueerime haldusreformi võtmeosalejaid 2013a ja püüame selgeks teha reformi mittekäivitumise põhjuseid
Kvalitatiiv
Longituud
Intervjueerime 2001a haldusreformi katsega seotud võtmeosalejaid 2013a käivituva haldusreformiga seotud võtmeosalejaid. Püüame selgeks teha reformi mittekäivitumise põhjuseid toona ja nüüd ning neid omavahel võrrelda
Uurimisloogikad

• Lisaks neile võib eristada ka uurimisloogikaid, mis seotud teooria koha ja rolliga uurimistöös
  
• Induktsioon
  
• Deduktsioon
  
• Induktsioon – andmed → teooria;
  
• Deduktsioon - teooria → hüpoteesid → teooria testimine andmete põhjal.
  

Induktsioon ja deduktsioon
Näide deduktsiooni ja induktsiooni kohta

• Induktsioon:
  
  • Putnam uuris Itaalias kodanike ja kohalike võimude suhteid.
    
  • Nägi, et seal kus tugevam kodanikuük. ja sidemed inimeste vahel on ka usaldus võimude vastu suurem.
    
  • Jõudis teooriani, et usaldus võimude vastu sõltub sotsiaalsest kapitalist (kodanikuük tugevus, usaldus)
    
• Deduktsioon:
  
  • Tahan Putnami teooriat testida Eesti puhul.
    
  • Võtan ta teooria, kogun vastavad andmed inimestevahelise usalduse ja kodanikuük. liikmesoleku kohta.
    
  • Analüüsin andmeid ja ei leia mingit seost võimude usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel.
    
  • Panen Putnam’i teooria kahtluse alla (ja pakun uue seletuse)
    

Hüpoteesidest taas

• Hüpoteesid seostuvad:
  
  • kvantitatiivse uurimisstrateegia ja
    
  • deduktiivse lähenemisega
    
• Miks kasutatakse hüpoteese just kvantitatiivis?
  
• Kvalitatiivse uurimisstrateegia puhul eriti hüpoteese ei kasutata
  
• Kvalitatiiv – tihti induktiivne , vahel ka deduktiivne (kuid enamasti ilma hüpoteesideta)
  
• Kvantitatiiv – enamasti deduktiivne ja hüpoteesidega
  

5. LOENG – KVANTITATIIVSE UURIMISTÖÖ ALUSED
Märksõnad

• Palju uuritavaid juhtumeid
  
• Üldistamine – suure pildi nägemine,
  
• Üldiste mustrite ja seoste välja toomine
  
• Teooriate testimine läbi hüpoteeside
  
• Keskendumine muutujatele: sõltuva ja sõltumatute muutuja suhe
  
• Mõõtmine ja operatsionaliseerimine
  
• Statistiline andmeanalüüs
  
• Arv on argument
  

Kriitika

• Kontakt uurijaga väga distantseeritud .
  
• Pakub tihti formaalset, liialt üldistatud ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti.
  
• Ajaloolis -kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline
  
• Mõõtmine ja skaalad kunstlikud.
  

Mõisted

• Reliability
  
• Stabiilsus
  
• Konsistentsus
  
• Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad. Kontrolli võimalused:
  
• Taas-testimine
  
• Alternatiivsete küsimuste kasutamine.
  
• Kontrollgrupp
  

Valiidsus

• Valiidsus ehk kehtivus viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigsusele, aga selle all peetakse silmas ka andmetekogumiseks loodud konstrukti määratlemise õigsust ja kehtivust.
  
  • Sisemine valiidsus ( internal validity)
    
  • Väline valiidsus ( external validity)
    

Valimid

• Miks on valimit vaja?
  
• Põhimõisted
  
• Kuidas valimit võtta?
  
• Valimi tüübid ja õige väljavalimine
  
• Kuidas tagada valimi kvaliteeti?
  

Miks on valimit vaja?

• Väärarusaam: kvalitat. meetod (intervjuu) ei vaja valimit
  
• Iga uurimismeetod nõuab valimi koostamist; vahe on vaid selles, kuidas seda tehakse
  
• MIKS?
  

1. ressursiökonoomia
2. tulemuste adekvaatsus reaalsusega ( modelleerimine )
3. uurimuse eesmärkide saavutamine
Põhimõisteid

• Üldkogum (population)
  
  • Üldkogumi definitsioon peab tulenema uuringu eesmärkidest ja peamistest uurimisülesannetest.
    
  • See, KEDA me küsitleme, on määratud sellega, MIDA me tahame uurida ja mõõta?
    

• valiku ühik (sampling unit).
  
  • Valiku ühik on primaaranalüüsi objektiks .
    
  • Mõtle jälle: Mida ma uurida tahan? Mis võib uuritavat objekti mõjutada? On see kollektiivne või individuaalne fenomen ?
    

• Valikuraam (sampling frame)
  
• Valikuraami koostamisel väldi
  
  • Alaesindatus
    
  • Üleesindatus – asjasse mittepuutuvad sees
    
  • Topeltesindatus
    
• Kust valikuraami saada?
  
  • Registrid
    
  • Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid
    
• Erand : Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhu
  

Esinduslikkus ehk representatiivsus

• Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta.
  
• NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride
  
  • Nt. Uurides Tallinna linnavalitsust ei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta.
    

Kuidas valimit võtta? (TL3 näide)

• Mis on mu:
  
  • uurimisobjekt ? (e-õpe)
    
  • uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium)
    
  • uuringu eesmärk? (analüüsida, kuidas, millisel määral ja millise efektiga kasutatakse e-õpet III taseme hariduses)
    
• See, KEDA me küsitleme sõltub sellest, MIDA me tahame teada saada?
  

1. Üldkogumi defineerimine

• Sees: 2-5 aasta üliõpilased BA ja MA tasemes
  
• 7 e-ülikooli partnerkoolides
  
• Väljas (exclusions)
  
  • kolledžid (annavad diplomiõpet; oluliselt väiksema üliõpilaskonnaga kui ülikoolid; omavad väga väikesearvulist alalist õpejõudude kaadrit)
    
  • I kursuse BA üliõpilased (omavad veel liiga lühiajalist kogemust ülikooliõppega)
    
  • Doktorandid (loengukursuste osakaal kogu stuudiumis on vaid 25%)
    
• Vastavalt ESA andmetele on üldkogumi suurus (N ) 2005 a. 1. sept. seisuga ca. 35 000 tudengit
  

2. Mis võtta valimiühikuks

• Tudeng ? õpperühm? Eriala?
  
• Eeldusel , et e-õppe kasutamist mõjutab ülikool, õpitav eriala ja õpperühm, võtsime valimi ühikuks mitte indiviidi, vaid õpperühma.
  
• Mida on meil järgmiseks vaja?
  

3. Valimraami kokkupanek

• kõige töömahukam ja vastutusrikkam osa valimi tegemisel
  
• Vajalik tulemus: kõigi õpperühmade täielik nimekiri
  
  • Koolide kaupa (kiht)
    
  • Õpperühma suuruse järgi või eriala järgi
    
• Statistiline tulem: mitu õpperühma on, kui suured, üldkogumi täpsustatud N
  
• Isikuandmete probleem
  

Kui suur peab valim olema?

• Müüdid:
  
  • Mida suurem, seda parem
    
  • 10% (5%) üldkogumist
    
• Tõde: valimi suurus EI OLE seotud üldkogumi suurusega
  
• Valimi suurust mõjutavad:
  
  • Kas me tahame analüüsida alagruppe?
    
  • Kas analüüsitav objekt (e-õpe) varieerub tugevalt?
    
  • Millise täpsusega andmeid me tahame?
    

Valimimahu arvutamine

• Varieeruvus: e-õppe kasutajate protsent üldkogumis
  
  • Piloodi põhjal 54%, seega max. (50%) lähedal
    
• Usaldusintervall (analüüsi täpsus)
  
  • Pluss-miinus 2%; 4%; 5%
    
• Valimimahu arvutamiseks valem
  

Tõenäosus x varieeruvusega : usaldusintervalliga.
Usaldusintervalli mõju valimimahule

• Antud näite puhul:
  
  • 5% intervalli puhul n = 382 tudengit
    
  • 4% intervalli puhul n = 596 tudengit
    
  • 2% intervalli puhul n = 2385 tudengit
    
• Kui kõik vastaks küsimustikule, piisaks 596 tudengi küsitlemisest. Tegelikult seda ei juhtu.
  
• Seega valimimahtu tuleb suurendada.
  

Valimimahu arvutamine ( suurendamine )

• Valimimahu suurendamiseks peame teadma 2 määravat faktorit:
  
  • a) milline on eeldatav vastamisprotsent?
    
  • b) kas mittevastajad moodustavad kindlate parameetritega grupi?
    
  • a) on-line küsimuste r/vahel vastamismäär on ca. 40%, meil piloodis 29%.
    
  • b) Korrutades vajaliku vastuste hulga läbi vastamise tõenäosusega saame:
    

n= 596 x 1,71 = 1019

• Niisiis piisab 35 000 tudengi uurimiseks 1019 küsitlemisest.
  
• Kas see valim on esinduslik?
  

5. Kuidas valida välja 1019 küsitletavat?

• Võtame ette oma valimiraami
  

1. Sorteeriti iga üldkogumisse kuuluva kooli õpperühmad õppijate arvu alusel kahanevas järjekorras ( probability proportional to size )
2. et otsustada, mitut õpperühma peaks küsitlema, arvuta õpperühma keskmine suurus.(Sest meil on teada, mitut tudengit ühest koolist me vajame)
3. Rühm osutub valituks valimisammu alusel Valimisamm = pöördarv valimi suuruse (n) ja üldkogumi (N) jagatisest.

• Valimisamm oleks 34 , kui valimi suurus =1019 ja üldkogum = 35000 e. N:n
  

4.Seega: valida iga 34.õpperühm
Mõned vihjed ressursiökonoomikast

• Otstarbekas: kui rühm on valitud, on valitud sealt ka kõik tudengid
  
• Ebaotstarbekas: täielik juhuvalim (1019 tudengit 7 ülikooli tähestikulises järjekorras olevas koondnimistust)
  
• Otstarbekas:
  
  • Saab kiiremini vajaliku hulga tudengeid täis
    
  • Suuremad on need rühmad, mis sellel koolile on eriala poolest tüüpilisemad
    
• Täielik mõttetus: küsida igaks juhuks ca. 10% ehk 3500 - 4000 tudengit
  

Selle näite tulem on tüübilt

• stratifitseeritud süstemaatiline juhuvalim
  
• Straatum: kool, nimekirjad koolide järgi
  
• Süstemaatiline: valimisamm
  
• Juhuvalim: igal rühmal tõenäosus osutuda valituks; valitud rühmas kõik tudengid valitud.
  

Põhimõtteid valimitüübi valikuks

• Kaks põhimeetodit:
  
  • Tõenäosusvalik: üldkogumi igal ühikul on võrdne ja tõenäone (non- zero ) šanss saada valitud.
    
  • Sihiteadlik valik ühikute šanss saada valitud on ebavõrdne (unknown) ja mõnede elementide jaoks on see null.
    
• Meetodi valik oleneb uuringu eesmärkidest:
  
  • Kui eesmärgiks on minna süvitsi, analüüsida, arendada mingit teooriat, siis sobivad paremini väikesed sihiteadlikud valimid
    
  • Kui eesmärgiks on mingeid kategooriaid võrrelda või kirjeldada, sobivad suured tõenäosusvalimid.
    

Valimite tüübid
Tõenäosusvalimid
Sihiteadlikud valimid
Lihtsad juhuvalimid
Struktureeritud valimid
* Loteriimeetod
* Juhuarvude meetod
* Süstemaatilise valiku meetod
* Kihtidega valim
* Kobarvalim e klaster
* Kvoodivalim
* Mugavusvalim
* Vabatahtlik valim
* Lumepallivalim
* Eesmärgistatud valim
Valimi kvaliteedist

• Kvaliteetne valim on kvaliteetse uurimistulemuse üks põhieeldusi.
  
• Valim peab olema:
  

a) tasakaalustatud (unbiased)
b) esinduslik, st. peegeldama adekvaatselt üldkogumi proportsioone
Otsesed meetodid kvaliteedi tagamiseks

• Vastamismäär (response rate ). Mitte alla 50%
  
• Kuidas tagada nõutav vastamismäär?
  
  • järelküsitlused
    
  • kvalifitseeritud küsitlejad
    
  • hea küsimustik
    
• kaalumine (weighting)
  
  • Näit. kui respondentide hulgas on 16-24 aastasi 2x vähem kui peaks olema vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada).
    
  • Kaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla
    

Andmeallikate tüübid

• Primaarsed ehk esmased andmeallikad
  
• Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad
  
• Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad
  

E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks

• PLUSSID
  
  • Jääb ära andmekogumise vaev
    
  • Kvaliteet kontrollitud
    
  • Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui “ühemehe-uuringud” (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid)
    
• RISKID
  
  • Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid
    
  • Mõõdikuid (mis oleks valiidsed minu UK-le)
    
  • Juhtumeid
    
  • Aastaid
    
• Seega: Kõigepealt tee kindlaks riskide olemasolu.
  

Riskide maandamine ja andmebaasi kvaliteet

• Kvaliteetse andmebaasi tunnuseks on läbipaistvus:
  
• uuringu rahastaja ja teostaja
  
• metodoloogia ja metoodika
  
• uurimisinstrument
  
• koodiraamat
  
• ( veebileht pole aegunud )
  

Kvantitatiivsed andmebaasid RTI-s
6. LOENG – KVANT KÜSITLUS
Millal valida?

• Kvantitatiivne uuring
  
  • suured ristlõikelised või trendiuuringud, eesmärgiga üldistada
    
• Praktikas kombineeritakse tihti kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid
  
• Mitte küsida seda, mida saab teada mujalt
  

Küsitlusviisid

• Postiküsitlus
  
• Näost-näkku standardiseeritud intervjuu
  
• Telefoniküsitlus
  
• Võrguküsitlus
  
  • Kasutatakse nii vabavarasid (nt e-formular ) http://www.eformular.com/et/avaleht
    

Vastamismäär

• kõrge vastamismäära saavutamiseks
  
  • Küsimustik olgu huvitav ja mitte ebamugavust tekitav
    
  • Küsimustik olgu kultuuriliselt ja keeleliselt mõistetav
    
  • Vastajat tuleb veenda ürituse olulisuses
    
  • Vastaja peab uskuma teostaja professionaalsusse, legitiimsusse
    
  • Küsimustik olgu visuaalselt kena ja hästi loetav /täidetav (ära koonerda!)
    
  • Koolita küsitlejaid, koosta täitmise/küsitluse juhend
    
  • Korduvad meeldetuletused , kuid delikaatselt.
    

Millist infot saab koguda?
SAAB – TOHIB – TULEB
Respondentide

• karakteristikud
  
• käitumismustrid
  
• hoiakud
  
• arvamused, ettekujutused (teadmised)
  

Küsimuste formaat

• Valikvastustega e. suletud küsimused
  
  • kerge kodeerida ja analüüsida, kuid vastajale on valikud peale sunnitud
    
  • saab kasutada kui vastuste alternatiivid on teada ja piiratud
    

Näidis: valikvastustega küsimusest

• Riigi konstitutsioon sisaldab ...
  
  • seisukohti suhete seisust naaberriikidega.
    
  • presidendi pöördumisi riigi parlamendi poole.
    
  • poliitiliste parteide pöördumisi oma toetajate poole.
    
  • põhimõtteid, mis kehtestavad riigi valitsemise korra ja seadused.
    

Küsimuste formaat

• Hinnanguskaalad:
  
  • anda ette valikud (täiesti nõus, pigem nõus,...) lisada “ei tea/ei oska öelda”.
    
• Eelistusjärjekorrad
  
  • Palun reastage tähtsuse järjekorras; palun märkige 3 olulisemat
    
  • Mitte liiga pikka teha
    
• Avatud vastustega küsimused
  
  • Õigustatud pilootfaasis, nende alusel tehakse valikvastustega küsimused
    
  • Vältida ohtrat kasutamist, sest raske kodeerida ja analüüsida
    
• Mis on see esimene sõna, mis sulle meenub, kui kuuled väljendit “põhjamaine elulaad”?
  
  • Kui teema on vastajatele kauge , tulevad vähekõlbulikud vastused (Milliseid e-teenuseid võiks linn arendada?)
    

Näide: hinnanguskaalad
Kui tähtis on käituda järgmiselt, et olla korralik täiskasvanud kodanik?
(Palun tee igas reas linnuke vaid ühte kasti)
Väga tähtis Üpris tähtis Mitte eriti tähtis Üldse mitte tähtis
Alati hääletada x x x x
parlamendivalimistel
Näide: avatud vastustega küsimused
Paljudes maades õpetatakse õpilastele teiste maade ajalugu ja kultuuri.
Kirjuta kaks erinevat viisi, kuidas ühiskond võib kasu saada õpilastest, kes mõistavad teiste maade ajalugu ja kultuuri.
1.
2.
Kuidas küsimusi valida ja sõnastada?

• Küsimustiku koostamine on võtmetähtsusega uuringu õnnestumisel
  
• Peamine edu pant – osata küsida õigeid küsimusi.
  
• Millised on “õiged” küsimused?
  
  • Valiidsed
    
  • Reliaablid
    

Millest alustada?

• Tutvu eelnevate uuringutega selles valdkonnas
  
• Küsimustiku esimene tööversioon võib kujuneda teiste tehtut arvestades või ajurünnaku põhimõttel
  
• Edasi sordi küsimused arvestades uurimisküsimusi ja hüpoteese; küsimused ei tohi olla lihtsalt huvitava info kogumiseks
  
• Hüpoteeside sõnastamise järel operatsionaliseeri need.
  
• Vii iga küsimus mõne hüpoteesi või uurimisülesande alla. Viska välja kõik, mis ei haaku kuhugi .
  
• Vii läbi pilootküsitlus (piisab 10% valimimahust)
  

Kuidas küsimusi sõnastada?

• Peamine – uuringu eesmärki silmas pidades
  
• Küsimused peavad olema relevantsed vastajale
  
• Vältida erialakeele terminoloogiat . Kasutage lihtsaid sõnu ja kompaktseid lauseid
  

Küsimuste sõnastamine

• Väldi kallutatud küsimusi
  
  • Ei sobi: Kas olete mõelnud Tallinnast lahkumisele ja maale kolimisele vaikuse, rahulikuma elutempo ning puhtama õhu tõttu? www.tarbija24.ee (74% “jah”)
    
• Ühes küsimuses küsi ainult ühte asja
  
  • Ei sobi: Kas Te töötate ja armastate oma tööd?”
    
• Hüpoteetilisi küsimusi kasuta vaid konkretiseeritud olukorra puhul
  
  • Sobib: Kui sa oled täiskasvanud kodanik, kas sa arvad , et käiksid valimas?
    
  • Ei sobi: Kas te tahaksite saada suuremat palka?
    
• Defineeri perioodilisus
  
  • Ei sobi: “palju”/ “vähe”, “sageli”/ ”harva”
    
• Ära sõnasta küsimust liiga otse , eriti hoiakute mõõtmisel
  

Küsimused hoiakute kohta

• Näiteks kui te tahate uurida inimeste suhtumist poliitilisse radikaalsusesse, pole tark küsida “Kas Te pooldate poliitilist radikalismi?”
  
  • “ei”, “jah”.
    
• Miks see ei sobi?
  

Millises järjestuses küsimused paigutada?

• Eessõna
  
  • sh. kontaktandmed . Postiküsitluse puhul ka kuupäev, millal hiljemalt tagastada eesmärk konfidentsiaalsus .
    
• Täitmise juhend
  
• Küsimused plokkidena
  
  • Sisemine loogika
    
  • Vormiline vahelduvus (siis vastaja ei väsi)
    
• Isikuandmed
  
• Tänud
  
• Täitmisaeg reeglina 30 min
  

Näide: täitmise juhend

• Selles küsimustikus leiad Sa küsimusi:
  
  • enda, oma kodu ja pere kohta;
    
  • oma tegevuste kohta koolis ja väljaspool kooli;
    
  • oma vaadete kohta erinevatele poliitilistele ja sotsiaalsetele küsimustele.
    
• Palun loe iga küsimus hoolikalt läbi ja vasta nii täpselt kui saad. Selles küsimustikus tuleb Sul vastamiseks enamasti teha kasti linnuke. On ka mõni küsimus, kus Sul tuleb kirjutada lühike vastus.
  
• Kui Sa teed kasti märkides vea, tõmba linnuke maha või kustuta ning märgi seejärel õige kast. Kui Sa teed vea vastust kirjutades, tõmba see lihtsalt maha ja kirjuta õige vastus selle kõrvale.
  
• Selles küsimustikus ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Vasta seda, mis on kõige õigem just Sinu kohta.
  
• Sa võid küsida abi, kui Sa ei saa millestki aru või Sa pole kindel, kuidas küsimusele vastata.
  
• Sinu vastused pannakse kokku teiste õpilaste omadega, et saada keskmisi ja koondnäitajaid. Nii pole ühegi vastaja isik tuvastatav. Kõik Sinu vastused jäävad saladuseks.
  

Küsimustiku struktuur: filtrid

• Filterküsimused sõeluvad välja need vastajad, kes ei saa anda tõest vastust
  
• Filterküsimused vähendavad puuduvate vastuste arvu
  
• Filtrid on tark vahend andmestiku parendamiseks
  
• Seega: Mõtle põhjalikult, kus ja kui palju filtreid kasutada
  

Näide: filterküsimused
6. Kas hääletasite viimastel kohalike volikogude valimistel?
Jah VASTA K7
Ei JÄTKA K8
Ei suuda meenutada JÄTKA K8
7. Kas kasutasite e-hääletust?
Jah JÄTKA K9
Ei JÄTKA K9
8. Miks Te ei hääletanud viimastel kohalike volikogude valimistel?
Ei pidanud vajalikuks
Ma pole valimisealine või hääleõiguslik
Viibisin Tallinnast eemal
Ei olnud aega
Mõnel muul põhjusel / ei suuda meenutada
Kokkuvõtteks

• Eeltöö on äärmiselt oluline lõpptulemuse (kvaliteetsete ja huvitavate andmete) saamiseks:
  
  • Küsimuste relevantsus uurimisprobleemile
    
  • Küsimuste relevantsus vastajatele
    
  • Korralik küsimustiku struktuur, disain , keelekasutus
    
• Eeltöö puudulikkust ei ole võimalik hiljem korvata või parandada.
  
• Seega: planeeri piisavalt aega ja vaimseid ressursse eeltöö tegemiseks
  
  • Ca. 2 kuud puhast tööaega
    
  • “Mitu pead on ikka mitu pead” (võimalik koopereeruda)
    

Kvantanalüüs

• Mis tüüpi andmeid on olemas
  
• Mida nendega teha saab
  

Põhimõisted seoses andmetega

• Igale uuritavale objektile omistatakese tunnus (variable)
  
• Igal tunnusel on andmebaasis väärtused (values)
  
  • Tunnus – sugu
    
  • Väärtused – mees 1, naine 2
    

Tunnuste jagunemine

• Kvalitatiivsed tunnused – liigitavad üksikud objektid klassidesse (kategooriatesse), kasutades selleks sõnu
  
  • Nominaalsed
    
  • Ordinaalsed e. järjestustunnused
    
• Kvanitatiivsed tunnused – mille väärtusi saame täpselt mõõta või loendada
  
  • Diskreetsed
    
  • Pidevad
    

Olulised mõisted

• Esinduslikkus, õigus üldistada üldkogumile
  
  • Eeldab valimi esinduslikkust
    
• Standardhälve (SD)
  
  • Näitab vastuste hajuvust. Mida väiksem SD, seda homogeensemad on vastajad/vastused
    
• Statistiline olulisus (p)
  

Statistiline olulisus (statistical significance)

• Näitab seose kvaliteeti 2 või mitme muutuja vahel
  
  • VALE: Keskerakonna toetus on tõusnud 5%, mida võib pidada statistiliselt oluliseks, st, suureks
    
  • ÕIGE: KE toetajate seas on oluliselt palju mitte-eestlasi, st seos rahvuse ja parteilise toetuse vahel on statistiliselt oluline
    
• Stat.olulisus näitab tõenäosust, et valimis ilmnenud seos pole juhuslik ehk kui mõõta sama asja suurema hulga vastajate peal, saama ikka sama tulemuse
  

Stastistiline olulisus: olulisusnivoo

• Väite tõestamiseks vajame statistilisi andmeid
  
• SSPS mõõdab meie jaoks olulisusnivoo (p)
  
  • p on väiksem või võrdne 0,01 – seos on juhuslik 1% 100-st
    
  • p on väiksem või võrdne 0,05 – seos on juhuslik 5% 100-st
    
• Statistiliselt olulisi tulemusi võib üldistada
  
• Kui seos pole stat.oluline, siis üldistada ei saa
  

• Kuidas tõsta statistiliselt olulisuse tõenäosust?
  
  • Mida suurem on valim, seda lihtsam saavutada statistiliselt olulist seost
    

Mida andmetega teha saab?

• Kirjeldada tunnuste varieeruvust valimis/üldkogumis
  
• Univariatiivne (ühemõõtmeline analüüs)
  
• Vahendid
  
  • Sagedustabelid
    
  • Keskväärtused
    
    • Keskmine
      
    • Mediaan
      
    • Mood
      

Sagedustabel – uuringus osalenute arv riigiti
Sektordiagramm
Tuldiagramm
Kulmulatiivne tulpdiagramm
Moodi ja mediaani näide

• Punktid eksamil:
  
  • 5 7 8 3 5 6 5 9 8
    
• Järjestame – teeme variatsiooni rea
  
  • 3 5 5 5 6 7 8 8 9
    
• Mood siin 5
  
• Mediaan 6 (kui mediaan ei jää täpselt ühe numbri peale, siis jääb numbrite vahele)
  

Mida teha saab – mõõta seoseid

• Mõõta seoseid muutujate vahel
  
• Kahemõõtmeline analüüs
  
  • Kas osaajaga töötajate hulgas on rohkem naisi või mehi?
    
  • Kas toetus erakonnale oleneb sissetulekust ?
    
• Vahend: Risttabel
  
  • Näitab sõltuva muutuja esinemissagedust sõltumatu muutuja tunnuste lõikes
    

Risttabel

• Vaadatakse korraga kahte muutujat ja nende seoseid.
  
• Risttabelid: vaadatakse ühe tunnuse esinemissagedust sõltuvuses teisest tunnusest.
  
• Risttabelites tuuakse välja harilikult veeruprotsendid, aga vahel ka reaprotsendid
  
• Tabelis olevad % peavad alati andma kokku 100%
  

Risttabel. Näide reaprotsendi kasutamisest
Risttabel. Näide veeruprotsendi kasutamisest
Joondiagramm
Patriotism
2-mõõtmeline analüüs

• Korrelatsioon
  
• Näitab seose olemasolu, selle tugevust ja olulisust 2 muutuja vahle
  
  • Positiivne seos
    
  • Negatiivne seos
    
  • Puuduv või väga nõrk
    
• Seose tugevus ja stat.olulisus on eri asjad
  
• Ei näita mis mida mõjutab
  

Korrelatsioonikordaja väärtused

• Väärtused võivad olla +1 või -1
  
• Korrelatsioonikordaja tugevuse tõlgendamine:
  
  • Lihtsam liigitus J.Tähtinen, 1993
    
  • r