üle ja sõltuvalt tagasisidest tehakse parendused. 3. Intervjuude läbiviimine - Intervjueeritavatega viiakse individuaalselt läbi mittesuunatud poolstruktureeritud intervjuu, kus esitatakse standardsed küsimused kõigile vastajatele samas järjekorras. Iga intervjuu küsimustiku lõpus küsitakse vastajatelt 2 standardset avatud küsimust, millele vastamisel vastajat ei mõjutata, suunata ega kiirustata. Eesmärk on koguda võimalikult autentseid hinnangute kirjeldusi. 4. Transkribeerimine - Andmete transkribeerimine on oktoobris 2018. Intervjuude transkribeerimine on võimalikult täpne, silmas pidades uuringu eesmärki. Kuna meil on plaan analüüsida mitte ainult verbaalselt väljendatut, vaid ka mitteverbaalselt väljendatut, siis märgitakse transkriptsioonis ära intervjueeritava pikemad mõttepausid, naermised, venitused jms. Lisaks märgitakse intervjuu käigus küsimuste lehele konkreetse küsimuse juurde intervjueeritava võimalikud vahetud reaktsioonid.
Lisaks võimaldas rühmaintervjuu uuringus osalenutel üksteist täiendada ning kujundada ühised seisu kohad ja osutada individuaalsetele eripäradelev 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? 15. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, kuidas koostati käesolevas uurimuses intervjuu kava? 16. Mis on transkribeerimine? 17. Millised on intervjuu eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? 18. Millised on vaatluse eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega?
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib
Solli jt artiklile tuginedes selgitada, kuidas koostati käesolevas uurimuses intervjuu kava? Intervjuu kava koostati nii, et õpilastel oleks võimalus vastata spontaansetele küsimustele, teisalt paluti oma võimalikku enesemääratlust kommenteerida etteantud identifitseerivate kategooriate kaudu, poolstruktureeritud intervjuu vorm võimaldas peale varem sõnastatud teemade käsitlemise esitada intervjuu käigus ka lisaküsimui, olenevalt intervjueeritavate antud vastustest. 16. Mis on transkribeerimine? Sõna-sõnaline teksti maha kirjutamine. Kasutatakse intervjuude puhul. 17. Millised on intervjuu eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? 18. Millised on vaatluse eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? Eeliseks on vahetu, rikkaliku ja mitmekesise informatsiooni saamine.
laste kõnest arusaamist ja ekspressiivset kõne. Lapsevanemale antakse 383 sõna ja ta peab märkima, millistest sõnadest laps aru saab ja milliseid ütleb. *Test „Sõnad ja laused“ – mõõdab 16-30 kuu vanuste laste ekspressiivset kõnet. Lapsevanemale antakse 629 sõna ja tal tuleb märkida, milliseid laps kasutab. *Vaatlusmeetod – lapsevanematel palutakse pidada päevikut, kuhu nad panevad kirja lapse keelealased edusammud. *Transkribeerimine – lapse jutt lapsevanemate ja leiste lastega videosalvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Mitmete arvutiprogrammide abil saab teada lapse keelelise taseme. Kõigil kõne arengu meetoditel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Kõige effektiivsem on kasutada samal ajal mitut meetodit. Kuidas arendada lapse kõnet? Väikelapseeas Koolieelses eas *Nimetada asju, mida laps *Rääkida lapsega asjadest, näeb ja saab katsuda. mida laps parajasti ei näe.
· Põhitooni tajume helikõrgusena · Põhitooni muutust kõnes tajume kõnemeloodiana (helikõrguse liikumine kõneüksuses, nt lauses) Kõne põhitoon sõltub: a) õhuvoolu tugevusest (mida tugevam on õhuvool, seda kõrgem on F0), b) häälekurdude omadustest (pikkus, mass, pinguldatus), nt mida pikemad, paksemad ja lõdvemad on häälekurrud, seda madalam on hääl; mida õhemad ja pingestumad on häälekurrud, seda kõrgem on hääl 19. Milleks on vajalik transkribeerimine? Nimetage kasutatavad transkriptsiooni variandid. Transkriptsioon on suulise kõne võimalikult täpne ülesmärkimise süsteem · Foneetilises transkriptsioonis kasutatakse erinevaid märke, millega saab tähistada nt rõhku, häälikupikkust, helilisust, väldet, palatalisatsiooni, sõnade kokkuhääldust lauses jne · Transkribeeritud sõnad pannakse nurksulgudesse [ ] Erinevad transkriptsioonisüsteemid: Ortograafiline transkriptsioon õigekiri
loobuma töötajate kaitsest ning peavad vastama kliendi nõudlustele. Neljanda kategooria töid tehakse täielikult veebis (mikroülesanded). Need töötajad täidavad inimluure ülesandeid, mida arvutid ei suuda täita. Need tööd vajavad üldjuhul vähem koolitust ja kogemusi. Näiteks piltide sisu kirjeldamine või klassifitseerimine, arvutiga loodud teksti redigeerimine, kasutajakontode kinnitamist sotsiaalmeedias või lühikeste heliklippide transkribeerimine. Tasumine toimub tükihinna alusel. See hõlmab suurt ja väga mitmekesist töötajate rühma. Pilvepõhiste digitaalsete vahendajate kasvuga on kasvanud trend, et tööjõu rakendamine eeldab töötajate ruumilist hajutamist. Autojuhid tuleb paigutada potentsiaalsete klientide lähedusse, et nad saaksid pakkuda õigeaegselt teenust. Töötajaid tuleb jällegi hankida ülemaailmselt. Negatiivne on see, et töötajad seisavad üksteisega järjest rohkem ebavõrdsuses või konkurentsis
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav fonee...
teoreetiline raamistik Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Meetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus kuidas teemat uuritakse? miks just need meetodid on valitud? Valimi/sihtgrupi (uurimissubjektide) kirjeldus ja vajadusel ka põhjendus kelle abil/kaudu objekti uuritakse? miks just need inimesed või tekstid? Uurimise läbiviimise ajakava Teise faasi tegevused Andmete kogumine/tekitamine Andmete korrastamine (intervjuude transkribeerimine, vaatluspäeviku kirjutamine ja täiendamine; andmestiku teksti kodeerimine ja liigitamine jne) Andmete esmane kommenteerimine - esialgne analüüs Kolmanda faasi tegevused Analüüs, interpretatsioon ja esitamine Andmetes peituvate varjatud tähenduste ilmseks tegemine – tähenduste selgeks tegemine, andmete ‘tõlkimine’ Saadud informatsiooni konteksti arvestav tõlgendamine Saadud tulemuste kokkuvõtmine s.o kontrollimine seoses uurimisküsimustega (eriti hüpoteeside puhul)
..............................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus · Mida tean kvalitatiivsetest meetoditest? Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused
või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). Keeleteaduse meetodid: * Lingivsti keelepädevus e keelevaist – ainult sellele ei tohiks toetuda. * Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine – teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). * Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod – üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod – sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). * Katsed – psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz häälte suhtes. · Eri kõlaga hääli tajutakse sageli erinevate häälikutena. 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp). 4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. Keel ja Kirjandus, nr 79. Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Hint, Mati 2004. Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Viies, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Avita.
· Häälikute moodustuskohad ja viisid, häälikute nimetamise alused · Eesti häälikusüsteem ,,Kõnes avaldub keel üksteisele järgnevate häälikute jada (ehk segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (ehk suprasegmentaalsete nähtuste) summana." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Rõhk, kestus ja toon Vt http://heli.eki.ee/koduleht/ Transkribeerimine, transkriptsioonisüsteemid: 3. IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle'is 4. SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8
o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt
Tuleviku unistused d. Jms... 2. Täpsustavad küsimused a. Suhted vanematega i. 1 või 2 vanemat? ii. Lähedus? iii. Vanemate sissetulek iv. Vanemate haridus 3. Faktiküsimused 4. Tõlgendavad küsimused a. Nt ei saanud aru „lähedus“ – küsimus: „kas lähedus on viimasel ajal vähenenud“ Läbiviimine: Transkribeerimine: 1. Faktiteave- uurija teeb märkmeid →Kokkuvõte 2. Diskursused/hoiakud/argumendid-lindistatakse; teine kirjutab →Kokkuvõte+ sõnasõnaline 3. Emotsioonid- lindistatakse →Sõnasõnaline+erimärgid 4. Suhted, kommunikatsioon- filmitakse →Sõnasõnaline+erimärgid Erimärkidega kirjeldatakse intervjueeritava käitumist ja tundeid
pühendumist osapooltelt eeldatakse. · Eelised: võimaldab korduvaid kontakte pikema aja vältel, kirjalikus vormis, osalejatele sobival ajal; läbimõeldumad vastused. · Piirangud: keerukas on rapport loomine, suhte hoidmine ja lõpetamine. Vähem spontaansust. Kirjaliku teksti loomine võib intervjueeritavale olla kokkuvõttes aeganõudvam. INTERVJUUDE (JA MUU TEKSTILISE ANDMESTIKU) ANALÜÜSI PÕHISAMMUD Andmete ettevalmistus: intervjuusalvestuste transkribeerimine (või vaatlusmärkmete korrastamine, dokumentide koondamine). 1. Andmete esmane analüüs: lugemine, reflekteerimine, esmaste seoste otsimine (-> uute andmete kogumine). 2. Kodeerimine: andmete analüütiline "avamine" ja märksõnadega "märgistamine". 3. Kategooriate arendamine: koodide täpsustamine, koondamine, ümberorganiseerimine. 4. Kategooriate omavaheline suhestamine ning analüüsi kirjapanek. Erinevad sammud toimuvad sageli samaaegselt ja mitmekordselt.
1 kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu
mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas, b) keskaja Euroopas, 3)
kirjeldamine *Tänapäeval? Sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne *Kuidas? Tugitool või korpused? *Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist. *Ülevaade 2005.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud eesti keele alastest magistri- ja bakatöödest *Üliõpilaste teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757 Keeleteaduste meetodid: *lingvisti keelepädevus ja korpused *Empiirilised uurimused *Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused)
56. Kõnetaju kategoriaalsus. 1. Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 1. tajukatsete metoodika Eek lk 40-43. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp). 4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. Keel ja Kirjandus, nr 79. Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Hint, Mati 2004. Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik. Viies, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Avita.
Operonide transkriptsiooni kontrollimise meetodid on: · Induktsioon on geenide ekspressiooni suurenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule. · Repressioon on ekspressiooni vähendamine vastuseks metaboliidid kontsentratsiooni tõusule. mRNA transkriptsioonijärgne modifitseerimine Prokarüootides mRNA modifitseerimist ei toimu, sest translatsioon toimub vahetult pärast transkriptsiooni. Eukarüootides on mRNA modifitseerimine vajalik, sest mRNA transkribeerimine toimub tuumas, translatsioon aga tsütoplasmas. Sünteesi käigus muudetakse mRNA primaatseid transkripte kovalentselt nii 5' kui ka 3' otsast. Pre-mRNA koosneb eksonitest ja intronitest, kust lõpuks lõigatakse intronid välja ning mRNA lüheneb pea poole võrra. Geneetiline kood Geneetiline kood on kolmest nukleotiidist koosneb järjestus mRNA polünukleotiidahelas, mis kodeerib ühte aminohapet. Geneetiline kood on kattumatu
o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt
olulisim uurimisobjekt igapäevakeel (kõige regulaarsem); tuleb saada eri stiilis kõnet samadelt inimestelt või samade rühmade inimestelt · Materjali kogumisel 4 erineva tähelepanuga tekstiesitamise viisi: Word list WL, reading passage RP , interview style IS (vaba vestlus, juhib intervjueerija), casual style CS (vaba jutt) Keeleliste variantide identifitseerimine: litereerimine ja transkribeerimine (kindel formaat puudub). Kvantitatiivne tehnika: uurimine on kvantitatiivne, sest inimesed kasutavad väga harva ainult ühte või teist varianti. Tehnika: · esmalt redutseeritakse kõik absoluutarvud protsentideks · seejärel tehakse kindlaks, millised erinevused on statistiliselt olulised. · Liiga väikesed erinevused on seletatavad kui juhuslikud kalded. Järelduste tegemine: · alguses kirjeldatakse erinevusi
2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine: 1. lindistus (video heli) 2. teksti litereerimine (vähem täpsem) e transkribeerimine (täpsem) teksti kirjapanek koos metamärgistusega (intonatsioon, pausid jms) 3. korpused, sõnaraamatud, arhiivid jms. 1. korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keel tekstidest; · Andmete töötlemine: 1. kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid, ei vaadelda sagedusi: 2. kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn. statistiline lingvistika, nt. sama tähenduse v. vormi eri variantide võrdlemine;
- huulhäälikud: p, m, v, f, w - hammashäälikud: t, n, s, r, l - suulaehäälikud: k, h, j, - kõrihäälik: h Vt ka lisamaterjale Moodle'ist. 29.09.2010 Foneetika, fonoloogia, kirjasüsteemid I. osa ,,Kõnes avaldub keel üksteisele järgnevate häälikute jada (ehk segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (ehk suprasegmentaalsete nähtuste) summana." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Transkribeerimine, transkriptsioonisüsteemid: · IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle'is · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8
Väike-, Mäe-, Ala-) 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem Asutussüsteem Aadress Funktsioonaalsüsteem mälestis 56. Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded? Nõuded: · on eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus · erandkorras võib kasutada ka võõrkeelset kohanime (rootsikeelsed kohanimed) · mitteladina tähestikust lähtumise korral olema kooskõlas ametliku tähetabeliga: transkribeerimine Eesti piires lähtenime edasiandmine sihtkeele tähestiku abil, arvestades ka hääldust; translitereerimine väljaspool Eestit - lähtenime tähttäheline edasiandmine sihtkeele kirjasüsteemi märkide abil · murdepäraste nimede ametlikustamine on lubatud 14 · eksonüümid lisatakse endonüümi alla II kohale, väiksemalt
küsimustikust lubatud, uute leidude edasiarendamine. Possibility diverse from initial actual questions in case new Asjatundlikkus interesting insight emerges (Eisenhardt, 1989) Ajaressurss Intervjuu pikkus. Length of interview 1-1.5 h Üldine suhtumine uurijatesse ja uurimistesse Transkribeerimine 24 t jooksul. Transcribing interview ... within 24 h rule (Eisenhardt, 1989) (Tepp) 11
-faktoriga otseselt seondudes või seondudes RNAP eemale ning reguleerida DNA superspiralisatsiooni distantsilt. Fis seondub DNA-le ning väänab negatiivse superspiraali lahti ning pingestab sama moodi DNA-d nagu avatud kompleksi moodustumisel. Seevastu HU ja H-NS tekitavad negatiivseid superspiraale ning sellega blokeerivad transkriptsiooni. HU ja H-NS toime on erinev. HU seondumine DNA-ga on lühiajaline, DNA supersipralisatsiooni hoidmine lühiajaline, seega DNA transkribeerimine sõltub HU hulgast. H-NS-i seondumine DNA-ga on stabiilsem ning transkriptsiooni represseerimine ulatuslikum. Histoonilaadsed valgud mõjutavad DNA lokaalset superspiralisatsiooni kasvufaasist sõltuvalt, kuna valkude ekspressioon sõltub bakterite kasvukiirusest. Sellest johtuvalt sõltub geenide globaalne transkribeeritavus kasvufaasist. 81
annaabi.ee 
