2.plastiline väävel (ebapüsiv, seismisel muutub rombiliseks väävliks) 3.rombiline väävel looduslik ja püsiv vorm. Väävli keemilised omadused: On aktiivne mittemetall, Oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, Redutseerijana käitub aktiivsete mittemetallide ja tugevate Oksüdeerijate suhtes. Väävli Kasutamine: 1.tuletikutööstus 2. meditsiin (väävlisalvid) 3.väävelhappe tootmine 4.musta püssirohu komponent. Divesiniksulfiid: Saamine: H2 + S= H2S Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel happega Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S. Tekkimine - valkainete lagunemisel. Looduses leidub naftagaaside, vulkaaniliste gaaside koostises. Füüsikalised omadused: 1.värvuseta 2.mädamuna lõhnaga 3.mürgine gaas. Põleb hapnikus helesinise leegiga 2H2S + 3O2 = 2H2O + 2SO2 Kasutamine tööstusgaas. Vääveldioksiid: Saamine: 1.väävli põletamisel S + O2 = SO2 2.sulfitite
Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor
Soolhape ehk vesinikkloriidhape HCl Saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette seal lahustuvad need vesinikioonideks ja kloriidioonideks. Soolhape on tugev hape. Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid. Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles
Süütab näiteks puupilpa C0 + 2 SVIO3 = CIVO2 + 2SIVO2 Redutseerija Oks.aste on -II siis ta põleb ja on redutseerija.oks.aste on 0 ,siis väävel põleb ja on redutseerija S0 + O02 = SIVO-II2 Oks.aste on IV,siis redutseerivad omadused on tugevamad, kui oksüdeerivad NIVO2 + SIVO2 + NIIO + SVIO3 Protsess on oluline happevihmade tekkes. Kõrgeima oks.astmega ühend ei saa olla redutseerija. Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid ( keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.Gaasiline H2Spõleb õhus sinaka leegiga. Tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab
mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks. Väävlikristalli või rombilise väävli kuumutamisel ja seejärel aeglasel jahtumisel moodustuvad nõeljad kristallid, - nn monokliinse väävli kristallid
Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S LÄMMASTIKHAPE -I nitraat KNO3 HNO3 LÄMMASTIKUSHAPE -I nitrit Mg(NO2)2 HNO2 FOSFORHAPE -III fosfaat Ca3(PO4)2 H3PO4
Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus Põdrasarvesool Ammooniumkarbonaat Ooleum Vääveltrioksiidi lahus väävelhappes Korund ränidioksiid Smirgel ränidioksiid Triitium Üliraske vesinik Püriit Raud II sulfiid Kassikuld Raud II sulfiid Teras Raua ja süsiniku sulam (C < 2%) Seatina plii
elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi elektrone palju raskemini kui metallid. *Mittemetallid reageerivad metallidega. MITTEMETALL+METALL=IOONISIDEMEGA ÜHEND (sool või oksiid) Cl2+2Na=2NaCl (naatriumkloriid) S+2Na=Na2S (naatriumsulfiid) O2+2Zn=2ZnO (tsinkoksiid) MITTEMETALL+MITTEMETALL=KOVALENTSE SIDEMEGA ÜHEND 2H2+O2=2H2O H2+S=H2S (divesiniksulfiid) Si+O2=SiO2 (ränidioksiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) S+O2=SO2 (vääveldioksiid) Mittemetallid võivad olla nii oksüdeerujad kui ka redutseerijad, eelistatud oksüdeerijad. 5.2 VESINIK JA HAPNIK-TÄHTSAMAD MITTEMETALLE 5.2.1. Üldiseloomustus *Vesinik on perioodilisustabelis esimene element. Asub esimeses perioodis ja alakihis on üks elektron. Loovutab ühe elektroni ja tekib H+ Lihtainena on vesinik gaasiline, esineb H2-na. On levinud eelkõige ühendites.
Mittemetalli oksiidid ·NaOH ·HCl -vesinikkloriidhape ehk ·NaCl-naatriumklorii CO - süsinikdioksiid ·Ca(OH) soolhape keedusool NO - NB!Muutuva o.-a. ·HBr -vesinikbromiidhape ·NaBr- naatriumbrom dilämmastiktrioksiid metallid ·HF -vesinikfloriidhape ·NaF - naatriumfluor PO - Cr(OH) ·HS - divesiniksulfiid ·NaS - naatriumsulf tetrafosfortekaoksiid -kroom(3)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu Metallioksiidid CuOH-vask(1)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu ·A-rühma metallid Liigid : ·HCO - süsihape ·NaCO - KO- kaaliumoksiid ·veeslahustuvalised e. ·HPO - fosforhape naatriumkarbonaat
Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape. FeS2 püriit Sulfaadid On väävelhappe soolad, mis koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist SO42- Lähtehape H2SO4 ehk väävelhape tugev ja söövitav hape. Näiteks: CaSO . 2H O kips. 4 2 Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline
olema Fifth le · Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. · Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6 · Väävli oksiidid on happelised. · Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Kus leidub? Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedat väävlit võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Mida tehakse väävliga? Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust. Väävelhappest aga tehakse akusid
Väävli kolmandaks allotroobiks on plastiline väävel. Kui valada sula väävel külma vette tekib veniv pruunikas mass Kõige püsivam allotroopne väävli teisend on rombiline väävel ka monokliinne ja plastiline väävel muutuvad ajapillu seismisel rombiliseks väävliks Keemilised omadused Väävli põlemisek hapnikus moodustub peamiselt SO 2 vähesel määral ka SO3 S O2 SO2 Vesiniku reageerimisel lväävliaurudega tekib ebameeldiva lõhnaga (mädamunalõhn) mürgine gaas- divesiniksulfiid Divesiniksulfiidi saamine H2 S H 2S Reageerimine mettallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (näiteks naatriumiga) või kuumutamisel (näiteks rauaga) seejuures moodustuvad divesiniksulfiidhappe soolad sulfiidid 2 Na S Na2 S Fe S FeS Väävli tähtsamad ühendid värvusetu terava lõhnaga mürgine gaas. vääveldioksiid SO2 veega reageerimisel moodustub ebapüsiv
2 VÄÄVEL Asub VIA rühmas (väliselektrone 6) Elektronskeem: S: +16|2)8)6) Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis KEEMILISED OMADUSED Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid) Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad. Siia kuuluvad vääveldioksiid ja sulfitid FÜÜSIKALISED OMADUSED Aatommass: 32,064 Tavatingimustes kahvatukollane (rohekas, punakas) lõhnata rabe rombiline kristalne aine Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen ja etanool) Halb elektri- ja soojusjuht
sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri : Kullaga Plaatinaga Joodiga Lämmastikuga Väärisgaasidega Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Allotroobid Väävel on unikaalne keemiline element oma allotroopsete vormide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemete vahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv.
10.Enamik metalle reageerib hapetega, kuid on ka selliseid mis ei reageeri. 12. hape+metall= sool+vesinik 2Zn+4HCl= 2ZnCl2 +2H2 6Na+2H3 PO4=2Na3PO4 +3H2 Mg+H2 SO4 = MgSO4+H2 13. Happeline oksiid+vesi=hapnikhape CO2+ H2 O= H2 CO3 SO3+ H2O= H2 SO4 P4O10+ 6H2O= 4H3PO4 14. Hapnikuta happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikühendite lahustamisel vees. H2O Divesiniksulfiid(gaas)--- divesiniksulfiidhape(lahus) H2S-----H2S 15. Hapnikhapped saadakse enamsti vastava happelise oksiidi reag. veega.(n. P4O10 +6H2O=4H3PO4) ALUSED 2. Kõik hüdroksiidid sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. 3.Aluste omadused on tingitud hüdroksiidioonide esinemisest lahuses.Om.-d: sööbiv toime, . muudavad indikaatori värvust, reag. hapetega ja happeliste oksiididega. 4. Indikaator muutub 5. Neutralisatsioonireaktsioon on aluse ja happe vaheline reaktsioon
Seega on reaktsioon eksotermiline. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on raud, saades laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks II. Katse 3: soola ja happe vaheline reaktsioon FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Pannes omavahel reageerima raud(II)sulfiidi (sool) ning väävelhappe (hape), on reaktsiooni tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II)sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid, mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik, mis lendub
Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH · 2 osa hapnikku ja 1 osa vesinikku moodustavad ohtliku paukgaasi Vesiniku saamine Tööstuslikult toodetakse vesinikku järgmiselt: veest või looduslikust gaasist: 1) Vee elektrolüüs
(vajab lõhustumiseks vedelikku, mida lihas endas pole piisavalt). 17. Piimavalgud, nendega seotud muutused värske ja hapnenud piima kuumutamisel. - värske piim sisaldab kaseiini mis avaldub piimas kaltsiumkaseinaadina. See laguneb, kui piima happelisus suureneb ja kaseiin koaguleerub ning tekib kohupiim. Värske piima kuumutamisel valgud osaliselt koaguleeruvad ja tekib piimale "nahk". 18. Munavalgud, nendega toimuvad muutused.Miks lähevad munad tumesiniseks? - munas liituvad divesiniksulfiid ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend (pikaajalisel keetmisel) Mis on toore muna valgul teisiti? - muna sisaldab valke, mis toimivad antifermendina pidurdavad valkude omastamist organismi poolt, kuid kuumutamisel need lagunevad ja munavalk muutub kergemini omastatavaks Milleks on munade vahustamine kasulik? - muna vahustamisel valgud denatureerivad osaliselt ja on seetõttu organismile kergemini omastatavad 19. Millise töötlemise puhul paraneb munavalkude omastatavus
Pole ka lootust, et meie idanaaber lähiajal Läänega võrdselt keskkonda hoidma hakkab. TAGAJÄRJED Eeskätt hakkavad vohama veetaimed ja vetikad. Samuti väheneb vee läbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, mis halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega. Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Lisaks Läänemerele on enamik Eesti siseveekogusid eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Võrtsjärv. LAHENDUSED
valamisel vette). · Keemilised omadused - suhteliselt aktiivne. Metallide suhtes käitub oksüdeerijana. Elektronegatiivsemate mittemetallide suhtes redutseerijana. Reageerib paljude metallidega (Fe + S (to) FeS) ja mittemetallidega (S + H2 H2S). Õhus põleb (S + O2 SO2). Eriti tugevad happed võivad väävli oksüdeerida väävelhappeks (S + 2HNO3 (to) H2SO4 + 2NO). 3. Väävlit sisaldavad happed · Divesiniksulfiid (H2S) väga mürgine, ebameeldiva lõhnaga gaas. Vees lahustudes moodustab divesiniksulfiidhape (nõrk hape). Võib saada: H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S. Reageerimisel alusega moodustab nii liht- kui vesiniksoolasid. · Vääveldioksiid (SO2) terava lõhnaga, värvusetu mürgine gaas. On happeline oksiid. Lahutumisel vees tekib väävlishape (SO2 + H2O H2SO3). Keskmise tugevusega hape. Reageerimisel alusega moodustab nii liht- kui vesiniksoolasid.
Väävli tähtsamad ühendid: Vääveldioksiid- S + O2 = SO2. Leidub ka autoheitgaasides ja tööstusgaasides. On värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Põhjustab allergiat, silmapõletikke. Taimedel lagundab klorofülli. (lehtedele tulevad peale kollakas-pruunid laigud).Vääveldioksiid lahustub vees hästi SO2 + H2O = H2SO3 Vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. Divesiniksulfiid S + H2 = H2S On värvuseta, mädamuna lõhnaga mürgine gaas. Tekib valkainete lagunemisel. Väävelhape On värvuseta, lõhnata siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe lahjendamisel veega tuleb alati valada väävelhapet vette. Väävelhapet kasutatakse laboris, lõhkeainete ja ravimite valmistamisel. Väävelhappe tootmine toimub 3-s etapis: I etapp: Vääveldioksiidi saamine püriidi särdamisel: 4FeS2 + 11O2 = 2Fe2O3 + 8SO2
MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE JT HOIDLATE DESINFITSEERIMISEKS (MIKROORGANISMIDE HÄVITAMISEKS). TEKIB VÄÄVLI JA SULFIIDIDE PÕLETAMISEL VÕI SULFITITE REAGEERIMISEL TUGEVATE HAPETEGA • VÄÄVELTRIOKSIID SO3 – VEEST KAKS KORDA RASKEM VEDELIK, MIS SEISMISEL KRISTALLISEERUB (TEMPERATUURIL 17º C). SO3 ON VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA, MILLES TEMAGA KOKKUPUUTEL VÕIVAD PALJUD ORGAANILISED AINED SÜTTIDA • DIVESINIKSULFIID H2S – EBAMEELDIVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIS VÕIB PÕHJUSTADA JUBA VÄIKESTE KOGUSTE SISSEHINGAMISEL SURMA. ESINEB MINERAALVETES JA TEKIB VALKUDE LAGUNEMISEL. SAADAKSE KAS VESINIKU JA VÄÄVLI REAKTSIOONIL VÕI LABORIS NA 2S LAHUSE VÕI FES REAGEERIMISEL TUGEVAMA HAPPEGA • VÄÄVLISHAPE H2SO3 - KESKMISE TUGEVUSEGA HAPE, MIS TEKIB VÄÄVELDIOKSIIDI REAGEERIMISEL VEEGA. VÄÄVLISHAPET KASUTATAKSE PLEEGITAMISEKS JA DESINFITSEERIMISEKS. VÄÄVLISHAPPE SOOLASID
Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt. tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime happnikku siduda). Mürgitusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk. Divesiniksulfiid H2S Divesiniksulfiid on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. Lämmastikoksiidid N2O, NO ja NO2 NO moodustub sisepõlemismootorites ja ühineb iseeneslikult õhuhapnikuga, andes NO2. NO2 tekib ka äikese tulemusena. N2O tekib lämmastikväetistest. NO2 reageerimisel õhuniiskuse või
metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes. 2Al + 3S Al2S3 Redutseerijana käitub väävel endast aktiivsemate mittemetallide ja teiste tugevate oksüdeerijate (näiteks kuum kontsentreeritud lämmastikhape) suhtes, moodustades positiivsete oksüdatsiooniastmetega (IV ja VI) ühendeid. S + 2HNO3 H2SO4 + 2NO Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium Tuntumad ühendid H2S divesiniksulfiid On värvuseta, mädamunalõhnaga, väga mürgine gaas, mis võib põhjustada juba väikeste koguste sissehingamisel surma. Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega. FeS(t) + HCl(l) H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) H2S (g) + Na2SO4 (l) Viimast kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks.
Na2SO3 + H2O SO3- vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid, SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 _ 2SO3SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ained süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O _ H2SO4. Reaktsioon toimub väga tormiliselt, kus eraldub palju soojust. Enamik vääveltrioksiidist kasutataksegi väävelhappe tootmiseks. H2S- divesiniksulfiid On värvuseta, mädamunalõhnaga, väga mürgine gaas, mis võib põhjustada juba väikeste koguste sissehingamisel surma. Saadakse kas vesiniku ja väävli reaktsioonil või laboris Na2S lahuse või FeS reageerimisel tugevama happega. FeS(t) + HCl(l) _ H2S(g) + FeCl2(l) Na2S(l) + H2SO4(l) _H2S (g) + Na2SO4 (l) ohtlikkus, kasutusalad, Viimast valemit kasutatakse ka sulfiidioonide kindlakstegemises lahuses, kus lakmuspaber värvub eralduvates H2S aurudes punaseks. H2SO3 väävlishape
toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks. Väävlikristalli või rombilise väävli kuumutamisel ja seejärel aeglasel jahtumisel moodustuvad nõeljad kristallid, - nn monokliinse väävli kristallid
Ulatuslik fikseerumine vähendab nii omastatavust taimede poolt kui ka nende toksilisust taimedele. Fosforväetised aga soodustavad mürgiste sinivetikate vohamist, amuti väheneb vee läbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, see halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega. Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi välja pakkuda pole. Lämmastikväetised stimuleerivad põllumajandussaadustes
2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2 C + H2O => CO + H2
Fe3+(aq) + 3NH3·H2O(aq) Fe(OH)3(s) + 3NH4+(aq) Sadestus ka õunaroheline nikkel(II)hüdroksiid- lahuses oli ka seda värvi lähemal vaatlusel märgata. Reaksioonivõrrand: Ni2+(aq) + 2NH3·H2O(aq) Ni(OH)2(s) + 2NH4+(aq) Nüüd lisasin 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2 e. TAA) lahust, et III rühma sadestada ja hoidsin siis 5 minutit kuumas vesivannis. TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril: CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S Ammooniumpuhverlahuse keskkonnas pH 9 tekkinud divesiniksulfiid reageerib kohe NH3·H2O lahusega: NH3·H2O + H2S (NH4)2S + 2H2O Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisasin veel 2 tilka TAA ja kuumutasin 2 minutit. Tsentrifuugisin ja selle tulemusel sain üpris musta värvi sademe, mis viitas FeS, NiS ja võib- olla ka CoS sademe tekkele, sest koobaltsulfiid on samuti musta värvi. Fe(NO3)3 + (NH4)2S FeS + 2NH4NO3 Ni(NO3)2 + (NH4)2S NiS + 2NH4NO3 Proovisin kindlaks teha, kas Co2+- ioonid leiduvad lahuses. Selleks võtsin katseks 4 tilka
Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub. Tüüpilisteks oksüdeerijateks on hapnik, halogeenid, hapnikku sisaldavad kloori ja broomi happed ning nende soolad, kaaliumdikromaat, lämmastikhape, kuningvesi, raud(III) ühendid jt.Aineid (aatomeid või ioone), mis loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijateks.Elektronide loovutamise tulemusena redutseerija ise oksüdeerub. Redutseerijateks on metallid,vesinik, divesiniksulfiid, vesinikkloriidhape, raud(II) ühendid jt. Ained, mille koostises olevate aatomite oksüdatsiooniaste võib nii väheneda kui ka suureneda (näiteks väävlil väävlishappes), võivad olla kas oksüdeerijad või redutseerijad.Redoksreaktsiooni võrrandi koostamiseks on esiteks tarvis teada nii lähteainete kui ka lõppsaaduste keemilisi valemeid. Teiseks on vaja määrata reaktsioonist osavõtvate elementide oksüdatsiooniastmed enne ja pärast reaktsiooni toimumist
Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO Vingugaas (CO)on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt. tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime happnikku siduda). Divesiniksulfiid (H2S)on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. Lämmastikoksiidid N2O, NO ja NO2 NO moodustub sisepõlemismootorites ja ühineb iseeneslikult õhuhapnikuga, andes NO2. NO2 tekib ka äikese tulemusena. N2O tekib lämmastikväetistest. NO2 reageerimisel õhuniiskuse või
Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. 2. Kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid nende oksiidideks vesiniku toimel vabaks metalliks: · CuO + H2= Cu + H2O 3. Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: · H2O + S = H2S (divesiniksulfiid) · H2 + Cl2= 2HCl (vesinikkloriid) Vesinikuühendid · Vesinik (I-) ühendid- vesinik kui oksüdeerija käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab halogeenidega analoogiliselt hüdriide (vesinikuühendid metallidega või mittemetallidega, milles vesiniku o.a on I). Sõltuvalt suhteliselt elektronegatiivsema elemendi omadustest hüdriidis võivad hüdriidid nagu halogeenidki olla kas ioonilised, kovalentsed või ioonilis-kovalentsed.
· Aeroobsetes organismides ühendatakse hapnik uuesti vee molekuli. · Hapniku-ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetrilised (mõlemad osalevad fikseeritud vahekorras nii fotosünteesis ja hingamises). VÄÄVLIRINGE- biokeemiline tsükkel, kus ringlevad väävel ja tema ühendid, elusa ja eluta looduse vahel. Eripära: Muutub väävli o/a. Etapid: · Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks (divesiniksulfiid H2S) · Sulfiidi, elementaarväävli jt. väävliühendite oksüdatsioon sulfaatideks. · Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks · Väävliühendite konsentreerumine ja inkorporeerimine mikroobides orgaaniliseks väävliks. Inkoporeerimine- muutma oma keha omasteks, võtma vastu, omaks tunnistama. Inimese mõju väävliringele: · Avaldub peamiselt väävel(TRI)dioksiidi vabrikutest ja sisepõlemismootorites.
Sulfaat SO4 2- Lisada lahusele Tekib valge BaSO4 sade, mis baariumkloriidi lahust. ei lahustu lahjendatud vesinikkloriidhappes. Lahusele lisada tilkhaaval Eraldub mürgine sool- või väävelhappe mädamunalõhnaga gaas lahust. divesiniksulfiid (H2S). Sulfiid S 2- Lisada lahusele Tekib mustjaspruun sade(CuS). pliietanaadi lahust. Sulfit SO3 2- Lisada lahusele Valge sade, mis lahustub baariumkloriid lahust. lahjendatud vesinikkloriidhappes. Vesinikkarbonaat HCO3 a)Lisada lahusele Eraldub süsinikdioksiidi. - lahjendatud
väga tugev dehüdraativ aine, kuna moodustab veega tugevaid vesiniksidemeid; · konts H2SO4 söestab dehüdraativa toime tõttu paljusid orgaanilisi aineid, nt sahharoosi: C12H22O11(s) 12C(s) + 11H2O(l) tugev oksüdeerija. 48. Kirjeldage tautomeeriat väävlishappe näitel. 49. Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse? Ooleum on õlijas vedelik (SO3 lahus H2SO4-s), mida kasutatakse väävelhappe saamiseks veega lahjendades. 50. Divesiniksulfiid: saamine ja omadused. Leidub naftas ja maagaasis. · Divesiniksulfiidi H2S saadakse kas elementide otsesel reaktsioonil 600 °C juures või sulfiidiooni protoneerimisel happe toimel: FeS(s) + 2HCl(aq) FeCl2(aq) + H2S(g) · Divesiniksulfiid lahustub vees, kus hapniku toimel oksüdeerub aeglaselt väävliks. · Divesiniksulfiid on nõrk hape. 52. VIIA rühma elemendid (F, Cl, Br, I): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine.
elektrolüüt ja tal avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused. Teine veele sarnane ühed on vesinikperoksiid · H O mida kasutatakse näiteks pleeegitamisel. Hapniku levinuim allotroop on O ehk dihapnik mis tekkib fotosünteesi tulemusel. Teine allotroop on trihapnik O ehk osoon. · Väävel · Väävel on suhteliselt aktiivne. Oksüdeerijana käitub väävle metallide ja endas vähemaktiivsete mittemetallidega. · Sulfiidid. Divesiniksulfiid H S mis on mürgine ja ebameeldiva haisuga. Divesiniksulfiidhape mis tekkib gaasilise H S juhtimisel vette on väga nõrk ja ebapüsiv hape. Vääveldioksiid SO on terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas mida kasutatakse näiteks keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimisel. Selle lahustumisel vees moodustub väävlishape H SO mis on ebapüsiv. Väävelhape H SO on värvuseta, lõhnata, vest ligi 2x raske õlitaoline vedelik ning ta on tugev hape
Kõige keetmisel 90-95°C. Sidekoe rikkaid lihasid tuleb praadimisele kallim maitseaine. lisaks ka hautada, muidu jäävad sitked. Salmonelloos soolenakkushaigus, mida põhjustab Salmonella Siniseks keedetud muna (miks tekib?) kui muna keeta liiga bakter suukaudsel nakkamisel. Bakter põhjustab kõhutüüfust või kaua, üle 10 min, siis liituvad divesiniksulfiid (H2S) ja munas soolepõletikku. Levib toidu ja joogi kaudu, täpsemalt toore sisalduv raud, mille tagajärjel tekib sinise värvusega ühend. linnuliha ja munadega või saastunud toiduga. Sümptomid on Sukaat apelsini-, sidrunikoored või puuviljatükid, mis on kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus, peavalu ja palavik. suhkrusiirupis klaasjaks keedetud või leotatud. Kasutatakse
kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril redutseeruvad metallid nende oksiididest vesiniku toimel vabaks metalliks: CuO+H2=Cu+H2O c) Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: H2+S=H2S (divesiniksulfiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) 5. Monovesinik (atomaarne vesinik)--H. Kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks: H2=2H (H=+432kJ) Monovesinik tekib ka keemilistel reaktsioonidel (vesinik tekkemomendil), kuid ühineb kiiresti molekulideks. Monovesinik on keemiliselt väga aktiivne. Monovesinik on toatemperatuuril tugev redutseerija. FeCl3+H2=reaktsiooni ei toimu FeCl3+H=FeCl2+HCl 6. Vesiniku kasutusalad. Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja
soojus. Õhk viiakse üle vedelasse olekusse, temp. tõstmisel saadakse kätte O ja N ja ju siis eraldatakse N, kui tahetakse O-d. Väävel S: algus on sama nagu hapnikul. Leidub looduses sulfiididena. Toodetakse teda nii, nagu allpool on näidatud. Veeauruga saadakse maa-alt kätte, vesi aurustub jättes järgi väävli. Ta on tahke, kollakas, lõhnatu, maitsetu, pehme, sulamistemp. on madal, elektrit ei juhi, soojust veidi juhib, vees ei lahustu. Väävli aktiivsus on keskmine. Divesiniksulfiid (H2S) saab kätte, kui vesinik juhtide keemiseni kuumutatud vedelasse väävlisse või sool + hape (HCl nt.). H2S on väga mürgine gaas , värvusetu (põleb sinisena) ja õhust raskem. Tal on iseloomulik mädamuna hais. H2S vette juhtimisel tekib väga nõrk ja ebapüsiv hape H2S(vedel!). Dissotsieerub kahes astmes, HSmiinusega ja Skahemiinusega. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on tugevad redutseerijad
..2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Ühest jaanalinnumunast saab valmistada korralikku suure omleti u 10-le inimesele, küpsetada maitsvat keeksi või pannkooki. Siniseks keedetud muna (miks tekib?) Kui munasid üle 10 min keeta, muutuvad munad siniseks, sest kuumutamisel munavalgud denatureeruvad. Munavalge valkude kalgendumine algab temperatuuril 50-55oC. 80oC juures omandab munavalge geeli kuju. Pikaajalisel keetmisel liituvad divesiniksulfiid (H2S) ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend. Vesivannil keetmine. Keedetakse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad, näiteks munahüüvet, munamagustoite, piimakreeme. Vesivannil keedetakse ka pudingeid ja sulatatakse zelatiini. Toidunõu koos keedetava toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse selles (vajadusel segades või vahustades) nii kaua, kuni toit on valminud. Üleküpsetatud jäätis mis ülesanne on munavalgel
omleti u 10-le inimesele, küpsetada maitsvat keeksi või pannkooki. Muna keetmiseks kulub u 1,5 - 2 tundi. Keetmisel kindlasti jälgida, et vesi otsa ei saaks. Ja keedetud muna saab avada nt rauasaega. siniseks keedetud muna (miks tekib?) Kui munasid üle 10 min keeta, muutuvad munad siniseks, sest kuumutamisel munavalgud denatureeruvad.Munavalge valkude kalgendumine algab temperatuuril 50-55oC. 80oC juures omandab munavalge geeli kuju.Pikaajalisel keetmisel liituvad divesiniksulfiid (H2S) ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend. Vesivannil keetmine - keedetakse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad, näiteks munahüüvet, munamagustoite, piimakreeme. Vesivannil keedetakse ka pudingeid ja sulatatakse zelatiini. Toidunõu koos keedetava toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse selles (vajadusel segades või vahustades) nii kaua, kuni toit on valminud üleküpsetatud jäätis mis ülesanne on munavalgel? Valmistamise põhimõte on selles, et
· Kaudsed mõjud taimedele · Vesi mutub happeliseks. Ökosüsteemid on vee pH-le tundlikud · Meallide korrosioon · Paekivist ehitiste lagunemine · Toob ringlusesse raskemetalle Vette tuleb CO2 põhiliselt atmosfäärist. Leeliselisus on mahtuvuslik suurus, mis näitab kui palju hapet läheb vaja neutraliseerimiseks. Leeliselisus näitab: · Puhverdusvõimet · Bioproduktsioonivõimet *Floor- liiga vähe ja liiga palju pole hea *S divesiniksulfiid H2S mürgine elusorganismidele *Asbest- kujutab endast silikaatmaterjali, asbesti tolm sisaldab silikaat osakesi. Sissehingamisel võib põhjustada kopsuvähki ja mitmeid haigusi. Toitained ja eutrofikatioon Eutrofeerumine- vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu C (CO2) HCO3- CO32- H H2O O H2O,atm. N P N kuni mikroelemendid on mineraalid,org. lagunemine K Mg on klorofülli kompleksis S Mg, Ca +mikroelemendid
reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Väävelringe Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Leidumine · ehedalt
ja sulfaate. Samuti leidub teda kütustes (põlevkivi, kivisüsi). 2) Monokliinne väävel (nõelataoliste kristallidena, kui väävel sulatada) Plastiline väävel (veniva pruunika massina, kui sulanud väävel kallata külma vette) Rombiline väävel (kõige püsivam väävli teisend, ka monokliinne ja plastiline muutuvad seistes rombiliseks väävliks). 3) Väävliaurude reageerimisel vesinikuga tekib divesiniksulfiid, mis on ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas. Reageerimine metallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (naatriumiga) või kuumutamisel (rauaga), mille toimel moodustuvad divesiniksulfiidhappe soolad e. sulfiidid. 4) Divesiniksulfiid ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas. Esineb mineraalvetes ja tekib valkude lagunemisel. Vääveldioksiid Värvusetu terava lõhnaga mürgine gaas. Veega reageerimisel
tingimustes saab sulfaati kasutada hingamisel oksüdeerijana (anaeroobne hingamine SO 42- S2-). Aeroobsed hingajad kasutavad selleks otstarbeks hapnikku. Sulfiidi (S2-) on omakorda võimalik kasutada redutseerijana fotosünteesil (fotoautotroofsed bakterid), taimed kasutavad selleks otstarbeks vett.Anaeroobsetes tingimustes sõltub sulfiidi (S2-) edasine saatus positiivsete ioonide kättesaadavusest. Sageli moodustub väävelvesinik (divesiniksulfiid H2S). See eraldub mullast või setetest gaasina. Viimane haiseb tugevalt mädamuna moodi ja on väga mürgine. Kui keskkonnas on raua ioone, moodustub sageli raudsulfiid (FeS). H2S on võimalik ka redutseerida ja kasutada selles sisalduvat energiat kemosünteesil. 22. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu
Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas Konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul Konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001+0,0002 ppm H2S tekke ja kogunemise kohad 1
Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas Konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul Konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna Keskmine H2S sisaldus õhus on 0,0001+0,0002 ppm H2S tekke ja kogunemise kohad 1
Keemil.OM: väävel reageerib – hapetega, leelistega → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid. S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega. Halogeenidega → väävli halogeniidid, neist tähtsamad SF6, SF4, S2Cl2 Leelis- ja leelismuldmetallidega, Cu, Hg ja Ag-ga. Kõrgemal temp-l reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Vesinikuga → H2S, Fosforiga → P2S5 difosforpentasulfiid. Süsinikuga → CS2 süsinikdisulfiid Ühendid: vesinikuga - põhiühend H2S divesiniksulfiid, värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas. Hapnikuga - olulisemad oksiidid on SO2 ja SO3, tekivad väävli ja sulfiidide põlemisel. SO2 (vääveldioksiid) värvitu, terava lõhnaga mürgine gaas. SO3 (vääveltrioksiid) värvitu, äärmiselt sööbiv vedelik. Väävlit sisaldavad happed: H2SO3 (väävlishape) tekib väga vähesel määral SO2 lahustumisel vees. Väävlishapet, SO2 ja sulfiteid kasutatakse: kahjurite tõrjeks (peam. kasvuhoonetes), desinfitseerimiseks
Jaanalinnumuna maitseb aga pisut teistmoodi...ehk siis midagi gurmaanidele. Munakoore paksus on 3 mm ning rakendust leiab seegi - nimelt valmistatakse neist lampe, ehteid jm. 4.5 Siniseks keedetud muna (miks tekib?) Kui munasid üle 10 min keeta, muutuvad munad siniseks, sest kuumutamisel munavalgud denatureeruvad.Munavalge valkude kalgendumine algab temperatuuril 50-55oC. 80oC juures omandab munavalge geeli kuju.Pikaajalisel keetmisel liituvad divesiniksulfiid (H2S) ja munas sisalduv raud, tekib sinise värvusega ühend. 4.6 Vesivannil keetmine Keedetakse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad, näiteks munahüüvet, munamagustoite, piimakreeme. Vesivannil keedetakse ka pudingeid ja sulatatakse želatiini. Toidunõu koos keedetava toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse selles (vajadusel segades või vahustades) nii kaua, kuni toit on valminud.
(FeSO4*7H2O) jne. 48. Kirjeldage tautomeeriat väävlishappe näitel. ???? Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Sellist nähtust, kus kaks või enam isomeeri lähevad pöörduvalt üle üksteiseks, nimetatakse tautomeeriaks. 49. Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse? See on õlitaoline SO3 lahus väävelhappes, mis saadakse katalüütiliselt toodetud SO3me absorbeerimisel väävelhappesse. Seda kasut väävelhappe saamiseks??? 50. Divesiniksulfiid: saamine ja omadused. H2S divesiniksulfiid e monosulfaan on värvuseta, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas, mis põhjustab sissehingamisel silmapilkset surma; tekib lihtainetest, laboris FeS reageerimisel HCl-ga. Lahustumisel vees mood nõrga happe- divesiniksulfiidhappe. Saamine: 2H+ + S2-H2S. Divesiniksulfiidi sooli nim sulfiidideks, mis on iseloomuliku värvusega ja rasklahustuvad. 51. Väävli halogeniidid: saamine ja omadused. 52
annaabi.ee 
