Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi
rääkija ja kuulaja vahel; · performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja zestide kasutamist loo edastamisel. Infot, mida edastatakse intervjuudes, käsitletakse kui lugusid, narratiive. Selle lähenemise võib valida kas kohe uurimust alustades või ka hiljem, suhtuda juba kogutud intervjuudesse kui lugudesse. Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik. 9. Diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs e. kriitiline tekstianalüüs kui uurimismeetod tähendab teatud lähenemisviisi probleemile ja sellest mõtlemise viisi. Pole ei kvantitatiivne ega kvalitatiivne meetod, vaid nende mõlema eelduste kahtluse alla seadmine. Ei anna selgeid vastuseid teadusliku uurimuse käigus esilekerkinud probleemidele, kuid võimaldab projekti aluseks olevate ontoloogiliste ja epistemoloogiliste oletuste käsitlemist ja nende teemal väitlemist.
.. Vali üks: a. Uurija viib läbi empiirilise uuringu uute teooriate ja tõlgenduste loomiseks. b. Teoreetilistele alustele toetudes püstitab uurija hüpoteesi ja viib läbi empiirilise uuringu. Teooria juhib uuringut. 23. Nimeta vaatlusprotokolli 2 kohustuslikku tulpa. • AEG. • VAADELDAV TEGEVUS. 24. Kirjelda diskursusanalüüsi peamisi põhimõtteid. -tegeleb sotsiaalsete probleemidega, uurides keelelisi ja sotsiaalseid protsesse. Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev – analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi).
mittepersonaalne, kuiv, tekstis vähe omadussõnu, empotsioonitu (kaamera-ei-valeta-põhimõte). Ajakirjandus kui SUBJEKTIVISM isiklik erapoolik suhtumine kellessegi või millessegi iga lugu on kirjutatud teatud ,,seisukohast" Ajakirjandus kui STRUKTUREERITUD TEGEVUS uudiste kajastamine on plaanipärane ja ette kavandatud tegevus. 9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust institutsioonis või ühiskonnas ning nende praktikate vahelisi seoseid. Fairclough' i, kes seostab lingvistilist analüüsi sotsiaalse
Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism 52. Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb. Erineva emakeelega inimesed elavad erinevates maailmades. 53. Michel Foucault ajalooline diskursusanalüüs. Kuidas teemasid kajastatakse, millised arusaamad muutuvad üldlevinuks, millised kaovad. Võim on üldisem nähtus kui vaid käsu pealesurumine või sellele allumine. Võimule allutakse ka siis, kui käsku täidetakse kui ka hakatakse vastu. Käsu andmine on ka võimule allumine. Tõde ja võim (võim peitub tõe taha) 54. Teun van Dijk ajakirjanduslik diskursusanalüüs. Varjatud suhtumine. 55. Johan Gotfried Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, ajaloo subjektiks on
suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring) Etnograafia kirjeldab kultuuri ja mõtestab eluviisi osalejate seisukohast ja nende loomulikus keskkonnas, kasutab paljusid erinevaid andmekogumisviise pika ajaperioodi jooksul. Sageli intervjuud ja vaatlused.
.............................................................................................4 3. loeng Kvalitatiivsete meetodite areng..................................................................................6 4. loeng........................................................................................................................................7 Põhistatud teooria (PT) grounded theory.............................................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika........................................................................................................................ 13 Uurimiskava koostamine........................................................................
Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng n Struktuurfunktsionalism (Parsons, Merton) ja varane süsteemiteooria (Lasswell) 1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt) n Hiljem keskendumine reaalsele rakendatavusele n Süvenemine sisusse, diskursusanalüüs, kriitiline teooria ja sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen) n Poliitikafilosoofia uus tõus (Skinner, Rawls) n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen) n Uus süsteemiteooria (Luhmann, Jessop) Halduse teaduspõlvkonnad n Eelpõlvkond antiik/keskaeg valitsemiskunst, vürstipeeglid; 16.-19. saj sõjandus,
Sama number alaindeksis viitab samale REFERENDILE 20.11.2018 TEKST Tekst Tekst = keelekasutuse väljund sõnast raamatuni Tekst = tähenduse realiseerumise koht/protsess (moodustub teksti tähendus kõneleja/lugeja koostöös) Tekstilingvistika: Halliday 1970~ Keeleteaduse haru Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (nt no, noh jts) uurimine Lingvistiline diskursusanalüüs Lähtekohad: keel on reaalsuse kujundaja, sotsiaalne toiming ning ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside osa Keelekasutus kui sotsiaalse tegelikkuse peegeldaja. Sotsiaalsus keel ei kujune sellepärast selliseks nagu ta on, sest inimene on selline nagu ta on vaid keel tekib sotsiaalses suhtluses, kellelegi, millegi eesmärgil Kontekstisiduses: teksti kontekst (situatsiooni kontekst) ja kultuurikontekst Diskursus Igasugune suuline ja kirjalik keelekasutus (Fairclough)
andmetega või hüpoteeside esitamine (nt põhistatud teooria arendamise puhul) Ülesanne: uurimisplaani koostamine Koostage uurimiskava eelnevalt valitud teemal 7. Kvalitatiivse uurimisviisi põhilised suunad/traditsioonid Põhilised suunad ja analüüsimeetodid Viis traditsiooni või põhisuunad J. Creswell’i (1998/2007) järgi: Põhistatud teooria Etnograafia Juhtumiuurimus- Fenomenoloogia Narratiiviuurimus 11 Kvalitatiivne sisuanalüüs Diskursusanalüüs Vestlusanalüüs (konversatsiooni analüüs) Retoorikaanalüüs Osalustegevusuuring Põhistatud teooria (Grounded Theory) PT ilmumise ja arengulugu 1960ndate aastate olukord kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite osas Glaser, B. & Strauss, A.(1967) The Discovery of Grounded Theory. Strategies for Qualitative Research. Glaser, B. (1992) – arendab edasi positivistliku PT Strauss, A. ja Corbin, J. (1990) interaktsionistliku PT Charmaz, K. (2006) – konstruktivistliku PT
annaabi.ee 
