määramistulemusi). Substraadi ionisatsioon võib ka mõjutada ensüümi pH käitumist. Kui uurida keskkonna efekti mõju, siis tuleks seda teha nii, et uuritakse mõju kineetika parameetritele (mitte ntx pH mõju kiirusele pm). Temperatuuri mõju kiiruskonstandile Aktivatsiooni Gibbsi vabaenergia on alati positiivne. Kiiruskonstandiks on kiiruskonstandi mingi ülemväärtuse astmes smth. Võrrand on tuletatud üleminekuteooria järgi. Aktivatsioonienergia Ea C on konstant. Arheniuse teljestikus y=lnk, x=1/T on tulemuseks sirgjoon ja tõus= -E a/R. Esinevad kõrvalekalded lineaarsusest: Ensüümi kui valgu denaturatsioon. Ntx mõõdame Vmax-i siis võib näha, et kiirus temp kasvades enam ei tõuse, sest ensüüm on denatureerunud (paremalt sirgjoon ja siis läheb nulli poole tagas kolmnurk pm).
lisaks empiirilisele ka kuidas need on omavahel seotud. Mool: (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas: on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem: on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained. Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni, alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonidks) määr (dis. konstatnt)
Vt pilet nr 4 Mool (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained. Vt pilet nr 1. Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant)
Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi (segu) mistahes osas keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Arheniuse teooria happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant)
N - summaarne aatomarv aine m3-s. E v - vakantsi tekke aktivatsioonienergia, eV; T - absoluutne temperatuur; k - Bolzmani koefitsient = 8,62 . 10-5 eV/K C - konstant. Arvutades ülaltoodud valemi abil vakantside kontsentratsiooni, näiteks vases 500°C juures (E v Cu = 0,9 eV) saame n v = 1,4 . 10-6 s.o. aines on vaid 1 vakants ühe miljoni aatomkoha kohta. Nagu märkasite on Boltzmanni poolt tuletatud valem enda olemuselt analoogne Arheniuse poolt tuletatud valemiga, mis väljendab keemiliste reaktsioonide temperatuursõltuvust. Valemite sarnasus on lihtsalt seletatav, sest mõlema protsessi toimumiseks on vajalikud aatomid, mille energia ületab mingi väärtuse võrra osakeste keskmise energia. 6.2. Aatomdifusioon tahketes materjalides (joonis 4.8). Tahketes kehades aatomid on pidevas termilises vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu tekib võimalus, et aatomi energia ületab difusiooni
annaabi.ee 
