Tartu Descartes`i Lütseum Mehhiko rahvastiku ja majanduse analüüs miniuurimus Tartu 2012 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Pindala : Mehhiko on riik Kesk-Ameerikas, mille pindala on 1 964 375 km ² (mandriosa pindala on 1 959 248 km ² ja saarte pindala on 5127 km ²) . Rahvaarv : 2010 aasta seisuga on Mehhiko rahvaarv 112 322 757 . Pealinn elanike arvuga : Mexico on pealinn Mehhikos, kus elab 2004.aasta seisuga 8 605 000 inimest. Rahaühik : Mehhiko rahaühikuks on peeso (MXN). Keeled :
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski
Tartu Descartes'i Lütseum Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs Miniuurimus Diana Lotker Juhendaja : Elle Reisenbuk Tartu 2010 1. EGIPTUSE ÜLDISELOOMUSTUS Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga.
AMEERIKA JALGPALLI POSITSIOONIDE NIMETUSED Sissejuhatus Valisin teemaks ameerika jalgpalli positsioonid, kuna see on huvitav ala, mida võiks ka Eestis rohkem harrastada. Ameerikas on ala näiteks nii populaarne, et selle finaali (Super Bowli) vaatab rohkem inimesi kui valib presidenti. Spordiala suurimas liigas NFL (National Football League) on ka üks Eesti esindaja Michael Roos ning järgmine aasta alustab seal mängimist ka Margus Hunt. Ameerika jalgpallis on 24 erinevat positsiooni, millele pole aga Eesti keelseid vasteid. Töö eesmärk ongi leida sobivad nimetused nendele positsioonidele. Igal meeskonnal on kaks rivistust ründeliin ja kaitseliin. Kui ründeliin on lõpetanud, asendab neid täies koosseisus kaitseliin. Ründeliini positsioonid: Center: tsenter annab palli mängujuhile ja blokeerib vastaste kaitsjaid. Quarterback: mängujuht saab tsentrilt palli ja annab selle kas jooksjale või söödab ette püüdjatele. Offensive guar...
Nõo Reaalgümnaasium Keili Helekivi 10.c klass Uurimistöö Soome keel Nõo 2015 Soome keel on Euroopa Liidu ametlik keel ja seda kõneleb umbes 5 miljonit inimest. Põhiliselt räägitakse keelt Soomes, kus see on üks kahest ametlikust keelest. Teiseks riigikeeleks on Soome Vabariigis rootsi keel, mida räägib vaid 6% rahvastikust. Soome keel on ametlikuks vähemuseks Rootsis aga väiksemad vähemused on ka Norras, Venemaal ja Eestis. Immigrantidest koosnevaid vähemusi leidub Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Argentiinas ja Brasiilias. (Soome keel, 2014) Rootsikeelse rahvastiku arv on aastate jooksul vähenenud, iseseisvumise hetkel moodustasid rootslased rahvastikust 11%. (Zetterberg, 1991, lk 163). Soome keelt kõneleb soome elanikest 90,9%. Tegu on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluva ja seega eesti keele ühe lähima sugulaskeelega. Läänemeresoome keeled kuuluvad ühtlasi uurali keelte hulka ja...
Maailma keeled Maailmas on kõiki keeli kokku 6000-7000. Neid räägib üle 7 miljardi inimese, kes elavad 189 erinevas riigis. Keeled on omavahel suguluses nagu perekonnaliikmed. Suurem osa Euroopa keeltest kuulub suurde indoeuroopa keelkonda, mis jaguneb veel edasi germaani, romaani ja slaavi rühmadeks ning need omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks...
Tartu Descartes'i Lütseum Sveitsi konföderatsiooni rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Priit Kallejärv juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1 Sisukord 0.0 Sisukord 1.0 Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Pildid 2 .0 Rahvastiku analüüs 2.1. Rahvaarvu muutumine 2.2. Rahvastiku paiknemine 2
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolijuhtimise õppekava Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond AÜEP1 LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Miniuurimus Juhendaja: spetsialist Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Liikide hävinemine........................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.......................................................................................5 1.2
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee..........................................................................................................................4 2.2Töö.....................................................................................................................................4 2.3Eraelu................................................................................
Häädemeeste Keskkool Uurimustöö ,,Vesipiip" Koostajad: Sandra Lillemets ja Tiiu Hanson Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vesipiibu ajalugu 3. Eksiarvamused seoses vesipiibu suitsetamisega 4. Küsitlusleht 5. Küsitluse tulemused 6. Järeldus 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praeguseks ajaks ei ole vesipiip keskmisele eestlasele enam mingi uudis. Inimesed on hakanud rohkem reisima ning muutunud ka muidu avatumateks teistest kultuuridest pärilt positiivsetele asjadele. Paljud eestimaalased on vesipiibud reisilt mõnda araabiamaasse kaasa toonud ja ka erinevatel üritustel on ...
Kehra Gümnaasium HIV ja AIDS Miniuurimustöö Kehra 2009 2 SISUKORD Mis on AIDS?......................................................................................................................... 4 Kuidas levib HIV?.................................................................................................................. 4 Kuidas ravida HI-viirust?........................................................................................................4 TULEMUSED............................................................................................................................ 5 3 TEOORIA Mis on AIDS? AIDS (Acquired Immune Deficiency Syndrom) on immuunussüsteemi puudulikkus, mis hävitab keha võime tulla toime ja võidelda teiste haiguste ...
Miniuurimus Eesti populaarseimate restoranide roogade pildid Horisont Restaurant & Bar Nii palju, kui kodulehel toitudest ja jookidest pilte on saan öelda, et toidud ning ka joogid on kaunistatud minimaalselt, kuid väga ilusasti. Serveerimisnõud on väga puhtad ja toit on asetatud väga hoolikalt. Selgelt on näha, et see pole lihtsalt taldrikule visatud. Restoranile just sobiv väljastus. OKO Pildid toitudest on üsna arusaamatud. Serveeritud on minu arvates imelikult, aga eks see käibki ilmselt nende restorani juurde ja sobib kokku nende rannaäärde miljööga. Minule isiklikult ei meeldi. Moon Toit on välja pandud kenasti ja näeb välja väga kodune ja soe. Tegelikult on tegemist kohvikuga, seega võib rahule jääda. ...
Miniuurimus ,,Eesti klahvpillimängija Margus Kappel“ Töö sisu: • Margus Kappel on Eesti klahvpillimängija ja helilooja. Samuti mängib ta kitarri, basskitarri, trummi, kontrabassi. Klaver ja kitarr on aga talle kõige südamelähedasemad. Seda on ta maininud muusika.ee-s intervjuud andes. • Margus Kappel on sündinud 07.septembril 1956.a Tallinnas helilooja ja organisti Johannes Kappeli (1907-1982) ning laulja ja tšellisti Lydia Kappeli (1924-2016) pojana. Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga...
Tartu Descartes'i Lütseum Maroko rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud
Tartu Descartes'i Lütseum Afganistani põllumajanduse analüüs Miniuurimus Konstantin Resetjuk juhendaja: Elle Reisenbuk Looduslikud eeldused Afganistanis loodudlikud eeldused põllumajanduses peaaegu täesti puudub, sest Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukusi ja Safd Khi mäestik
Tartu Descartes'i Lütseum Tsiili Vabariigi rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Lee Laanemäe juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Tsiili Lipp Keel: hispaania Pealinn: Santiago (1) Rahvaarv pealinnas: 5,278,044 inimest (2009) President: Michelle Bachelet Valitsusjuht: Valitsusjuht on president. Pindala: 756 950 km²
Tartu Descartes´i Lütseum Austraalia rahvastiku ja majanduse analüüs miniuurimus Tegija: juhendaja : Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Austraalias elab 2010 aasta seisuga 22 106 112 inimest. Austraalia on keskmise suurusega riik ja selle pindala on 7 704 366 km2. Rahvaarv kasvab kogu aeg, sest näiteks pere on planeerima hakatud. Lapsi planeeritakse alles siis kui on olemas majanduslik kindlustatus
Uruguay rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus 1. Rahvaarvu muutumine Uruguays elab 3,3 miljonit inimest, see riik on väikeriik. Kui võrrelda rahvaarvu muutust 1990-2012 aasta jooksul siis selle ajaga on rahvaarv kasvand umbes 0,3 miljoni võrra, järsemalt on tõusnud rahvaarv aastatel 1990-2000, sest siis ei osatud veel pere planeerida. Igal aastal on loomulik iive olnud positiivne, millest järeldame, et suremus on olnud sündimusest väiksem. Suremus on sündimusest väiksem, sest meditsiin on olnud heal tasemel
Tartu Descartes'i Lütseum Mida planeerivad TDL 10.klassi õpilased peale gümmnaasiumi edasi teha? Miniuurimus Kaspar Kiisk ja Konstantin Resetjuk Juhendaja:Tõnis Eelmaa Tartu 2013 Sissejuhatus Meie Konstantin ja Kaspar koostasid sellise uurimistöö just sellepärast, et neid huvitas klassikaaslaste huvid
Tartu Descartes´i Lütseum Austraalia põllumajandus Miniuurimus Laura Lukk Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 Looduslikud eeldused Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobivat ala, kus põllumajandusega tegeleda saaks. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingil määral ka kagu- ja edelaosas
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöökorralduse osakond Keiri Lind I kursus ,,PUUDE" DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST Miniuurimus Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ,,Puude" defineerimine..................................................................................................4 2. Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1
Tartu Descartes'i Lütseum Hiina rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Liina Larm Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3
Bioloogia miniuurimus VKG reostus Kohtla-Järvel Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik Grete Põdra 12.C Jõhvi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 4 Poolkoks 6 Fuussid 7 Lahendused 9 Meie pakutud lahendused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust looduskonnale palju räägitud ja arvame, et probleem on reaalne ja sellega tuleks rohkem tegeleda. Oleme k...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused.......................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2011 TABEL Külastuse kuupäev Organisatsioon/Selgitus Kellaaeg Kirjeldus 29.11.2011 1.Nõmme Pubi/külastus 19:00 - 20:00 lk. 5 23.11.2011 1.Vapiano/külastus 17:40 18:30 lk. 9 04.12.2011 Nõmme Pubi/telefonisuhtlus lk. 7 22.12.2011 Vapiano/telefonisuhtlus lk. 12 30.11.2011 2
................................18 Lisa 1. Lastetoetuse mõjusus erinevate vaesuse kihtide järgi LSKU 1997. a andmetel (%.................................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Miniuurimustöö teemaks on vaesus ja selleg kaasnevad probleemid. Minu valikuks osutus see teema, sest vaesus on Eestis üheks suureks probleemiks. Kuna miniuurimus võib olla sisult referaat siis tuginesin kirjalike allikate uurimisele. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas uuritakse, mis on vaesus ja kuidas see kujuneb. Vaatluse alla võetakse erinevad vaesust põhjustavad tegurid. Teise osa uurimuse eesmärgiks on välja selgitada vaesuse tagajärjed ning nende mõju ühiskonnale. Erilise uurimise alla võtakse vaesuse mõju lastele. Kolmandas osas uuritakse vaesuse leevendamise meetmeid einevates leibkonnatüüpides
. · Kas andmed on kogutud korrektselt ehk vastavalt uurimuse eesmärgile? · Kas andmeid on piisavalt? · Kas uurimuse käigus kogutud andmed on tõesed? Kas vastajad olid pädevad informandid? Kas analüüsitud tekstid olid sobivad teema uurimiseks? jne · Kas analüüs põhineb andmetel? · Kas järeldused on tehtud analüüsi alusel? Oluline põhjalikult läbi mõelda, millal on neid andmeid piisavalt. Oleneb uurimusest on see bakatöö, peab vastama 6 EAPle, miniuurimus jälle väiksem, magistritöö 30le EAPle. Kvaliteet aga seeläbi nõrgem olla ei saa, ainult maht on erinev. Ja maht sõltub probleemi piiritlemisest ja sõnastatud eesmärkidest. Uurimusse peavad olema kaasatud pädevad inimesed. Kui selgub, et valetatud, siis muuta näiteks uurimiseesmärki. Kirjutada sellest protsessist, saada vastuseid sellele, miks inimesed valetavad jne. Kas analüüs põhineb andmetel? Tsitaate tuleb kasutada osavalt. Algajad kasutavad väga palju,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
