Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisrežiimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm– h, kus Patm – atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h – elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks)praktikumi juhendaja pooltetteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur)
nx2 -( x )2 nx 2 - ( x ) 2 log paur=f(1/T) 3,000 2,900 f(x) = -1694,2579325841x + 7,6773788319 2,800 R² = 0,9999554742 2,700 2,600 log paur 2,500 2,400 2,300 2,200 2,100 2,000 0,0028 0,0029 0,0030 0,0031 0,0032 0,0033 0 1/T lnpaur ln paur=f(1/T) 4,65396 7,00000
saavutatud rõhul. Seejärel avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks 20mmHg võrra. Kui temperatuur on uuel rõhul konstante, märgitakse rõhk ja temperatuur. Järk järgult rõhku suurendades määratakse 10 keemistemperatuuri erineval rõhul. Valemid: Aine auramissoojus: B= - Entroopia muut 1 mooli aine aurustumine normaalrõhul: J/K*mol Katseandmed: Atmosfäärirõhk P= 762,06 mmHg Jrk. Keemistemperatuur T, 1/ T h, Paur =P-h ln paur nr. t,°C K mm Hg 1. 30,5 303,5 0,00329 635,1 126,96 4,844 2. 41,5 314,5 0,00318 563,8 198,26 5,290 3. 48,5 321,5 0,00311 503,5 258,56 5,555 4. 54,3 327,3 0,00306 443,5 318,56 5,764 5
Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisrežiimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm – h, kus Patm – atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h – elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur)
peratuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur umbes 20 mm Hg võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakase märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk-järgult rõhku seadmes suurendades m tehakse atmosfäärirõhul. Atmosfäärirõhk P= 746.76 mm Hg Järjekorra nr. Keemistemp. C T, K 1/T h, mm Hg paur=P-h log paur 1. 26 299 0.003344 645 101.76 2.0076 2. 43 316 0.003165 550 196.76 2.2939 3. 53 326 0.003067 460 286.76 2.4575 4. 61 334 0.002994 350 396.76 2.5985 5. 68 341 0.002933 250 496.76 2.6961 6
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.14 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik. Katseseadeldis oli juba kokku pandud. Vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus. Suletakse kraan 10. Kolvi küte lülitatakse sisse mille int...
Jrk nr. Keemistemp T, 1/T h, p aur=P-h lg paur t, oC K mmHg 1 48,5 321,5 0,00311 622 138 2,139879 2 51,5 324,5 0,003082 593 167 2,222716 3 58,5 331,5 0,003017 543 217 2,33646
Empiiriline võrrand (vastab lineaarsele sõltuvusele teljestikus ) Konstandid A ja B saab arvutada vähimruutude meetodil: Kus n-mõõtmiste arv, y- mõõdetud ln p väärtus, x- temperatuuri pöördväärtus. Logaritmid tuleb esitada vähemalt nelja kümnendkoha täpsusega. Katseandmed: Tabel 1 Atmosfäärirõhk P=762 mm Hg Jrk nr Keemistemperatuur T, h, Paur=P-h ln Paur t, °C K mm Hg 1 23,5 296,5 3,37*10-3 650 112 4,7185 2 42,5 315,5 3,17*10-3 561 201 5,3033 3 51,5 324,5 3,08*10-3 477 285 5,6525 4 58,0 331,0 3,02*10-3 401 361 5,8889
Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur).
küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus;
Atmosfäärirõhk P-.= 762mmHg 762 Keemiste mperatuur T,K h, Jrk.nr t,°C mm Hg Paur =P-h ln paur x=1/ T 1 27 300 647 115 4,745 0,003333 2 41 314 550 212 5,357 0,003185 3 51 324 445 317 5,759 0,003086 4 60 333 350 412 6,021 0,003003 5 66,5 339,5 250 512 6,238 0,002946
Füüsikalise keemia laboratoorne töö nr.6 Puhta vedelikuküllastatud aururõhumääramine dünaamilisel meetodil Töö teostatud 07.02.2011 amilisel meetodil Jrk. Keemiste T, 1/ T h, Paur =P-h ln paur 1/ T mperatuu r 754,6 nr. t,°C K mm Hg 1 36,5 309,5 0,003231 595 159,6 5,072671 0,003231 2 43 316 0,003165 548 206,6 5,330785 0,003165
Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul.(1001 hPa=750,8 mmHg) Valemid Paur = P - h x 2 y - x y x A= n x 2 - ( x ) 2 nx y - x y B= nx 2 - ( x ) 2 Katsetulemused Järjekorra Keemistemperatuur T, 1/ T h, Paur =P-h ln paur nr. t,°C K mm Hg 1. 24,9 297,9 0,00335 7 650 100,8 4,613138 2. 36,8 309,8 0,00322 8 581 169,8 5,134621 3. 43,9 316,9 0,00315 6 523 227,8 5,428468 4. 5102 324,2 0,00308
pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus;
H aur ln p = A + B/T B=- H_aur=-BR , kuna oli kasutatud ln 2,3 R A= 17,2026 B= -3737,3572 Haur= 31072,4 J/mol = 31,1 kJ/mol Tn.r.= 353,6 K S= 87,8730 JK-1mol-1 TUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL h, mm Hg Paur =P-h ln paur 645 118 4,77 545 218 5,38 445 318 5,76 345 418 6,04 245 518 6,25 145 618 6,43 0 763 6,64 0,0032 0,0033 0,0034 R , kuna oli kasutatud ln
Seejärel märgitakse tabelisse keemistemperatuur etteantud rõhul (elavhõbedasamba kõrgusel). Kui elavhõbedasammas on vahepeal etteantud väärtuselt langenud, suurendatakse vaakumit pumba abil, püüdes saavutada kolvi kütte reguleerimisega stabiilse keemise etteantud rõhul. Kui see rõhk siiski veidi etteantud rõhust erineb, on olulisem märkida üles täpne rõhk (elavhõbedasamba nivoo) optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Edasi avatakse veidi kraani 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks) praktikumi juhendaja poolt etteantud sammu võrra. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur).
Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul. Katseandmed: Atmosfäärirõhk P= 754 mm Hg Keemistemperatuu T 1/T h Paur= ln r K mm Hg P-h Paur tº C 24,4 297,4 0,00336 689 65 4,174 32,6 305,6 0,00327 617 137 4,920 42,2 315,2 0,00317 550 204 5,318 49,7 322,7 0,00310 483 271 5,602 55,8 328,8 0,00304 416 338 5,823 61,0 334 0,00299 349 405 6,003
41345895717 200 749 6.61873898352 100 0 35 40 45 50 55 60 65 Keemistemperatuur t, C ln paur = f(1/T) 𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍 7 6 f(x) = − 5227.53535122824 x + 21.33393 5 ln p, aur 4 3 2
o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) Paur = P - h, kus P - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem
41345895717 200 749 6.61873898352 100 0 35 40 45 50 55 60 65 Keemistemperatuur t, C ln paur = f(1/T) 𝟑𝟒𝟔𝟏,𝟒𝟑 𝑱/𝒎𝒐𝒍 7 6 f(x) = − 5227.53535122824 x + 21.33393 5 ln p, aur 4 3 2
Mdau 4,3% Mbra Mdas Enils Paur 78,6% Joonis 6. Nahkhiireliikide osakaal Laagri talvituspaigas 2008/2009 talvitusperioodil. Kõige suurema liigilise varieerumisega käik Laagri talvituspaigas oli käik 1 (Lisa 3, Foto 10). Suurima osakaalu käigus 1 moodustavad veelendlased (Myotis daubentonii). Käigus 1 talvitus kõige rohkem veelendlasi jaanuari kuus, kus isendite arv oli 97. minimaalne veelendlaste arv käigus 1 oli oktoobri kuus (31 isendit).
Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm - atmosfäärirõhk (baromeetri lugem), h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Katseandmed Atmosfäärirõhk Patm765 mm Hg Jrk. paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur lnpaur 4,6539
Edasi avatakse kraan nii, et rõhk aparaadis väheneks umbes 10 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes vähendades määratakse vedeliku keemistemperatuur erineval rõhkudel. Katse andmed ja arvutused h, Jrk. nr. t,°C T,K 1/T=x mmHg Paur LogPaur=y x*y x² 1 32 302 0,0033 650 101 2,0043 0,00664 0,0000110 2 45 315 0,0032 550 201 2,3032 0,00731 0,0000101 3 55 325 0,0031 450 301 2,4786 0,00763 0,0000095 4 63 333 0,0030 350 401 2,6031 0,00783 0,0000090
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks
Siret Kotka-Repinski Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Kalvi Kõva Külliki Kübarsepp Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja Maris Lauri Heimar Lenk Jürgen Ligi Oudekki Loone Inara Luigas Lauri Luik Ain Lutsepp Jaak Madison Jaanus Marrandi Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Marianne Mikko Madis Milling Aadu Must Meelis Mälberg Eiki Nestor Andrei Novikov Mart Nutt Anneli Ott Liisa Oviir Ivari Padar Kalle Palling Toomas Paur Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Barbi Pilvre Marko Pomerants Heidy Purga Raivo Põldaru Henn Põlluaas Laine Randjärv Valdo Randpere Martin Repinski Taavi Rõivas Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Sven Sester Priit Sibul Arno Sild Mihhail Stalnuhhin Anne Sulling Märt Sults Aivar Sõerd Tanel Talve Artur Talvik Tiit Terik Urve Tiidus Terje Trei Margus Tsahkna Marika Tuus-Laul Rainer Vakra Viktor Vassiljev Vladimir Velman Toomas Vitsut Hardi Volmer
Jaanus Marrandi JM 2 Andres Metsoja AM 2 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 4 Marianne Mikko MM 4 Madis Milling MM 4 Aadu Must AM 2 Meelis Mälberg MM 4 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 2 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 2 Hanno Pevkur HP 4 Heljo Pikhof HP 4 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1
Jaanus Marrandi JM 2 Andres Metsoja AM 2 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 4 Marianne Mikko MM 4 Madis Milling MM 4 Aadu Must AM 2 Meelis Mälberg MM 4 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 2 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 2 Hanno Pevkur HP 4 Heljo Pikhof HP 4 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1
Jaanus Marrandi JM 0 Andres Metsoja AM 0 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 0 Marianne Mikko MM 0 Madis Milling MM 0 Aadu Must AM 0 Meelis Mälberg MM 0 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 0 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 0 Hanno Pevkur HP 0 Heljo Pikhof HP 0 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 0 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 0 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1
Pküll saavutamisel tahke aine osakesed ei ole enam tahketena nähtavad. Avatud süsteemis: lahustunud ainete osakesed jäävad alles, muu aurustub. Vedelik vedelikus: sarnased vedelikud (vesi, etanool) lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temperatuuri tõusuga suureneb vedelike vastastikune lahustumine. Kinnises süsteemis: auruvad mõlema vedeliku molekulid. Avatud süsteemis: kõik aurustub, kuid erineva kiirusega: esmalt, mille Pküll suurem. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. N: vesi- etanool, lahkub esimesena etanool. Lahustuvuse temperatuursõltuvus lahuste külmumistemperatuur on madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. N: teede soolatamine soolalahus külmub madalamal temperatuuril. 13. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike
vedelikku, auruvad lahusti molek. Avatud süsteemis: lahustunud ainete osakesed jäävad alles, muu aurustub. Vedelik vedelikus: sarnased vedelikud (vesi, etanool) lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp tõusuga suuren. vedelike vastastikune lahustumine. Kinnises süsteemis: auruvad mõlema vedeliku molek. Avatud süsteemis: kõik aurustub, kuid erineva kiirusega: esmalt, millede Pküll kõige suurem, dif kõige suurem jne. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. 4 Keemia ja materjaliõpetus 9. Vedeliku mõiste, saamine. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingim-l raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
osakesed jäävad vedelikku, auruvad lahusti molekulid. Avatud süsteemis: lahustunud ainete osakesed jäävad alles, muu aurustub. Vedelik vedelikus: sarnased vedelikud (vesi, etanool) lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp tõusuga suureneb vedelike vastastikune lahustumine. Kinnises süsteemis: auruvad mõlema vedeliku molekulid. Avatud süsteemis: kõik aurustub, kuid erineva kiirusega: esmalt, millede Pküll kõige suurem, difusioon kõige suurem jne. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. 12. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud: On ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
