Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Uurimismeetodid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on teaduslik uurimus ?
  • Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime ?
  • Miks inimesed nii teevad ?
  • Mis ühikutes me mõõdame ?
  • Kust saada ideid BA-töö teemadeks ?
  • Mida uut see annab ?
  • Kellele see töö huvi võiks pakkuda ja miks ?
  • Miks on uurimisküsimused olulised ?
  • Kuidas ta seostub põhilise uurimisküsimusega ?
  • Milliste meetodeid kasutades ma saaksin neile vastuse ?
  • Kuidas küsimus seostub uurimiseesmärkidega ?
  • Mis peab BA-töös olema ?
  • Miks kasutatakse hüpoteese just kvantitatiivis ?
  • Miks on valimit vaja ?
  • Kuidas valimit võtta ?
  • Kuidas tagada valimi kvaliteeti ?
  • Miks on valimit vaja ?
  • Mida ma uurida tahan ?
  • Mis võib uuritavat objekti mõjutada ?
  • Kust valikuraami saada ?
  • Kuidas valimit võtta ?
  • KEDA me küsitleme sõltub sellest, MIDA me tahame teada saada ?
  • Mida on meil järgmiseks vaja ?
  • Kui suur peab valim olema ?
  • Millise täpsusega andmeid me tahame ?
  • Milline on eeldatav vastamisprotsent ?
  • Kuidas valida välja 1019 küsitletavat ?
  • Kuidas tagada nõutav vastamismäär ?
  • Millist infot saab koguda ?
  • Kui tähtis on käituda järgmiselt, et olla korralik täiskasvanud kodanik ?
  • Millised on "õiged" küsimused ?
  • Millest alustada ?
  • Kuidas küsimusi sõnastada ?
  • Kui sa oled täiskasvanud kodanik, kas sa arvad, et käiksid valimas ?
  • Miks see ei sobi ?
  • Millises järjestuses küsimused paigutada ?
  • Miks Te ei hääletanud viimastel kohalike volikogude valimistel ?
  • Kuidas tõsta statistiliselt olulisuse tõenäosust ?
  • Mida andmetega teha saab ?
  • Mis mõjutab noorte kodanikukompetentsust ?
  • Millal antud meetod valida ?
  • Millal antud meetodit valida ?
  • Mis on juhtum ehk kaasus ?
  • Millistel puhkudel valida JU ?
  • Kui uurimisküsimuseks on kuidas ?
  • Kuidas uuritavaid juhtumeid valida ?
  • Millest alustada juhtumite valimist ?
  • Mitu juhtumit peab mul olema ?
  • Mida võrrelda e kuidas juhtumeid välja valida ?
  • Kui lihtsalt kirjeldada A, B, C ilma selge põhjenduseta, miks neid ?
  • Milliseid juhtumeid ja mitu ?
  • Millised peaks juhtumid olema ?
  • Mitu juhtumit vaja oleks ?
  • Millest alustada ?
 
Säutsu twitteris
1. LOENG – TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS
Mis on teaduslik uurimus?
  • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti-vastane partei”
  • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida:
    • Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eesti-vastasus”.
    • Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava.
    • Kasutame näiteks erakonna programmi.
    • Küsitleme erakonna liikmeid.
    • Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta.

Seega, mis on teaduslik uurimus …
  • Teaduslik uuring on seega:
    • Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest
    • Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime?
    • Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria).

Sotsiaalteaduslik uurimus
  • Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks
  • Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid...
  • Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise.
  • Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust.
  • Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu.
  • Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid

Teadus versus ajakirjandus
  • Mõlemad:
    • Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid
    • Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed
  • Ometi on väga olulisi erinevusi:
    • Erinev auditoorium
    • Erinev keel
    • Teooria ja meetodi tähtsustamine
    • Andmete esinduslikkus

Teaduskeel
OUT
IN
Kirjeldan
Analüüsin, uurin
Nagu me kõik teame
Analüüs tõestas, et
Ma loodan, et
Ma väidan, et
Usutavasti
Hüpoteesi kohaselt
“mulle õudsalt meeldis”
Nõustun lähenemisega
Mulle ei meeldi tema seisukoht
Raske on nõustuda seisukohaga
Teaduslik uurimistöö
  • Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga
  • Selge ja täpne
  • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole
  • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega
  • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõiki teooriaid falsifitseerida
  • Kontrollitav
  • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega
  • Neutraalne ja mitte-kallutatud
  • Teadus ei loe moraali ega mõista kohut
  • Eesmärgiks on luua uut teadmist

Empiiria ja andmed
  • Empiirilised tõendid
  • Andmed
  • Teooria
  • Veel mõned olulised mõisted:
    • Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine
    • Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine
    • Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine
Teooria
  • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid .
  • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist )
  • Hea teooria: pakub seletusi laiematele nähtustele, on lihtne, arusaadav, loogiline ja testitav
  • Teooriad tuleks falsifitseerida:

Teooria vajalikkus uurimistöös
  • Milleks on BA-tööks vaja teooriat:
  • Teooriad korrastavad meie ideid ja mõtteid
  • Pole mõtet jalgratast leiutada: teooriates juba olemas teatud loogilised seosed ja seletused .
  • Pakuvad teaduslikke mõisteid ja definitsioone
  • Aitab formuleerida hüpoteese ja uurimisküsimusi – muidu meil ei tekigi selget ideed, mida täpsemalt uurida.
  • Teooriad aitavad meil meie uurimistulemusi seletada ja asetada laiemasse konteksti: mis on seni selles uurimisvaldkonnas tehtud, mis seoseid leitud, jne.

Alusuuringud ja rakendusuuringud
  • Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid:
    • Alusuuringud ( basic research)
    • Rakendusuuringud (applied research)
  • BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel
  • Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus

Teooriate ulatus
  • Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele . USA sotsioloogi R. Merton’i klassifikatsioon :
  • Suured teooriad (grand theory)
  • Keskmise ulatusega teooriad ( middle rage theory)
  • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad”
  • Paradigma – suured koolkonnad , mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad.

Riigiteaduste põhiparadigmad

Biheivorism ja ratsionaalne valik
  • Biheiviorism :
    • Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida
    • Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises
  • Ratsionaalse valiku teooria:
    • Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid

Institutsionalism ja konstruktivism
  • Institutsionalism:
    • Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse
  • Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism
    • Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu
    • Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid

Praktiline pool – paradigmad
  • Biheiviorism:
    • Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad ... tahad oma tulemusi üldistada
    • Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid
    • Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots , Idnurm, Saarts , Vetik), või avalik haldus (org. käitumine – Lepik)
  • Ratsionaalne valik:
    • Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme – miks inimesed nii teevad?
    • Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant . meetodid
    • Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer, Sootla)
  • Institutsionalism:
    • Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid
    • Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud
    • Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai , Lääne. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl ) - omapärases võtmes.
  • Konstruktivism:
    • Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse
    • Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs
    • Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson , Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) - omapärases võtmes.

Sotsiaalteaduste omapära
  • Sotsiaalteadused kui debatt – eri koolkonnad ja teooriad → pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos).
  • Ometi olulisi erinevusi:
    • Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst
    • Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks.
    • Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline
    • Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber
    • Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud

2. LOENG – TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED
Teadusliku uurimistöö põhimõisted
  • Kontseptid
  • Muutujad
  • Sõltuvad ja sõltumatud muutujad
  • Seoste liigid – kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed
  • Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused
  • Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika
  • Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused

Kontsept
  • Inglise keeles: concept
  • Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses
  • Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste
  • Kontseptid on teooria ehituskivid
  • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid

Näiteid seostest kontseptide vahel
Sotsiaalne kapital → Demokraatia kvaliteet
Proportsionaalne valimissüsteem → Mitmeparteisüsteem
Industriaalrevolutsioon → Klassilõhe
Muutujad
  • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav
  • Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid:
    • Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse
    • Sõltuv muutuja ( dependent variable) – muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud
  • Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi
  • Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!

Näide
  • Sõltuv muutuja – nõude puhtuse aste
  • Sõltumatud muutujad:
    • Veesurve
    • Nõudepesuvahendite kvaliteet
    • Nõudepesija kogemus
    • Valgus

Tunne ära sõltuv ja sõltumatu muutuja
  • Uurime vanuse mõju inimeste ideoloogilistele eelistustele
  • Uurime kuidas riigi demokraatlikkuse aste sõltub riigi SKP-st
  • Uurime kuivõrd individualistlikud ja ilmalikud väärtused vormivad antud riigi poliitilist kultuuri
  • Suletud klassistruktuur ja riigi kõrge majandusliku sõltuvus naaberriikidest on olulisteks eeldusteks, et riigis võiks puhkeda revolutsioon .
  • Negatiivne meedikajatus viis Reformierakonna reitingu langustrendi. Lisaks mängis rolli ka Harta 12 tehtud kriitika valitsusparteide aadressil.

Sõltumatud muutujad ja sõltuvad muutujad
  • Sõltuv muutuja – tööalased võimalused
  • Sõltumatud muutujad:
    • Rahvus
    • Eesti keele oskus
    • Kondakondsusestaatus
    • Elukoht (Tallinn, Ida-Virumaa, muu Eesti)
    • Haridustase
    • Sotsiaalne staatus või ametialane staatus
    • Vanus

Eel-muutuja, vahemuutuja, kontrollmuutuja
Vanemate haridustase (eel-muutuja)→ Haridustase (sõltumatu muutuja) → Informeeritus parteide seisukohtadest (vahe-muutuja) → valimisaktiivsus (sõltuv muutuja) vanus (kontrollmuutuja)
Operatsionaliseerumine
  • Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks.
  • Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon
  • Näiteid:
    • Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon;
    • Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon;
    • Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon
    • Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. definitsioon

Operatsionaliseerumise 4 sammu
1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame
2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud
3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad )
4. Määrame kindlaks ühikud , milles mõõdame
Operatsionaliseerumise 4 sammu – näide
  • Kontsept: poliitiline usaldus
  • Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu
  • Indikaator: usalduse määr ametisoleva valitsuse vastu
  • Uurimisinstrument. Küsitlus, kus küsimus: “Kuivõrd Te usaldate praegu ametis olevat valitsust?”; mõõdetakse skaalal: täiesti usaldan , pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda.
  • Mõõtmissühikprotsendid (%)

Operatsionaliseerimisest
  • Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada:
  • Kontsept peab tõesti olema mõõdetav
  • Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu
  • Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitme-dimensionaalsed
  • Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus , jne) ja millist skaalat täpselt kasutada?
  • Mis ühikutes me mõõdame?
  • Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse!

Mitme-dimensionaalsed kontseptid
  • Kontsept: sotsiaalne kapital
    • Muutujad:
      • (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks;
      • (2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks
    • Indikaatorid/mõõdikud:
      • (1) ühendav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma lähiringis (perekond, sõbrad),
      • (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr,
    • Instrument: küsitlus
    • Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid

Mõtle, kuidas operatsionaliseerida
  • Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Uurimismeetodid #1 Uurimismeetodid #2 Uurimismeetodid #3 Uurimismeetodid #4 Uurimismeetodid #5 Uurimismeetodid #6 Uurimismeetodid #7 Uurimismeetodid #8 Uurimismeetodid #9 Uurimismeetodid #10 Uurimismeetodid #11 Uurimismeetodid #12 Uurimismeetodid #13 Uurimismeetodid #14 Uurimismeetodid #15 Uurimismeetodid #16 Uurimismeetodid #17 Uurimismeetodid #18 Uurimismeetodid #19 Uurimismeetodid #20 Uurimismeetodid #21 Uurimismeetodid #22 Uurimismeetodid #23 Uurimismeetodid #24 Uurimismeetodid #25 Uurimismeetodid #26 Uurimismeetodid #27 Uurimismeetodid #28 Uurimismeetodid #29 Uurimismeetodid #30 Uurimismeetodid #31 Uurimismeetodid #32 Uurimismeetodid #33 Uurimismeetodid #34 Uurimismeetodid #35 Uurimismeetodid #36 Uurimismeetodid #37 Uurimismeetodid #38 Uurimismeetodid #39 Uurimismeetodid #40 Uurimismeetodid #41 Uurimismeetodid #42 Uurimismeetodid #43 Uurimismeetodid #44 Uurimismeetodid #45 Uurimismeetodid #46 Uurimismeetodid #47 Uurimismeetodid #48 Uurimismeetodid #49 Uurimismeetodid #50 Uurimismeetodid #51 Uurimismeetodid #52 Uurimismeetodid #53 Uurimismeetodid #54 Uurimismeetodid #55 Uurimismeetodid #56 Uurimismeetodid #57 Uurimismeetodid #58 Uurimismeetodid #59 Uurimismeetodid #60 Uurimismeetodid #61 Uurimismeetodid #62 Uurimismeetodid #63 Uurimismeetodid #64 Uurimismeetodid #65 Uurimismeetodid #66 Uurimismeetodid #67
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkerlii Õppematerjali autor

Lisainfo

Teadusliku uurimuse olemus; paradigmad; teadusliku uurimuse põhimõtted ja mõisted; sõltuvad ja sõltumatud muutujad; operatsionaliseerumine; uurimistöö etapid; uurimisküsimused; uurimiseesmärgid; hüpoteesid; uurimisstrateegiad; deduktsioon ja induktsioon; kvantitatiivse uurimistöö alused; valimid; kvant küsitlus; kvalitatiivne uurimustöö; intervjuu liigid; dokumendianalüüs; diskursuseanalüüs; juhtumiuuring; võrdlev uuring;

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

55
docx
UURIMISMEETODID
70
pdf
Majandusalased uurimismeetodid
84
doc
Uurimustöö alused
25
pdf
Uurmismeetodid psühholoogias
42
docx
UUIRMISTÖÖALUSED
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
83
doc
Õiguse sotsioloogia
544
pdf
Mitmekeelne oskussuhtlus





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun