Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes;
Tärklis on kõrgmolekulaarne aine ehk polümeer looduses moodustub rohelistes taimedes fotosünteesil. 6CO2+6H2O->C6H12O6+6O2 C6H12O6->n(C6H10O5)+ nH2O Tähtsaim keemiline omadus: 1) Mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsib n(C6H10O5)+ nH2O -> n C6H12O6 (seedimine) Seedekulglas: n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt.
Kui reaktsiooni käigus ga temperatuur langeb, on eksotermiline reaktsioon, kus soojusefekt on negatiivne ning süsteem annab energit ära. Katse nr 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Saada teada, mitu mooli vask(II) sulfaati on ühe mooli vee kohta. Reaktiivid: CuSO4 vask(II)sulfaat ; H2O vesi Töö käik: Kaaluda kuiv ja puhas tiigel, selles omakorda sisse kaaluda 1,0-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutamiseks kuumutada tiiglis olevat segu gaasipõleti kohal (kollase leegiga!!!) kuni värvus muutub sinisest värvituks. Peale kuumutamist lasta tiiglil jahtuda ning uuesti kaaluda. Kuumutamist korrata seni, kuni kaal on konstantne. Kuumutamisel eraldunud mass vastab kristallvee massile. Katse tulemustest arvutada kristallvee koefitsent (n) ja vask(II)sulfaat kristallhüdraadis, s.o. vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta Katse andmed:
- kasutatakse taimekaitsevahendina seenhaiguste tõrjeks - kasutatakse peitsina riide värvimisel - kasututakse keeduvärvide valmisstamisel FeCl3 raud(III)kloriid on punakaspruun väga hügroskoopne aine. Kasutatakse metallide söövitamisel. Raua keemilised omadused Puhas raud on must, pehme, keemiliselt väheaktiivne metall. Lisandeid sisaldav raud roostetab niiskes õhus kiiresti. 4Fe+2O2 + nH2O-> 2Fe2O3*nH2O (rauarooste) Kuivas õhus katub raud musta segaoksiidi kihiga(rauatagiga), mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest ( näiteks sepistatud raudesemed). 3Fe+2O2 -> Fe3O4 Aktiivse etallina reageerib raud lahjendatud hapetega: Fe+2HCl -> FeCl2 + H2 Raua tootmine Raud redutseeritakse maagist CO (süsinikoksiid, vingugaas) abil. Fe2O3+3CO -> 2Fe + 3CO2 Fe +3elektroni -> Fe (redutseerub)
ainena. Samuti kon- ldamine. Toiduainete- keemilised kiudained, diitritööstuses. Tarvi- tööstuses. Tärkise- lakkide-, plastmasside-, tatakse ka toiduainete siirup. Meditsiinis, liimainete-, tsellofaani konserveerimisel. ravimite valmistamine. tootmisel. hüdrolüüs: hüdrolüüs: hüdrolüüs: C12H22O11 + H2O--> (C6H10O5)n + nH2O-> (C6H10O5)n + nH2O-> C6H12O6 + C6H12O6 CH O n 6 12 6 CH O n 6 12 6 lubjapiima lisamine: reag. hapetega: C12H22O11 +3Ca(OH)-> [C6H7O2(OH)3]n + C12H22O11 + 3Ca(OH)2 nHONO -> [C6H7O2(OH)2ONO2]n+
· Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine
· Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine
hoida hapusid toiduaineid. Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht: Al2O3 polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja · seismisel niiskes õhus kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. · kuumutamisel tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3 Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3
lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik: Töökäik: Kaaluti tiigel ja sellesse lisati 1-1,2g Cuso4 * nH2O. Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi eksikaatoris ja kaaluti. Jätkati lisati 3g ammooniumnitraati ja teise kuumutamisega konstantse kaalu 3g naatriumsulfaati. Termomeetriga
Töövahendid: leeknõelad, HCl lahus, Li, Na, K, Ca, Ba, Cu soolade lahused. Soolade leegi värvused. Tulemused: Li+ punase värvi Na+ kollase värvi K+ lilla värvi Ca2+ oranž Ba2+ kollase värvi Cu2+ roosa värvi Katse 3. Vask(II)sulfaat vesi 1/5 kristallvee koefitsendi määramine. Töövahendid: tehnilised kaalud, vask(II)sulfaat-vesi 1/5, tiiglid, tiiglitangid, eksikaator. Katse tulemused: Tiigel 17,91g Tiigel + CuSO4 nH2O 19,03g CuSO4 nH2O 1,12g Tiigel + CuSO4 18,65g Kristallvesi 0,38g Arvutamine: CuSO4* 5H2O CuSO4 * 6H2O nh2o=0,38g/18g/mol = 0,021mol Msool= 0,74g n = m/m = 0,74g/160g/mol = 0,0046 mol 6. Keemiline kineetika ja tasakaal 6.1Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Katse 1. Töövahendid: 1M HCl, Zn, Al, Sn, Cu, katseklaasid. Metall Järeldus Zn reageerib aktiivselt happelahusega Al kuumutamisel toimub reaktsioon kiiremini
Elektrokeemiline korrosioon Fe + HCl->FeCl2 + H2 2H+2e->H2Happelises lahuses seob elektrone H+(vesiinikioon) 30 *Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid
Süsivesikud ehk sahhariidideks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis koosnevad C, H, O ning milles H ja O vahekord on nagu vees H2O. Üldvalem CnH2nOn ehk Cm(H2O)n polühüdroksükarbonüülühendid Liigitus: Monosahhariidid ehk Oligo ehk di-sahhariidid Polüsahhariidid monoosid C6H12O6 glükoos C12H22O11 nC6H12O6 -> (C6H10O5)n + C6H12O6 fruktoos C6H12O6 + C6H112O6 -> nH2O C12H22O11 + H2O Tärklis, tselluloos Keemilised omadused: glükoosi eeskujul 1) -CHO rühma tõttu oksüdeeruvad a) b) Cu(OH)2 t->CuO+H2O 2) Redutseeruvad H2 toimel 3) Reageeri mineraalhapetega ja hüdroksiididega, kus 4 ja 5 C asendatakse metalli ja happega moodustavad estreid. 4) Käärimine a) C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2
· Temperatuur · Niiskus · Päike · Seened · Putukad · Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas värvimise, õlitamise , lakkimise või korrosioonikindlama metallikihiga katmise teel. Kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peaaegu , et üldse. Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://web.zone.ee/evelins/metallidtest1/korrosioon.html http://www
ka mitmesuguseid kõrvalaineid MAAK (rikastamine) > RIKASTATUD MAAK (särdamine) > METALLI OKSIID (redutseerimine) >METALL Malm raud + (2-5%)süsinikku, aga ka teisi lisandeid Metallid peegeldavad hästi valgust, plastilised, soojusjuhid, elektrijuhtivus(hõbe, vask) Redutseerija loovutab elektrone ehk ta oksüdeerub Rooste 4Fe + 3O2 + nH2O = 2Fe2O3 * nH2O Sulamid -koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de) ka mittemetalle Sulamite eelised odavamad, paremate omadustega kui vastavad puhtad metallid, Särdamine - maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks Teras raud + (alla 2%) süsinik Vasesulamid Cu + tina =pronks (skulptuurid, medalid, seadmed)
2P + 5Cl2 5PCl5 HNO3 lämmastikhape HPO3 metafosforhape Vastavad happed HNO2 lämmastikushape H3PO4 ortofosforhape 4HNO3 4NO2 + O2 + 2H2O P4O10 + 2nH2O NO2 + H2O HNO3 + HNO2 4(HPO3)n NO2 + H2O HNO3 + NO (HPO3)n + nH2O nH3PO4 NO2 + O2 + H2O HNO3
(eraldub soojust, soojusefekt negatiivne) ning naatriumsulfaadi lisamisel endotermiline reaktsioon (neeldub soojust, soojusefekt positiivne). Katse 4: Vask(II) sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Töö eesmärk: Arvutada katse tulemustest kristallvee koefitsient (n) vask(II)sulfaat kristallhüdraadis (s.o vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta) Kasutatud töövahendid: kaal, tiigel, gaasipõleti, eksikaator Kasutatud reaktiiv: CuSO4 · nH2O vask(II)sulfaat kristallvesi Töö käik: Kaaluti kuiv ja puhas tiigel (±0,01g). Tiiglisse kaaluti 1-1,2 g CuSO 4 · nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutati tiiglit ettevaatlikult gaasipõleti leegil (u 220 oC), mille juures sool muutus veevabaks. Tekkinud CuSO4 oli värvitu ühend. Tiigel jahutati eksikaatoris ja kaaluti. Kuumutamist korrati konstantse kaalu saavutamiseni. Kuumutamisel vähenenud mass vastas soolast eraldunud kristallvee massile.
Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tänapäeval alumiinium mitmete vaktsiinide koostises alumiiniumhüdroksiidi kujul, samuti leidub Al(OH)3 ka ravimites. Ei leidu looduses, kuna tekib alumiiniumi töötlemisel kõrvalsaadusena. c) PbO2 plii(IV)oksiid Tumeda värvusega PbO2 on kasutusel akudes elektroodina. Väga tugevate oksüdeerivate omadustega, tugevalt mürgine. Kasutusel pürotehnikas ja tikkude valmistamisel. Looduses
tuleb õhust. Raua korrosioon · Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, mis tähendab ka roostel kõige suuremat majanduslikku kahjut. · Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. · Rooste on urbne ja poorne, ei nakku metallipinnaga tugevalt ega takista raua edasist korrosiooni. · Raua keemiline korrosioon Raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 2Fe2O3 · Raua elektrokeemiline korrosioon: 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O Vase korrosioon · Õhus omandavad vask ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga (korrosiooni osakestega). · Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega · Vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis erinevate varjunditega sinakaks või roheliseks. Kuld ja hõbe. · Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbersulfiid
Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kergesti kriimustatav Plastiline Mehaaniliselt hästi töödeldav Keemilised omadused Keemiliselt aktiivne metall Teda katab tihe oksiidikiht Õhus püsib tavalisel temperatuuril muutumatuna Reageerib veega oksiidikihi eemaldamisel või kõrgemate
1*1000=1100g/l : V1=25; P1=745 mmHg; P2=102,5 KPa=760102,5/101,325=769 mmHg; V- =1500/1100=1.36l V2=25*745/769=24,22 n- =111g/(39+35.5)=0.15 9. . Cm=0.15/1.36=0.11/l , . 20. (Cx) - , . - . Cx1=n-1/nH2O+n-1+n- . = 1+2+3+...= 2+..... = .1 Cx(KCl)-? NaCl-9g, H2O-102g 1 1 =n/(n1+n2+...) n(NaCl)=m/M=9/54.5=0.17mol ( n(H2O)=102/18=5.67mol ) . Cx=0,17/5.67+0.17=0.029
12. Di-ja polüsahhariidid kuuluvad eetrite aineklassi. 13. Rakud saavad energiat glükoosist. C6H12O6+6O2----6CO2 + 6H2O + energia tselluloos (puidu põlemine) (C6H10O5)n 14. fotosüntees 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid. 15. Taimed sünteesivad tärklist glükoosist. nC6H12O6----(C6H10O5)n + nH2O. Polükondensatsioon 16. tärklise hüdrolüüsi võrrand (C6H10O5)n + nH2O---- nC6H12O6. Tärklis laguneb ensüümide abil glükoosiks. Sahharoosi hüdrolüüs glükoos+fruktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11 laktoosi hüdrolüüs glükoos+galaktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11 maltoosi hüdrolüüs C12H22O11+H2O--- C6H12O6 + C6H12O6 17.glükoos annab ja fruktoos ei anna hõbepeeglireaktsiooni, sest see reaktsioon toimub ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega. Valgud-proteiinid 1.
Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid- on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust, lahusest sadeneb valge sültja massiga välja alumiiniumhüdroksiid: AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl See on samuti valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Tegelikult on ta polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 * nH2O. Alumiiniumhüdroksiid on väga nõrk alus ja tüüpiline amfoteerne hüdroksiid. Ta reageerib kergesti nii hapetega kui ka leelistega. Kuumutamisel alumiiniumhüdroksiid laguneb, tekib oksiid ja vesi. PbO2-pliioksiid- Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Reageerimine: Happega: PbO + 2HCl PbCl2 + H2O
LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koostises. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Keemilised omadused Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tegelikkuses on alumiiniumi keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem teda katva tiheda oksiidikihi tõttu. Oksiidikiht kaitseb alumiiniumit edasise oksüdeerumise eest ja see muudab alumiiniumit ka vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. Kui alumiiniumeseme panda kraapida mingi terava esemega ja oksiidikiht
laktoositalutamatus Huvitav : 90% aasia täiskasvanutest ei saa tarbida laktoosi sisaldavaid produkte Polüsahhariidid - koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil: nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O energia varuaine taimedel (sibulates,mugulates,teraviljades) Riis, mais, kartul eriti tärklisi rikkad sooltorus hüdrolüüsi järel laguneb glükoosiks (C6H10O5)n + nH2O --H2SO4 nC6H12O6 Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes, koosneb glükoosijääkidest Energeetiline reserv,varu Glükoosi ebapiisuvusel laguneb glükogeen glükoosiks Peamine glükoosi varude vorm loomses rakus Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks Tselluloos kõige levinum orgaaniline aine Maal Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%) taimeraku kestade peamine koostisosa
võttis ta endale soojusenergiat tema ümbritsevast veest. Seda reaktsiooni võib nimetada endotermiliseks. Kuid naatriumsulfaadi lahustamiseks läks energiat vaja vähem, kui eraldust. Üleliigne soojusenergija sattus ümbritseva vette. Hessist reaktsiooni nimetatakse eksotermiliseks. Katse 4: Vask(II)sulfaat -5- vee kristallvee koefitsendi määramine Töö vahendid: Leegipõleti, tiigel, kaalud. Töö reaktiivid: CuSO4 * nH2O Töö kirjaldus: 1. Asetasime tiihlisse mõni kogus Vask(II)sulfaat -5- veed. Kaalusime ja võrdlesime tiigli mass ainega ja aineta. Tulemuseks saime: MCuSO4 * nH2O= 1,11 g 2. Soojendasime tiiglit põletileegil kuni CuSO4 * nH2O muutus valgeks ning hoidsime jahtumiseni eksikaatoris. Kordasime seda mitu korda ning määrasime minimaalse tiigli kaalu. 3. Enamus veest vaba CuSO4 * nH2O kaaluks saime MCuSO4= 0,78g Saadud andmed:
tonni maakoore kohta sisaldub seal seega keskmiselt 82 kg alumiiniumi. Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koostises. Alumiinium kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisse. Enam kui 250 alumiiniumimineraali moodustavad üle poole maakoore massist. On välja arvestatud, et maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Sulamid Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks.
Ehe väävel tekib divesiniksulfiidhappe ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit : Juustes Karvades Küüntes Sarvedes Sulgedes Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi
· hea elektri- ja soojusjuhtivusega, · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Tähtsamad ühendid või sulandid Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine( alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Kasutamine Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega
kombinatsioon Kaltsedon Muguljad massid, Hall, sinakas, Vaha, vaigu M karpjas K7 S; HT - SiO2 sekretsioonid, varieeruv T 2,65 subvulkaaniline Trigonaalne, kvartsi peitkrist. erim koorikud Opaal Muguljad massid, Valkjas hall, Vaha M karpjas K 5-6 S; BK; HT - SiO2*nH2O koorikud, nõrud, opalestsents vaoigu T 2-2,5 subvulkaaniline Amorfne kaugstrukt massiivne HÜDROKSIIDIDE KLASS Götiit Nõeljad agregaadid, Kollakas-pruun, Teemandi, L täiuslik K 5-5,5 S sooraud; FeO(OH) muldjad massid, pruun matt T 4,4 (3,3) BK; MUR rombiline nõrud; primal. krist
o MgCO3 + CO2 + H2O -> Mg(HCO3)2 · CaCl2 (MgCl2), CaSO4 (MgSO4) - jääv karedus (kõrvaldamine keemiliselt) · CaCO3 on mitmeid esinemisvorme looduses - marmor, lubjakivi, kriit, dolomiit (CaCO3 x MgCO3) p-metallid · madal sulamistemp. -> sulamid · läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti Al · hõbevalge,kerge,pehme,hea elektri-ja soojusjuht, väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. · o-a. 3 · boksiit- Al2O3 x nH2O · vähene vastupidavus leeliste ja hapete suhtes. · k.väävelhappe ja lämmastikhappe toimel Al tavatemperatuuril passiveerub-> nende mõjul tekib Al pinnale eriti püsiv,ka hapete toimele vastupidav kaitsekiht · kasutamine: maagina,ehitusel,sulamites, tarbeesemetena · tootmine: oksiidiga elektrolüüsiga (sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel) Pb,Sn · Pb - kasutatakse värvides · Pb - takistab radioaktiivse kiirguse levikut
11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine 13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend 22) Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend 23) Malahiit – (CuOH)2CO3 ; poolvääriskivi 24) Paatina - 3. S-metallid – I ja II A-rühmas, väga aktiived, pehmed, levinumad Ca, Mg, Na, K, hoitakse õlis, põlevad värvilise leegiga, leiduvad vaid ühendites, viimasena täitub s-kiht
alkoholi tegemiseks *valge *tahke *kristalne *lahustub vees *magusam kui sahharoos Tärklis ehk (C6H10O5)n on taimede varuaine, seda sünteesitakse glükoosist ja glükoosi molekulide jäägid on asetatud ühtepidi füüsikalised omadused: *valge *amorfne(pole kindlat struktuuri) *vees lahustumatu *pundub *kuumutamisel moodustab kolloidlahuse (kisell, kliister)keemilised omadused: *hüdrolüüsub ehk ensüümide või hapete toimel reageerib veega. Lõppprodukt on glükoosn(C6H10O5)n+NH2O->NC6H12O6 Inimene on võimeline hüdrolüüsima tärklist kasutades amülaasi. Tselluloos on taimede tugiain, mis koosneb glükoosimolekulijääkidest, see on kiuline ja molekulid on köidetud kimpu. Puuvill on 99,9% tselluloos füüsikalised omadused: *kristalne *valge *vees mitte lahustuv *ei pundu veega *ei moodusta kolloidlahust kuumutamisel keemilised omadused: inimesed ei suuda hüdrolüüsida, bakterid ja seened suudavad
on ligi 50% tselluloosi. Tselluloos on -D-glükoosi molekulidest 1,4--glükosiidsete sidemete abil moodustunud polüsahhariid: Tselluloosi derivaadid: Tselluloosi molekulis on iga D-glükoosi jäägi kohta kolm hüdroküülrühma. Tselluloosi reageerimisel lämmastikhappega moodustuvad lämmastikhappe estrid. Nitreerimisreaktsioon lämmastikhappega kulgeb mono-, di-, ja triasendatud tselluloosi estrite tekkega: [C6H7O2(OH)3] n + n HNO3 [CH6H7O2(OH)2ONO2] n + nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 2n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)2] n + 2nH2O [C6H7O2(OH)3] n + 3n HNO3 [CH6H7O2(OH)(ONO2)3] n + 3nH2O Asendatuse aste määratakse saadud nitrotselluloosis sisalduva lämmastiku protsentuaalse hulga järgi. Monoasendatud estrid sisaldavad teoreetiliselt 6,7%, diasendatud 11,1% ja triasendatud 14,4% N. Kuna tselluloosi nitreerimisreaktsioon on tasakaaluline, siis kaasneb temaga hüdrolüüsireaktsioon, mille tulemusel moodustub segu erineva asendatusastmega tselluloosi
Pindpinevus 1. Arvutatakse uuritava lahuse pindpinevus(mJ/m2) erinevatel määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb kontsentratsioonidel. eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks x= H2O (nH2O/nx), pindpinevusjõuga F. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kus x on uuritava lahuse pindpinevus, (H2O) on vee pindpinevus, mille leiame tabelist, kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest n(H2O) on vee tilkade arv. märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja
a kõik lämmastikgaasid 2) Elektrokeemiline korrosioon: toimub tavatemperatuuril ja elektrolüüdi lahuses a) Happelises keskkonnas- toimub iseenesest ja on eksotermiline A(-): Fe - 2e- -> Fe2+ - oksüdeerumine K(+): 2H+ + 2e'-> 2H-> H2 - redutseerumine Summaarne: Fe + 2H -> Fe + H2 b) Neautraalses keskkonnas, kus oksüdeerijaks on hapnik A(-): Fe - 2- -> Fe2+ K(+): O2 + 4e- + 2H2O -> 4OH- Summaarne: 4Fe + 3O2 + 2nH2O -> 2Fe2O3 x nH2O - roostekiht Korrosioonikaitse Enamik meetodeid põhineb metalli isoleerimisel korrodeeruvast keskkonnast 1) Õlitamine: nt rattakett, uksehinged 2) Värvimine ja lakkimine: nt autokere, rattakere, aiapostid 3) Metalli katmine vähemaktiivsema metalliga: nt nikli: masinaosad ja tööriistad- ja tinakiht: konservikarbid 4) Metalli katmine aktiivsema metalliga: nt tsingi: aiavõrk, vihmaveetorud, ämbrid
peedisuhkur - tekib kui omavahel liituvad glükoos + fruktoos. C 6H12O6 + C6H12O6 C12H22O11. c) Laktoos e. piimasuhkur - glükoos + galaktoos. C6H12O6 + C6H12O6 C12H22O11. Disahhariidi hüdrolüüsi võrrand - C12H22O11 + H2O C6H12O6 (fruktoos) + C6H12O6 (glükoos) = invertsuhkur. 9) Invertsuhkur - glükoosi ja fruktoosi (võrdmolekulaarne) segu. 10) Glükoosi polükondensatsiooni võrrand (tärklise ja tselluloosi teke). nC6H12O6 (C6H10O5)n + nH2O 11) Võrrelda tärklise ja tselluloosi struktuuri ja omadusi. Tselluloos - tänu kolmele vabale OH- rühmale tselluloosi molekulis tekivad vesiniksidemed polümeerahelate vahele, seetõttu tselluloos on hüdrofiilne aine. Inimese organismis ei hüdrolüüsu tselluloos tagasi glükoosiks, sest meil puudub selleks vajalik ensüüm. Tselluloosi sisaldus puuvillas on 90%. Tärklis - hüdrolüüsub inimorganismis, sest meil on selleks vajalikud ensüümid
temperatuur kiiresti 0 C.Võrreldes neid kahte katset võib öleda, et naatriumsulfaat reageeris (destileeritud) veega ägedamalt , sest langus oli 23 C,mis on väga suur muutus katses.Katseklaasis A toimus eksotermiline reaktsioon ning katseklaasis B endotermiline reaktsioon. Katse 4: Töö eesmaärk: Vask(II)sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Vask(II)sulfaadi molekul seob endaga teatud arvu molecule vet ning tema valemi üldkuju on CuSO4 x nH2O . Suurust n nimetatakse kristallvee koefitsendiks ja seda saab arvutada alljärgneva valemi abil: N= aine mass (g) / aine molaarmass (g x mol-1) Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel puhas kuiv tiigel. Tiiglisse kaaluda 1-1,2 g CuSO4 x nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutada tiiglit termostaadis 220 .c juures või ettevaatlikult gaasipõleti leegil, mille juures sool muutub veevabaks. Tekkinud CuSO4 on värvitu ühend.
Fe3O4=FeO*Fe2O3 , sel juhul võiksime Fe3O4 nimetada raud(II,III)oksiidiks. 2. reageerimine veeauruga kõrgtemperatuuril 3Fe+4H2O=Fe3O4+4H2 2Fe+3H2O=Fe2O3+3H2 3. reageerimine hapetega reaktsioonil eraldub gaasiline vesinik ja lahusesse moodustub vastava happe sool Fe+2HCl=FeCl2+H2 Fe+H2SO4=FeSO4+H2 4. reageerimine soolaga Fe3++3KCl=FeCl3+3K Fe2++3KCl=FeCl2+2K 5. reageerimine mittemetalliga Fe3++3Cl=FeCl3 Fe2++2Cl=FeCl2 6.roostetamine 4Fe+3O2+nH2O=2Fe2O3*nH2O ühendid: Looduses esineb umbes 500 rauamineraali, millest umbes 300 on leidnud kasutamist raua tootmiseks. Hematiiti nimetati rauamennikuks ja teda kasutati välispidiselt puudrina ning seespidiselt ravimullana. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Maakoores leidub rauda ainult ühenditena. Neid looduses esinevaid rauaühendeid, mida kasutatakse raua ja rauasulamite tootmiseks nimetatakse rauamaakideks. Tähtsamad rauamaagid on järgmised: 1
plastmassid ja tehiskiud. Termoplastid on materjalid, mis kuumutamisel pehmenevad ja jahtumisel kõvenevad. Termoreaktiivseteks nim maerjale, mis kuumutamisel vedelduvad ja ende esialgsed omadused taastuvad jahtudes. Polüamiidid on polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidirühm (-CO-NH-). Polüamiid võib moodustada aminohappe molekulide kui monumeeride polükondensatsioonil. (-(CH2)5C NH-) + nH2O Kõige tähtsamad polüamiidid: nailon-6 ja nailon-6,6. Nailonkiud on toatemperatuuril keemiliselt küllaltki püsivad leeliste ja tugevasti lahjendatud hapete suhtes ega lahustu õlides ja bensiinis, aga atsetoonis küll. Nailonkiul on väike kuumuskindlus. Polüamiidkiul on väga hea tõmbetugevus, ta on vastupidav kulumise ja painutamise suhtes = nailonsukad. Polüamiinidest tehakse ka valatud esemeid ja muid plastmasstooteid. Kevlarkiu tõmbetugevus on
erksamaks ja tulekindlamaks, muutes neid mittesüttivaks. Sinisavi, milles leidub alumiiniumi Leidumine looduses/ Saamine Alumiinium on kolmas kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % maakoore massist. Keemilise aktiivsuse tõttu teda leidub ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, mineraalide ja vulkaaniliste kivimite koostises. Tähtsamateks alumiiniumiühenditeks on boksiit (Al2O3 * nH2O) ja kaoliin (Al2O3 * 2SiO2 * 2H2O). Saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Korund Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. See on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb oma kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nim. smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis ja poleermisvahenditena
C% = 0,50 + * (1,020 1,0019) = 1,821% Lahuse massi arvutamine: m=*V m = 1,020 g/cm3 * 250 cm3 = 255 g NaCl mass lahuses: mNaCl = mNaCl = = 4,64 g Lahuse molaarsus: CM = nNaCl = nNaCl = =0,079 mol M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol CM = = 0,316 mol/dm3 Lahuse molaalsus: Cm = mH20 = mlahus - maine mH2O = 250 6,64 = 245,36 g = 0,245 kg Cm = = 0,322 mol/kg Lahuse moolimurd: Cx = H2O = 1,00 g/cm3 mH2O = * V = 1,00 * 250 = 250 g M(H20) = 2*1 + 16 = 18 g/mol nH2O = = 13,8 mol Cx = = 0,00579 NaCl % sisalduse liiva-soola segus: %==*100%=87,6% Lahuse normaalsus: CnNaCl = mNaCl = 4,64g = 0,00464 kg Vlahus = 250 dm3 = 0,250 dm3 = 0,00025 m3 CnNaCl = = 0,317 g*ekv/dm3 Leian NaCl % sisalduse liiva-soola segus : %NaCl =100%*=83% Lahuses oli 90% soola Veaarvutus: 90%-83%=7% Kokkuvõte ja järeldused: Katse käigus peaks arvestada kui palju soola sisaldas liiva-soola segu. Tegelikult valmistati 90% soola sisaldusega segu. Aga arvetuse järgi mina sain 83%
m = 1,0051 g/cm3 * 250 cm3 = 251,275 g NaCl mass lahuses: mNaCl = mNaCl = = 2,405 g Lahuse molaarsus: CM = nNaCl = nNaCl = =0,0411 mol M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol CM = = 0,1644 mol/dm3 Lahuse molaalsus: Cm = mH20 = mlahus - maine mH2O = 251,275 - 2,405 = 248,87 g = 0,24887 kg Cm = = 0,165 mol/kg Lahuse moolimurd: Cx = H2O = 1,00 g/cm3 mH2O = * V = 1,00 * 250 = 250 g M(H20) = 2*1 + 16 = 18 g/mol nH2O = = 13,8 mol Cx = = 0,00297 Lahuse normaalsus: CnNaCl = mNaCl = 2,405g = 0,002405 kg Vlahus = 250 dm3 = 0,250 dm3 = 0,00025 m3 CnNaCl = = 0,1644 g*ekv/dm3 · g/dm3-> kg/m3 NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus A: mseguA = 5,90 g A%NaCl = 100 * = 40,76% Veaarvutus: Tegelik NaCl sisaldus liiva ja soola segus oli 50%. Seega tegelik mNaCl=0,5*5,90=2,95g
molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3 Võtsin 8,00g 70% (B) segu. =1,0146 g/cm3 1=1,0126 2=1,0161 C%1=2,00 C%2=2,50 C%=2,00+0,50/0,0035*0,0020 = 2,29 C% Vlahus lahus mNaCl= 100% mNaCl=250*1,0146*2,29/100% = 5,81 g w%NaCl=5,81/8,00*100%=73% C=n/v nNaCl=5,81/58,5 = 0,099 mol C=0,1/0,25 = 0,4 M Cm=n/m Cm=0,1/0,25 = 0,4 mol/kg =1,0146g/cm3=1014,6g/dm3 = 1014,6 kg/m3 Cx=0,1/0,1+13,9=0,1/14 = 0,007 nH2O=250/18 = 13,9 mol Cn=5,8/1/0,25=5,81/0,25 = 23,24 ekv/dm3 Järeldused Ebatäpsused võivad tuleneda täpsusvigadest mõõtmisel. Eksperimentaalne töö 2 S o o l h a p p e l a h u s e v a l m i s t a m in e j a k o n t s e n t r a t s i o o n i m ä ä r ami ne Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH
2,50 Lahuse molaalsus: naine Cm = mlahusti mH20 = mlahus - maine mH2O = 253,1 5,01 = 248,09 g 0,2481 kg 0,0856 Cm = = 0,345 mol/kg 0,24809 Lahuse moolimurd: naine Cx = n ainen lahusti H2O = 1,00 g/cm3 mH2O = V = 1,00 250 = 250 g M(H20) = 2 1 + 16 = 18 g/mol m 248,09 nH2O = = = 13,78 mol M 18 0,0856 Cx = = 6,1735 0,085613,78 Lahuse normaalsus: n aine Cn = V lahus mNaCl = 5,01 g = 0,00501 kg Vlahus = 250 dm3 = 0,250 dm3 = 0,00025 m3 0,0856 Cn = = 0,3424 g ekv/dm3 0,250 g/dm3-> kg/m3 NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus C: mseguC = 5,53 g
kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, siis edasi vaatlemegi põhiliselt raua korrosiooni ja korrosioonikaitset. Raua (või raua sulamite) roostetamine tekitab korrosioonidest kõige suuremat majanduslikku kahju. Soodustavateks teguriteks on veel ka mere lähedus ja tänavate soolatamine (Cl- ioonid). Rooste (raua korrosiooni) koostist avaldatakse harilikult valemiga 2Fe2O3 ×nH2O. Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised: · keemiline korrosioon; · elektrokeemiline korrosioon; · biokorrosioon. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3
1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur. Glükoosi sisaldub veres ja kõikides kudedes ning rakkudes. (1) 1.2 Tootmine Glükoosi toodetakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel: (C6H10O5)n + nH2O H2SO4 nC6H12O6 (1) 1.3 Kasutamine Glükoosi kasutatakse ravimina ja energiaallikana mitmesuguste haiguste korral, ravimite koostisosa. Tekstiilitööstuses viimistletakse glükoosiga kangaid. Klaasitööstuses kasutatakse glükoosi peeglite valmistamisel. Glükoosi sisaldavat tärklisesiirupit tarvitatakse toiduainete ja kondiitritööstuses marmelaadi, karamelli ja küpsiste tootmisel. (2) Glükoos on väärtuslik toitaine, sest organism omastab teda täielikult. Ta on
Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib väävelvesiniku ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises.Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävliühendid on näiteks püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS, barüüt BaSO4, tsölestiin SrSO4, anhüdriit CaSO4 , kips CaSO4*2H2O jne.Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises
Kuni 90% vaske toodetakse vase sulfiididest. (Vasemaak, 2015) Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat (H.Karik, 1984). 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17: ehe vask (Cu), borniit (Cu5FeS4), kalkopüriit (CuFeS2), kalkosiin (Cu2S), koveliin (CuS), burnoniit (CuPbSbS3), tetraedriit (Cu12Sb4S13), tennantiit (Cu12As4S13), enargiit (Cu3AsS4), kupriit (Cu2O), tenoriit (CuO), malahhiit (Cu2[CO3](OH)2), asuriit (Cu3[CO3](OH)2), krüsokolla (CuSiO3•nH2O), brošantiit (Cu4[SO4](OH)6), kalkantiit (CuSO4•5H2O), atakamiit (CuCl2•3Сu(OH)2) (Vasemaak, 2015). Vasemaagid on tavaliselt kompleksmaagid, nad sisaldavad peale mittemaaksete mineraalide (kvartsi, seritsiidi, bariidi jt) sageli pürrotiini, tsingi, plii, nikli, koobalti, molübdeeni, antimoni jt sulfiide ning hajuelementide (Cd, Se, Te, Ga, Tl, Ge, In, Re jt) lisandeid (Vasemaak, 2015). 2.1. Peamised maagid
m.a - kaasaeg x x 1,6...1,7 x Titaanvalge TiO2 1920-ndad - kaasaeg x 2,6...2,9 x Kriit CaCO3, mineraalne lisand e.m.a - kaasaeg x 1,6 x Kips CaSO4 · 2H2O + savi, liiv e.m.a - kaasaeg x 1,52 x KOLLANE Kollane ooker Fe2O3 · nH2O + mineraalne lisand e.m.a - kaasaeg x 2,0...2,4 x Massikot PbO e.m.a - kaasaeg x 2,5...2,7 x Naapoli kollane, nat Pb(SbO3)2/Pb3(SbO4)2 14. saj - 18.saj x x 2,0...2,3 x Auripigment As2S3 e.m.a - 19.saj x 2,4...3,0 ei saa
2.3. Keemilised omadused Rauapulbri põlemisel võib tekkida nii raud(II)oksiidi-FeO, kui ka raud(III)oksiidi- Fe2O3: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2Fe + O2 = 2FeO Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe 3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest. 4Fe + 2O2 = Fe3O4 Raua üheks omaduseks on roostetamine. Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustades põhisaadusena raud(III)oksiidi Fe2O3 Täpsem rooste koostis valem Fe2O3.nH2O Raud reageerib lahjendatud hapetega: Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 6 1.3. Alumiinium 1.3.1. Alumiiniumi kasutusalad Alumiinium on maailmas enim kasutatud mitte-raudmetall. 2005.aastal oli alumiiniumi kogutoodang 31,9 miljoit tonni. Alumiiniumit kasutatakse peaaegu alati sulamina, kuna see parandab tunduvalt mehaanilisi omadusi.
annaabi.ee 
