kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 1. - 2. etüün C2H2 3. propüün C3H4 4. butüün C4H6 5. pentüün C5H8 6. heksüün C6H10 7. heptüün C7H12 8. oktüün C8H14 9. nonüün C9H16 10. deküün C10H18 V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)...
5,2 cm3 209. 4,57% 96. 1,14,6 2,3,14,6 170. 0,56% 210. 0,198 dm3 132. 1,08 103 kg 97. 3,40,4 6,40,15 171. C10H8 211. 5,8% 98. 3,1,4 3,4,6 133. 1,01 1014 molekuli 172. C2H5Br 212. CF4 99. 1,12 2,2,3 134. 896 dm3 173. C2H2 213. 35,7% 100. 40 mol 135. 6,02 1018 aatomit 174. C8H8 214. 44,8 dm3 101. 5 mol CO2 , 10 mol SO2 136. 24,8 g 175. C5H12 215. 7,29% 102. 900 mol H2 , 600 mol O2 137. 98 cm3 176. C3H8 216. 57,2 g 103. 500 mol 138. 3 dm3 SO2 , 7 dm3 SO3 177. C3H6 217. 88,9% Cu , 11,1% Fe 104. 1,24 mol H2SO4 , 139...
Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 31.- 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Alumiinium on üks tuntumaid p-metalle ning kõige levinum metalliline element maakoores (Al (13): 1s²2s²2p 3s²3p ). Füüsikalised omadused:...
2 Jupiter.............................................................................................................................2 Saturn............................................................................................................................. 3 Uraan.............................................................................................................................. 4 Neptuun..........................................................................................................................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte...
klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 13 Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse-Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 à C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga...
Et toimuks reakts, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Plahvatusreakts toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süst gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 ; *süst tol-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 21). Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Ehk tasakaalureaktsioon on lõpuni mitte minev reaktsioon, kus nii lähteaine kui saaduse kontsentratsioon ei muutu. Näited: FeCl 3 +3NH4SCN Fe(SCN)3 +3NH4Cl. Tasakaalukonstant (k) ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril. mA+nB pC +...
Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom. 2 Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid ....
Koostanud: ............... 9. c klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Saturn on inimkonnale antiikajast teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. Saturn, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere, paistab Maalt kui hele kollane täht. Saturni mõõtmed ja nende suhe Maaga Saturn on Jupiteri järel Päikesesüsteemis suuruselt teine planeet. Ta on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi kilomeetri, ehk umbes 9, 5 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa aastat, umbes 25 000 Saturni ööpäeva, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas pöörleb Saturn väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minut...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Pudel visatakse võimalikult kaugele ja vajaduse korral liigutakse ise veel pudelist kaugemale [13]. Katsevahenditeks on vesi mida saab näiteks kodust kraanist, plastpudel mida müüakse tavalistes poodides, aga kaltsiumkarbiid ei ole kätte saadav tavakodanikule. CaC2 + H2O Ca(OH)2 C2H2 [13] Kaltsiumkarbiid on vees hästi lahustuv aine. Kaltsium on ise väga aktiivne metall, mis tõrjub kahest vee molekulist ühe vesiniku aatomi välja ning tekib kaltsiumhüdroksiid [Ca(OH)2]. Vabad vesiniku aatomid reageerivad süsiniku aatomitega ning tekib gaasi etüleeni (C2H2). Kaltsiumhüdroksiid on lahusena söövitav, lahuse sattumisel nahale pesta koheselt rohke veega. Plahvatuse ohutuskaugus on vähemalt 15 meetrit. Nahale sattunud...
Eteen ehk etüleen CH2 = CH2 Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel tööstuslikult kõige rohkem toodetav orgaaniline aine sellest valmistatakse polüeteeni ja etanooli Eteeni hüdrogeenimine: CH2 = CH2 + H2 > CH3 CH3 2. Etüün ehk atsetüleen CH = CH Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün värvusetu meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel keemiatööstuses on väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel hapnikuga segatuna tekib põlemisel väga kõrge temperatuuriga leek, mida kasutatakse gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik Selle avastas 1836...
CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse- Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdreerimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdreerita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdreerimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga...
Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2 -etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 buta...
Molekuli kuju - on määratud - sidemete suunaga molekulis. hübridisatsioon ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine -sidemete moodustamisel, molekulis moodustavad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid. hübridisatsioon molekuli kuju näited sp BeCl2, CO2, C2H2 lineaarne sp2 BF3, C2H4, SO2, CO32- tasapinnaline kolmnurk 3 sp CH4, NH3, NH4+, SO42- tetraeeder delokaliseeritud (kovalentne) -side -side, mis ühendab enam kui kahte aatomit....
CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Õhuga segatult moodustuvad nad plahvatava segu. 2. Termiline lagunemine. Kõrgel temperatuuril lagunevad. Tekivad reaktsioonisaadused olenevad temperatuuris, reaktsiooniajast ja katalüsaatorist. 1200°C juures süsinik ja vesinik. 1500°C juures etüün ja vesinik. 1200°C 1500°C CH4 C + 2H2 2CH4 C2H2 + 3H2 3. Asendusreaktsioon halogeenidega. Toimub valguse toimel. CH + Cl2 HCCl + HCl klorometaan, metüülkloriid 4. Isomerisatsioon. Toimub kõrgemal temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel. Isomeerid esinevad alkaanidel alates butaanist. CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH CH3 butaan CH3 metüülpropaan...
Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgat...