Leian, et need on äärmiselt põnevad ametid ning ühtivad täpselt minu tulevikulootusega. 1. Intervjueeritava nimi on Marina Laaneväli. 2. Omandatud eriala on kaubanduslik raamatupidamine. 3. Lõpetas Tartu Ülikooli. 4. Raamatupidajale on vajalikud majandusteadmised. Väga hästi tuleb tunda raamatupidamisega seotud seadusandlust ja raamatupidamise korraldamist vastavalt sellele. 5. Intervjueeritav töötab Krediidipangas. 6. Ametinimetuseks on pearaamatupidaja. 7. Põhilised tööülesanded on raamatupidamise töö organiseerimine, kontserniaruannete, rahavoogude, eelarvete ja nende täitmiste tegemine juhtkonnale. Aruanded riigiasutustele (käibemaksuaruanded, aastaaruanded, statistikaaruanded). 8. Töötasu on priske 1200 eurot neto. 9. Töö kõige meeldivam külg on head töö- ja puhkevõimalused 10
Tegemist on poolstruktueeritud intervjuuga, kus alateema on teada ning küsija otsustab, mida ja kuidas küsida. Millest vesteldakse, kas teema ja küsimused on mõlemale poolele mugavad? Intervjuu annab loost ülevaate peategelase vaatevinklist, kuidas ta otsustava tegevuseni jõudis ja millised mõtted, tunded teda seejuures valdasid. Saatejuht esitab küsimusi antud sündmuse kohta, nooruk vastab. On märgata, et intervjueeritav ei tunne ennast küsitlemise alguses eriti kindlalt, kuid intervjueerija julgustab täpsustavate küsimuste esitamisega vestluse soravaks. Missugune roll on intervjueeritaval? Keda ta esindab: ennast, ettevõtet, organisatsiooni vm? Noormees esindab antud intervjuus iseennast. Vaadeldakse sündmust läbi tema silmade ja tunnete. Miks on saates just see inimene? Saates on tahetud kajastada ja tunnustust avalda noormehele, kes sooritas kangelasteo,
1., 2. ja 3. saatelõik on salvestatud väljaspool stuudiot. Näiteks Astrid Kannel käis rääkimas Ahto Lobjakasega ja Urmas Paetiga Eesti välispoliitilise esindaja teemadel Kadrioru pargis ja metsas. See oli tavalisele stuudiolahendusele hea vahendus. Tihtipeale on need saatelõigud valmistanud ERRi korrespondendid Venemaalt, Brüsselist või USA- st. 3. Kes saadet teeb? Nähtavad saatetegijad on saatejuht (Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre, Astrid Kannel või Tarmo Maiberg) ning tema intervjueeritav, kes on tavaliselt välispoliitilisse eliiti kuuluv diplomaat, riigiametnik või oma ala spetsialist. Lisaks stuudiointervjuule on saates ka lõik kuskilt mujalt: kas näiteks Eestist (nt intervjuu Saksamaa välisminsitriga tema visiidil Eesti) või mõni rahvusringhäälingu väliskorrespondent teeb mingi loo (nt Allar Tankler teeb loo USA presidendivalimistest). Kaadri taha jäävad aga näiteks rezissöör (Krista Rannamäe), operaatorid, toimetaja, helimees jt.
Kvalitatiivse uurimisviisi tunnused: väiksed valimid, suunavad vaheleiud, mõtete ja tundmuste analüüs. Saab uurida, seletada individuaalseid juhtumeid. (Õunapuu, 2014, 53) Kvalitatiivset uurimist saab läbi viia vestluse kujul kui ka kirjalikult. Küsimused tuleb sõnastada nii, et need oleksid avatud lõpuga (Õunapuu, 2014, 53). Minu uurimusetöös on oluline roll küsimuste koostamise täpsuses ja sõnastamises. Intervjueeritav peab mõistma küsimuse sisu ning minu ülesanne on hoidja intervjueeritavat fookuses ning tuua ta tagasi põhiküsimuse juurde, kui vastus hakkab nö laiali valguma ning intervjueeritav püüab vestlust viia muule teemale. Kvalitatiivses uurimistöös ei saa mõõta tulemusi nagu loodusteadustes. Kvalitatiivses lähenemises ei testita hüpoteese, vaid avastatakse uusi vaatenurki uuritavates olukordades ja arendatakse uusi hüpoteese ja teooriaid
inimest, näit. abielupaari) Fookusgrupi intervjuu (focus group interview) Telefoniintervjuud Kasutatakse eriti turu-uuringutes Eeliseks ökonoomsus, võidakse korraldada osaliselt automatiseeritult, ka infot saab töödelda kiiresti, kogu protsess on küllaltki hästi kontrolitav Tavaliselt kasutatakse struktureeritud intervjuu vormi Mida intervjueerija peab tegema Tee endale selgeks intervjuu põhistruktuur Tea, kus intervjuu (intervjueeritav) asub ja kuidas sinna jõuda Pea alati kinni kokkulepitud ajast Kontrolli abivahendid alati varakult üle (diktofoni korrasolek, toide jms) Vajalik on rahulik ümbrus ja olukord (privaatsus), milles intervjuu tehakse Mida intervjueerija peab tegema (2) Keskendu intervjuule korralikult, kuula vastuseid Pürgi empaatilise neutraalsuse poole, ole vahetu Käsitle kõiki teemasid Veendu, et kõik on talletatud Mida ei peaks tegema Ära intervjueeri tuttavaid
Valida kogu Eestis tuntud ja hinnatud ja parajasti aktuaalne tegelane ning valmistada ette tema intervjueerimiseks küsimused. Esiteks määratleda ja ühe lühilausega kirja panna intervjuu fookus. See ei tohi olla liiga lai (mida te arvate elust Eestis?) ega ka liiga kitsas (miks te eile hommikul tööle viis minutit hilinesite?). Seejärel koostada täpselt sõnastatuna intervjuu 9-12 küsimust. Iga küsimuse järele ühe lausega prognoosida, mida intervjueeritav sellele küsimusele vastab (välistada vastused, et ei kommenteeri, ei tea, ei mäleta jms). Küsimused kirjutada rasvases kirjas, prognoositav vastus tavalises kirjas. Kirja suurus vähemalt 12 punkti. Hindan intervjuu sisukust, uurivat aspekti, ülesehitust, küsimuste selgust ja loogilist järjestamist. Vaadake Hennoste õpiku intervjueerimise peatükki ning senistes koduse lugemise materjalides antud intervjueerimise nõuandeid.
On materjal, mis lahutab meelt On tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases. Intervjuu: „Intervjuu: Poiste hulk, kelle seast ajateenijaid valida, üha väheneb“ (Postimees, 13.11.2017) Tunnused: Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav Ajakirjaniku hoiakud jäävad tagaplaanile Intervjuu Uudis Intervjuus küsitakse ainult ühte Uudises küsitletakse mitmeid inimest inimesi ja nende arvamusi Uudistes refereeritakse teisi inimesi Intervjuus on ainult ühte või tsiteeritakse konkreetset inimest küsitletud. Arvustusartikkel: „Tundmatu sõdur»: klassikaline nagu iga-aastane sõjaväeparaad“ (Postimees, 29.11.2017)
Intervjuu Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel. Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav, ajakirjaniku hoiakud ja keskkond, milles intervjuu toimub, jäävad tagaplaanile. Küsimused valmistab ajakirjanik enne kohtumist ette, uurides intervjueeritava tausta, tegevuse valdkonda ja kontrollides fakte. Nõuded intervjuule: oluline idee (mida looga öelda tahetakse); valida teema; selge peaks olema intervjuu lähtepunkt ja lõppeesmärk; sõnastada põhi- ja alateemad;
I N T E RV J U U Intervjueerija: Brigit Albei Intervjueeritav: Veiko Enok Auaste: reamees Väeosa: Kuperjanovi jalaväepataljon Ametikoht: laskurraskekuulipildur Teenistusaeg: 30. september 2013 31. mai 2014 Mis ootustega sa aega teenima tulid? Kaitseväkke tulin ootusega saada uusi kogemusi, õppida tundma Eesti kaitseväe relvastust ja lootusega saada füüsiliselt tugevamaks. Miks sa tulid? Kaitseväkke tulin, sest see on kohustuslik ja pärast keskhariduse omandamist tundus see hea lahendusena, et vahepeal otsustada, millega täpsemalt edasi
vastata lühidalt. 5.Intervjueeritavale esitatavad küsimused on üsna head ja kohased, küsitakse rohkem tema eluvaldkonna poole pealt. Aaviksoo intervjuus räägitakse peamiselt õpetajate palga küsimuste seisukohalt. Heiki Nabi intervjuus räägitakse tema pürgimisest olümpiale ja kuidas ta on hetkel enda saavutustega rahul. 6.Intervjueeritava olukord on hea teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses tema elukutsega. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. 7.Küsija ei püüa kuidagi vastajat mõjutada, ta küsib küsimusi, mis on aktuaalsed ja ei pommita küsimustega, vaid laseb vastajal oma mõtteid koondada ja rääkida. 8.On üks küsija ja üks vastaja, seega ei oska selle punkti kohta midagi öelda. 9.Esinejate keelekasutus on nende haridustasemele ja ühiskonna positsioonile omane
Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks. Etendus oli üles ehitatud teemal, kuidas leida firma jaoks parimat kommertsdirektorit. Kõik neli näitlejat kogunesid ühte ruumi, kus neil pidi toimuma tööintervju. Tegelikult oli ainukene nö intervjueeritav Margus Prangel. Ülejäänud kolm näitlejat olid antud firma töötajad, kuid testi raames mängisid samuti intervjueeritavaid. Kogu etenduse jooksul pandi artistid täitma erinevaid ülesandeid, et välja selgitada just parimate juhiomadusetaga inimene. Testid olid kohati väga äärmuslikud. Näiteks pidi suutma üksteist kuidagi nutma ajada või tegema otsuseid, kas keegi vallandada või mitte. Võrreldes ,,Grönholmi meetodit" oma varasema lemmiketendusega, milleks oli
asemel? Linnaski saab ju puhata. Inimesed siiski armastavad looduses olemist ning see on ainult hea. Viimases ülesandes tuleb põhjendada, miks intervjueeritava meelest pole eestlased metsa-, vaid põllurahvas. Relve selgitab, et metsarahva identiteet on tulnud Carl Robert Jakobsonilt, kes soovis eestlasi kolmes isamaalises kõnes vastandada sakstega, laenates nende endi kodumaalt tõmmatud ideed germaani uuspaganluse kohta. Intervjueeritav teeb selgeks, et see ei ole meie tõeline olemus ning et juba paar tuhat aastat oleme me olnud juba põllurahvas. Siiski arvab ta, et meid võib pidada üldiselt maarahvaks, sest suurema osa ajaloost oleme seda olnud ning alles viimase sajandiga on eestlastest hakanud saama linnarahvas.
Film Shattered Glass tööleht 1. Mida tähendab väljend "lugu on nagu sõel"? Faktid ei ole tõesed või on üldse valed. 2. Mis on nn "gotcha journalism"? Gotcha journalismi nim. metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri preemia on iga-aastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. Auhind jagatakse alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel. 4. Milliseid funktsioone täitis ajakiri The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga usaldusväärne ajaleht. See oli ajaleht, mis teatas uudiseid
inimestele haiget teha. Nagu vanameister Juhan Peegel on öelnud ,,Ajakirjanikud võite olla, inimesed peate olema." Õigustamatu teksti ning pildi rämps ja müra ainult rikuvad head ajakirjandustava. Just see ongi ajakirjaniku kohus: teha vahet valel ja õigel ning teada, millal on õige aeg nendele osutamiseks. Aga loomulikult juhtub ka pahatihti just see , et kas tahtlikult või tahtmatult lähevad nö uurivad ajakirjanikud oma lugudega üle piiri. Näiteks pole enamjaolt ükski intervjueeritav teadlik asjast , et kui ta on oma loo või vastuse intervjuu käigus juba ära rääkinud ning üritab hiljem ajakirjanikule selgitada , et oleks siiski parem , kui ta seda oma loos ei mainiks , ei tähenda see enam midagi ja kirjutajal on lausa seaduslik õigus panna see , kuhu ainult soovib. Niisiis oleks probleemide ära hoidmiseks targem enne igasugute asjade arutloemist kavalate ja intriige otsivate ajakirjanikega suhtlemist ka ise varemalt veidi uurida , et mida võib ja mida mitte.
Kodune töö 1. Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Mina arvan, et see pealkiri ei sobi sellele tekstile, kuna rohkem räägib ta mis üldse õnn on. Intervjueeritav vastab ainult ühes lõigus küsimusele: "Kui palju õnne saab raha eest osta?", ülejäänud tekst räägib üldisemalt õnnest. Minu arvates võiks olla selle teksti pealkiri: "Mis on õnn?", kuna intervjuu on nii laia tekstiga st põhiteema on ikkagi õnne kohta, mitte selle ostmise. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks.
Märksõnadeks on kliendid, kanalid ja partnerid. Oskus luua ja hoida püsivat kliendisuhet c. Tegeletakse kliendile orienteeritud töötajate värbamise, treenimise ja motiveerimisega Küsimus 17 Nimeta turundusuuringute meetodid. a. Uurimisteemade ja uurimisobjektide meetodid b. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid c. Esmased ja teisesed meetodid Küsimus 18 Millist küsitlustehnikat kasutatakse, kui protsessi iseloomustab nelja üksuse koostoimimine: uurija, intervjueerija, intervjueeritav ja keskkond. a. Postiküsitlus b. Personaalne intervjuu ehk näost-näkku küsitlus c. Telefoniküsitlus Küsimus 19 Millised on esmased andmed? a. Need, mis kogutakse spetsiaalselt uuritava probleemi lahendamiseks b. Kellegi poolt juba kogutud, kuid need tuleb üles leida ja läbi töötada. Küsimus 20 Millist uuringut nimetatakse pehmeks uuringuks? a. Kirjeldav uuring b. Tutvumisuuring c. Kvalitatiivuuring
1. Mida tähendab väljend "lugu on nagu sõel"? Lugu nagu sõel tähendab, seda, et faktid pole väga tõesed. 2.Mis on nn ,,gotcha journalism"? Gotcha journalism on eesti keeles ,,vahele jäid, ajakirjandus" Gotcha journalismi nimetatakse metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri auhid- on igaaastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. 4. Millised funktsioone täitis The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga väärikas ja usaldusväärne ajaleht. See oli leht, mis teatas uudiseid esimesena ja tegi seda kvaliteetselt. Väga populaarne ajaleht. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded?
01.2015, lepiti kokku plaanis, intervjuurida eraldi nelja juhtivtöötajat. Intervjuude läbiviimiseks tutvustati eelnevalt uurimistöö teemat ja küsimustikku ning lepiti intervjuuks aeg kokku. Arvestati sellega, et mõlemal poolel oleks teemasse süvenemiseks aega ja võimalust. Neli intervjuud viidi läbi ajavahemikul 05.02.2015- 04.03.2015. Uuringu läbiviija andis asjaosalistele paberil küsimused ja konspekteeris dikteeritud vastused. Ühel juhul vastas intervjueeritav ise kirjalikult. Lähtuti etteantud küsimustest ja arutati lisaks vabas vormis antud teemadel. Tegevusharu kriitiliste edutegurite loetelu koostati müügiosakonna juhiga koostöös ja täiendati seda oluliste konkurentsipositsiooni tugevust peegeldavate näitajatega (Leimann, et al., 2003, lk 171). Juhi poolt nimetati kolm kõige tähtsamat ja tunnetatavamat konkurenti ning hinnati konkurente iga teguri lõikes. Kokkuvõte esitati tabeli kujul.
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul.
Minu tütar juba teab, et emme-issi panevad jõulupakid kuuse alla ning jõuluvana mängib meie perekonna tuttav. Pojale pole mul plaanis seda veel avalikustada. Eks ta ise avastab selle kunagi- hiljemalt koolis ikka räägitakse nendest asjadest. Ma ei taha nö enda südametunnistusele seda võtta. Kokkuvõte Intervjuu kokkuvõtteks võib õelda, et jõuluvana müüt on nii tugevasti meie rahvasse sisse juurdunud ning pole näha, et see hakkaks muutuma. Nagu ka intervjueeritav ütles, siis jõuluvana vale on juba sajandeid meie sees olnud. Ma kaldun pigem arvama, et meie ühiskonnas vaadatakse nende lastevanemate peale viltu, kes oma väikestele lastele juba väga varakult jõuluvana müüdi paljastab, mitte nende, kes oma lastele selle kohta veidi valetavad. Samuti ei saa sellisel juhul kahelda ka lapse-vanema vahelises usalduses, kuna tegelikult on jõuluvana ja päkapiku valed nii süütud- sellest ei muutu mitte kellegi elu paremaks ega halvemaks.
Selle küsimuse eesmärgiks on teada saada intervjueeritava hinnang, kui keeruline on leida inimese sellele ametikohale. Neljanda osa eesmärk on teada saada, milline oleks nii-öelda ideaalne inimene vastavale ametikohale ehk missuguseid inimesi otsitakse ametikohale. Esiteks küsitakse, milline haridus on vajalik vastaval ametikohal töötamiseks ja kus kohast see võiks olla saadud. Selle küsimuse eesmärgiks on teada saada, kas intervjueeritav hindab mingeid ülikoole kõrgemalt kui teisi ja missugust haridust üldsegi on vaja vastaval ametikohal töötamiseks. Seejärel küsiti intervjueeritavalt, missuguseid isikuomadusi hinnatakse vastaval ametipositsioonil oleva inimese juures. Haridus ja isikuomadused ei pruugi olla ainukesed faktorid, mis mõjutavad inimese sobilikust ametikohale. Seepärast küsitigi, missuguseid muid faktoreid hinnatakse vastavale ametipositsioonile kandideeriva inimese juures
puuduvad. Oma tootega esimesena turul tulek annab meile eelise leida hõlpsamalt uusi kliente. 10 Lisa 1 Intervjuu juhend Enne intervjuu küsimuste küsimist 1. Tutvustame vabas vormis intervjueeritavale ennast (kes me oleme ja mille raames uuringut läbi viime). 2. Selgitame, mis on uuringu eesmärk (soovime saada teada sihtgrupi hinnatundlikkus ja kas potentsiaalne klient oleks nõus meie toodet ostma). 3. Selgitame küsimuste formaati (intervjueeritav võib vastata nii pikalt või lühidalt kui soovib ja oskab. Intervjuuküsimuste ettelugemisel lähtume põhimõttest, et küsimus tuleb lugeda ette täpselt nii, nagu see kirjas on). 4. Pärast intervjuud täname küsitletavat aja ja panuse eest. Juhul kui intervjueeritav vastab kirjalikult, siis lepime enne telefoni teel kokku vastamise tähtaja, selgitame punktides 1-3 toodut ja saadame talle e-mailile intervjuuküsimused.
vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada; tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel. 3. Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta? Oluline, et intervjueeritav hoiab intervjueeritavat motiveerituna. Sõbraliku atmosfääri loomine, kirjeldamine, küsimuste esitamise viis; oluline on esitata arusaadavaid ja selgeid küsimusi, sõnastuse ja küsimuste järjekord; korduse puhul vaadata üle eelnev vastus; Vastajaid innustab intervjueerija positiivne tagasiside ja tunnustus. 4. Mida peaks silmas pidama küsimustike koostamisel? Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav
avaramatesse ruumidesse loodi tütarlaste tööõpetuse ruumid .1977/78 õppeaastal tehakse koolimajas kapitaalremont . 1978/79 sügisel tulevad kooli 6-aastased n.ö 0-klass mis hiljem sai esimeseks klassiks ja sealt muutus ka klassi numeratsioon. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1998/99.õ.a jätkub koolimaja renoveerimine ja keskkool tähistab 50. Sünnipäeva ja lõpetab tegevuse ning alustab tööd Kilingi-Nõmme Gümnaasium. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 2. Intervjuu Intervjueeritav oli Kaja Voort, kes käis Kilingi-Nõmme keskkoolis 1980-1983. Kooliajast meeldivaks pidas ta kindlast purskkaevu ja raadiosõlme ning reljeefi enne aulat. Lemmik õppeaineteks tõi ta välja sõjalise ettevalmistuse, kehalise kasvatuse , joonistamise ja ajaloo. Põhjenduseks, miks ta valis just need ained olid erinevad aga üldjuhul siiski see, et tundides muutis õpetaja tunni huvitavaks ja pakkus ka endale huvi. Klassi kollektiivi pidas ta
rohkem. Seega siis, meisse suhtutakse seal hästi. Kuna me aitame neid ka muudes asjades. Koolide ehitamine, haiglate, sildade ehitamine, külade ja asulate turvalisus. Talibani eemale hoidmine, sest taliban on halastamtu. Ta tuleb külla, ning astudes sisse, pakub su lapse eest raha, et teda omale värvata. Keeldumise korral lasti isa või ema maha, võeti laps ja koolitati ning sunniti teda enesetapu terroristiks. See on vaid 1 näide nende julmusest." (Kurisoo, 2013) Minu teine intervjueeritav oli 25-aastane Kerdo Sillart, kes oma ametilt on hoopiks õppinud kokas. Tema esimene kokkupuude kaitseväega oli 14 aastasena noorkotkaste kaitseliidus, ajateenistust alustas 2010. aastal Vahipataljonis, kus omastas nooremseersandi auastme. ,,Perekond toetas mind ja ütles, et see on minu otsus. Kuigi keegi ei tahtnud, et ma sinna lähen, proovisid nad mind ikka selles osas ümber veenda. Kõige suurem mure oli enda vanaema pärast,
käsitledes, ka mitme arutlevat laadi zanri (juhtkirja, kommentaari ja muu sellise) üldnimetus. Laiemas tähenduses igasugune arutlev kirjutis (näiteks teaduse alalt). Artikkel eritleb faktide ja sündmuste seoseid ning teeb neist suunavaid üldistusi. Intervjuu on ajakirjaniku eesmärgistatud vestlus mõne avaliku elu inimesega. Intervjuu korraldatakse siis, kui soovitakse kellegi seisukohtadest täpsemat ülevaadet saada. Seda juhib ajakirjanik, kes esitab küsimusi. Intervjueeritav on vastaja rollis. Lugejakiri on avaldatud kiri lugeja oma arvamusega. Siia alla võib tinglikult lugeda ka interneti kommentaarid. Reportaazi eesmärk on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat. Autor peab ise olema sündmuse pealtnägija või osaleja. Sellega võib olla liidetud ka intervjuu. Reportaazi iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistusele samuti ka palju pilte ja üksikasjalik kirjeldus. Retsensioon on arvustus või arvamus
– Vastanute esitamine koondina ühe faili/meilina – kinnitusel peab olema üheselt arusaadav vastaja nimi, kinnituse teemakohasus – Pisteline algallikast ülekontrollimine – Töömahukam ja ebamugavam chattide jne. korral – läbi mõelda Kasulikud küsimuste stiilid: Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse küsimuse erinevaid aspekte (Mida teie arvate?) Täpsustavad küsimused: aitavad paremini mõista seda, mida intervjueeritav tegelikult mõtles (Palun tooge näide) *Väldi suunavaid küsimusi! Sisuanalüüs – mitu korda kasutas intervjueeritav teatud sõna. Mõnel juhul kiputakse valima 1-2 vastuskategooria vahel, teistel juhtudel lõpus või alguses olevad variandid. Likert-skaala kasutamine (n. 5 – täiesti nõus, ... 1 – ei ole üldse nõus) 4-astmelise skaala puhul antakse positiivsemaid vastuseid kui 5- astmelise puhul (sest keskmist väärtust skaalal ei ole) (Churchill, 1995: 416)
Näiteks riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise osutamiseks, viisaintervjuu: igal sellisel juhul on eksamineerija/intervjueerija sümboolne kapital äärmiselt suur. Intervjueerija määrab näiteks P, D ja R-i interaktsioonilised väärtused: kui ta määrab need väikestena, siis negatiivset (lugupidavat) viisakust kasutavad intervjueeritavad kannatavad: lugupidamine paradoksaalselt vihastab, sest intervjueeritav ei järgi väravahoidja kehtestatud norme, sellega justkui tema võimu/sümboolse kapitali küsitavaks muutes. 24. Hofstede väärtusdimensioonid (nimetada ainult neli) 1. Individualism 2. Võimudistants 3. Maskuliinsus 4. Ebakindluse vältimine 5. Pikaajaline orientatsioon
arusaamu ecstasy tarvitamisest. Tema intervjueeritavad rääkisid, et neil on olnud minevikus droogide suhtes halb eelarvamus, kuid vanemaks saades, kui ligipääs einevatele ainetele suurenes, muutusid ka nemad tolerantsemaks, nähes, et tavalised kodanikud neid lõõgastumiseks kasutavad. Tuleks ka mainida, et hard drugs'ide osas nende arvamus ei muutunud. Ecstasy on sotsiaalne droog. Seda tarbitakse gruppides – ükski intervjueeritav ei olnud ainet üksinda tarbinud. Lisaks öeldi, et kui keegi ecstasyt teeb, tahab ta kogemust teistega jagada ning tema jaoks on oluline, et teistel oleks sama hea kui temal. Enamik uuritavaid pidas ecstasy trip'i puhul kõige tähtsamaks atmosfääri, kaaslasi ja enda tuju. See oli olulisem isegi ecstasy puhtusest (kangusest). Ecstasy tarvitamine käib käsikäes reividega ning pidutsemisega. Paljude indiviidide
miks osa poliitilisest eliidist suhtub vaenulikult Jääkeldri protsessi?) – Dokumentidest ja meediatekstidest analüüsiks ei piisa Ekspert- ja eliidi intervjuud II • Praktilisi aspekte: – Nõuab eeltööd teemaga – muidu näite ebakompetentsed – Nõuab eeltööd teemaga intervjueeritavate tausta uurimisega – Ligipääsetavuse probleem – eriti eliidi, vähem ekspertide ja spetsialistide puhul – Staatusevahe probleem – noort tudengit ei võeta tõsiselt ja intervjueeritav haarab ohjad enda kätte (eriti eliidiintervjuud) – Enda paremas valguses näitamine ja valede väidete esitamine - eriti just eliidiintervjuud – Järjekorra probleem - prominentsed figuurid jätta lõpupoole - olete kogenum! (Liikuda: spetsialistid _ eksperdid _ eliit) • Väga nõudlik meetod – ei sobi neile, kes ei viitsi teha tugevat eeltööd teema ja intervjueeritavate taustaga • Mitte-kompetentsele ja kogenematule tudengile hakatakse lihtsalt loengut
Kas olete osalenud selles uuringus? Jah v ei 29. Mis iseloomustab järjestusskaalat? Järjestusskaalaga küsimus, kus pakutud muutujad ei ole juhuslikud, vaid väljendavad tunnuse kasvamist või kahanemist. Vastuste tulemus võimaldab arvutada nii protsentjaotust kui astakkorrelatsiooni. 30. Millised on võrguküsitluse (läbi Interneti) eelised võrreldes postiküsitlusega? Võimalik saada andmeid eri geograafilistest punktidest, ilma et intervjueeritav ja intervjueerija kaotaks omavahelise läheduse. Samuti on see kiirem, kui postküsitlus ja vastused ei saa kaduma minna. 31. Mis on nimitunnus? Palun tooge mõni näide! Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, nt rahvus, hobi. 32. Mis on järjestustunnus? Palun tooge mõni näide! Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on! Nt haridustase 33. Mis on arvtunnus? Palun tooge mõni näide!
Risttabel võimaldab koostada kokkuvõtteid mitme tunnuse järgi. 27. Nimeta intervjuu kuldreegleid (vähemalt 2). Elementaarne viisakus on intervjueerija puhul esmatähtis: enese järel oodata laskmine ei ole aktsepteeritav, sest iga ebameeldiv nüanss suurendab võimalust hea intervjuu ära rikkuda – teist võimalust aga ei pruugi saabuda.Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada lühidalt enda ja oma uuringu tausta, kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on intervjueeritavale tagatud konfidentsiaalsus, st et tema nime ega ka intervjuu vältel mainitud isikute nimesid ei avaldata; et intervjuu küsimustele vastamisel on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas õigeid või valesid vastuseid; Intervjuu lõpetamine eeldab samasugust sõbralikku suhtlemist nagu intervjuu eel kontakti loominegi: tänuavaldused intervjuul osalemise ning
On ka keelelisi erinevusi enamiek kultuuride vahel. 60. Mis on etnotsentrism?Etnotsentrism on arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast erinevad juhtimisstiilid? 61. Mis on intervjuu?Intervjuu on eesmärgiga saada v anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda jne,,küs tüübid- avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka surutud 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?Pane kirja, milleks sa intervjuule lähed?; Pane kirja intervjueerija eesmärk; Kui sa pole ekspert teemal, mida intervjuu käsitleb, siis valmista end ette; Uurimistöö põhjal pane kirja küsimused, mida tahaksid intervjueerijale esitada; Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahaksid enda juures rõhutada; Mõtle, milliseid küsimusi sulle tõenäoliselt esitatakse; Enneta sõeluva intervjueerija vastuväiteid; Mõtle, kuidas
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia
See on oluline, sest erinevates valdkodades on vaja erineval määral spetsiifilisi teadmisi. Siis küsis autor, kust üldse tuli äriidee ja kui kaua läks idee tekkimisest firma loomiseni. Järgmiseks uuriti, kui palju ettevõttel oli konkurente ja mis oli ettevõtte konkurentsieelis. Teooria kohaselt on see, kas hinnaeelis või eristumine positiivses mõttes. (Odres 2009: 26-28) Neist küsimustest peaks autor teada saama, miks intervjueeritav lootis, et just temalt hakatakse toodet või teenust ostma. Lõpuks uuriti, kui palju raha oli reaalselt vaja äri alustamiseks ja kust see saadi. See on oluline, et oleks võimalik hinnata, kas kohustuslik algkapital on reaalselt vajalik ettevõtte toimima panemiseks, või on see vajalik vaid ettevõtte usaldusväärsuse tõstmiseks. Järgmisena küsiti intervjueeritavalt, kas ta oli teadlik riiklikest abivahenditest ettevõtte alustamisel
See järeldus leiab kinnitust ka Eesti ettevõtete innovatsioonikäitumise analüüsist. Madala tootlikkusega tööstusharud (samuti teenused) on sattunud kasvavate kulude ja taanduvate kasumite tõttu nõiaringi, mis ei võimalda neil tegelda innovatsiooniga ja selle kaudu oma toodete lisandväärtust tõsta. Puudust tuntakse nii keerukate kui ka lihtsate oskustega töötajatest. Juhtimise ja organisatsiooni probleeme teadvustatakse vähe. Üksnes mõni intervjueeritav kasutas võimalust sisukalt analüüsida, kuidas juhtimist ettevõttes tõhustada. Juhtimist ja organisatsiooni käsitletakse staatilisena ning ei mõelda organisatsiooni muutumisvõimelisusele kui konkurentsivõimet toetavale tegurile. Koostöö ja kollektiivse teadmuse loomine ning ressursside ühiskasutus on ebapiisavad. Tagasihoidlik on ka ettevõtete valmidus partnerluseks riigiga, keda tajutakse suhteliselt abstraktse ja eemalseisva nähtusena.
saab vastata kas ,,ei" või ,,ja". Nende asemel tuleks kasutada nn avatuid ja lühikesi küsimusi. Intervjuu sujuvale läbiviimisele aitab kaasa kui intervjueerija on eelnevalt kavandanud informatsiooni küsimise blokid. Professionaalne intervjueerija: on ajaliselt täpne, suhtub kõikidesse kandidaatidesse ühtmoodi, on asjalik, ilmutab austust, annab informatsiooni, selgitab intervjuu eesmärki ja üldist läbiviimise käiku. Igal intervjueerijal on oluline meeles pidada, et intervjueeritav samastab intervjueerija organisatsiooniga. 2. Probleemilahendusintervjuud- Eesmärgiks on leida probleemile lahendus ning tavaliselt on mõlemal poolel võrdne huvi. Intervjueerija ülesandeks on luua sõbralik, võrdsete positsioonidega õhkkond. Kokku tuleks leppida selles, missugused on olulised kriteeriumid parima lahenduse valimiseks. Kui on välja valitud parimad lahendused, siis tuleks kokku leppida täideviimise
kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda vaadeldakse Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne, mida uuritakse Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: “uuritav”, “intervjueeritav”, “vaatlusalune”, “katseisik” (kasutatakse kui tegemist on katsega!) Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks – koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava teema suhtes (nt kodutu võib olla pädevam KOV-i sotsiaaltöötajast) Igal osalejal on õigus küsida uurimuse kohta Inimene jääb alati olulisemaks kui ükskõik missugune uurimus, samas iga uurimus
eest. Jaapanit on tabanud õnnetus, mille on omandanud meid kõiki omandavate mõõtme. Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Silver Hage, kes on siis vastavalt noor ettevõtja. Silverit tutvustatakse kui meest, kes kaks nädalat aega tagasi Jaapanisse käinud ning nägi maailma sündmusi lähemalt. Intervjueeritava olukord on hea – teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. Saadejuhi esmaseks küsimuseks tuleb vastavalt informeerimise kohta et kas lennukiga Eestisse saamine oli kerge. Intervjuuritav suhtub vestluskaaslasesse viisakalt ja vastab kohaselt seda et lihtne see ei olnud, läbirääkimiste juures oli tal võimalik pilet varasemaks muuta Finair,i abiga
paneb need ümber sõnadesse. See lapse ja täiskasvanu vaatepunkti vaheldumine loobki romaani iseäraliku efekti. (nt ka Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“) Jaan Krossi „Paigallend“ segab eri žanritüüpide väljendusvõtteid. Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga. Kross rekonstrueerib kollaaži teel oma sõbra Paeranna elulugu. Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel
ettevõttele, EfTEN Capitalile ja Northern Horizon Capitalile (endine BPT). Arendajate osas tehti koostööd Kaamos Kinnisvaraga, kes on loonud nii Tallinna ühe suurima büroohoone Tammsaare ärikeskuse, kui ka Statistikaameti uue hoone ning Norra taustaga Selvaag Eestiga, kelle portfelli kuulub Kentmanni ärimaja. Läbiviidud ekspertintervjuudes intervjueeritavad on toodud tabelis 1. Tabel 1. Autori läbiviidud ekspertintervjuud Ettevõte Intervjueeritav Intervjueeritava ettevõtte Intervjuu a tüüp esindaja kestvus Danske Bank pank krediidianalüütik Tõnu Luts 1h 46 minutit AS Swedbank AS pank suurkliendidirektor, 1h 50 minutit bürookinnisvara sektori juht Hermes Vei
• Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU • Tüüpiline avaliku arvamuse uuringutes • Lihtsa hoiaku (poolt/vastu, toetan/ei toeta) mõõtmiseks • Tõsiteaduslikkus kaheldav FOOKUSGRUPP • Juhitud diskussioon, 5-10 inimest • Eelised: vastastikune motiveerimine, loomulik situatsioon ja toetav keskkond • Probleemid: hea juht, tulemuste töötlemine, ajamahukus
teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. 60. Mis on intervjuu? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 61. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 63. Mis määrab ära inimeste grupi? Inimeste grupi määrab ära grupi suurus, omavahelised kommunikatsioonisuhted, juhtimine. 64
- võimaldab suhteliselt väikeste kuludega viia läbi geograafiliselt hajutatud ja suuremahulist andmekogumist Standardiseeritud kirjaliku küsitluse nõrgad küljed: - madal küsimustike tagastusprotsent (soovitav saata meeldetuletus) - ei saa registreerida vastajate spontaanseid reaktsioone - pole kindel, kas vastab tõepoolest soovitud isik - pole kindel, kas küsimusi mõistetakse õigesti - ei saa teada, miks jäeti vastamata. Silmast-silma küsitlus:Intervjueeritav ja intervjueerija on vahetus kontaktis. Telefoniküsitlus :Intervjueeritav ja intervjueerija on kontaktis telefoni kaudu. Standardiseeritud suulise küsitluse tugevad küljed (võrreldes kirjaliku küsitlusega): väiksem küsitlusest keeldujate osakaal, küsitletu saab esitada täpsustavaid selgitusi küsimuste kohta, küsitleda saab ka nt. kirjaoskamatuid. Standardiseeritud suulise küsitluse nõrgad küljed
tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele. Seda võib pidada uurimuse nõrgaks küljeks. Intervjuus on peamine, et uurijad näeksid maailma uuritavate vaatenurgast, kuna mõistete arusaam võib erineda enda kogemustest või tõlgendustest ning see võib mõjutada oluliselt ka uurimuse reflektiivset tasandit. (Poulsen 2013) Intervjuus on tähtis ka intervjueerija-intervjueeritava suhe, kuna intervjueeritav peab saama olla kindel, et tema isiklikud mõtted ja tõlgendused satuvad usaldusväärse inimese valdusesse. (Virkus, 2016) Andmete analüüsiks kasutatav sisuanalüüs loob uurijale võimaluse valikulise tõendusmaterjali kogumiseks, mis toimub sageli mitteteadlikult, uurijale meelepäraste hüpoteeside kinnitamiseks, ning kunagi ei saa olla kindel, et seda pole juhtunud. Ehk uurimuse tulemuste tõlgendamise puhul pööratakse tähelepanu näiteks sellele, mida on
Poolstruktueeritud intervjuu nõuab intervjueeritavalt suurt loovust ning väga head sotsiaalse situatsiooni taju. See sobib kõige enam fenomenoloogiliseks uurimuseks. (Õpilasuurimuste juhendamine, 2009) Intervjuu alguses tutvustas uurija ennast ja oma uurimustöö sisu. Teises osas viidi läbi intervjuu. Intervjueeritavatele esitati samalaadsed küsimused, mille koostas töö autor. Osad küsimused koorusid välja intervjuu läbiviimisel. Üks intervjueeritav oli naine, kes hooldab ratastoolis liikuvat meest. Paaris intervjueeritavad olid ratastoolis liiklevad meesterahvad ja süvaintervjueeritav oli samuti ratastoolis liiklev mees. Ratastoolis liiklevat naist, kes oleks sihtgrupp, ei õnnestunud leida. Sihtgrupi valikul sai oluliseks aktiivse eluviisi harrastamine ja kogemus rannamõnude kasutamise kohta. Analüüsile on lisatud katked intervjuudest, et selgitada ja põhjendada järelduste loogilist paigutust. Intervjueeritavaid tähistan
*Avatud ja konkreetsed küsimused*Primaarsed ja sondeerivad küsimused*Neutraalsed ja suunavad küsimused*Nurka suruvad küsimused 83. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid? MITTEADVEKVAATSED VASTUSED*Ei mingit vastust*Osaline vastus*Asjakohatu vastus*Ebatäpne vastus *Üleverbaliseeritud vastus 84. Milline peab olema intervjuu ülesehitus? *Algus*Sisu... alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad *Kokkuvõte 85. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? 86. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Milliseid küsimusi võib küsida, kuidas küsimusi esitada jne 87. Mis määrab ära inimeste grupi? ühine eesmärk ... ülesandele orienteeritud grupid... vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 88. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? 89. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Kohandumise surve... kas inimesed muudavad oma arvamust
Individualism kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus feminiinsus, ebamäärasuse vältimine. 50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. 51. Mis on intervjuu? eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida jne. 52. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? 53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? 54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu 56. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel
Kultuur on õpitud. 49. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Rassilised, etnilised, sotsiaalsed jne erinevused. 50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrism on uskumus, et meie endi kultuur on ainus hea ja õige. 51. Mis on intervjuu? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 52. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 55
ja edutegurite diagnostika · Eelised võrreldes vahetu intervjuuga Soovitakse andmeid suhteliselt kitsal teemal, millesse tahetakse süveneda Odavamad, kergemini administreeritavad Tahetakse koguda informatsiooni edasiste uuringute Intervjueerija isiku mõju väiksem kavandamiseks Alati pole intervjueeritav vahetult kättesaadav (Tepp) (Tepp) Struktureeritud (standardiseeritud) Struktureeritud (standardiseeritud) intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine · Struktureeritud intervjuu ettevalmistamine · Intervjueerija juuresolek võib avaldada mõju teatud
annaabi.ee 
