3) Osakeste füüsika- kasutatakse sõna elementaarosakeste füüsika asemel, kuna osad uurimisobjektid osutusid mitte- elementaarseteks. Kaasaegse elementaarosakeste füüsika põhiküsimusteks on osakeste masside tekkemehhanismi ja Universumi olekut määrava füüsika (sealhulgas tumeda aine ja energia) väljaselgitamine. 3 Elementaarosakesed Esimene elementaarosake, mille olemasolu XX sajandi alguses katseliselt tõestati, on elektron (e).Veidi hiljem avastati ka ligi 2000 korda massiivsemad tuumaosakesed prooton (p+) ja neutron (no).Päikeselt tulevast kosmilisest kiirgusest leiti vahepealse massiga osakesed -- mesonid. Laineosakeon footon ehk gammakvant. Tänapäeval tuntakse erinevaid elementaarosakesi üle paarisaja. Enamus elementaarosakesi on lühikese elueaga ja lagunevad varem või hiljem mingiteks teisteksosakesteks
Elementaarosakeste füüsika 1. Kiirendid. Osakesi kiirendavad elemendid nioobiumist raadiolaine resonaatorid. Kiirendatakse laetud osakesi elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi positrone ja antiprootoneid. Elektrilaengut saab ainult elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Laetud osakesi kiirendatakse elektriväljaga. Kiirendamisel korvatakse massi puudujääk kineetilise energiaga. Kiirendites koondatakse, kallutatakse ja kiirendatakse osakesi. Sirgeid kiirendeid nim lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks. 2. Kvargid ja kvarkide(antikvarkide) laengud. Mateeriaosakeste tabel jaguneb kaheks leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed. Kvarkide arv universumis on jääv. St, nad ei teki ega kao, vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult kergemateks nii, et eraldub...
Valga Gümnaasium Referaat Elementaarosakeste füüsika Autor: Maarja kaart Klass: 12A Valga 2010 Sisukord Sisukord .......................................................................................................2 Sissejuhatus .................................................................................................3 Elementaarosake................. ........................................................................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 2
Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Elektron negatiivse laenguga elementaarosake, mis moodustab koos neuklonidega tuuma. Prooton positiivse elektrilaenguga elementaarosake, millede arv määrab ära keemilise elemendi. Neutron elektriliselt neutraalne elementaarosake, mis määrab ära keemilise elemendi isotoobi. Isotoop sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Elektronskeem aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronvalem elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide paigutust alakihtidel. Aatomiraadius aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus.
Rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam apteekides, kus sisustas oma keemialaboreid. Sai O2 enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osalemist põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Avastas kloori, sai ühena esimestest N2, P4, Mo, W ühendeid, anorg j aorg happeid. Oli üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. 4) Mis on elementaarosake Elemetaarosake on struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis võtab kõigist nüüdisajal tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Footonid, leptonid, hadronid (mesonid, barüonid nukleonid) 5) Einsteini valemi juurde massidefekt Aatomi mass peaks võrduma prootonite, neutronite ja elektronide massiga, aga tegelikult esineb puudujääk (ligikaudu 1%)
läbimõõdust kaugemal ei seo ja jõud nende vahel kahaneb kaugusega kiiresti.11.Milline jäävusseadus ei luba elektronil laguneda? Energia jäävuse seadus. Elektronist väiksemat laetud osakest pole olemas. 12.Mille pooolest erinevad aineosakesed vaheosakestest. Aineosakesed ei kao, nad saavad vaid üksteiseks muuuda. Vaheosakesed tekivad ja kaovad aineosakestel, tekitades jõude. 13.Iseloomusta ja võrdle prootonit,neutronit ja elektroni. Prooton – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, + laenguga, üks osa aatomituumast, neutroniga umbes sama mass. Neutron – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, 0 laenguga, üks osa aatomituumast, määrab ära keemilise elemendi isotoobi ,prootoniga umbes sama mass. Elektron - fundamentaalne elementaarosake, - laenguga, moodustab koos N/P aatomeid.14.Miks aatomeid tuleb enne kiirendamist ioniseerida? Neutraalset osakest ei saa elektriväljaga kiirendada.15.Mis on klassikalise
mõjuraadiusega. Tugev vastastikmõju on see jõud mis hoiab koos fundamentaalosakesi ehk kvarke. See jõud on eriti tugev, sest tuumajõud on kõigest tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk vastastikmõju, mis on tuhandeid kõrdi nõrgem kui elektromagnetilised jõud, kuid palju tugevam kui gravitatsioonijõud. Ta on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni. 2. Mida tähendab mõiste "elementaarosake"? Elementaarosake on osake, mis ei koosne omakorda enam algosakestest, tänapäeval tuntakse elementaarosakestena prootoneid ja neutroneid, kuid tegelikult pole need osakesed elementaarsed vaid koosnevad kvarkidest. 3. Milliseid osakesi nimetatakse fundamentaalseteks? Fundamentaalseteks nimetatakse kvarke ja leptoneid, fundamentaalsed on kõige algsemad osakesed, mis omakorda algosakestest ei koosne. 4. Võrdle leptoneid ja kvarke. Kvargid on tugeva vastatikmõjuga osakesed, leptonid mitte
............................................................................10 8. Kokkuvõte....................................................................................................................11 9. Kasutatud kirjandus......................................................................................................12 2 Sissejuhatus Elementaarosake on aatomituumast väiksem osake. Täiesti korrektselt peaks kasutama siinkohal mõistet subatomaarne osake, kuid jääme hetkel igapäevakõnes levinuma termini juurde ja kasutame mõistet fundamentaalosake, kui räägime täiesti elementaarsest osakesest, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Fundamentaalosakesed on leptonid, kvargid ja vastasmõjusid vahendavad vaheosakesed, kõik teised elementaarosakesed on liitosakesed.
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Bosonid on täisarvulise spinniga (s = 0, 1, 2, ...) Bose-Einsteini statistikale alluvad osakesed. Erinevalt fermionidest ei kehti bosonitele Pauli keeluprintsiip, seega võib igas kvantolekus olla korraga suvaline arv bosoneid. Bosonite hulka kuuluvad vastastikmõjude ülekandjad (footon, graviton, gluuon, nõrgad vahebosonid), mesonid, paaris massiarvuga tuumad (nt heelium-4) Footon Footon on elektromagnetilist interaktsiooni vahendav stabiilne osake. Footon on tõeliselt neutraalne elementaarosake, mille seisumass on 0 (footon eksisteerib ainult valguse kiirusega liikudes) ja spinn 1. Gluuon Gluuonid on elektriliselt neutraalsed osakesed, mille spinn on 1 ja seisumass 0 (katseliselt pole seda veel tõestatud). Gluuonid on kvarkidevahelise tugeva interaktsiooni vahendajateks, samas on gluuonid värvilaengust tingitult ka omavahelises interaktsioonis (kvarke kaasamata). Iga gluuon kannab korraga üht värvilaengut (punane P, sinine S või kollane K) ja üht
Pooljuhtkamber tuhanded pooljuhtdioodid, mille pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss. 12.Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõju süsteem kannab standardmudeli nime. Kujunes välja seoses c-kvargi ja leptoni avastamisega, t kvark samuti. Leidmata on veel Higgsi osake. Praegu otsib teadus edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid: võimalikke uusi osakesi. 1931 ehitati esimene kiirendi. Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. I murrang(1932-1934): 1. J. Chadwick avastas neutroni. Sellele järgnes tugeva vastastikmõju avastamine. 2. K. Fayans ja F. Soddy sõnastasid nihkereeglid. 3. C. Anderson avastas positroni. 4. F. ja I. Curie avastasid tehisradioaktiivsuse ja lõid beeta-lagunemise teooria. 5. F. ja I
Müüonneutriino Füüsika Marjete Kuusk Müüonneutriino tekkimine Müüon negatiivse või positiivse elementaarlaenguga metastabiilne elementaarosake, kuulub leptonite hulka. Müüoni avastas C.D.Anderson kosmilises kiirguses, kus ta tekib piioni lagunemisel. Piion - kõige kergemad mesonid ja nad on nukleonide vaheliste tuumajõudude vahendajaks aatomitus. Laenguga piionid lagunevad nõrga vastastikmõju kaudu kas müüoniks ja müüonneutriinoks (99,9877% juhtudest) Müüonneutriino tekkimine Positiivse piioni lagunemisel tekib koos positiivse müüoniga
Elementaarosakeste kiirendid Elementaarosakesed Tuuma koostisosad: 1. Leptonid 2. Kvargid 3. Liitosakesed 4. Vaheosakesed Kujunesid aatomiuuma komposiitmudeli loomisega ÜLDINE KIRJELDUS: Elementaarosake on samaaegselt ka laine Võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga Kõik omadused pole täpselt määratletavad, vaid omavad tõenäosuslikku väärtust OMADUSED: Seisumass Eluiga: stabiilsed osakesed; metastabiilsed osakesed; vähestabiilsed osakesed; resonantsosakesed Kvantarvud: spinn; elektrilaeng; barüonlaeng; leptonlaeng; paarsus; isospinn; lõhn Elementaarosakeste kiirendid Kunstlike tuumareaktsioonide elluviimiseks
ajaloos . Hiljem huvitus matemaatikast ja füüsikast. Esimeses maailmasõjas pakkus ta oma abi armeele, raadiosidemete arendamisel. Peale esimest maailmasõda jätkas õpinguid teoreetilise füüsika alal. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis. Alates 1932 õpetas teoreetilist füüsikat Faculté des Sciences. De Broglie jäi sinna tööle kuni läks pensionile aastal 1962. Töötas laine mehaanika arendamise kallal. Tänapäeval teatakse seda de Broglie - Bohmi teooriana, sest 1950 täiustas teooriat David Bohm.
ringjoonelistel orbiitidel *Bohri aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli (Ernest Rutherford, 1911) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone *Rutherfordi aatomimudel Tuum : Prootonid Neutronid Elektronkate Elektronkihid Elektronid *Aatom Elektron on elementaarosake (tähis e-). Elektronid moodustavad koos nukleonidega (prooton ja neutron) aatomeid Sõna ´elektron´ on tulnud kreeka keelest ja tähendab merevaiku *Elektron Nukleonid (prooton ja neutron) on põhilised meie maailma ehituskivid, neist koosneb meile tuntud aine aatomite tuumad Siiski on füüsikud katseliselt suutnud luua aatomituumi ka raskematest barüonidest *Nukleon
Elementaarosakesteks nim. osakesi mida ei saa tänapäeva teaduse seisukohast lihtsamateks osakesteks jaotada. (elektron, prooton, neutron). Laengut mis tekib klaaspulka siidiga hõõrudes nim. + laenguks. Laengut mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga - laenguks. EHK on olemas 2 sorti elektrilaenguid. Prootoni laeng on pos. Neutroni laeng neutraalne ja elektroni laeng neg. ELEKTROSKOOP. Samamärgiliste laengutega kehad tõukuvad ja erimärgilistega kehad tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on oma elektriväli. Ühe keha mõju teisele kehale toimub läbi selle materiaalse keskkonna kaudu mida nim elektriväljaks. (Väli, mis mõjutab ruumis olevaid teisi elektrivälju). Elektriväli on mateeria eksisteerimisvorm, mis eksisteerib sõltumata meist. Väljal on kindlad omadused. Füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimistega nim. elektrostaatikaks. (kahe liikumatu keha vastasikuse mõju) ((by Coulomb, prantsuse füüsik)) Elektrilae...
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku.
eraldumine) tuumareaktsioonide liigitamiseks on kaks viisi: 1. Reaktsioon toimub vahetult/moodustub vahetuum 2. Reaktsioonide käigus toimub raskete tuumade lõhustumine (tuumareaktorid, tuumaenergeetika)/ Reaktsioonide käigus toimub kergete tuumade ühildumine (vesinikpomm) Varjestamine radioaktviiseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult teras-või betoonkonteinerites sügavale maha matta. Elementaarosake mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik
tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes, kus tähesüsteemide suure kiiruse seletamiseks ei piisanud valgust kiirgava aine raskusjõust. Hilisematest uuringutest on tumeaine olemasolule viidanud galaktikate pöörlemiskõverad, gravitatsiooniliäätsedning kuuma gaasi jaotus galaktikates ja galaktikaparvedes. Praeguse arusaama järgi on tumeaine valdavalt mittebarüoniline, nõrgale vastastikmõjule alluv massiivne elementaarosake, mida ei eksisteeri standardmudelis. Eesti teadlastest on tumeaine uuringutesse panustanud Jaan Einasto. Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt vihjeid gravitatsioonilistest efektidest nähtavale ainele. Praeguse arusaama kohaselt koosneb tumeaine peamiselt massiivsetest osakestest, mis interakteeruvad muude osakestega vaid nõrga vastastikmõju ja gravitatsiooni kaudu, kuid on pakutud ka teisi teooriaid . Käimas on mitmeid eksperimente, mis püüavad tumeainet
CERN Mihhail Pankratov 12 ms Mis on CERN... CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus rahvusvaheline organisatsioon, kus asub maailma suurim osakestefüüsika labor. CERN asutati 1954 aastal. Kokkuleppe allkirjastati Pariisis 29. juunil 1. juulil 1953 aastal. Alguses asutamises võtsid osa 12 riiki, praeguseks ajaks riikide arv kasvas 20. Lisaks on mõnedel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel vaatleja staatus. Ülevaade... CERN koosneb kahest peamisest ja mitmest väiksematest aladest. Esimene peamine ala asub Sveitsi linna Meyrin, teine aga Prantsuse linna Prevesan Moen lähedal. Kiirenduse kompleks asub nii maa peal ( kus asuvad vanad kiirendid Linac ja PS), kui ka maa all, sügavusel umbes 100 m ( kus asuvad palju uuemad kiirendid SPS, LHC) Iga päev CERNis töötab umbes 2500 inimest. Suur Hadronite Põrguti ...
tekkimiseks. Loendurisse sattunud osake ioniseerib gaasi aatomeid ja loenduris tekib elektrivool. Selleks, et osakese läbiminek registreerida, ühendatakse ahelasse veel suure takistusega takisti. Voolu tekkimisel loenduris tekib pinge takisti otstel ja seda on võimalik registreerida valjuhääldi või loendajaga. 5.Millist informatsiooni ning kuidas saab elementaarosakeste kohta emulsioonimeetodi abil? Elementaarosake on aineosake, mis pole jagatavad väiksemateks osakesteks, ei jagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Emulsioonimeetod on kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel. Osakesed lõhuvad hõbebromiidi molekule, pärast ilmutamist on näha osakese jälg ka tuumarektsioonil. 6.Mida kujutab endast Beta-kiirgus?Kirjeldage selle kiirguse tähtsamaid omadusi. Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel
Tuumafüüsika: 1. Kamber on kaetud küllastusoleku lähedase vee või piirituse auruga. Kui kolb järsult alla suruda siis aur paisub ilma soojuseta ja jahtub. Aur muutub üleküllastuseks. Kui elementaarosake satub üleküllastunud auru siis tekitab oma teel ioone. Tekivad udupiisad, millest moodustub osakeste nähtav jälg. Jäljed pildistatakse. 2. Töötava ainena kasutatakse vesinikku või propaani, mida hotakse suure rõhu all. Kui rõhku järsult vähendada satub vedelik ülekuumutatud olekusse. On vaja aurustumis keskmeid, kuhu saavad auru mullid koguneda. Tekitab teel ioone. Ioonide ümber moodustavad auru mullid- tekib osakeste jälg mida pildistatakse
keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetataksedeuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). · Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) · Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Vesiniku leidumine looduses · Leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused Füüsikalised omadused · Värvuseta · Lõhnata · Maitseta
Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Füüs. Omadused: Tavatingimustel on ta värvitu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit.
Kreeka filosoofis nimetasid jagamatuid osakesi aatomiteks. 19 sajandi lõpus avastati aatomite keerukas ehitus. Tehti kindlaks, et aatomid koosnevad elektronidest, prootonitest ja neutronitest. Neid osakesi peeti jagamatuteks ja muutumatuteks algosakesteks ja nimetati elementaarosakesteks. Hiljem selgus, et muutumatuid osakesi pole üldse olemas. Osutus, et neutron laguneb prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Seetõttu elementaarosakese termin osutus küllaltki tinglikuks. Elementaarosake on mikroosake, mis võtab kõigist tänapäeval tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Neutron on ka elementaarosake, sest ta ei koosne elektronist, prootonist ega neutriinost, vaid viimased tekivad neutroni lagunemise hetkel, täpselt samuti nagu footon tekib aatomi üleminekul ergastatud olekust normaalolekusse. Tänapäeval teatakse, et ükski osake pole igavene. Enamus praegu tuntud elementaarosakestest ei eksisteeri üle miljondiku sekundi
Mida suurem on antud tuuma moodustumine massidefekt, seda stabiilsem on tuum. 6. Reaktsiooni etapid Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet 7. Hessi seadus Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. Sõltub ainult alg- ja lõppolekust. 8. Mis on elementaarosake? Elementaarosake on struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis võtab kõigist füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Tänapäeval tuntud üle 350 elementaarosakese. Footonid, Leptonid, Hadronid. 9. Vedelike omadused Kindel ruumala, puudub kuju, esinevad dünaamilised lähistruktuurid, sisestruktuuri väljendavad: viskoosus vedelikukihtide hõõrdumine, pindpinevus pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata, difusioon- vedelikumolekulide dünaamilisus
1. -kiirgus (alfa) 2. -kiirgus (beeta) 3. -kiirgus (gamma) -kiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma -lagunemisega kaasneb alati ka -kiirgus. Need suhteliselt rasked osakesed liiguvad võrdlemisi aeglaselt ja nende läbimisvõime on väike. On positiivse laenguga. -kiirgus on kiirete elektronide voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, seejuures tekivad elektron ja antineutriino (väike elementaarosake). Peaaegu valguse kiirusega liikuvad osakesed, suure läbitungimisvõimega. On negatiivse laenguga. -kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Neil on väga suur läbimisvõime. On neutraalsed ehk laenguta. Radioaktiivsete tuumade lagunemine Radioaktiivsete tuumade arv muutub ajas radioaktiivse lagunemise seaduse järgi: N = N 0e- = N 02- N0 - radioaktiivsete tuumade ajahetkel t=0 T pooldumisaeg N tuumade arv ajahetkel t
Kvantteoorias kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär. -Mateeriaosakesed ja väljakvandid võivad vastastikku teineteiseks muunduda. Elektroni ja positroni kohtumisel sünnib 2 elektromagnetvälja kvanti, mida nim footoniks. Footon, mille energia on suurem kui 1,022MeV, muundub vastastikmõjus aatomituumaga elektron-positron paariks. Lisa: 1)kavnt-energiaportsjon2)elektron-stabiilne elementaarosake3)prooton-elementaarosake Sümmeetria, asümmeetria ja füüsikaline maailmapilt -Sümmeetria ja asümeetria on mõistetepaar, mille abil iseloomustatakse võrdlevalt säilivust ja muutumist, üldist ja konkreetset, sarnasust ja erinevaust, paratamatust ja juhuslikkust.-Algul oli sümmeetrial vaid geomeetriline sisu, hiljem laiendati seda nähtustele ja seadustele.-Kui maailm oleks ideaalselt sümmeetriline, siis oleks see igavesti muutumatu ja ühetaoline, kus oleks kõik üheselt ette määratud.-Kui maailm oleks
Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel · Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. · Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi · Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria · Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai maailma üles ehitada. Ja nendeks olid elektron, prooton, neutron ja footon, puudu jäi(d) tuumajõudude ülekandja(d). Kuna hiljem on seda nimetust kasutatud (ja kasutatakse ka praegu) osakeste jaoks, mis ilmselt pole enam elementaarsed (hadronid!), siis on mateeria n.ö. tõelisi ehituskive ja "mörti" hakatud nimetama fundamentaalosakesteks. Mõnikord tehakse ka vahet. Ehituskive - kvarke ja leptoneid - nimetatakse
2. -kiirgus (beeta) 3. -kiirgus (gamma) alfa- kiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit.. Tuuma -lagunemisega kaasneb alati ka -kiirgus. Need suhteliselt rasked osakesed liiguvad võrdlemisi aeglaselt ja nende läbimisvõime on väike. On positiivse laenguga. beeta- kiirgus on kiirete elektronide voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, seejuures tekivad elektron ja antineutriino (väike elementaarosake). Peaaegu valguse kiirusega liikuvad osakesed, suure läbitungimisvõimega. On negatiivse laenguga. gamma- kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Neil on väga suur läbimisvõime. On neutraalsed ehk laenguta. Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärgiks on kaitsta inimesi ja keskkonda. Samas on see kahtlemata tuumaenergeetika enim vastakaid arvamusi tekitav
Elektronkatteks nimetatakse aatomi tuuma ümbritsevaid elektronide kihte ja elektrone kokku. Elektronpilv on elektronide negatiivse laengujaotustihedus aatomis. 9) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? Iga aatom sisaldab võrdse arvu elektrone ja prootone ja ongi sellepärast neutraalne. 10) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Elementaarlaenguks on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. 11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? Elementaarosake on meile tuntud vähim osake, millel puudud alamstruktuur. Nt: neutronid ja elektronid. 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. See on suurendatud mudel, kus elektronid tiirlevad ümber aatomituuma analoogilislet nii nagu planeedid ümber päikese. Aatomi suurendatud mudel, kus elektronid liiguvad. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? Algelementideks peeti tuld, maad, õhku ja vett ning lisaks ka 7 metalli (kuld, hõbe, raud, vask,
Kõik radioaktiivsed ained lagunevad eksponentsiaalselt, N=N0·2 -t/T. (N-järele jäänud aatomite arv, N0-esialgne aatomite arv, t- ajavahemik, mille jooksul lagunemist vaadeldi, T-poolestusaeg). Neutron on tuuma laenguta osake, (tähis N, 01n). Prooton on positiivse laenguga tuumaosake, (tähis 11H, Z). Elektron on negatiivselt laetud osake, mis tiirleb umber aatomi tuuma elektronkattes elektronkihtidel, (tähis -10e , e−). Positron on positiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake (tähis 01e). Tuuma laengu määrab prootonite arv. Tuumareaktsioon on reaktsioon, mis toimub tuumade ja elementaarosakeste või aatomituumade vastastikusel toimel. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on tuuma siseenergia, seda stabiilsem see on. ∆E = ∆M·c2 (ühik eV). Eriseoseenergia on seosenergia ühe nukleoni kohta. Eriseoseenergia näitab kui suur energia tuleb kulutada ühe nukleoni kohta, et lõhkuda
Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumist Elementaarlaeng- vähim laeng looduses, mida jagada enam ei saa (elementaarosake on jagamatu) Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Kvargid- prootoni ja neutroni kolm veel väiksemat osakest. Elektrostaatiline induktsioon- nähtus, kus laetud keha tekitab laadimata kehas laengute erinevuse, ühesotsas ja – teises Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Kõikides süsteemides liiguvad elektronid, liikumisvõimelised laetud osakesed e vabad laengukandjad Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine.
töötamist. 15. Selgita, mis on standardmudel ja pane kirja, mis on tähtsaimad avastused, mis on tehtud ja mis ootavad avastamist. 1) kõige nõrgem gravitatsioonijõud kõigi osakeste vahel 10-36, nõrk tuumajõud kehtib kõigile elementaarosakestele, v.a footon 10-7, elektromagnetiline vastastikmõju elektriliselt laetud osakestele mõjub 1, kõige tugevam tugev tuumajõud hoiab kvarke koos - 20 2) elementaarosake, mis ei koosne mingitest algosakestest, on fundamentaalosake, 3) mateeriaosakesed ehk aineosakesed nn aine ehituskivid: kvargid (tugeva vastastikmõjuga) ja leptonid (pole tugeva vastastikmõjuga), vaheosakesed footonid (elektromagnetilise jõu kandjad) ja gluuonid (vahendavad tugevat vastastikmõju kvarkide vahel), 4) kvark jääv elementaarosa, mis osaleb tugevas vastastikmõjus, ei saa olla värvitu,
nähtusi (alates suurusjärgust 10-8 meetrit) Mikromaailm - elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained (kõik väiksem kui 10-8 meetrit) Poolestusseadus - ennustab, kuidas mittelagunenud tuumade arv mistahes radioaktiivses aines väheneb teatud pika perioodi jooksul. Seisuenergia - energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu Seoseenergia - energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on elementaarosakesed näiteks elektronid, neutriinod, kvargid ja footonid 2. Nähtused Luminestsents - aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool,
linud. Pikset teati lvat krgematesse kohtadesse, puudest kige rohkem kuuske. Pikse ajal ei vinud olla palja peaga, sest juuksed tmbavat ikest. Kui keegi oli pikselgi saanud, pidi ta maetama maa sisse, nii et vaid pea vlja ji, mis oli kaasa toonud parema toibumise. Piksenool arvati olevat reaalne fsiline ese. hel juhul kirjeldati seda mmargusena kui klaasiphi, mida sai kasutada ka rahvameditsiinis. Ilmaendena thendas mristamine vihma. Snaseletused Mis on footon? Footon fs kiirguse elementaarosake, elektronmagnetvlja kvant, gammakvant, valguskvant (kiirgusenergia hik).
Ahelreaktsioon- Iga järgneva neutroni lagunemine kaheks ja neutronite tõttu tekib lõpuks ka plahvatus. ( Termotuumareaktsioon- Saab toimuda ainult ülikõrgel temperatuuril ( u. 100 mlj C 0 ) Termotuumareaktsioonil vabanev energia on saartevaba ja ta suudab anda inimkonnale ammendamatu energiaallika. Kuid sellist temperatuuri on saavutatud ainult hetkeks ( raske on saavutada) Kvark- Koosneb prootonitest ja neutronitest. Kvarkidel on omad laengud (erinevad) ja ta on ka üks elementaarosake ( EHK vastastikmõjuga osake). Igale kvargile antakse üks põhivärv ja kui need kolm põhivärviga valgust kokku suunatakse, siis saadakse valge valgus. ( Prooton ja neutron koosnevad 3 kvargist) Lepton- Tema hulka kuulub elektron. Pole vastastikmõjuga osake. Värvilaeng- Tugeva vastastikmõju laeng. Seal on kolm põhivärvust ( sinine, punane, roheline) Kõik elementaarosakesed on valged! Vaheosake- Osake, mis vahendab vastastikmõju. Kõige tuntum vaheosake on footon ta ei
Millest koosneb aatom Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning negatiivse elektrilanguga elektronkattest. Iseloomusta tuuma Tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest ning neutraalsetest neutronitest. Tuum on äärmiselt tuheda koostisega, sinna on koondunud 99,95% kogu aatomimassist. Tuuma avastas Rutherford. Järjekorranumber näitab laenguarvu, elektronide arvu ning prootonite arvu tuumas. Mis on ja millal avastati elektron Elektron on elementaarosake, mis on avastatud 1897. Aastal Thomsoni poolt. Elektronid on negatiivse laenguga ning koos prootonite ja neutronitega moodustavad aatomeid. Elektronid moodustavad aatomituuma ümber elektropilve, kus kujutatatakse neid elektronkihtidena. Planetaarne aatomi mudel Rutherfordil oli planetaarne aatomimudel, mis sai alguse 1911. Aastal, kui sai alguse ka aatomituuma avastamine. Planetaarmudeli järgi sarnaneb aatom pisitillukese Päikesesüsteemiga.
Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium
aatomnumbriga. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed. Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Iga järgmise keemilise elemendi aatomituumas on üks positiivse elektrilaenguga tuumaosake ehk prooton rohkem ning aatomi elektronkattes üks negatiivse elektrilaenguga elementaarosake ehk elektron rohkem. Aatominumbrite tõusvas järjestuses reastatud keemilistel elementidel hakkavad omadused perioodiliselt korduma. Samuti on keemilised elemendid perioodilisustabelis jaotatud sarnaste omaduste järgi. Perioodilisustabel on jagatud seitsmeks perioodiks ja kaheksateistkümneks rühmaks. Periood on horisontaalne rida. Need on moodustatud elementide aatomite elektronkatte ehituse järgi. Ühe perioodi
· raadiolained (pikimad lained) · infrapunane e. soojuskiirgus · nähtav valgus · ultraviolettkiirgus · rörtgrnkiirgus · gammakiirgus (lühimad lained) Mida lühem lainepikkus, seda suuremat energiat laine endaga kannab ning seda ohtlikum on kiirgus elusorganismidele. Elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel, võib uude keskkonda sattumisel peegelduda, murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaarorbiit satelliidi orbiit kulgeb pooluste lähedalt Emiteeritud em kiirgus kiiratud (mitte peegeldatud!!!) em kiirgus Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke Hüperspektraalsed sensorid täiustatud multispektraalsed sensorid, mis võimaldavad
erudeeritud, ilma kõrghariduseta. Töötas peamiselt apteekides, sisustas laboreid. Sai O2 (tuliõhk) mitmel erineval viisil ja uuris seda põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Avastas kloori(1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorggaanilisi ja orgaanilisi happeid-HCN, H3AsO4. oblik-,viin-, õun-, sidrunhapetjne. 4) Mis on elementaarosake (EO) on struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis võtab kõigist nüüdisajal tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Tänapäeval tuntud üle 350 EO (arv kasvab pidevalt); pole välistatud,et EO on lõpmata palju. EO- *footonid * leptonid * hadronid 5) Einsteini valemi juurde massidefekt E= mc2. energia ja massi ekvivaletsuse seadus(1905). Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste(elektronid, prootonid, neutronid) massiga
Elementaarosakeste füüsika Referaat 2011 Mis on elementaarosake ja kuidas neid liigitada? Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi.Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad ja ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaarosakestest. Kõige loomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastimõjud, mis osakeste vahel valitsevad :
Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks (eriti D ja 4He). Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi 1H-tuumad.
I etapp 1897 1932 I etapp Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 II etapp Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni III etapp Kõik osakesed on keerulise struktuuriga Elementaarosake Nimetus võeti kasutusele 1930ndatel aastatel, siis nimetati nii osakesi, millest on ehitatud maailm. Nendeks osakesteks olid elektron prooton neutron footon Selgus, et neutron eksisteerib vabas olekus keskmiselt 15 minutit ja siis laguneb. 0 n 1 => 1 H 1 + 1 e 0 + e
(m on elektroni mass ja v on elektroni kiirus) ning h on footoni ehk valguskvandi energia ( on footonile vastava laine sagedus ning h on Plancki konstant)Kui footoni energia on suurem kui väljumistöö, siis väljub elektron, mille kineetiline energia võrdub footoni energia ja elektroni väljumistöö vahega. Teades elektroni massi, on võimalik arvutada tema kiirus. Footonid- Footon on fundamentaalne elementaarosake, mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Enamasti tähendab see, et elektriliselt laetud kehad vahetavad omavahel virtuaalseid footoneid. Näiteks positiivselt laetud aatomituum ja negatiivselt laetud aatomi elektronkate mõjutavad teineteist virtuaalsete footonitega. Footoni energia on määratud valemiga: kus on footoni energia, on Plancki konstant, on footoni sagedus ja on tema lainepikkus (sagedus ja lainepikkus on teineteisega pöördvõrdelised). E tähistab footoni poolt edasi
Valguse kvantiseloom ilmneb selgemalt valguse kiirgumisel (tekkimisel) ja neeldumisel (kadumisel). Laineline olemus tuleb esile peamiselt valguse levimisel. 34. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380– 700 nanomeetrit. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. Valgus koosneb ka footonitest ja footon on elementaarosake, mis vahendab elektromagnetilist vastastikmõju. Enamasti tähendab see, et elektriliselt laetudkehad vahetavad omavahel virtuaalseid footoneid. Näiteks positiivselt laetud aatomituum ja negatiivselt laetud aatomielektronkate mõjutavad teineteist virtuaalsete footonitega. 35. Millest sõltub valguse värvus? Valguse värvus sõltub valguse laine pikkusest. Lainepikkusega 380 nm liikuvat kiirgust tajub inimsilm lilla värvina ja 700 nm lainepikkusega lõpeb
Aine- ja energiaringe looduses Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest.
Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni Kõik osakesed on keerulise struktuuriga 56 Elementaarosake Nimetus võeti kasutusele 1930ndatel aastatel, siis nimetati nii osakesi, millest on ehitatud maailm. Nendeks osakesteks olid elektron prooton neutron footon 57 Selgus, et neutron eksisteerib vabas olekus keskmiselt 15 minutit ja siis laguneb. 0n1 => 1H1 + 1e0 + ne Looduses ei esine vabu neutroneid, aga neid on võimalik vajadusel
Näited universumi koos selline jõud koos; tuum koos Radioaktiivsed kiirgused Fundamentaalosake- algosake, mis ei koosne millestki. (lepton elektron, neutriino, kvark, vaheosakesed (nt footon) Iseloomustavad: kvantarvud (peakvantarv kihid/kõrvalkvantarv- alakihid s ja p.../magnetkvantarv- orienteeritud ruumis x,y,z/spinnkvantarv- spinn), mass, värvilaeng Elementaarosake- koosneb teistest osakestest nt kvantidest. Iseloomustavad- veidrus, sarm, ilu(omad.mis näitavad mingit sorti käitumist erinevates vastastikmõjudes) Mateeria osakesed- leptonid ja kvargid. Mateeria koosneb 1. põlvkonna osakestest (u ja d kvarkidest ja elektronidest) Leptonid- (elektron, eletronneutriino...) osalevad nõrgas vastastikmõjus ja elektromagnetjõus ja gravitatsioonil, aga ei osale tugevas vastastikmõjus. Olemas on mass (kergem kui kvark) ja laeng (0/-1)
annaabi.ee 
