Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM (0)

UURIMISMEETODID EKSAM!
Osa I Küsimused
1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist.
*Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe , nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele.
*Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine „väljaspoolt“. Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine „seestpoolt“. Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise.
2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises . Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. – Kõige üldisemalt on teooria väidete süsteem, mille abil kirjeldatakse ja selgitatakse mingi nähtust või tegelikkuse valdkonda. Võiks öelda, et teooria kaudu luuakse empiirilise tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid . Teoreetilise perspektiivi roll uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud , enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist.
3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. – Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad. Kvantitatiivsed tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid.
4.Selgitage positivistliku uurimisparadigma põhiseisukohti – Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte . Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav .
3 põhiseisukohta:

• Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused
  

• Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias
  

Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid
5.Selgitage, mis on operatsionaliseerimine ja milline on selle töösammu koht uurimisprotsessis. Millised on kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimuste erinevus selles suhtes. – Teooria sidumine empiirikaga mõistete abil. Abstraktsemad mõisted tuleb empiirikaga ühendada operatsionaalsete definitsioonide kaudu. S.t. mõisted tuleb defineerida nii, et neile vastavad empiirilised nähtused oleksid vaadeldavad, kirjeldatavad ja mõõdetavad. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähemstruktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selgineb uurimuse käigus. Teor. mõisted pärast emp. andmekogumist.
6.Selgitage, kuidas on teaduslikus uurimuses seotud teooria ja empiirika , milles seisneb „teaduse ratta” töötamispõhimõte.- . Mingi teooria on alati aluseks, mille põhjal tegelikkusest empiirilist materjali valitakse, liigitatakse, seostatakse. Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil.
7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim . Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis. Esindusliku valimi põhjal saadud tulemused on seega üldistatavad üldkogumile. Kallutatud valim Tunnuste jaotus valimis erineb süstemaatiliselt üldkogumist. Mõned tunnused on võivad valimis olla üldkogumiga võrreldes üleesindatud, teised alaesindatud. Kallutatud valimi põhjal saadud tulemused pole seega üldistatavad üldkogumile.
8.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste mittetõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lumepallimeetod, kvootvalim, teoreetiline valik, valim kättesaadavuse alusel). Millised on iga meetodi eelised ja puudused, millistele uurimisküsimustele sobib? - Tõenäosuslike valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik. Mittetõenäosuslik : Valik viiakse läbi teatud kriteeriumite alusel, mis aga siiski ei täida tõenäosusliku valiku nõudeid.
Lumepallimeetod - uuritava rühma ühelt liikmelt küsitakse, kas ta saab nimetada veel teisi samasuguseid. Tema poolt nimetatud isikutelt küsitakse, kas nemad ka saavad nimetada teisi, jne. => valim kasvab nagu veerev lumepall , kuni hakkavad korduma juba varem esitatud nimed. Sobib sotsiaalsete võrgustike ja subkultuuride uurimiseks.
Teoreetiline - tugineb uurimisküsimusest lähtuvatele sisulistele kaalutlustele ning võib kasutada ka mittetõenäosuslikke valikumeetodeid (vt. allpool). Teoreetiline strateegia sobib, kui eesmärgiks pole statistilised üldistused vaid konkreetse nähtuse sügavam mõistmine või esmase teoreetilise käsitluse arendamine. Iseloomulik kvalitatiivsetele uurimustele.
Valim kättesaadavuse alusel – nt. tänavaküsitluses esimese saja möödakäija peatamine, parajasti käepärastoleva rühma küsitlemine (lapsed kooliekskursioonil,üliõpilased loengus, haiged haiglahoovis).
Kuna on täiesti plaanivabad, siis uurija ei saa endale teadvustada, keda/mida ta õieti uurib ning kas valim on kallutatud. Tulemused pole üldjuhul kasutatavad kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks. Siiski saab neid meetodeid kasutada, kui eesmärgiks pole järelduste tegemine vaid näiteks küsimustiku testimine , esmase info hankimine uurimisküsimuse täpsustamiseks vms..
9.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste tõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lihtne juhuslik valik, süstemaatiline valik, kihistatud valim, kobarvalim ( mitmeastmeline kobarvalim). Millistele uurimisküsimustele need meetodid sobivad? - Tõenäosuslike valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik.
Lihtne juhuslik valik :Valik tehakse nii, et kõikidel üldkogumi liikmetel on võrdne tõenäosus sattuda valimisse . (N.ö. klassikaline “urnimeetod” nagu loteriis on lihtne juhuslik valik).
Süstemaatiline juhuslik valik e. sammuga valik: Valimiloendist valitakse elemendid teatud intervalli järele. Tähtis on, et alguspunkt esimesele intervallile valitaks juhuslikult.
Kihistatud valik :Üldkogum jaotatakse enne valimi võtmist ühe või mitme tunnuse põhjal üksteisega mittekattuvateks rühmadeks e. kihtideks. Valik tehakse kihtide sees. Kihtide osakaal üldkogumis peab olema uurijale teada.
Mitmeastmeline valik: Valim moodustatakse mitme sammuga, kuni viimaks jõutakse huvipakkuvate uuritavateni. Seda meetodit rakendatakse, kui uuritavad on selgelt rühmitunud kobaratesse.
10. Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment , küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus : inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes,spontaanselt tekkivates situatsioonides , vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes .Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju,tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. Küsitlus: Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid. Sekundaarandmed: Uurija kasutab oma uurimuse jaoks teiste uurijate või asutuste poolt muudel eesmärkidel kogutud andmeid.
11.Iseloomustage vaatlust kui andmekogumismeetodit. Vaatluse eelised ja puudused andmekogumismeetodina. Loetlege erinevad vaatluste liigid ning kirjeldage lühidalt iga vaatlusliigi eripära, eeliseid ja puudusi.- Inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes, spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda, mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Avatud vaatlus : See on liigitus selle põhjal, kas vaatleja st. vaatlussituatsioon on vaadeldavatele sellisena äratuntav . Avatud vaatluse puudused: inimesed võivad muuta oma käitumist, kui nad teavad, et neid vaadeldakse, olukord pole enam loomulik, uurimuse valiidsus väheneb.
Varjatud vaatuse puudused: Eetilised ja õiguslikud probleemid.
Osalusvaatlus : Liigitus selle põhjal, kas vaatleja on uuritavates olukordades kõrvalseisja või osaleb ka ise vaadeldavates tegevustes. Eelised: Osalemise kaudu saab vaadelda olukordi , millele puudub lihtsalt pealtvaatajana juurdepääs . Uuritavat olukorda võib vahel rohkem segada see, kui keegi ainult vaatleb ja ei osale.
Puudused: Vaatleja osalemine võib muuta olukorda

• Vaatlustulemuste kohene registreerimine võib olla raskendatud
  
• Vaatlus on selektiivne (valikuline) sõltub rollist ja vaatlejast
  
• Eetilised ja õiguslikud probleemid
  

Enesevaatlus: vaatleja vaatleb iseenese tegevust, rolle, millesse ta uuritavas olukorras satub, nende rollide tõlgendusi, nendega seonduvaid tähendusi jne. (NB! Päeviku kirjutamine kui sotsioloogiline enesevaatlus)
Teiste vaatlemine : vaatleja vaatleb teiste inimeste tegevust
12.Iseloomustage küsitlust kui andmekogumismeetodit. Loetlege erinevate küsitlusmeetodite liigid ning kirjeldage lühidalt iga liigi eripära, eeliseid ja puudusi. Selgitage kvalitatiivses ja kvantitatiivses uurimises kasutatavate küsitlusmeetodite erinevusi.- Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid. Suuline küsitlus ( intervjuu ): Küsitleja esitab küsitletavale suulised küsimused ja registreerib vastused, mis antakse samuti suuliselt. Küsitletava ja küsitleja vahel on otsene kontakt (kontakt võibolla silmast-silma, aga ka näiteks telefoni teel ). eelised: Otsene kontakt intervjueerija ja intervjueeritava vahel - võimaldab küsitlejal registreerida ka mitterverbaalseid reaktsioone,raskem keelduda, suurendab tagasisaadud vastuste osakaalu.,annab võimaluse esitada vastastikku täpsustavaid küsimusi . puudused: - Intervjuuolukord kui sotsiaalne suhe võib vastuseid kallutada,Üldjuhul on kulukam ja töömahukam kui kirjalik küsitlus .
Kirjalik küsitlus: küsimused esitatakse küsitletavale kirjalikus vormis, vastaja vastab kirjalikus vormis, otsene kontakt küsitlejaga tavaliselt puudub.
Standardiseeritud kirjaliku küsitluse tugevad küljed :
- küsitletul on piisavalt aega vastata
- vastamist ei mõjuta intervjueerija isik
- võimaldab suhteliselt väikeste kuludega viia läbi geograafiliselt hajutatud ja suuremahulist andmekogumist
Standardiseeritud kirjaliku küsitluse nõrgad küljed:
- madal küsimustike tagastusprotsent ( soovitav saata meeldetuletus )
- ei saa registreerida vastajate spontaanseid reaktsioone
- pole kindel, kas vastab tõepoolest soovitud isik
- pole kindel, kas küsimusi mõistetakse õigesti
- ei saa teada, miks jäeti vastamata .
Silmast-silma küsitlus: Intervjueeritav ja intervjueerija on vahetus kontaktis .
Telefoniküsitlus :Intervjueeritav ja intervjueerija on kontaktis telefoni kaudu.
Standardiseeritud suulise küsitluse tugevad küljed
(võrreldes kirjaliku küsitlusega): väiksem küsitlusest keeldujate osakaal, küsitletu saab esitada täpsustavaid selgitusi küsimuste kohta, küsitleda saab ka nt. kirjaoskamatuid.
Standardiseeritud suulise küsitluse nõrgad küljed
(võrreldes kirjaliku küsitlusega): - Probleem: intervjueerija isik võib mõjutada vastuseid, Töömahukas ja kulukas .
Kvalitatiivne intervjuu :Intervjueerija ei esita kindlaid küsimusi täpses järjekorras ning kindlasti ei anna ette vastusevariante. Küsitluseks on ette kavandatud väiksem arv üldisemaid teemasid, mida intervjueerija tahaks käsitleda .
13.Selgitage, mis on uurija teadmishuvi, mis võib olla selle aluseks ja miks on tähtis, et uurija oleks oma teadmishuvist teadlik?- Teadmishuvi puudutab küsimust, mis on uurimise eesmärk? Milleks uurija üldse tahab usaldusväärseid teadmisi maailma/mingi konkreetse nähtuse kohta? Teadmishuvi on igasuguse teadusliku uurimise ja ka sobivate meetodite valiku lähtekohaks, sellepärast peab uurija olema oma teadmishuvist teadlik. Teadmishuvi aluseks:

• Orientatsioon - vajadus orienteeruda ümbritsevas maailmas, teada, mis ja kuidas on
  
• Ennustamine - vajadus ennustada tulevikku, näha ette, mis juhtub
  
• Planeerimine & kontroll - enamgi veel, nimesed soovivad kujundada maailma oma soovide ja ettekujutuste järgi
  

• Uudishimu - soov maailmast aru saada, seda mõista
  

14.Millised on põhilised töösammud sotsioloogilise uurimuse läbiviimisel? Selgitage kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimisparadigma erinevusi töösammude ja nende järgnevuse suhtes.- 1. Uurimisprobleemi valik
2. Uurimisküsimuse täpsustamine
3. Teoreetilise perspektiivi määratlemine
4. Empiiriliste meetodite (andmekogumismeetodite) valik
5. Mõistete täpsustamine, uurimisküsimuse operatsionaliseerimine
6. Valimi moodustamine
7. Empiirilise materjali kogumine
8. Kogutud materjali analüüs
9. Tulemuste kokkuvõtmine ning tõlgendamine
10. Tulemuste publitseerimine
Kvalitatiivsed: tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad.
Kvantitatiivsed: Tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi hüpoteese, mõõtes uurimisobjektide väliseid tunnuseid, kasutavad sotsiaalsete nähtuste uurimiseks arvulisi seoseid.
15.Eksperiment. Iseloomustage eksperimenti kui andmekogumismeetodit. Millised on klassikalise eksperimendi põhikomponendid. Kas ja kuidas on eksperimente võimalik kasutada sotsioloogias?- uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes . Klassikalise eksperimendi aluseks on inimese käitumismudel .Eksperimendi puhul kasutatakse standardiseeritud stiimulit .Kontrollitakse kausaalseid hüpoteese (põhjuslikke seoseid). Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju, tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib.
16.Selgitage, mis on kvantitatiivne tekstianalüüs ning mille poolest erineb see kvalitatiivsest tekstianalüüsist?- Teksti omadusi mõõdetakse arvuliselt.Uurija otsustab, millised tekstis esinevad signaalid on huvipakkuvad ning mõõdab ( loendab ) nende tunnuste esinemist uuritavates tekstides. (nt. teatud märksõnad, grammatilised vormid, positiivsete ja negatiivsete konnotatsioonidega iseloomustused vms.) Kvant . ja kval. analüüsi võimalusi võib kasutada kõrvuti, üksteist täiendavalt. Kvantitatiivse analüüsiga, ekstensiivsema uuringuga tuuakse välja teema üldised piirjooned, sügavamaks kvalitatiivseksanalüüsiks viiakse uuritava nähtuse väikese osa põhjal läbi juhtumiuuringud.
17.Selgitage, miks on teaduses oluline uurimistulemuste publitseerimine ning intersubjektiivsuse nõue. – Teaduses pole lõplikke tõdesid. Teadust viib edasi teadlaste omavaheline arutelu, uute vaatenurkade avanemine selle kaudu jne. Teaduslik tõde selgineb teadusliku arutelu kaudu. Intersubjektiivsuse nõue: Teadusliku uurimuse tulemused peavad põhimõtteliselt olema teistele uurijatele aruteluks kättesaadavad. Iseenesele sahtlisse tehtud uurimus pole veel teadus. Uurimus muutub teaduse osaks alles siis, kui ta avab ennast teiste uurijate kriitikale ja edasiarendustele.
18.Mis on sotsioloogia põhiline metodoloogiline vaidlusküsimus? Selgitage positivistliku, interpretatiivse ja nn. vabastava teadmishuvi esindavate sotsioloogiliste koolkondade erinevaid seisukohti selles küsimuses.- Kas inimese uurimine on kuidagi põhimõtteliselt teistsugune tegevus kui looduse uurimine? Positivism eeldab, et looduses kehtivad teatud seadused ning teaduse eesmärk on ümbritseva tegelikkuse nähtuste selgitamine nende seaduste põhjal. interpretatiivne – sotsiaalses maailmas pole seadusi samas mõttes nagu looduses. Sotsiaalset tegelikkust iseloomustab teistsugune toimimisloogika. Inimesed suhtlevad ümbrusega teadlikult, nende sotsiaalne tegevus on orienteeritud tähendustele, mida inimesed ise loovad, tõlgendavad ning muudavad. vabastav teadmishuvi- Eeldab sarnaselt positivistliku lähenemisega, et ühiskonnas kehtivad teatud seaduspärasused ning sotsiaalne tegelikkus pole vabalt kujundatav. Samal ajal arvestab , et inimestel on eneseteadvus ja võime teadlikult tegutseda ning ümbritsevat reaalsust muuta.
19.Iseloomustage sekundaaranalüüsi kui andmekogumismeetodit. Mida peab uurija sekundaaranalüüsi puhul silmas pidama ?- Uurija kasutab oma uurimuse jaoks teiste uurijate või asutuste poolt muudel eesmärkidel kogutud andmeid. Sekundaarandmete kasutamisel on tähtis, et uurija küsiks: Milline oli esialgse andmekogumise esialgne eesmärk ja metoodika ja kuidas see sobib käesoleva uurimusega? Miks? Sellepärast, et kerkib küsimus andmete valiidsusest: kas kogutud andmed ikka vastavad minu uurimisküsimusele, nad on ju kogutud teisel eesmärgil.
20.Selgitage sotsiaaluuringute eetilisi küsimusi ning normatiivsuse probleemi sotsioloogias.- Konfidentsiaalsus , Anonüümsus, Kompetentsus, Väärtustest loobumine, Sponsorid , Tulemused.
Osa II Mõisted
1.Thomase teoreem - “Kui inimesed määratlevad olukordi tõelistena, siis nad on tõelised oma tagajärgedes.”
2.Sõna „meetod” etümoloogiline päritolu- „Tee sinna”, kreeka keelest meta- taha, järgi, üle, kuhu; thodos: `tee, käik, minemine .
3.Paradigma- muster, eeskuju, näide, aga ka eelarvamus . viis vaadata maailmale läbi teatud mustri, millega kaasnevad ka konkreetsed retseptid teaduslike probleemide lahendamiseks. Paradigma toetub teatud filosoofilistele ja tunnetuslikele eeldustele.
4.Metodoloogia- õpetus teaduslikest meetoditest , sellest, millistele nõuetele peavad kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus.
5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud.
6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga erinevad sotsioloogilised koolkonnad näevad oma uurimisobjekti erinevalt.
7. Epistemoloogia - tunnetusteooria. Filosoofia haru, mis uurib tunnetuse ja tegelikkuse suhet, tõese tunnetuse võimalust.
8. Loogika – range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine.
9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.)
10. Kriteerium - teatud tingimus/ nõue, mille põhjal asju võrreldakse ning nende üle otsustatakse.
11.Valiidsus-meetod vastab uurimisküsimusele, tuvastama seda mida pidi tuvastama .
12. Reliaablus - uurimus on samade tulemustega korratav.
13.Deduktsioon- loogilise arutlemise vorm “üldiselt üksikule”, kus üldise seaduspärasuse põhjal tehakse järeldus üksikjuhu kohta.
14. Induktsioon - loogilise arutlemise vorm “üksikult üldisele”, kus paljude vaadeldud üksikjuhtude põhjal tehakse järeldus üldise seaduspärasuse kehtimise kohta.
15.Hüpotees- mingi teooria põhjal sõnastatud oletuslik väide nähtuste vahel kehtivate seoste kohta, mida saab empiiriliselt üle kontrollida.
16.Verifitseerimine - näitama, et väide kehtib.
17.Falsifitseerimine- näitama, et väide ei kehti.
18.Üldkogum- Kõikide potentsiaalsete uuritavate hulk antud empiirilise uurimisküsimuse jaoks.
19.Valim- Üldkogumist kindlate kriteeriumite ning reeglite põhjal välja valitud uurimisobjektide hulk, mille põhjal tehakse järeldusi üldkogumi kohta.
20.Valikuloend e. freim- mingi järjestatud nimekiri kõikidest üldkogumi elementidest.
21.Kõikne uuring- valim langeb kokku üldkogumiga.
22.Valikuuring- potentsiaalseid uurimisobjekte antud uurimusküsimusele on mitu, aga me ei saa neid kõiki uurida, peame tegema valiku.
23.Kallutatud valim-Tunnuste jaotus valimis erineb süstemaatiliselt üldkogumist. Mõned tunnused on võivad valimis olla üldkogumiga võrreldes üleesindatud, teised alaesindatud. Kallutatud valimi põhjal saadud tulemused pole seega üldistatavad üldkogumile.
24.Esinduslik valim- Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis. Esindusliku valimi põhjal saadud tulemused on seega üldistatavad üldkogumile.
25. Kodeerimine - uuritavate tunnuste ning nendele vastavate väärtuste tähistamine sümbolitega.
26.Kvantifitseerimine- väljendamine arvuliselt.
27.Süvauuring-Süvauuringute eesmärk on luua, kontrollida ja täiustada teaduslikke teooriaid ja meetodeid. Süvauuringud nõuavad uurijalt teadlikku ja Põhjalikku arusaama teadusliku uurimuse olemusest ja uurimusmeetoditest ning iseseisvat ja loomingulist lähenemist.
28.Rakendusuuring - Rakendusuuringute eesmärk on leida vastust praktilistele uurimisküsimustele nt. saada andmeid, mis aitaks kavandada mingit tegutsemisstrateegiat, võtta vastu otsuseid jms.
29.Longitudinaaluurimus - Uuritakse nähtust kui protsessi, selle muutumist aja jooksul. Uurimuse materjali kogutakse .
Korduvalt erinevatel aegadel .
30.Sekundaaruurimus e. kirjutuslauauurimus - Uurimuse tarbeks ei koguta ise empiirilist algmaterjali vaid analüüsitakse teistes uurimustes kogutud andmed vms juba olemasolevat materjali.
31.Juhtumiuuring ( case -study)- Sotsiaalset üksiknähtust nt. mõnda rühma, organisatsiooni, meediaväljaannet , üritust vms uuritakse sügavuti, võimalikult mitmest vaatenurgast.
32.Omnibus-küsitlus - Uuringufirmad koguvad omaklientide üksikud küsimused erinevad teemade kohta ühte suurde küsimustikku kokku ja küsitlevad selle põhjal suurt elanikkonna valimit.
33. CAPI - Intervjueerijal on sülearvuti ning ta sisestab vastused koheselt arvutisse.
34.CATI- Keskarvuti valib juhusliku numbri ning helistab sellele ning ühendab intervjueerijaga. Intervjueerija istub arvuti taga, ekraanile ilmuvad tutvustav tekst ning küsimused üksteise järel. Intervjueerija esitab küsimuse ja sisestab saadud vastuse koheselt arvutisse (andmebaasi), tulemusi saab kohe analüüsida.
35. Ankeet - standardiseeritud küsitlusleht.
36.Poolstruktureeritud intervjuu- Küsimuste järjekord ja täpne sõnastus pole ette antud. Eelnevalt on koostatud ainult üldine visand , mis sisaldab teemade nimekirja ning võimalikke ettepanekuid küsimustest, mida küsitleja võiks intervjuu käigus käsitleda.
37.Fookusrühma intervjuu - Laialdaselt kasutatav kvalitatiivse intervjuu meetod, mille abil uuritakse mitte üksikisikute vaid rühma väiteid/kommunikatsiooni mingi teema suhtes. Uurija poolt moodustatud rühm, nn fookusrühm, arutleb etteantud teemade üle.
38.Põhistatud teooria - kujundada teoreetilised kontseptsioonid empiirilise materjali põhjal .
39.„ Going native”- vaatleja sotsialiseerumine uuritavasse välja ning oma rolli, liiga tugev samastumine sellega. Niimoodi kaotab uurija vajaliku distantsi uuritava nähtuse suhtes, võtab üle uuritavate normid ja väärtused.
40.Likerti skaala- Küsitletul palutakse hinnata väiteid “nõustun”- ”ei nõustu” skaalal vahemikus 1-5, 1-7, 0- 4 vms.
41.Semantiline diferentsiaal- Küsitletul palutakse anda hinnang vastandite skaalal.
42.Kontentanalüüs- loendatakse erinevaid signaale tekstis, analüüsitakse nende esinemist statistiliselt.
43.Suhtelised ja absoluutsed sagedused - Suhteline -milline on väärtuse osakaal (%) andmestikus (selle uuritavas osas).Absoluutne- näitab, mitu korda tunnuse mingi väärtus esineb andmestikus (selle uuritavas osas).
44.Risttabel, selle osad. Milleks kasutatakse risttabeleid?- 2-mõõtmeline analüüs, s.t. 2 tunnuse ühisjaotuse uurimine .Ühe tunnuse väärtused määravad tabeli read, teise tunnuseväärtused määravad tabeli veerud . Veeru ja rea ristumiskoht tabelis näitab tunnusepaari vastavate väärtustega vastajate sagedust.
45.Statistilise olulisuse nivoo- Hinnang, mis näitab, millise tõenäosusega me teeme vea, kui üldistame valimi kohta saadud tulemusi üldkogumile.
46. Triangulatsioon - Nähtluse vaatlemine erinevatest perspektiividest. Sotsioloogias: uurimisobjekti uurimine erinevaid meetodeid kasutades.Triangulatsiooni kasutamine nähtuse uurimisel aitab tõsta uurimistulemuste valiidsust.