Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis ?
  • Milline protsess on lahustumine ?
  • Millistega ? Millised keemilised protsessid toimuvad vee kuumutamisel üle 65°C ?
  • Kui on, siis kuidas ?
  • Kui, siis kuidas on võimalik määrata vesilahuste pH väärtusi ?
  • Kui: a) [H+] = 8,4 10-3 mol / L; b) [H+] = 4,2 10-12 mol / dm-3 ?
  • Millised ained on happed, millised alused ?
  • Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks ?
  • Millist informatsiooni on võimalik saada röntgenfaasianalüüsi abil ?
  • Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes ?
  • Millised keemilised reaktsioonid võivad toimuda plahvatuste korral ?
  • Millised on kõige plahvatusohtlikumad süsteemid argielus, näiteid ?
  • Millest sõltub difusiooni kiirus ?
  • Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid ?
  • Millised ained on oksüdeerijad, millised redutseerijad ?
  • Milline nähtus on metallide korrosioon ?
  • Milliste omaduste järgi hinnatakse tsingikihi kvaliteeti ?
  • Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ?
  • Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ?
  • Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks ?
  • Millest oleneb selle suurus ?
  • Milline on kontaktkorrosioon ?
  • Kuidas tõrjuda kontaktkorrosiooni ?
  • Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus ?
  • Mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond ?
  • Millised katoodiks ?
  • Millised soolad hüdrolüüsuvad ja kuidas ?
  • Kuidas määratakse vees HCO3 - sisaldust ?
  • Kuidas töötavad Volta ja Jacobi galvaanielemendid (skeem ja toimuvad reaktsioonid) ?
  • Millistel tingimustel moodustuvad (tekivad) igapäevases elus galvaanielemendid ?
  • Milline protsess on elektrolüüs ?
  • Mis on lagunemispinge ja mis on ülepinge ?
  • Millest olenevad nende suurused ?
  • Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused ?
  • Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ?
  • Milline nähtus on korrosioon ?
  • Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni ?
  • Milline katoodipiirkond ?
  • Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage) ?
  • Milline on kemism ja tõrje meetodid ?
  • Mis on ülepinge ja mis lagunemispinge ?
  • Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt ?
  • Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks ?
  • Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks ?
  • Mis on eelduseks keemilise reaktsiooni toimumiseks ?
  • Millistest tsingikihi omadustest oleneb terase vastupidavus korrosioonile ?
  • Mis katoodipiirkond ?
  • Kus ja milleks neid kasutatakse ?
  • Millest sõltub (lähtub) tsinkimise meetodi valik ?
  • Kui ja, siis kuidas ?
  • Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel ?
  • Millised on tüüpilised kontaktkorrosiooni kohad ehitistes, rajatistes ja kommunikatsioonides ?
  • Milliste viisidega saav vältida kontaktkorrosiooni ja vähendada kontaktkorrosiooni kiirust ?
 
Säutsu twitteris
  • Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje?
    Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid , keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud :1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid – hapnik moodustab osooni; süsinik moodustab teemanti, grafiiti , tahma .) Segadusse ajab näiteks lause: veri sisaldab rauda – kas veri sisaldab raua aatomeid sisaldavaid aineid, lihtaine raua pulbrit või mõlemaid? – tegemist on siiski raua aatomitega, mis on aine hemoglobiin koostises. 2) Nii puhaste ainete kui ainete segude koostise väljendamine teatud ühendite kaudu, milliseid konkreetne aine ei pruugi üldse sisaldada . Näitelause: kivim on aluseline kui SiO2 sisaldus on 45 – 52 % Kivimites võivad Si aatomid olla mineraalis kvarts (valem on SiO2) ja paljudes silikaatides. Antud lauses 45 – 52% on summa kvartsi sisaldusest ja Si aatomite sisaldusest silikaatides, ümberarvutatuna SiO2-ks. 3) Ühel ja samal tähisel ja mõistel võib olla erinevates valdkondades sageli erinev sisu. Näide: Mõiste “aluselisus” Keemias väljendab see mõiste OH– sisaldust, geoloogias aga Si aatomite sisaldust kivimites. Süsteemsuse olemus: Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või lihtsalt üksteist mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Süsteemsuse olulisus inseneride jaoks: Praktikas uuritakse väga paljude ainete ja materjalide ning nähtuste omadusi mingis keskkonnas ja mingitel tingimustel. Kui jäetakse määratlemata süsteem, kus vastav aine või materjal või nähtus asub ning ilmneb, või tehakse seda ekslikult, saadakse eksitavad või valed tulemused, mis võivad viia väga tõsiste tagajärgedeni. Rajatiste ja ehitiste projektid on vastava reaalse süsteemi mudelid. Kui projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. Näide: Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusrežiimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Roostevaba terasest kuumaveekatel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul. Süsteemne materjalide korrosioonitõrje: põhineb sellel, et teostatakse põhjalikud uuringud materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne.
  • Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde.
    Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites (on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega). Näide: hapnik Materjal on aine, mille töötlemisel ( kasutamisel ) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott). Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline, aur. Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse (temperatuuri tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja materjale, mis eksisteerivad ainult kahes olekus ( parafiin – vedelikuna, kuid vähesel määral gaasilisena; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Ainete ja materjalide omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist. Füüsikalised omadused sõltuvad osakeste massist ja nende paiknemise tihedusest, keemilise sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest ( elektrijuhtivus ) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse.
  • Liht- ja liitaine , puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited insenerimaterjalide valdkonnast.
    Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest (hapnik, osoon , raud, vesinik ). Ei saa lõhkuda. Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Liitaine koosneb kahe või enama elemendi omavahel seotud aatomitest (H2O, H2SO4, CO2, NaCl). Tal on koostiselementidega võrreldes teistsugused füüsikalised ning keemilised omadused. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine  osakestest , põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune (nt lahus, õhk). Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist), segu, mille koostis ja omadused on segu piires erinevad (nt suspensioon, mille osakesed on erinevad). Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas ), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad.
  • Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon , tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited.
    Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis – esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu , kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2) molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis , nt N2, CH4) – kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3) lihtsustatud struktuurivalem – näidatud on aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemilise sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena). 4) täielik struktuurivalem – näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed. Keemiline reaktsioon on muundumine , mille tulemusena muutuvad aine keemilised omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. Ühinemisreaktsioon: moodustub kahest või enamast lähteainest üks uus – H2 + Cl2  2HCl Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet – Cu(OH)2  Cu + H2O Asendusreaktsioon : asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid – Fe + CuSO4  Cu + FeSO4 Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet – BaCl2 + Na2SO4  BaSO4 + 2NaCl Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi – kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks – 2H2 + O2  2H2O Keemilise reaktsiooni võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Näide: 2H2 + O2  2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1) võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reaktsiooni korral  või , pöörduva reaktsiooni korral ; 2) võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele ↑ ja sademena eralduva aine järele ↓. Praktikas kasutamine: fotokeemia – valgustamine, kiirguskeemia – kiiritamine, katalüüs. Võrrandite põhjal tehakse keemiliste reaktsioonidega seostuvaid arvutusi.
  • Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Millised on vesilahuste peamised omadused, milledega iseloomustatakse neid sertifikaadis ? Looduslikus vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 5,2 mmol⋅dm─3, HCO3 sisaldus 4,0 mmol⋅dm─3, kui palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3) ?
    Ainete ja materjalide partiide sertifikaatide tüüpsisu: Agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril (20 – 25oC) (tahke, vedel, gaas); värvus silmale nähtava spektri ulatuses; tahke aine/materjali korral: osakeste kuju, suurus ja suuruste jaotus (fraktsiooniline koostis), osakeste pinna iseloomustus. Vedelike korral: viskoosssus erinevatel temperatuuridel , lahuste korral kontsentratsioon, pH jm; tihedus; sulamistemperatuur , keemistemperatuur ; koostis: kas elementide aatomite või puhaste põhiaineteainete sisaldus ning lisandainete sisaldus, %; mitmesugune info, nagu: tule- või plahvatusohtlikkus, hügroskoopsus, hoidmistingimused, säilivusaeg, kokkusobivad ja kokkusobimatud ained, jm. Sertifikaat on dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab olema kaasas ülalloetletud sisuga dokument. Plastid , kunstnahad, kemikaalid . Sertifikaat on dokument, mis antakse välja mingile tootele ( sertifitseerimise ) komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millele peab vastama iga vastav toode või toote (ained, materjalid, esemed) partii. Selliseid sertifikaate toodetega kaasa ei anta . Valmis tooted (auto aku). Vesilahuste peamised omadused - pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värvlahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad . Ülesanne:
  • Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi.
    Aatom on elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused, koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron on negatiivse laenguga (e–) aatomi stabiilne elementaarosake . Molekul on elektriliselt neutraalne , on lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemilised omadused. Ioon on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodustada stabiilne väliselektronkiht. Jagunevad – katioonid ja anioonid . Valem on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasutatakse elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks. Empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elemendi ning elemendi gruppide omavahelist suhet, nt H2S. Struktuurivalem näitab lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud, nt O=C=O. Mool – (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab 6,02∙10²³ mistahes aine osakest. Faas - ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist – tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi (segu) mistahes osas keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Arheniuse teooriahapped on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH– iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria – happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant). Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Dissotsiatsioonikonstant sõltub väga oluliselt keskkonnast (lahustist), kus reaktsiooni läbi viiakse, seetõttu võib ühes lahustis tugeva happena käituv aine olla teises lahustis suhteliselt tagasihoidliku tugevusega ja vastupidi. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsioonivõime. Vesinikeksponent ehk pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel (1 atm ja 25°C). Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi: pH = -log[H+] => [H+] = 10-pH
  • Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine , osarõhud).
    Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Põhiseadused: Normaaltingimused: T = 273,15 K (0 ◦C); P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg) Vm = 22,4 dm3/mol. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga, ka mass ruumala ühikus  = m/V (kg/m3). Ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 g/dm3. Kriitiline temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. N: CH4 - 82oC. Kriitiline rõhk on rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. N: CH4 - 45,8atm. Käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral – Gaasi maht on võrdelises seoses temperatuuri tõstmisega. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay Lussac ’i seadus, mis väidab, et konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). P0∙V0/T0=P1∙V1/T1 Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega. Kui rõhu muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Boyle ’i- Mariotte ’i seadus, mis väidab, et konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand: PV/T=P1V1/T1 Segude iseloomustamine - Segu gaasidest , mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). Osarõhk on rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Püld = P1 + P2 + P3 + ... (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N2 – 78%, O2 – 21%) Clapeyroni võrrand: pV = nRT. (R=8,314 J/K*mol).
  • Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses.
    Väävelvesinik ( divesiniksulfiid ) tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. H2S on äärmiselt toksiline gaas : Kontsentratsioonil >1000 ppm seiskub kohe hingamine . Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50%-il inimestel surm 5 min jooksul. Kontsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna. Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001 – 0 0002 ppm. H2S tekkimise ja kogunemise kohad: Põhjavee šahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad SO4-st H2S-i, kanalisatsioonikaevud ja –trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all, kommunikatsioonikanalid ja –kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all, nafta ja naftasaaduste mahutid, heitveemahutid, täitepinnased. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses: On olemas bakterid, millised toodavad H2S-st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4 toimele (süsinikterased, betoonid , alumiinium , tsink , vask, jt.).
  • Süsinikdioksiidi (CO2) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. “Tootmine“ ja kasutamine. Süsinikdioksiidist põhjustatud ohud inseneriasjanduses.
    Omadused: CO2 on värvusetu ja lõhnatu, hapuka maitsega gaas. Ta ei põle ega toeta põlemist (seepärast kasutatakse teda tule kustutamisel). Maitsetu . Õhust 1,5 korda raskem. Leidumine: Õhus leidub mahuliselt 0,03% CO2. Tekib hingamisel, põlemisel, kõdunemisel, tööstuslikes protsessides, on peamine põlemissaadus. käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel : CaCO3+ 2HCl = CaCl2 + H2CO3; H2CO3 => H2O + CO2. CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või NaHCO3 lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO3 ja H2SO4 omavahelise reageerimisel tekib CO2). Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks , jääga sarnaseks massiks nn „kuiv jää“, mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks. Toiduainetehnoloogias kasutatakse nt CO2 paljude jookide gaseerimiseks. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Ohud: Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: CO2
    + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli.
  • Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2 , SO2, O2, N2 ).
    Gaas
    Kriitiline temp (°C)
    auru rõhk kriitilisel (kPa)
    auru rõhk tava (kPa)
    Mahutegur (m3)
    CO2
    30
    7382 .5
    6000
    845
    CO
    -140,3
    3498,7
    674
    CH4
    -82,7
    4596
    630
    C3H8
    96,6
    4250
    1000
    311
    C4H10
    134,9
    3648
    300
    236
    Cl2
    144
    7700
    695
    521
    SO2
    157,6
    7884
    344
    535
    O2
    -118,6
    5043
    854
    N2
    -147
    3399,9
    691
  • Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat , selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus – 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk.
    Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee (auru) mass grammides (g/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida järgmise valemiga: AH=mw/Va, kus mw on veeauru mass grammides, Va on gaasi ruumala (1 kuupmeeter ). Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil:
    Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (moodustub kondensaat: kaste, härmatis), nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temperatuuril ja rõhul. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Kondensaadi koguse arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O/Püld=V H2O/ 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #1 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #2 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #3 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #4 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #5 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #6 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #7 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #8 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #9 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #10 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #11 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #12 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #13 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #14 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #15 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #16 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #17 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #18 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #19 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #20 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #21 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #22 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #23 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #24 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #25 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #26 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #27 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #28 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #29 Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 297 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helen Männamets Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik materjal
    keemia , materjal , materjaliõpetus

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    urgo profiilipilt
    urgo: Väga hästi vastatud M.Põldme eksamiküsimustele!
    21:55 04-01-2013
    immolateimp profiilipilt
    17:01 13-01-2019


    Sarnased materjalid

    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
    25
    docx
    Konspekt eksamiks
    11
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
    48
    doc
    Keemia eksam 2011
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam
    68
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
    11
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
    15
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun