määramistulemusi). Substraadi ionisatsioon võib ka mõjutada ensüümi pH käitumist. Kui uurida keskkonna efekti mõju, siis tuleks seda teha nii, et uuritakse mõju kineetika parameetritele (mitte ntx pH mõju kiirusele pm). Temperatuuri mõju kiiruskonstandile Aktivatsiooni Gibbsi vabaenergia on alati positiivne. Kiiruskonstandiks on kiiruskonstandi mingi ülemväärtuse astmes smth. Võrrand on tuletatud üleminekuteooria järgi. Aktivatsioonienergia Ea C on konstant. Arheniuse teljestikus y=lnk, x=1/T on tulemuseks sirgjoon ja tõus= -E a/R. Esinevad kõrvalekalded lineaarsusest: Ensüümi kui valgu denaturatsioon. Ntx mõõdame Vmax-i siis võib näha, et kiirus temp kasvades enam ei tõuse, sest ensüüm on denatureerunud (paremalt sirgjoon ja siis läheb nulli poole tagas kolmnurk pm).
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...
t et faaside vahel on piirpinnad. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi (segu) mistahes osas keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant)
N - summaarne aatomarv aine m3-s. E v - vakantsi tekke aktivatsioonienergia, eV; T - absoluutne temperatuur; k - Bolzmani koefitsient = 8,62 . 10-5 eV/K C - konstant. Arvutades ülaltoodud valemi abil vakantside kontsentratsiooni, näiteks vases 500°C juures (E v Cu = 0,9 eV) saame n v = 1,4 . 10-6 s.o. aines on vaid 1 vakants ühe miljoni aatomkoha kohta. Nagu märkasite on Boltzmanni poolt tuletatud valem enda olemuselt analoogne Arheniuse poolt tuletatud valemiga, mis väljendab keemiliste reaktsioonide temperatuursõltuvust. Valemite sarnasus on lihtsalt seletatav, sest mõlema protsessi toimumiseks on vajalikud aatomid, mille energia ületab mingi väärtuse võrra osakeste keskmise energia. 6.2. Aatomdifusioon tahketes materjalides (joonis 4.8). Tahketes kehades aatomid on pidevas termilises vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu tekib võimalus, et aatomi energia ületab difusiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
