dissots suureneb. Dissotsiatsioon ioonideks lagunemine. Prootonite kontsentratsioon kui prootoneid on rohkem, kui hüdroksiidioone, siis keskkond on happeline. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a)indikaatorained (kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad org happed, mille ioonid on erineva värvusega, kui molekulid. Olenevalt prootonite konsentr-st lahuses nihkub dissotsats tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas): *indikaatoraine lahused lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga. *indikaatorpaberid indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber (kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile, tekib värviline laik, võrdlemine skaalaga). b)ioonselektiivsed elektroodid vastava mõõtaparatuuriga (pH- meetrid) täpsus kuni 1/100 pH. c)kodused vahendid *piim (kui koalguleerub, siis happeline; kui näppude vahel libe, siis aluseline); *tee ekstrakt + lahus -> hele (siis on happeline)
33. Toidu mutageenid, kantserogeenid ja antikantserogeenid. Polüaromaatsed süsivesinikud (PAHid) Orgaaniliste materjalide nagu puit, süsi ja kütteõli mittetäielikul põlemisel toimuvate pürolüütiliste reaktsioonide tulemusena tekib suur hulk erinevaid enam kui kolme kondenseerunud benseeni tuumaga polütsüklilisi süsivesinikke (PAH), millel on sõltuvalt molekulist erinev märgatav kantserogeensus. Põhilisteks ühenditeks 1,2-bensantratseen, benso[]-püreen (indikaatoraine, kõige kantserogeensem), krüseen, fluorantreen, püreen jt. kokku üle 80 ühendi, millest ligikaudu 60% imetajatel kantserogeensed. Benso[e]püreen aga näiteks pole. Toit võib saada saastatud kas atmosfäärisadestuse kaudu (tööstuspiirkonna aedades), teraviljade otsesel kuivatamisel põlemisgaasidega, liha- või kalatoidu suitsutamisel või küpsetamisel lahtistel sütel (barbecue), kohviubade röstimisel jne. PAH-id tekivad ka valgurikaste toitude
pH vesilahustes võib pH diapasoon ulatuda 0- 14. 0 kuni 6 on happeline, 6 kuni 8 on neutraalne ja 8 kuni 14 on aluseline. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a)indikaatorained (kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad org happed, mille ioonid on erineva värvusega, kui molekulid. Olenevalt prootonite konsentr-st lahuses nihkub dissotsats tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas): *indikaatoraine lahused lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga. *indikaatorpaberid indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber (kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile, tekib värviline laik, võrdlemine skaalaga). b)ioonselektiivsed elektroodid vastava mõõtaparatuuriga (pH-meetrid) täpsus kuni 1/100 pH. c)kodused vahendid *piim (kui koalguleerub, siis happeline; kui näppude vahel libe, siis aluseline); *tee ekstrakt + lahus -> hele (siis on happeline)
Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a) indikaatorainetega kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad orgaanilised happed, mille ioonid on erineva värvusega kui molekulid. Olenevalt prootonite konsentratsioonist lahuses nihkub dissotsiatsiooni tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas. Kasutatakse kas indikaatoraine lahuseid (lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga); indikaatorpabereid (indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber, kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile tekib värviline laik, võrdlemine skaalaga). b) ioonselektiivsed elektroodid vastava mõõtaparatuuriga (pH-meetrid) täpsus kuni 1/100 pH. c) kodused vahendid: 1) valada piima lahusesse (kui koalguleerub, siis happeline; kui näppude vahel libe, siis aluseline);
vesinikeksponendiks: pH= -log[H+]. pH vesilahustes võib pH diapasoon ulatuda 0-14; 0-6 on happeline, 6-8 on neutraalne ja 8-14 on aluseline. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a)indikaatorained (Lihtsaim viis pH määramiseks on kasut indikaatoreid, mis oma olemuselt on kas alused või happed. Olenevalt prootonite kontsentr-st lahustes, nihkub nende dissots tasakaal kas paremale või vasakule, mis avaldub indikaatori värvi muutuses): *indikaatoraine lahused lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga. *indikaatorpaberid indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber (kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile, tekib värviline laik, võrdlemine skaalaga). b)ioonselektiivsed elektroodid vastava mõõtaparatuuriga (pH-meetrid) täpsus kuni 1/100 pH. c)kodused vahendid *piim (kui koaguleerub, siis happeline; kui näppude vahel libe, siis aluseline); *tee ekstrakt + lahus -> hele on happeline.
Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vesilahuste pH väärtusi on võimalik määrata mitmel viisil: a) indikaatorained (Lihtsaim viis pH määramiseks on kasutada indikaatoreid, mis oma olemuselt on kas nõrgad orgaanilised alused või nõrgad orgaanilised happed, mille ioonid on erineva värvusega kui molekulid. Olenevalt prootonite kontsentratsioonist lahuses nihkub dissotsiatsiooni tasakaal kas molekulide või ioonide tekke suunas. Kasutatakse kas indikaatoraine lahuseid (lisatakse tilkadena; täpsem meetod, kui paberiga); indikaatorpabereid (indikaatorite lahusega immutatud ja kuivatatud filterpaber, kaasas värvuseskaala, lahuse tilga laskmisel paberile tekib värviline laik, võrdlemine skaalaga).). b) ioonselektiivsed elektroodid vastava mõõtaparatuuriga (pH-meetrid) täpsus kuni 1/100 pH. c) kodused vahendid 1) valada piima lahusesse
annaabi.ee 
